IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid . Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989...
· kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavu Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad Eesti pensionisüsteemi Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed kitsaskohad. tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 Eesti Panga ülesanded · ühtse rahapoliitika väljatöötamises, · sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises. Nimetage rahapoliitika · majanduse üldine kasv; eesmärgid (4) · hindade stabiilsus;...
Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel". praegu raisatava toidu arvel võiks likvideerida mitme riigi näljahäda Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis "tööstuslikku Aasiat" Hiinat, Jaapanit ja LõunaKoread kus iga pä...
Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine, mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951...
Uusi projekte finantseeriti süsteemi sisestest allikatest (panga laen, elukindlustusselts ostis ettevõtte aktsiate uusemisiooni). Seega laenu anti sageli mitte majanduslikel, vaid strateegilistel eesmärkidel. Elukindlustusseltsid said preemiaid jälle oma süsteemi töötajatelt jne. Süsteemis siseselt hoiti oma töötajaid - palgad ja pensionid olid kõrged kontsernis pikaajalist karjääri teinud töötajatel. Juhtimisotsuste langetamisel ettevõtetes olid olulised käibe kasv ja varade kasv, mitte niivõrd efektiivsuse näitajad, mis oleks loonud rikkust aktsionäride jaoks. Suurettevõtete käes on samuti 25% Jaapani aktsituru kapitalisatsioonist, mis sisaldas endas peamiselt oma emapanga aktsiaid ja emapank ning selle ümber koondunud finantskonsern omab...
Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid , teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi...
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. III sammas Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. - Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65. - Finantsturgude ebastabiilsus ja kõrged halduskulud söövad ära inimeste kogumispensioni. - Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensionid kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused....
Nõuded (6) nimekirja kantavale organisatsioonile. Nimekirja kandmisest keeldumise alused. Nimekirjast kustutamise õigus. Otsused, muudatused 2 korda aastas. RESIDENDIST FI TULU: palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara, varalise õiguse võõrandamisest (sh väärtpaberid), renditulu, litsentsitasu, intressid, dividendid; pensionid , stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud (ei maksustata); kindlustushüvitised, väljamaksed pensionifondist; madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu. TULU HULKA EI KUULU: Maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid jm kasumieraldised; teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis; saadud otsese varalise kahju hüvitis (v.a seoses ettevõtlusega saadud); ei kohaldata...
Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018ndal aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks. Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid , lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus. Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks aga just seda me ju soovime siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust. Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020ndal aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus....
Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne....
Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria,...
Kindlustuse olemus. 75. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension II sammas kohustuslik kogumispension III sammas vabatahtlik kogumispension 76. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65 77. Raha ajaväärtusega seotud mõisted (lihtintress, liitintress, tuleviku väärtus, hetkeväärtus, annuiteet, annuiteedi nüüdisväärtus, annuiteedi tulevikuväärtus, perpetuieet, NPV) Lihtintress (simple intrest) intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu põhisummalt....
Stipendium Sõidu- ja majutustoetus Teenused Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks Abi pereliikme hooldajale / lapsevanemale Avalik töö Ettevõtluse alustamise toetus Koolitused Nõustamisteenused Proovitöö Talgutööd Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) Pension I sammas riiklik pension II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega;...
Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, seetähendab eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951...
Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid , töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille...
Finantsringlus Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Pensionid , Toetused, toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Laenud Maksed Milliseid makse keegi maksab? Tulumaks Palgalt ja muult tulult...
Toimuvad muutused Aasta 2013 septembris vastuvõetud 2014. aasta riigieelarve järgi tööealise füüsilise isiku tulumaksu vallas erilisi muudatusi pole. Oodatust kiirem palgatõus ja langev töötustase on küll andnud võimalusi tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, kuid seda ainult pensionite puhul. Pensionid tõusevad keskmiselt 5,8 % ning sellega koos ka pensionite tulumaksuvaba miinimum, mistõttu oleks vähemalt keskmine pension tulumaksuvaba. See mõjutab tugevalt Eesti maksukoormust ning põhjustab maksukoormuse langemise 32,1 %, mis on kuue aasta madalaim tase. (Rahandusministeerium, 2013) Eelarves on välja toodud loodetav eelmisest aastast ligi 10 % kõrgem füüsilise isiku tulumaksulaekumine...
Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eurot, kuid samal ajal näitab viimase aja statistika, et Eestis elab iga viies laps alla vaesuspiiri. Meie pensionid on võrreldes Kreeka omadega 6,9 korda väiksemad ning keskmine palkki on Eestis 2,9 korda väiksem kui Kreekas. Võrreldes riigikogulase palka ning keskmise eestlase palka, jääb paratamatult mulje, et valitsus ei tee midagi selleks, et olukorda vähegi võrdsustada. Eesti ülikoolidesse plaanitakse luua ainult tasuta kohad ja needki vaid neile, kes on üliandekad. Kuid uue ning raskendatud õppekava järgi on ka gümnaasiumi lõpetamine paljude õpilaste jaoks väga keeruline. Noorel,...
Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People...