Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma - summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 63. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 64. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 13
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
pakkuja ostab aktsiisimaksu märgid, mis tõestavad maksu maksmist. Eraldi deklaratsiooni ei ole vaja esitada. 7) Maksusoodustused kõik maksuelemendid on kohustuslikud, kuid see element on fakultatiivne ehk see võib, aga ei pea olema seaduses. Maksusoodustus on eritingimus õigusnormis, millega isik vabastatakse maksukohustusest osaliselt või täielikult. Maksusoodustus võib olla subjektiivne või objektiivne. Nt riiklikud pensionid või stipendiumid maksusubjektide hulgast arvestatakse välja konkreetne pensionär või objekt ehk pensionäride ring. Maksusoodustus võib olla ka ühekordne maksuvabastus. Kuna Eestis kehtib ühetaoline maksustamispõhimõte, siis tuleb sellistesse maksuvabastustesse suhtuda konservatiivselt ja ettevaatlikult, sest võivad tekitada sotsiaalseid pingeid st et ei tohi rikkuda võrdsete subjektide võrdsust ja peavad
esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle.
· töötingimused Eesti sotsiaalpoliitika süsteem II. TÖÖTURUPOLIITIKA 1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid ja meetmed 2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule · kutsenõustamine Eesti sotsiaalpoliitika süsteem III. SOTSIAALNE TURVALISUS 1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne · laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme:
põhjenda nende vajalikkust. territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Toetus: võimalikud variandid: töötu abiraha; toimetulekutoetus; pensionid (vanadus-, 2) kodanik inimene, kellel on riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus (Tootsi õpik); toitjakaotus-, töövõimetuspension); puuetega inimeste toetused; peretoetused indiviid, kellele laienevad riigi kohustused ja privileegid (Taagepera õpik).
Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria,
· kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavu Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad Eesti pensionisüsteemi Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed kitsaskohad. tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 Eesti Panga ülesanded · ühtse rahapoliitika väljatöötamises, · sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises. Nimetage rahapoliitika · majanduse üldine kasv; eesmärgid (4) · hindade stabiilsus;
12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? § 12 Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu
23 sealhulgas ka Eesti 9% ekspordimääraga koguekspordist. Koos majanduskasvuga kasvab ka inimeste sissetulek. Töötajate sissetuleku tegelik kasv on 2000-2005 aastani olnud kokku 33%, kuid ainuüksi 2005 aastal oli sissetulekute kasv 9,7% ja 2006 aastal on sissetulekud võrreldes 2005 aasta sama perioodiga kasvanud 23,3%, tegelik palga tõus, võttes arvesse hindade tõusu ja inflatsiooni on 2006 aastal olnud 16,4%. Samuti on tõusnud pensionid 2005 aasta septembri kuuga võrreldes tõusid pensionid 19,1 %. Samas tuleb märkida, et inimeste tulu kasv on ebavõrdne, sest pensionid kasvavad oluliselt aeglasemalt kui töötajate sissetulek. Lätis kehtivat miinimumpalka on tõstetud 90 lati pealt 2006 aastal 120 latini (~2670 EEK) 2007 aastal ja maksuvaba miinimumi määra 32 lati pealt 2006 aastal 50 latini (~1110 EEK) 2007 aastal. Lati kurss Eesti Pangas (20.04.2007) on 22,2727. Kiired palgatõusud on üheks suuremaks majandusarengu
sissetulekuid ei ole. 2002.a. alguses elas Prantsusmaal üle 1 mln RMI-isti. Sotsiaalkindlustuse maksimaalmäär on alates 1. jaanuarist 2002.a. 2352 ? kuus. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva korra alusel saab täispensionile jääda töötaja, kellel on 40 aastat tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris ning arvutatakse 25 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 1300 ?, riigisektoris aga kõrgemad - 1800 ?. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Keskmiselt kulutab prantslane oma palgast eluasemele 22,5% ( 1993.a. 20,3%), toidule sh. alkohol ja tubakas 17,9 % ( 18,9%), sidele ja transpordile 17,8 % (16,3%), vaba aja veetmisele 13,1% (7,6%), tervisele 10,3% ( 10,0%) ja meediale 7,4% (7,8%). Viimase 10 aasta lõikes suurenes tarbimine 1998.a
6 Sotsiaalmajanduslik seisund Sotsiaaltoetused: Sissetulekuks on pension. Perekond ja sõbrad: Patsient on abielus ning tal on 2 poega. Pojad elavad Eesti teises otsas ning näeb neid harva. Elutingimused: Patsient elab abikaasaga linnas kõigi mugavustega korteris. Elab kortermaja esimesel korrusel. Korteris on kaks tuba, kus on sees soe vesi ning keskküte. Sissetulek: Sissetulekuallikateks patsiendi ja ta abikaasa pensionid. Patsiendi sõnul saavad ilusti hakkama. 7 2. ÕENDUSPLAAN Preoperatiivne õendusplaan Õendusprobleem Diagnoos Eesmärk Tegevus Hinnang Hirm ja ärevus, Ärevus Lähieesmärk: 1)Küsin Patsient on mis on tingitud patsient on patsiendi teadlik vähestest teadlik enesetunde operatsiooni
detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas)
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
teatud arv aastaid ning tihti oleneb pensioni suurus ka staazist. On ka riike, millel on vastastikune kokkulepe liita mõlema riigi tööstaaz kokku. Selline staazi arvestamine järjest töötatud aastate alusel mõjub halvasti juhu- või hooajatöölistele, kes ei resideeru pikalt üheski riigis vaid töötavad paar kuud kuni mõni aasta korraga ühes riigis. Kasulik on see pigem töölistele, kes töötavad vajalikud aastad erinevates riikides, kus on väga kõrged sotsiaaltoetused ja pensionid, mis annab neile eelise saada suuremat pensionit kokku eri riikidest, kui oleks saanud vaid koduriigis töötades. (Venturini, 2008) Oma uurimuses on Alessandra Venturini välja pakkunud rahvusvahelise ühtse pensionikonto idee, kuhu töötaja panustab olenemata, millises riigis ta töötab. Tegemist oleks hoiuse või fondikogumisega pangas. Sellest saaksid kasu eelpool nimetatud hooajatöölised, kes töötavadki eri riikides, mitte stabiilselt koduriigis. (Venturini, 2008)
Kodakondsus tasandid: Tsiviilne 18. Sajand, aluspõhimõte isiklik vabadus, tüüpilised meetmed isiku- ja eraelu puutumatus, mõtte-, sõna-, usu- ja lepinguvabadus Poliitiline 19. Sajand, aluspõhimõte poliitiline subjektsus, tüüpilised meetme hääleõgus, parlamendireform, rahvaesindajate töötasu Sotsiaalne 20. Sajand, aluspõhimõte heaolu; tüüpilised meetmed: tasuta haridus, pensionid, tervishoid, osalus kultuuripärandis Inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Isikuõigused Kodanikuõigused Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Kollektiivsed õigused 1945 ÜRO harta 1948 Inimõiguste Deklaratsioon 1966 paktid a) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta; b) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta
Kaetakse erinevad huvid erinevatest fondidest, Poliitika tegeleb nii riikide omavahelise ühtlustamise kui ka riigisisese ühtlustmaisega Tööpoliitika Tööjõu liikumine: Liiga suur liikumine?, Lääne-Euroopa ei ole rahul, Ida-Euroopa tegelikult ka mitte Töötajate õigused: Aktiivne lobby Lääne-Euroopas, EL enda töötajad, Raha, Seadusandlus on tegelikult ebaühtlane ja nõrk Immigratsioon: Kuidas kaasata immigrante tööpoliitikasse, EL vs välisimmigratsioon Peamised probleemid: Pensionid, Perepoliitika, Tervishoid, Tuleks vähendada ringi kolimist Ei toimi ei vasakpoolne ega parempoolne lähenemine. Mida ss teha ?? Hariduspoliitika Peamised teemad: Erinevate osapoolte õigused, Rahastamine, Hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses), Kõrghariduse muudatused Bologna protsess: Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus, Kõrghariduse kvaliteedi parandamine, VÕTA jne Muud teemad: kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime Siseasjad millega tegeltakse
12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Deklareerima peab järgmiseid tulusid: 1) palgatulu 2) ettevõtlustulu 3) kasu vara võõrandamisest 4) renditulu ja litsentsitasud 5) intressid 6) dividendid 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või
võimu. See toob kaasa intellektuaali tekke, kes on kaasarääkiv kogu ühiskondlikus korralduses ja võitleb ebainimlikkuse vastu. 1906 a. D. Mõisteti õigeks. Vasakpoolsete populaarsus kasvab. Prantsusmaal saavad sotsialistid juba valitsusse. 1905. a. kirik ja ka kool lahutatakse riigist. Tänapäevalgi on Prantsusmaal koolid tugevalt ilmalikud. Clemanceaux´st (1906) sai peaminister ja ta alustas sotsiaalreformide programmiga astmeline tulumaks, 10 h tööpäev, pensionid. Seda tal aga läbi viia ei õnnestu. 1912. a. tulevad võimule jälle parempoolsed, kes hakkavad läbiviima Saksamaaga võidurelvastumist. INGLISMAA MAJANDUS Inglismaa on suurim impeerium maailmas, aga tööstus on stagnatsioonis. Domineerivad on kaubandus ja väljavedu. Inglismaa domineerib väliskaubanduses. Paigutab enamiku kapitali riigist välja, eriti kolooniatesse. Seetõttu on väga tugevalt kolooniatest sõltuv ning tundlik igasuguste blokaadide vastu. VÄLISPOLIITIKA
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p) See on oluline selleks, et pere jälgiks oma kulusid ja tulusid. Saab vaadata, kust annaks kulusid vähendada ja ei kulutata liialt palju. 5. Selgita kuidas toimib eesti pensionisüsteem (4p) Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel sambal: I sammas riiklik pension - peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. II sammas Kogumispension - põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. III sammas Täiendav kogumispension
Onühtlustamine positiivne või negatiivne? 7 Regionaalpoliitika: Riikide vahel ja riikide sees. Rahastamine nii EList ja riikides. Loodud vaesemate järgi aitamiseks. Tööpoliitika: Erinevad regulatsioonid ja praktikad. Seadusaugud. Kas ja kuidas seda ühtlustada? Immigratsiooniprobleemid. Ühtlustamise poliitikad II: Sotsiaalpoliitika (liiga erinevad, pensionid, perepoliitika, tervisehoid, tuleks vähendada ringi kolimist?). Hariduspoliitika (kui palju oleks vaja ühtlustada? Erinevad protsessid. Kas läheb õigeks suunaks?) Hariduspoliitika: Peamised teemad (erinevate osapoolte õigused, rahastamine, hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses)). Kõrghairiduse muudatused (Bologna protsess, Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus. Kõrghariduse kvaliteedi parandamine. VÕTA jne.) Muud teemad: (kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime )
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. E...
ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt.
RIIGI MAJANDUSRESSURSID JA MAJANDUSPROBLEEMID Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika.........
ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt.
Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: - I sammas: Riiklik pension - II sammas: Kogumispension - III sammas: Täiendav kogumispension Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ...
Leibkond võib olla ka üksikisik. (ESA definitsioon). Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks (meie õpiku definitsioon). Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt (üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid, toetused). Ressursid, mida majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu). Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks).
kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on
Tulumaksuvaba miinimum see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Millele eelarveraha kulub ? riigi eelarve kulub riigivalitsemiseks, ( valitsusasutused, registrid, andmebaasid, , julgeolekujõud, riigi rahvusvaheline esindamine jneee.), ühishüviste pakkumiseks ( julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused), rahalisteks ülekanneteks ( pensionid, sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). sotsiaalse turvalisuse poliitika hõlmab sotsiaalset kaitset vähekindlustatud elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus) Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused, sotsiaalhoolekanne ja toetused. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne.
Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks - Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud
Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: (TuMS § 12 lg 1) - palgatulu (TuMS § 13); (TuMS § 12 lg 1 p 1) - ettevõtlustulu (TuMS § 14); (TuMS § 12 lg 1 p 2) - kasu vara võõrandamisest (TuMS § 15); (TuMS § 12 lg 1 p 3) - renditulu ja litsentsitasud (TuMS § 16); (TuMS § 12 lg 1 p 4) - intressid (TuMS § 17); (TuMS § 12 lg 1 p 5) - dividendid (TuMS § 18); (TuMS § 12 lg 1 p 6) - pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (TuMS § 19); (TuMS § 12 lg 1 p 7) 1 - kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (TuMS §-d 20, 20 ja 21); (TuMS § 12 lg 1 p 8) - madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (TuMS § 22). (TuMS § 12 lg 1 p 9) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
Tasakaaluhind on turu hüviste nõudlust ja pakkumist võrdsustav hind. 16. Valitsuse roll turumajanduses Valitsuse roll turumajanduses on täita neid ülesandeid, mida turg ei suuda ise täita. Selle alla kuulub: vaba konkurentsi tagamine turul (monopolivastased seadused, et vältida monopolide mõjuvõimu eest); tulude ümberjaotamine (tulude õiglane jaotamine ühiskonnaliikmete vahel, nt pensionid ja toetused); ühishüvitiste pakkumine (ühiselt kasutatud tulud jaotatakse kõigi vahel ilma turu vahenduseta, nt riigikaitse); majanduse stabiliseerimine (eesmärk on tagada täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv). Turumajanduses leiavad sageli aset tõusud ja mõõnad, mida kutsutakse majandustsükliteks. Majanduslanguse perioodil püüavad valitsused stabiliseerida hindu ja soodustada majanduskasvu.
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
12% kasutamine. Näiteks meditsiinis jäi 10% 10% tihti kapitalist puudu:ei saanud osta 8% uut aparatuuri,maksta arstidele 6% 4,20% 4,50% väärikat palka või esines palju 4% probleeme pensionide väljamaksmisel : 2% heal juhul pensionid hilinesid ning 0% halvemal juhul jäi see üldsegi saamata. Kaitse Haridus Tervishoid 11.5.1 Haridus Ühinenud Serbia ja Montenegros oli kohustuslik käia koolis 7. eluaastast kuni 14.eluaastani.Keskharidus ja kõrgem haridus olid nagu tänapäevalgi vaba- tahtlikud.Kohustustest välja tegemata oli 2000. aastal registreeritud kooli kõigest 66% kooliealistest.Ja ainult 59 % põhikooli läbinud õpilastest läks edasi
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
omanduses oleva vara, e. asjade ja raha neto-ehk hetkeväärtus , ( , (pangaarvete, säästude ja investeeringute summa). Tulu rikkusest, income ). , income from wealth from wealth tulu, mis saad kui paned rikkuse teenima . 3.3) 3.3) Siirdetulud, transfer revenue riigilt ja mitteriiklikelt organisatsi- oonidelt saadavad pensionid, toetused 3.4) . : , , 3.4) Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides. Säästmise ja , investeerimise mõjurid: tulud, ootused, pankade intressimäärad, maksu- seadused 3.5) 3.5) Nominaaltulu, nominal income kodumajapidamise tulu jooksvates 3
(eelkõige üldkasutatavad teenuseid). Turumajanduse peamine probleem on tulude ebavõrdne jaotumine, millega kaasneb elanikkonna kihistumine. Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki: • Rahalised hüvitised – lastetoetused, pensionid • Mitterahalised soodustused – kaubad ja teenused, mida pakutakse tasuta või osalise tasu eest. Nt. haridus, arstiabi. Maksude liigid: • Otsesed maksud, mis makstakse otse riigile. Nt. füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks. Kaudsed maksud, mida makstakse tarbides kaupu ja teenuseid. Nt. käibemaks, aktsiismaks. Vaesus – elamine allpool taset, kus on võimalik rahuldada elementaarseid isiksuse arenguks olulisi vajadusi.
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b...
Avaliku sektori kulud võib jaotada nelja rühma: · Avaliku sektori kulutused tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega · Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks · Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid · Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega. Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud
Tollane Eesti NSV hakkas järk-järgult tunnistama isemajandamise põhimõtteid. Paljud IME põhimõtteid rakendati ellu. Majandusuuenduste eesmärgi käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodamate majandamistingimuste loomine, kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas reformide teostamist. Majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid inflatsioon ja hinnatõus. Toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid põhjustasid ühiskonnas sotsiaalseid pingeid. 1991.aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud. 1991.aasta augustis anti impeeriumi väikerahvastele võimalus omariiklus taastada, mille andis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse. 20.augustil 1991.aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riikluse iseseisvusest". Eesti iseseisvust tunnistasid peagi Eesti iseseisvust ning Eesti Vabariik oli taas iseseisev ja suveräänne riik, mis ilutses poliitilisel kaardil
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
· Vaba aeg, kultuur, religioon 3% Riigieelarve 2014 tulud · Sotsiaalmaks 28,1% · Käibemaks 20,9% · Mittemaksulised tulud 17,1% · Edasiantavad tulud 14,7% · Aktsiisid 10,5% · Füüsilise isiku tulumaks 4,1% · Juriidilise isiku tulumaks 4% · Tollimaks 0,4% · Hasartmängumaks 0,3% · Raskeveokimaks 0,1% G* - eelarvemaht Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%) Personalikulud Eelarve- ehk fiskaalpoliitika majandusprotsesside mõjutamine maksude ja valitsuse kulutuste muutmise kaudu · Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine, valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks) · Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine)
Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid, stipendiumid) Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse? Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine . Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine , toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
o Tööstustoodang kasvas 1957-1961 1,7 korda o ENSV oli maailmas esimeste seas elektrienergia tootmise poolest kaasnes keskkonnareostus. Põlevkivitööstusele anti kütte-energeetiline suund. - Põllumajandus o Kokkuostuhindade tõstmine, müüginormide vähendamine o Põllumajanduse elektrifitseerimine, mineraalväetised, maaparandus, põllumajanduse mehhaniseerimine o 1958 kolhoosnikele rahapalk, 1964 pensionid o MTJ likvideeriti, tehnika kolhoosidele, EPA 1951 o Hrustsovi kampaaniad külviseemne jaroviseerimine, maisikasvatamine, kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
