Penelope truudus Penelope truudus tähendab siirast ustavust. Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütutele kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, kuid seda suutis vinnastada vaid ta mees.
Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/ Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, (11) s-algriim, t-algriim nii abitu ja habisev kui lind (10) ees sed...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida ...
Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud
mis toimus trooja sõjal. Nestor andis Telemachosele oma parimad hobused ja saatis ta Spartasse Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub saarel, kus Kalypso nimeline nümf teda kinni hoiab. Kui kosilased märkavad, et Telemachost enam ei ole otsitavad nad teda rünnata siis kui ta seda kõige vähem ootab. Odüssuse heerold Medon kuulis nende plaani pealt ja läks sellest otsemaid Penelopele rääkima. Penelope oli kurb 5. laul jumalate saadik Hermes läks Ogygia saarele Kalypso juurde, et Zeusi käsku, et ta peab Odüsseuse vabaks laskma. Kalypso jätab kurbusega Odüsseusega hüvasti. Merejumal Poseidon näeb teda ja tekitab kolmeks ööpäevaks tormi. Odüsseus jätab laeva ja hakkab edasi ujuma suurte lainetega. Tänu jõejumala halastusele jõuab Odüsseus maale. 6. laul Odüsseius magab põõsas ning kui Nausikaa koos teenindajannadega palli mängib, lendab pall
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos
„Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese, kes oli vanakreeka mütoloogias jumalate sõnumitoojate inimestele ning paljude teiste asjade jumal,
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele. Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal,
emotsiooni saab jälle tagasi pöörduda oma igapäevaellu. Maailmas on väga palju inimesi keda häirib näiteks nende välimus, ning nad on koguaeg kurvad sellepärast, et nad arvavad ei leia selletõttu endale armastust ega õnne. Film „Penelope“ räägib ühest tüdrukust, kelle perekonnale pandi peale needus. Needus seisnes selles, et kui peaks perekonda sündima tütar, siis ta on kole kui öö. Sündiski perekonda tütar Penelope kellel oli sea nina. Penelope ema üritas oma last kogu hingest varjata, kuid samal ajal tahtis teda õnnelikuna näha ning mehele panna. Ta lootis, et siis võib-olla needus murdub. Ükskõik kui palju ema mehi koju tõi jooksid nad ikka tüdruku eest, ning neiu oli lõpuks juba lootuse kaotanud. Ühel päeval tuli aga tema majja mees, kellele ta ennast ei näidanud, kuid kellega nad suhtlesid pikalt läbi suletud uste. Mehele meeldis Penelope väga,
See reis kestis palju aastais ja lõppes pärast rohkeid katsumusi õnnelikult, nii et Odysseus jõudis jälle koju Ithakale oma armastatud perekonna juure! Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata
Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees, sest seal valitsevad kosilased, kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele
koju Ithaka saarele jõudis Eepos · Ody. saatuse pärast oli mures eriti Athena, rääkis jumalatele Ody. kurvast saatusest · Ody. elas nümf Kalypso saarel, nümf armastas Odysseust, ta päästis kunagi Ody. elu · nümf hoidis Odysseust enda juures vangis 7 aastat, Odysseusel oli seal hea elu, kuid elu oli siiski nagu vangil · Athena rääkis lisaks Ody. olukorrale ka sellest, mis toimub Ithaka saarel Ody. kodus · Ody. kodus elas tema naine Penelope ja tema poeg Telemachos(suureks kasvanud) · Athena arvates oli olukord Ody. kodus väga halb, sest Ody. kodu oli täis kosilasi, kes tahtsid Penelopega abielluda(kosilasest oleks saanud Ithaka valitseja) · kosilased käitusid julmalt · Penelope ei taha ühegi kosilasega abielluda(loodab, et Ody. tuleb tagasi) · Penelope kavalus: Penelope ütles kosilastele, et ta peab Ody. isa surilina
Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
oma isakodus peremees, sest seal ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse valitsevad kosilased, kes juba kolm käe läbi ja Hektori matusetseeniga. aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele
müüdi võimalikult sügavat ja huvitavat tõlgendamist. Trooja küklos algab Zeusi armumisest Ledasse (või Nemesisse), jätkub Helena sünni, tema abiellumisega Menelaosega, Odüsseuse sõlmitud pakt Ahhaia kuningate vahel. Tülijumalanna õel vemp Peleuse pulmas, kolme peajumalann tüli, Parise valik, Helena ja Parise põgenemine, Iphigeneia ohverdamine, Trooja sõda, Odüsseuse eksirännakud, Penelope ootus, Telemachose otsingud, Klütaimnestra kättemaks, Orestese ja Elektra hukkumine. Meie nägime kogu küklosest umbes 50 päeva Trooja sõja 10. aastal ,,Ilias" ja Telemachia-osa ning mõningaid osi Odüsseuse seiklustest. Kaasaegsele kirjandusele ongi oluline olnud ,,Iliasest" inimese võitlus iseenesega armastuse eest, pereliikmete pärast, võitlus viha, armastus ja andeksandmine, ning ,,Odüsseiast" inimese (kangelase) teekond koju, oma kuningriiki, oma pere juurde ja
kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise
merekoletiste käest, kuid Heliose lehmi nähes, tunnevad kaaslased kiusatust ja söövad lehmad ära, solvates sellega jumalat. Helios kaebab Zeuzile ja Zeus lööb välguga Odysseuse laeva, mille tagajärjel kõik Odysseuse kaaslased hukkuvad. Odysseusel õnnestub pääseda ja lõpuks satub ta nümf Kalypso juurde mitmeks aastaks saarele vangi. *Samal ajal aga on Ithakas, Odysseuse kodusaarel, kasvanud suureks tema poeg Telemachos, kelle olemasolust ta midagi ei tea. Samuti on kodus naine Penelope, kelle juures on kolm kosilast, kuid mitte kellegagi Penelope abielluda ei taha. Et tülikatest kosilastest vabaneda, pöördub Telemachos abipalvega linnaelanike poole. Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima. Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest.
Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi.
Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi.
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka
preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile
Charyptis- veekeeris Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda, et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas. Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna. Ilmus Odysseus maskeerituna. Odysseus lasi Telemachosega kõik kosilased maha. Odysseuse ja Penelope abielusalasud oli, et voodi on elusast puust.
Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest
kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
Achilleuse kand- inimese ainus n�rk koht. V�ljend on p�rit m��dist, kus Achilleiuse ema, merejumalanna Thetis, kastis poja Styxi j�kke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis poega kandadest kinni ja vesi ei p��snud kannale, nii j�i kand haavatavaks. Ariadne l�ng- juhtn��r, mille abil probleemile lahendusst leida. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab k�rvaldamist. Danaiidide t��- l�pmatu ja asjatu t��. Erise t�li�un- t�litekitav asjaolu. Ixioni tuleratas- kestev karistus. Lethet �letama-�ra surema. Parise otsus-kergemeelne otsus, mille tagaj�rjed on v�rreldavad s�jaga. Penelope truudus-siiras ustavus. Prokrustese s�ng- sobitamtu v�imalus, talumatu v�i ebasobiv olukord, millega v�givaldselt midagi kohandatakse. Sisyphinse t��- t�iesti m�ttetu t��. Tantalose piinad- l�putu piin ja vaev. Trooja hobune-saadetis, mis toob saajale kahju. Helen Kont, 10.B klass ...
sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslased tapsid näljas päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks nad kõik hukkusid Zeusi poolt saadetud tormis. Odysseus jääb ainsana ellu ning pääseb Kalypso saarele. Lõpuks jõuab Odysseus jälle koju. Athena nõuandel tuleb ka Telémachos koju tagasi. Tapetakse Penelope ülbed kosilased. Pärast pikki kannatusi võidutseb õiglus.
Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Parnassos- seal asusid muusad. Penelope kudumistöö- Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng- Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka
Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end sellega, et käskis Heraklesel teha naiste tööd, nagu kududa ja kedrata, nõudis armuelus temalt kuulekust ning käskis tal aeg-ajalt kanda naisterõivaid. See, et Omphale riietas oma prominentse orja naiseriietesse ning viibutas ise tema nuia, on ilmselt komöödiamotiiv, mille võtsid tarvitusele Rooma kirjanikud. PENELOPE TÖÖ - Penelope oli Odysseuse ilus ja truu abikaasa, Telemachose ema. Peale Trooja sõja lõppu, kui oleks ammu olnud aeg koju naasta, ei olnud Odysseuse laevamasti veel kusagil näha. Odysseuse kodus Ithaka saarel olid kõik peale Penelope ja Telemachose ammu veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas pidas seega Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Oodates 20 aastat oma mehe kojutulekut, tõrjus ta pidevalt pealetükkivaid kosilasi eemale ettekäändega,
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
5. Pyrrhose võit see on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusterohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." 6. Proksrustese säng raudne säng, kuhu Proksrustes sidus oma ohvrid, kus ta venitas nad pikemaks/raius lühemaks. Proksrustese tappis Theseus selle sama sängi abil. 7. Penelope kudumistöö Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas teda Trooja sõjast koju, kuid tal käisid tüütud kosilased, ta ütles, et koob Ody isale surilina ja siis abiellub, kui valmis saab. Tegelt vend harutas iga öö selle uuesti üles, mis ta päeva jooksul kudunud oli. 8. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, mille edelanõlval asus Apolloni pühamu Delfi, seal oli ka muusade asukoht. 9. Pandora laegas Pandora oli Zeusi loodud ilus neiu, esimene naine. Jumalad
HISPAANIA Faktid Pealinn: Madrid Pindala: 506 013 km2 Riigikeel: Hispaania Rahvaarv: 44,1 miljonit Hispaania Rahaühik: euro (EUR) vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati...
To: Penelope MacSparron, head teacher From: Mari Mets, student Subject: Suggested improvements to school Date: 1 Decembre 2009 Purpose The purpose of this report is to comment conditions in the school and to make recommendations for possible improvements. The survey has been conducted among our class students. Canteen Firstly, the canteen`s food prices are too low and service is very slow. It would be a good idea to mark down the price of food and to put meals on the table before lunch break. As result service would be faster and more students could afford eating school lunch . Library Furthermore, the majority of the students (56%) are not agreed with library opening hours and range of books. By buying more books and changing library opening hours, we could solve the problem. Teachers` teaching styles Last, the minority of our class students (22%) do not like the teachers` teaching styles. Teachers should explain more clearly ...
Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi
lahkesti vastu võtab. Seal kohtab oma poega, kellele end ta tunda annab. Koos plaanitakse kuidas nurjatutele kätte maksta. V osa Odysseus jõuab salaja koju. Esimesena tunneb tema ära nõder koer, ta esineb majas kerjusena ning tal tuleb tunda alandust ja solvamist. Ta jääb esiotsa tundmatuks ka oma naisele, ehkki see teda lahkelt vastu võtab ja oma mehe kohta ärevalt teateid pärib. VI osa Sisuks on Odysseuse kättemaks. See algab Penelope uue otsusega. Piinatud lesk toob kosilaste ette oma kaasa vibu ja kes selle pingule tõmbab ja ettenähtud viisil noole lennutab, sellele annab ta oma käe. Keegi peale kerjuse ei suuda. Järgneb verine kättemaks. Odysseust soosib jumalanna Athena. Odysseus annab end Penelopele tunda. Hukkunud kosilaste omaksed vannunad kättemaksu. Zeusi kõuekärgatus toob tahu.
Odysseus • Selle eeposega algas ka Euroopa kirjanduslugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Achilles_Hector_Louvre_G153.jpg Eepos - "Odüsseia" • Räägib Odysseuse rännakutest pärast Trooja sõda • Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid noormehed, kes teda kosida tahtsid • Kui Odysseus lõpuks oma kodusaarele jõudis, moondas ta ennast vaeseks kerjuseks, läks oma majja, muutus kangelaseks tagasi ja tappis kosilased http://www.vanaraamat.ee/Homeros_ Odusseia_Eesti_Riiklik_Kirjastus_1963
· Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus. Tänapäeval kui ihaldatav on käeulatuses, kuid ometi keelatud või
isa. Pandora laegas- tundmatu sisuga, keelatud asi. Maajumalanna, 1. naine maailmas- Pandora. Talle anti võlusid, saadeti ,,kauni pahena" maale. Pandora abiellus, avas vaadi (laeka) ja laskis kõik pahed peale petliku lootuse inimeste sekka. Parnassos- mägi (lubjakivimassiiv) Kesk-Kreekas, Helikoniga kõrvuti. Peeti luulekunsti sümboliks. Seal austati Dionysost. Penelope kudumistöö- Odysseuse truu ja ilus naine oli Penelope. Oodas 20 a ta kojutulekut. Ütles, et tahab surilina ära lõpetada, et mitte jälle abielluda. Päeval, kudus, öösel harutas lahti. Teenijad reetsid ta. Siiski kavalusega pääses naitumisest. Korraldas võistlused, võitis kerjuseks maskeerunud Odysseus. Prokrustese säng- ülek. tähendus- nii või teisiti sobimatud võimalused. Ta oli võõrustaja, kes sobitas rändurid sängi. Lühikesed pikka- venitas nende jalad pikemaks, tagus vasaraga. Pikad lühikesse- lõikas jalad maha
Polyphemese silma välja, käis allilmas, võttis osa argonautide retkest, surmas oma naise Penelope kosilased. Herakles Zeusi ja Alkmene poeg Jõuline, taibukas, Tappis Apolloni poja keevalise loomuga, Linose. Tegi 10 vägitegu rahutu, kohati mühaklik (Nemea lõvi ja Lerna Hydra tapmine, Artemise hirve ja
Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu Ei tunne kodu ära ja teda ei tunta unistused ei kattu reaalsusega Amm tunneb O-se ära ta jalgu pestes arm Mees oma naise pulmas veresaun Muinasjutuline lõpp: kuri saab karistada, hea pääseb võidule Lootosesööjate maa (lootose sööja kaotab mälu) Tuultejumal Aiolose saar (paun teekonda takistavate tuultega)
Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema. Phaeton Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle ning kukkus koos Päikesega Eridanose jõkke.
"Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" (Helsingi 2002) Proosaraamat "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
"Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse. Kodus ootas Odysseust truult abikaasa Penelope, kes kosilaste peletamiseks lubas abielule mõelda pärast pooliku kanga valmimist. Öösiti aga harutas ta salaja päevase töö üles, et kangas kunagi valmis ei saaks
raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim
Odysseus (Nimi) (klass) (kool) Kes ta on Odysseus on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa Elulugu Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Nimi Odysseos tuli kereeka keelsest sõnast vihane, mis võib tähendab jumala vihastaja Trooja sõda Kefalloniast juhitud Odysseusega 12 laeva saabusid Troojasse Kui laevad saabusid Trooja kaldale, rünnak oli peaaegu purustatud
Seitse aastat kooselu Kalypsoga möödusid kreeklaste sangaril kui unes ning ka meie, armsad lugejad, jõuame eepose "Odüsseia" algusesse - sinna, kus faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar Nausikaa sangari rannaliival leiab ja oma isa lossi viib. Jõudnud oma reiskirjeldustega lõpuni, võidab Odysseus oma võõrustaja suure sümpaatia ja peagi purjetab ta oma kodusaare Ithaka suunas. Odysseuse ilus ja truu abikaasa PENELOPE ootas meest koju kõik need kakskümmend aastat. Naine tõrjus kosilasi ettekäändega, et tahab enne uuesti abiellumist oma äia surilina valmis kududa. Öösel harutas ta päeval kootu üles, kuni teenijatüdrukud ta reetsid. Lõpuks teatas Penelope, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis ainult tundmatu kerjusena koju saabunud Odysseus ise. Esimene olend, kes kerjuses Odysseuse ära tundis
,,Ava mu silmad" arvustus Filmi peategelaseks on Caesar (Eduardo Noriega), kes on enesekindel ja edukas mees. Tema sünnipäevapeol tutvustab sõber Pelajas teda Sofiaga (Penelope Cruz). Poisile meeldib naine ning otsustab temaga lähemalt tuttavaks saada, Pelajasele see idee ei meeldi, kuna tahaks tüdrukut endale. Caesari lähenemiskatseid saadab edu, algul Sofia küll tõrjub teda, kuid leebub ning õhtu lõpetavad tüdruku juures. Kui mees hommikul lahkub kohtub ta oma vana armastuse Nuriaga (Najwa Nimri), naine on armukade, et mees uuega kohtumas käib. Naine kutsub mehe autosse ning linnast välja sõites hakkab kihutama ja auto paiskub teelt välja. Nuria sureb avariis, kuid Caesaril saab ainult nägu kahjustada. Meest opereeritakse, kuid nägu näeb ikkagi jube välja ja ta ei suuda sellega leppida. Arstid pakkuvad talle lahenduseks maski, kuid see ettepanek Caesarile ei meeldi. Enamus aega veedab mees pärast õnnetu...
..................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Referaat põhineb viiel teosel: Jean Paul-Pigeat „Gardens of the world: Two Thousand Years of Garden Design“, Ehrenfried Kluckerti „Eurepean Garden Design“, Diana Marroni „Aiad ja pargid: Aiakunst antiigist tänapäevani“, Rolf Tomani „Barokk: Arhitektuur, skulptuur, maalikunst“ ja Penelope Hobhouse’i „Aianduse ajalugu“. Referaat kirjeldab läbi kahe Prantsuse pargi, Vaux-le-Vicomte ja Versailles’ inglise pargi tekkimise põhjuseid: poliitiline, kunstiline ja looduslik. Referaadi sisu koosneb neljast peatükist, millest esimene tutvustab arhitektuurilise pargi mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja André le Nôtre’i loomingut ja tema kahte kõige olulisemast suurteosest: Vaux-le-
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
