PENSIONID. Pensionite puhul mõjutavad täna tehtud otsused suuresti inimese toimetulekut ja heaolu tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese ee...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
NATO tõi oma väed Eestisse,et tugevtada kaitset. Püüab näitada Venemaale,et naabritel tugevtadud jõud. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid koalitsioonileppe Kas Savisaar tegutseb Putini valvekoerana? Pensioni iga tõsuseb , kas üldse on jääda praegugi on pensionid madalad. Eestlased püüdsid olümpiamängudel lippu kõrgel hoida aga ilma poodiumikohtadeta. Juhan Parts nimetas Leedu valitsusliikmeid kelleski ja sellest tekkis skandaal. Alati uute asjadega mingi probleem nagu näiteks kas on istekohti vähe või midagi muud sellist.
Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt.
MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Säästmine ja investeerimine Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine Tarbimise üldine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- psühholoogiline bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis
kapitalistlikus kõrghariduse ja pensioni eest põhiliselt inimesed ja pakendis. perekonnad ise. Rootsi on aga selles valdkonnas väga aktiivne. Valitsus jaotab ressursse peaaegu kogu haridus- ja sotsiaalsfääri osas. Riiklik haridus alates lastesõimest kuni ülikoolini on kättesaadav, nagu ka pensionisoodustused ja vanadus- ning puuetega inimeste pensionid. Töötud ja töövõimetud saavad sotsiaaltoetust kuni 90% tootmistöölise palgast, USA-s aga üksnes 40%. Kuid kogu selle sotsiaalse hüve kindlustamiseks on Rootsis kõrgeimad maksud oma tuludelt 50% Prantsusmaa 43,6%, Kanada , Eesti 36,5%, Jaapan, USA 29,4% Sotsialism Sotsialismi idee pärineb 19.sajandi algusest. Rühm
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt,
Finantsringlus Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Pensionid, Toetused, toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Laenud Maksed Milliseid makse keegi maksab? Tulumaks Palgalt ja muult tulult
- ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. KÄIBEMAKS. Kaudsed maksud moodustavad Eesti riigieelarve tulust 40%. See moodustab 18% kauba või teenuse hinnast. OTSENE MAKS. Siia kuuluvad maamaks, füüsilise isiku tulumaks, eraettevõtte tulumaks. KAUDNE MAKS. Siia kuuluvad käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. SOTSIAALMAKS. Siia kuuluvad kindlustusmaks, pension ja tervisehoid. Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas, et kontrollida, kas inimest on maksustatud õigesti.
Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks. Eesti poliitiliste erakondade eesmärgiks on näiteks viia õpetajate, arstide, politseinike ja teiste riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal
Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi. Meie praegune majandus takistab toetuste tõstmist. Meil on maksete maksmisega probleeme, väikesed palgad, tagasihoidlikud töötuabirahad ning jagatavaid toetusi peetakse liiga väikesteks. Eesti poliitiliste erakondade eesmärgiks on näiteks viia õpetajate, arstide, politseinike ja teiste riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal
Tihtipeale ei ole sellises vanuses inimestel piisavat töökogemust, mida tööandjad soovivad. Üks suur nüanss on ka palganumber. Loomulikult noored tahavad kohe head palka, kuid selle peab ikka ennem välja teenima! Paljud alustavad madalamast kohast, kuid mida aeg edasi, võib saada üha kõrgemale positsioonile. Teine suur sotsiaalprobleem on igasugused toetused. Noored inimesed sagedamini tajuvad madalaid lastetoetusi, eakamatele teeb muret puudulik tervishoid, pensionid ning hooldekodude olukord. Eesti iive on väga madal, kui mitte miinuses. Inimesed küsivad miks? Sellepärast, et noored ei hakka lapsi tegema, kui ei suuda neile tagada kõike vajalikku. Riik peaks rohkem toetama noori peresid. Meie rahvastik üha vananeb, aga kuidas siis paarikümne aasta pärast suudame oma vanu inimesi ülal pidada, kui ei ole piisavalt tööd tegevaid inimesi. Juba praegu on pensionid väga madalad ning tervishoid vilets. Inimesele on tervis kõige kallim
Koos meiega saate osa maailma suuruselt viienda audiitor- ja konsultatsiooniettevõtete keti üleilmsest kogemusest ja ekspertiisist. Danske Bank AS Eesti filiaal-Krediidiasutused(pangad)-Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused.Pensionid.Internetipank.Kindlustus. AS SEB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS Eesti Krediidipank-Krediidiasutused(pangad)- Stabiilsus, püsivus ja traditsioonid on Krediidipanka iseloomustavad märksõnad läbi tegevusajaloo. Eesti Krediidipank on vanim Eestis sama kaubamärgi all tegutsev universaalpank. Nordea Finance Estonia AS-Kapitalirent- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus.
Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast) 1
3)Islamiriigid (Pakistan, Iraan, Bangladesh) 4)Ladina-ameerika-iive väheneb · Osa riike on vähendanud iivet oluliselt administratiivsete meetoditega (seadus) Nt: Hiina, Lõuna-Korea, Singapur Tunnused: I. Sündimus- väga kõrge Põhjused: a)Naise roll madal b) Usulised põhjused (islam, katoliiklus) *Keelatud abardid ja rasestumisvastased vahendid c)Majanduslikud põhjused-lapsed, kui tööjõud d)Sotsiaalsed põhjused- puuduvad pensionid e)Pere väärtustamine! f)Madal haridustase II. Suremus keskmine, langeb! Põhjused: a)Parem arstiabi b)Paremad elutingimused (elupaik, toit) c)Linnastumine III.Iive on väga kerge IV. Koormusnäitaja-suur (ligikaudu 50%rahvatikust noored) Demograafilised kriisid ja rahvastiku vananemine *Etapp võib sujuvalt kulgeda või ka vahele jääda N:eelkõige Ida-Euroopa riigid Tunnused: I Sündimus väga väike(0) Põhjused:
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3. tollimaks, sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4. hasartmängumaks, mänguautomaatide ja kasiinode omanikelt Sotsiaalmaks (sihtotstarbeline): 1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13% 3. töötuskindlustusmaks 0,3% Kõik need maksab tööandja. Kokku 33,3%. Inimene ise: töötuskindlustus 0,5%, pensionikindlustus teise sambasse 2% Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas 1. aprilliks. Eesmärk on kontrollida kas inimest on maksustatud õiglaselt ja vältida maksupettust. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksel, ametiühingu liikmemaksult, eluasemelaenu intressilt.
Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni? Et maksuamet saaks ülevaate maksude maksjatest ning, et vältida maksupettusi. MAKSULISED TULUD Otsesed maksud Kaudsed maksud Sotsiaalmaks; sihtotstarbeline maks 1. Füüsilise ja juriidilise 1. Käibemaks 1. Pensionid 20% isiku tulumaks. [18% kauba ja teenuse 2. Tervishoid 13% [kõikidelt tuludelt] hinnast] 3. Töötuskindlustus 0,3% 2. Maamaks 2. Aktsiisimaks [tasub iga kinnistu [erimaks kindlatele omanik] kaupadele(kütus, Kõik need maksud maksab
näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant. Taanis sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Kindlasti oleme me kõik,
Majandussüsteemid: (Mida, kuidas, kellele toota?) tavamaj. - baseerub ühiskondlikel trad., algeline tootmistehnoloogia, põhiliselt käsitöö & põllumaj., leidub Aafrika, Aasia, L-Ameerika, vanim maj.süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. ...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja.
9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4
kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal kui üle kolme aastane laps saab riigi poolt 300 krooni toetust kuus? See on vaid üks küsimus paljudest.
palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõtte tulumaks- 21% rakendatakse ainult siis kui võetakse omaniku tuluna välja, kui paigutatakse uuendamiseks ja paremaks tegemiseks, siis seda ei rakendata. Millistelt asjadelt on võimalik saada tulumaksu soodustust?? Riiklikest koolidest õppemaksu. Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke) Tulude ümber jagamine, tulude ümberjagamine, vähendamine tulusaajate erinevusi. Et riiki üleval pidada (kaitse välisvaenlaste eest, hoida sisekorda, Maksta riigitöötajatele palka, riigi ametiasutused) Tagada sotsiaalneturvalisus Muud maksud- Maamaks- mis on maa otstarbe, määrab ära maksu suuruse, maksu
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt
Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt. • Sotsiaalkindlustusmaksest (18,5%) 10% on pensionikindlustus. Tervishoid • Tervisenäitajad ja üldine tervislik seisund on üsna madalad. • Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule.
laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974
laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970. aastail algas energiakriis- naftat tootvad riigid otsustasid tõsta järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ning arenenud riigid olid sunnitud välja töötama uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Naftakriis tõi endaga kaasa 1974
jätkuvalt tegeleda majanduse elavdamisega. Selleks on vaja teil, kallid valijad, mõelda sellele, kas muutused on head või halvad. Vastus sellele on, et nad on halvad, kuniks pole garanteeritud muutuste heade tulemus. Valitsuse muutus ei garanteeri kunagi positiivseid tagajärgi. Seega ma loodan, et te toetate meid nendel valimistel. Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda saatnud käibele tuli euro, pensionid kasvasid, vanemahüvitis pikenes, võeti vastu uus Töölepinguseadus ja muud olulised aspektid Eesti riigi paremaks tegemiseks. Tulevikus teeme veel palju asju ära, et ära hoida meie riigi vaesumist. Lubame mõistliku hinnaga interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka mujalt. Alandame ravimite hindu ja teeme nad paremini kättesaadavaks, sest hea tervis on kõigile tähtis.
· Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud. · Toetused ja pensionid on tagatud kõigile hoolimata nende tööpanusest. · Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale
(protsent, mida inimene maksab oma sissetulekutest) 2)Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 3)sotsiaalmaks Kaudsed maksud(oleneb kas ma kasutan/tarbin): 1)Käibemaks ( 20% kauba ja teenuste hinnast) 2)Aktsiisimaks - erimaks kindlatele kaupadele ( alkohol, tubakas) 3)Tollimaks - sisse- ja väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6% Riigimaksud: tulumaks, käibemaks Kohalikud maksud (kehtestatud seadustega): müügimaks, reklaamimaks, parkimistasu, lõbustusmaks, paadimaks Riigieelarve- koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulutab välja president . Riigieelarve jaguneb: tasakaal, ülejääk, defitsiit
Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Soome pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Soomes , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. 2) kõrge elatustase - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid-päris hea võrreldes võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid. - keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge
Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks. Kaudsed: käibemaks, aktsiisid, tollimaksud jne. 5. Sotsiaalmaks maksab tööandja, 33% töötaja brutopalgalt. Maksust 20% läheb
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaal...
IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve...
Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud keskklass ühiskonnas. Eestis on hetkel palju probleeme, millega peaks tegelema. Näiteks on suureks probleemis madalad palgad ning väikesed pensionid. Need on küll viimasel ajal tõusnud, kuid mitte piisavalt. Haridusüsteemis on samuti probleeme. Näiteks üldhariduskoolides õpetatakse suurt osa aineid liiga üldiselt või võetakse liiga laialt. Kõrgharidusega on nii, et kui tahetakse minna ülikooli, aga vanematel on keskmine palk ja laenu ei taha võtta ning riigieelarvelisele kohale ei saa, siis võib üldse ülikooli ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad langevad paljud välja
See on elu palju mugavamaks ja odavamaks muutnud, sest inimesed saavad läbi Skype'i tasuta suhelda. Ei saa ka mainimata jätta siinset Wifi leviala, mis võimaldab peaaegu igas söögikohas või muus avalikus kohas kasutada tasuta internetti. Pean viimast just üheks suurimaks Eestis elamise plussiks. Hea on teada, et riigis ringi liikudes on vajadusel internet ja sellega seonduval ka abi igati kättesaadav. Öeldakse, et pole head ilma halvata ning seega võib välja tuua selle, et nii pensionid kui ka inimeste alampalk on Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ühed väiksematest. Kui Kreeka on alampalk 750 eurot, siis Eestis on see umbes kaks ja pool korda väiksem. Samas ei saa öelda, et siin elavad inimesed oma eluga hakkama ei saa. Pigem näeme me aina süvenevaid probleeme Kreekas, kus ollakse harjunud hea eluga ega osata majandusliku langusega toime tulla. Mulle meeldib Eestis
USA. Tulemusteta, hukkus 3 milj inimest, nii on riigid tänaseni. Vietnami sõda: 1964-1973, sõdisid Põhja-Vietnam, keda toetas NSVL, SBR ja Prantsusmaa, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem · töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid 13. Olulised liikumised 1960-ndatel(seletus, miks)? Hipiliikumine, see oli protestiks Vietnami sõjale. Veel on ka rohelised organisatsioonid, mis polnud ei parem- ega vasakpoolsed. 14. VLO, VMN, IMF, IBRD (defineeri) VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond IBRD: Maailmapank.
1999. GrammLeachBliley Act ühinemised Suurimad kindlustuspakkujad on nüüd pangad Kokkuvõte 1) 1794. a. Esimene dollar. Väärtus kõikus. 2) Üle 7300 panga 3) Ühe keskpanga asemel on riigis 12 föderaalreservi panka 4) Föderaalreservi ülesandeks on juhtida riigi raha pakkumist läbi rahapoliitika 5) USA investeerimisinstitutsioonid mõjutavad terve maailma majandust (Lehman Brothers) 6) Kindlustused ja pensionid on reguleeritud osariigi poolt. Allikate loetelu The economics of money, banking and finance : a European text; Peter Howells, Keith Bain; 2008. (104124) Federal Deposit Insurance Corporation koduleht: http://www.fdic.gov/ MoneyMatters101 : http://www.moneymatters101.com/money/usmoney.asp Lehman Brothers Holdings Inc.; NYTimes koduleht : http://topics.nytimes.com/top/news/business/companies/lehman_brothers_holdings_in
Kas heaoluühiskond muudab inimese laisaks? Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine. Eriti võib sellega kokku puutuda tänapäevastes majanduskriisi käes vaevlevates riikides, kus tööpuudus on suureks probleemiks
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President....
Itaalia Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvastiku iseloomustus Itaalias: Rahvaarv: 60 626 400 Itaalia rahvaarvu kasvu graafik. Analüüs: Rahvaarv on peale 1950. aastat kasvama hakanud ning alates 1985.aastast on see stabiilselt kuni tänapäevani tõusma jäänud, kuid aastast 2015 hakkab rahvaarv vaikselt langema. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Kõige tihedamini on asustatud piirkonnad suurlinnade ümber. Sarnane on rahvastiku tihedus ...
vaesuseni. Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda (6). Vanuse rühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas neist kolmandik elas vaesuses (2). Selle peamiseks põhjuseks oli 65- aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv. Sündivus väheneb ja ei ole nii palju töölisi, kes suudaks vanemate inimeste pensionid kinni maksta. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta (7). Vaesuse risk suureneb perekondades, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem või laste hulk ulatub üle kolme. Kolme- ja enamalapselist peret on raskem kasvatada, sest kui lapsi tuleb juurde ning sissetulekud jäävad samaks, peab rohkem kalkuleerima ja kulutusi jälgima. Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub (5)
vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini. Järgneval aastal oli tõus veelgi suurem ning tulud olid planeeritud juba 8,5 miljardini, sama kõrgele kasvavad Riigikogu esitatud eelnõu järgi ka kulud. 2017. aasta eesmärgiks on tugevdada
soovin teha. Eestis elamiseks peaks siin toimuma drastilised muudatused, mis minu arvates pole lihtsalt võimalikud. Tuleks elavdada majandust ning tõsta elatustaset. Palku tuleks tõsta, kuid hinnad samaks jätta. Eestis pole töökohti, sest inimesed ei taha hakata ettevõtjateks. Kui riik aitaks neil oma ärile alus panna, looks nende abistamiseks rohkem toetuseid oleks ka lihtrahva elu parem, sest tekiksid uued töökohad ja võimalused oma elujärge parandada.. Pensionid, abirahad ja toetused on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eestis samuti väga madalad ning nendega tuleks samuti midagi ette võtta. Riik peaks rohkem mõtlema inimeste heaolule, sest kui rahvas ei taha siin enam elada ootab meie riiki häving. Samuti võiksid muutuda eestlased. Eesti rahvas võiks olla sõbralikum, abivalmim ning arvestada rohkem ka teiste inimestega. Me oleme tavaliselt ükskõiksed enda ümber toimuva suhtes ning ei vaevu midagi muutma
Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%. Soolist palgalõhet põhjustavad mitmed tegurid: meeste ja naiste töö
Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?'' Eesti riigis toimib maksusüsteem. Kõik maksavad makse võrdselt ning edasi toimub ressursside ülekandmine. Heaoluriik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud. Jah, ka meie riik pakub toetusi ja pensioneid. Meil on võimalus saada haridust ning arstiabi. Kuid kogu ring on veel üpriski nurgeline. Eesti riigi toetused ja pensionid on võrreldes Skandinaavia riikidega kordades väiksemad. Ka see, et meie arstid ja õpetajad suurel hulgal välismaal tööd otsivad, pole imeks pandav, arvestades ulatuslikku palkade erinevust näiteks Soome või Rootsiga. Siinkohal kannatab tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne. Kokkuvõttes puudutab see lihtrahvast, kes peab ootama, et tasuta arstiabi saada, töötul noorel on lihtsam ebaseaduslikult elatist teenida ning üksik pensionär ei suuda täisväärtuslikku elu elada
"Palk kas number või emotsioon?" Püsib madal palk seni, kuni inimesed on nõus väikse summa eest tööd tegema. Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel". praegu raisatava toidu arvel võiks likvideerida mitme riigi näljahäda Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis "tööstuslikku Aasiat" Hiinat, Jaapanit ja LõunaKoread kus iga pä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
