Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"peptiidid" - 176 õppematerjali

peptiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad omavahel peptiidsideme varal ühendatud aminohappejääkidest. Inimorganismis sünteesitakse arvukalt erinevaid peptiide.
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Eristunud rakus avaldub 5-10% geenidest. 1) Sügoodi tase ­ avaldub üle 95% geenidest, kuna sellest areneb organism. Rakkude esmane eristumine 1) Tsütoplasma mõju sügoodi tuumale ­ muudab geenid avaldumisvõimeliseks 2) Hulkraksuse tasand: naaberrakkude mõju ja kontaktid, rakkude asend, vanemorganismi hormoonmõjutused, edasisel arengul lisandub 3. 3) Embrüonaalsete induktorite mõju ­ need on peptiidid , mis mõjuvad rakurühmadele, ja kujundab nendest tulevase elundkonna. Nt. neuraliseeriv peptiid. Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? ­ need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c. Rakus toimub põhiühendite süntees d. Rakkudes avaldub suur hulk geene, ligikaudu pooled e. Koeline eristumine pole lõplikult paigas....

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...

Psühholoogia
188 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon...

Biokeemia
56 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE

04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.4.) Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides . Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulaarmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Valkude hüdrolüüsiks nim proteolüüsi. Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 µkat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 µmooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 oC juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu....

Biokeemia
100 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Biokeemia I testiks

T=298K; P=101,3kPa; C=1M. Kui lisaks: pH=7,0; CH2O=5,55M, siis G° ' Vabaenergia muudu võrrand: G= G° +RTln([C][D]/[A][B]). Tasakaaluolekus [C][D]/[A][B]=Keq ning G=0, seega ' G° =-RTlnKeq III AMINOHAPPED. PEPTIIDID 1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin, hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt. 2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR). pI ­ valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi...

Biokeemia
615 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Biokeemia III testiks

Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi. Steroidid ­ sünteesitud kolesteroolist, reguleerivad soolade/vee tasakaalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni. Aminohapete derivaadid ­ epinefriin jt ­ reguleerivad silelihaste kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi. Peptiidid reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine. Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid) ­ rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku ja vähkkasvajate tekkes. Klassifikatsioon sünteesi- ja toimumiskoha järgi. Endokriinne ­ endokriinnäärmete rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtkohta...

Biokeemia
437 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur...

Biomeditsiin
185 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Geenitehnoloogia I konspekt

Sõltumata sellest, kas kõrvalrühmad aminohappetes on lihtsad või keerulised, kõikki aminohappeid iseloomustavad amiinorühm ja karboksüülrühm. Tänu neile suudab ribosoom suvaliste aminohapete vahele tekitada peptiid sidemeid, kõrvalrühmad, mis kannavad kindlaid omadusi peptiid sidemete moodustamisel ei osale. Süsiniku ja lämmastiku vahel moodustub peptiidside. (Peptiide ja valkude vahe: peptiidid on lühikesed valgu molekulid ja nendel ei teki väga kindlat muutumatut kolmemõõtmelist struktuuri). Kui aminohappejäägid on polümeriseeritud üheks molekuliks, siis seal näeme, et selle polümeeri otsad erinevad üksteisest. Ühte otsa jääb vaba aminorühm, mis ei moodusta peptiidsidet. Teise otsa jääb vaba karboksüülrühm, mis samuti ei moodusta peptiidsidet. Nii räägimegi...

Geenitehnoloogia
161 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Biokeemia protokoll

1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sideme...

Biokeemia
114 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kvalitatiivsed reaktsioonid. Valgud, süsivesikud

Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: Universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, sest NaOH põhjustatud leeliselises...

Biokeemia
41 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides , mille tulemusel tekivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Erinevad proteolüütilised ensüümid omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised aga toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo-ja eksopeptidaase....

Biokeemia
74 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Suuremad, globulaarsed valgud (N: hen egg-white lysozyme + anti-HEL MKA ) seostumine toimub suuremal pinnal - 15-22 AH-d on kontaktis antikehaga, seostumine komplementaarne. T raku epitoobid muutuvad immuunsüsteemile kättesaadavaks antigeeni protsessingu käigus (endo-ja eksogeenne), mil toimub valgu fragmenteerimine väikesteks peptiidideks. Need peptiidid ühinevad raku sees MHC I või MHC II molekulidega; saadud kompleks eksponeeritakse raku membraani pinnale (self- cells or APC), kus nad tuntakse ära. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks : Peptiid (9 aa) + MHC I või peptiid (12-25 aa) + MHC II kompleksi iseloomustab tugev interaktsioon. MHC molekulid määravad, millised T-raku epitoobid antud antigeeni puhul, antud indiviidi puhul on immunodominantsed ja millistele T rakk peab vastama. 12...

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Biokeemia praktikumi arvestustöö

Savinase kuulub leelisproteaaside rühma 4. Palun iseloomustage proteaasi substraadina kasutatavat ainet kaseiini. Millised reaktsiooniproduktid tekivad kaseiini hüdrolüüsi käigus? Kaseiin on piima põhivalk, mis on koostiselt fosfoproteiin. Molekulid on hüdrofoobsed ja seega esinevad piimas mitsellidena. Kaseiin ei lahustu vees. Hüdrolüüsi käigus tekivad vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid . 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. TKÄ on happeline ja seega inaktiveerib ensüümi töö. Ta sadestab tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid ehk peptiid, mida proteaas ei ole veel suutnud katalüüsida madalmolekulaarseteks peptiidideks või aminohapeteks. 6. Skitseerige graafilised sõltuvused a) ensüümi aktiivsus-temperatuur; b) ensüümi aktiivsus-keskkonna pH. 7...

Biokeemia
421 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed ­ tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...

Biokeemia
501 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Amiinid, Aminohapped, Valgud

Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm ­ NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma ­H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin ­ benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lipiidid ja valgud

Seostustestid ­ leia lipiidi mõistele sobiv paariline. Rühmitustest ­ läbisegi antud ühendid ­ õpilane peab need grupeerima ja pealkirjastama. 4) Arvuta 100g sidruniküpsiste energeetiline väärtus, kui toitainete sisaldus on teada. 5) teha fosfolipiidse kaksikkihi joonis ja näidata ära selle erinevad osad. 6) Membraani joonisel on ära märgitud joonega midagi ja siis küsitakse mis molekuliga on tegemist. VALGUD: Aminohapped ja peptiidid . R-radikaal, aminorühm (aluselised omadused), karboksüülrühmn - annab happelised omadused. Aminohapetel on amfoteersed omadused. Aminohapete biologilne jaotus: 1) põhiaminohapped. Nende jaoks eksisteerib geneetiline kood. Sünteesi käigus lülituvad valkude koosseisu. Inimese jaoks on põhiaminohappeid 20, aga tegelikult on kokku 21. 2) Harvaesinevad aminohapped. Esinevad kas vabalt, ei saa minna valkude koostisse või tekivad valkudes olevate aminohapete keemilisel muutmisel. Kokku...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na- sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid , mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin (Tyr), trüptofaan (Trp) ja fenüülalaniin (Phe) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkustel 270­280 nm ja tänu sellele on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine...

Biokeemia
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Karboksüülhapped

Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine ­ Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev ­ aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni)....

Keemia
97 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...

Anatoomia ja füsioloogia
280 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioaktiivsed ühendid ja ensüümide jaotus

2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid , valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab)...

Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun