Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Stipendium Sõidu- ja majutustoetus Teenused Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks Abi pereliikme hooldajale / lapsevanemale Avalik töö Ettevõtluse alustamise toetus Koolitused Nõustamisteenused Proovitöö Talgutööd Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) Pension I sammas riiklik pension II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
Maailmavaade: Kolm põhimõtet: * euroskeptitsism *rahvuslus *parempoolsus o Vajalik on aktiivne koostöö maailma kõikide regioonidega. o Välisinvesteeringute soodustamisel on põhilisteks vahenditeks majandusvabadus, haritud tööjõu olemasolu ja väljaarendatud infrastruktuur. o Tõsta kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. o Tööpuuduse vähendamine ja tööhõive soodustamine. o Kõrged maksud, töötute abirahad, pensionid ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Tuleb aidata eelkõige neid, kes ennast ise tahavad aidata. o Riigikaitses tuleb eelkõige investeerida sõdurite väljaõppesse ja rajatistesse ning mitte kulutada ülemäära palju vahendeid relvastuse hankimisele. Eesti sõjavägi peab baseeruma moodsal kergerelvastusel, mobiilsel ja kõrgetasemelisel tegutsemisel ning kõrgel lahingumoraalil.
kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak (sõjavägi, lapsepuhkus) 4,343 iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast makstud sotsiaalmaksu) Kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas) Makse määr on 2% maksustavatelt tasudelt, riik lisabomalt poolt 4%
majandustingi muste loo mine. Kuid side liidulise majandussüstee miga takistas põhjaliku mate refor mide teostamist. Senise majandus mudeli osaline lam mutamine p õhjustas majandusliku languse, millega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutseki pikad järjekorrad ning väljamaks mata palgad ja pensionid. ISESEISVUSE TAASTAMINE Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end am m endanud. Se e ei täitnud o ma e es märki e ga uuendanud m õ õd ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis i mpeeriumi lagune miseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvast või maluse o mariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste j õudude kokkuleppe alusel v õttis Üle 20.mnõukogu
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaal...
07.2001.a., ja seda korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele). Seega on kohustuslik miinimumkuupalk 7 388 FRF. 2000.a. sotsiaalabi miinimum oli 2552 FRF. Uue pensioniseaduse (kehtib 01.09.99.) alusel võib pensionile jääda töötaja, kellel on 156 kvartalit tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era-või riigisektoris ning arvutatakse 16 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 8 900, riigisektoris aga kõrgemad 12 300 FRF. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Tööhõive: Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta, mis oli EL riikide seas Hispaania, Soome, Kreeka ja Itaalia järel üks kõrgemaid. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Töövõimelise elanikkonna hulgas on neid tervelt 6,0% e
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem...
II sammas Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. III sammas Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. - Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65. - Finantsturgude ebastabiilsus ja kõrged halduskulud söövad ära inimeste kogumispensioni. - Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensionid kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
5. Saksa majandusime turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel) · heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus · polnud tööpuudust, streike d)1960-te lõpul majandusraskused: · energiakriis · konkurents (Jaapan) · tööpuuduse kasv, eriti immigrantide seas (türklased) e) Peale taasühinemist Ida-Saksamaa majanduslik mahajäämus ja sotsiaalprobleemid
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
kauba tarbimist välistada ja iga järgmise ühiku tarbimise puhul ei kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid Majanduse Täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv on kolm kõige stabiliseerimine olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Valitsuse kulud Toetused Pensionid Tervishoiukulutused Riigikaitse Intressid riigivõlalt Toetused kohalikele omavalitsustele Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud Maksud Füüsilise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks
Erinevalt mitmetest teistest maadest peavad palgalised töötajad ise välja arvutama ja maksma tulumaksu otse maksuametile. Prantsusmaa tööandja ei ole vastutav üksikisiku tulumaksu laekumise eest. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule ülalpeetavate hulgast, kooliskäivate laste arvust, elukohast jms. Tulumaks on jaotatud seitsmesse kategooriasse: tööstus- ja kaubandusomandi kasumid, mittekaubandusomandi- ja põllumajandustulud, tulu maa pealt, palgad, pensionid ja perioodilised maksud, vallasvara tulud ning kapitali kasvutulu (Deflassieux, 2011). Eraisikute kogusissetulek maksustatakse, kui nad elavad Prantsusmaal, sel puhul pole kodakondsus tähtis. Inimesed, kes ei ela Prantsusmaal, maksavad makse ainult nende tuluallikate eest, mis tulenevad Prantsusmaalt (Deflassieux, 2011). Maksud arvestatakse iga leibkonna kohta. Maksuvabastusi tehakse sotsiaalsetel põhjustel. Maksumaksjad, kelle netotulu ei ületa 5963 eurot, ei pea maksma tulumaksu
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .....................................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK...............................................
suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1. Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. 2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. 3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. 4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest. Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan. Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) ...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegem...
Otsesed maksud: Tasumine on selgelt nähtav. NT:üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, maamaks Kaudsed maksud: On arvatud juba kaupade ja hindade sisse, mistõttu lõplik tasuja ei pruugi märgata maksuks minevat osa. NT: aktsiisid, käibemaks, tollimaks Üksikisiku tulumaksumäär: Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Käibemaksumäär: Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
Ühiskonnaõpetus Kontrolltöö kordamisküsimused I osa 1. Transiitkaubandus kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; näiteks Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muus...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised
Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
Arvuti tööprotsessist tulenevad probleemid; Andmete töötlemisega seonduv; Töökoha ergonoomika ja monitooring; Arvutikuriteod. Arvutikasutusega seonduvad probleemid II isiklikud kontaktid vähenevad; informatsioon muutub "hapramaks"; jõupingutused info puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse kaitsmiseks konfliktis nõudega autoriseerimine ja autentsuse märkimine Majanduslikud indikaatorid Organisatsiooni poolt makstavad palgad, pensionid jm soodustused; maksed klientidelt; maksed varustajatele; makstavad maksud; saadud soodustused... Näiteks ka: rahalised annetused ühiskonnale; kogukondadele jne., või kulutused, mis on tehtud põhitootmis-väliste infrastruktuuride arendamiseks... Ökoloogilised indikaatorid Väljendab organisatsiooni mõju öko-süsteemidele (maa, vesi, õhk). Sh jälgitakse nn toote kogu elutsüklit (energia, tooraine, vee-kasutamine; kasvuhoonegaaside emissioon;
elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud ja suure tootluse. 10 Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid. Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisüsteemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double-payerproblem, blame-avoidance strategies Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts.
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. ISESEISVUSE TAASTAMINE Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava................................................................................................5 2. Mida toob Eestile Eurole üleminek ........................................................................................7 2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega...
perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses Valitsuse põhilised kulud võib jagada nelja suurde rühma: ● tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele; ● riiklikud investeeringud (näiteks haiglate ja koolide ehitus jms.); ● subsiidiumid ja muud tulusiirded (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.); ● riigivõla intressid (riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa). Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ja rahalise stabiilsuse tagamisega. Inflatsioon on hindade üldine ja püsiv tõus ning raha ostujõu langus, mis on tingitud liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline
Riigieelarve mingi perioodi plaanitud kulusid ja tulusid kajastav dokument. Kogunõudluse mõjutamine (suurendamine) võib kiirendada inflatsiooni. Tasakaal kus kogukulutused = -toodang. Automaatsed stabilisaatorid on majandusmehhanismi sees olevad vahendid, mis kahandavad kõikumiste amplituudi, kindlustades kogutulu automaatse muutuse ilma spetsiaalse administratiivse sekkumiseta. Automaatsed stabilisaatorid: progressiivne tulumaks ja valitsuse ülekanded töötu abiraha, toetused, pensionid. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks.
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt si...
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervisehoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja õiguskulud. Kui kulud on sama suured kui tulud, on riigieelarve tasakaalus. Kui riik kulutab rohkem raha kui teenib, on eelarve defitsiidis. Eelarve defitsiit võib põhjustada investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja majanduslangust. Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks
lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). USK Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus riik maailmas, kus Õigeusk on selgelt tunnustatud riigiusk.Kreeka kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike palgad ja pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga. Teiste suuremate religioonide hulka kuuluvad katoliiklus, islami usk ja protestantismi. 2005-ndal aastal läbi viidud uuringul selgus ,et 81% Kreeklastest usub jumala olemasolusse, 16% uskus ,et on olemas mingi suurem jõud (mitte jumal),3% ei usu mitte millessegi ega kellegisse.2011 läbi viidud uuringus vastanutest uskus jumalasse 56,3% ,20% arvas ,et jumal on ilmselt olemas,7,7% arvasid ,et ilmselt ei ole ja 13% on kindlad ,et jumalat pole olemas.
Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. IV Nõukogude võimu esimesed kuud 1. natsionaliseeriti suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted 2. maa jagamine vastavalt maadekreedile: o sööjate arvu järgi või o hobuste arvu järgi 1. tühistati sise- ja välisvõlad 2. ühtlustati pensionid, töötasud 3. kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla 4. tunnustati rahvaste enesemääramisõigust o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis.
Rahandus on kunst raha niimoodi ühest käest teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tu...
Swedbank on universaalpank pakkudes teenuseid oma koduturgudel Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Swedbank usub traditsioonilisse pangandusmudelisse, mis keskendub eelkõige headele kliendisuhetele ja isiklikele nõuannetele. Swedbank pakub lihtsasti kasutatavaid ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenuseid, mille hulka kuuluvad hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja investeeringud eraisikutele, korporatiivklientidele ning organisatsioonidele. 1. Organisatsiooni huvigruppide analüüs Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni (organisatsioonikäitumise loengukonspekt 2011). Antud organisatsiooni huvigruppid on: töötajad, kliendid, investorid, ühiskond, valitsus, partnerid, konkurendid. 1
stagflatsioon olukord, kus majandusliku taandarengu ehk stagnatsiooniga kaasneb kõrge inglatsioon impordi asendamine strateegiast see tähendab kaotama tolle ja avama oma piire rahvusvahelistel kaubavoogudele absoluutne eelisseisund kutsub riiki spetsialiseeruma ja tootma seda kaupa, milles nei on absoluutne eelis, st mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga suhteline eelisseisund tasub riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim pay-as-you-go pensionid makstakse välja jooksvalt kogutavatest maksudest pikeaealised töötud töötud, kes on töötud üle aasta tööturu sisemine paindlikus töötajate erialaline ja ametialane edendamine ettevõttesiseselt tööturu väline paindlikus tööjõu liikumine ettevõtete ja majandusharude vahel tagasikumerduv töö pakkumise kõver peale teatud kriitilise tulutaseme ületamist muutub seos töötatud tundide ning tulu vahel negatiivselt
Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust. Ületootmise vastu põllumajanduses tehti farmeritele ettepanek vähendada tootmist. Sellest tekkinud kahjud korvas riik. Põllumajanduslik ületootmine langes ja saaduste hinnad hakkasid taas tõusma. Samuti laiendati ametiühingute õigusi ja arendati välja ulatuslik sotsiaalhoolekandesüsteem - viidi sisse tööpuuduse abirahad, pensionid jne. Selline üksikasjalik planeerimine oli iseloomulik “uue kursi” algperioodile. Hiljem respekteeriti taas individuaalset vabadust. Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli “uue kursi” tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale liberaalne reformistlik variant
Sest, hea kuulaja, järgmise viie, maksimaalselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt. Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018ndal aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks. Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus. Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks aga just seda me ju soovime siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust. Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020ndal aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus.
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. ...
a. valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris (Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldus); • Tasuta ühistranspordi teemaline rahvaküsitlus ja selle kehtestamine Tallinnas 2013. aastal • Indrek Tarandi Euroopa Parlamendi 2009.a. valimiste loosung „Vali inimene, mitte partEi“ • Eesti Konservatiivse Rahvapartei valimislubadus 2019.a. kahekordistada pensionid 4.8. Populismi levik maailmas • Donald Trump- ainult mina esindan tõelist rahvast, ameeriklasi, „America first“ • Hugo Chavez ja Nicolas Maduro- „Minuga valitseb rahvas“ • Recep Erdogan- „Loeb ainult see, mida minu rahvas ütleb“ ka opositsiooni ja surmanuhtluse suhtes Binyamin Netanyahu- viiekordne võitja, parim mõistukõneleja ja musklirahvuslane • Kaubandustõkked ja siseturu kaitse
omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammaar. Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid). Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on: tööandja sotsiaalmaks, FIE sotsiaalmaks, riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks. (RMP) 3 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi
Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). Peep Reimer 7 2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud: enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted. alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi. tühistati sise- ja välisvõlad. ühtlustati pensionid, töötasud. kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla). tunnustati rahvaste enesemääramisõigust: · tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud. · hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada. olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...................................................
inflatsiooniga. 2. Keskklass Reeglina kuuluvad laenuvõtjad keskklassi, seega jaotab inflatsioon tulu ümber keskklassi kasuks. Inflatsiooni suhtes Sotsiaalhoolduse saajad, kuna need on täielikult neutraalne: indekseeritud tarbijahinna suhtes. Eestis pensionid. Kaotavad: Laenajad, väikehoiustajad ja madala sissetulekuga rühmad. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise vähendamine 1. Madal või lausa negatiivne reaalne intressimäär soosib laenuvõtmist ning on mõjukaks stiimuliks säästmise ja finantskapitali ostmise vastu. Inflatsioon võib põhjustada elamuturuhindade äärmiselt kiiret kasvu.
paljuski keskaja traditsioone ja elulaadi. 1902.a. parlamendivalimistel olid edukad radikaalid ning valitsuse etteotsa sai vähetuntud poliitik E. Combes /komb/. Tema ajal suleti üle 3000 kirikukooli. 1905. a. lahutati kirik aga juba seadusega riigist. Kõigile kodanikele garanteeriti usutalituste ja südametunnistuse vabadus. Radikaalide edu jätkus ka 1906. a., kui peaministriks sai Clemenceau, kuid tema kavandatud suured reformid (raudteede riigistamine, progressiivne tulumaks, pensionid töölistele jms.) ei läinud parlamendis läbi. Parempoolsetel poliitikutel õnnestus võimule pääseda alles 1912. a., mil valitsusjuhiks sai R. Poincare /puänkare:/, hüüdnimega "sõda." Tema ajal tugevdati relvastumist ja valmistuti samuti sõjaks. LISA. Prantsuse vabariigid: · I 1792 1799 · II 1848 1952 · III 1875 1940 · IV 1946 1958 · V 1958 - tänapäevani 4. INGLISMAA MAJANDUS
juunil 1712 a. Genfis. Ema suri ja Rousseau jäi elama koos isaga. Rousseau elu oli väga keeruline. Pärast 1738a lahkus Rousseau Genfist Lyonisse, kus ta töötas koduõpetajana. Sellest ajast on pärit õppekava visand, mis oli eeltööks ,,Emile ´ile". Aastaid hiljem kohtus ta Tereese Levasseuriga, kellega peale 25 a. kooselu ta ka abiellus. Ta oli väga musikaalne ja õppis muusikat palju. Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Rousseau viimane suurem töö oli ,,Pihtimused". Mille ta lubas avaldada alles pärast oma surma. Rousseau teine suurem töö "Emile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Ta oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas 9.juuli 192 põletada ,,Emile" tuleriidal ja arreteerida autor. Ta põgenes Shveitsi, sealt edasi Peetri saarele, siis Inglismaale. Aastatel 1770-1778 elas
majandusliku arengutaseme näitaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
