Hellus piim 2,5% Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim, tsitruselisand 9% (suhkur, sidrunimahl 14%, apelsinid 13%, paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin, happesuse regulaator naatriumtsitraat, lõhna- ja maitseained), juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 5 Hellus Haps maasika Koostis: piim, suhkur, maasikad (1,8%), glükoosi-fruktoosisiirup, õunad (0,3%), paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärv peedipunane (kontsentreeritud punase
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas. Polüsahhariidid Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid- sidemetega. Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid. Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed. Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin. DP polümerisatsiooni aste (Degree of Polymerization) monosahhariidi jääkide arv. Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone:
PUUVILL Toore (puu)villa keemilised koostisosad: Tselluloosi: 80-90% Vesi: 6-8% Vahad ja rasvad: 0.5 - 1% Proteiinid: 0 - 1.5% Pool tselluloos ja pektiin: 4 - 6% Tuhk: 1 - 1.8% Puuvilla keemilised koostisosad: Tselluloos: 91.00% Vesi: 7.85% Protoplasma, pektiin: 0.55% Vaha, rasva asendaja: 0.40% Mineraal soolad: 0.20% Puuvill- on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda.
E numbriga tähistatakse ka Click to edit Master text styles rida selliseid lisaaineid, mis on eraldatud taimse või loomse Second level päritoluga toorainest. Third level Sellesse rühma kuuluvad Fourth level merevetikatest sünteesitud agar Fifth level agar (E406) ja karragenaan (E407), sojaubadest saadud letsitiin (E322), puuviljadest sünteesitud pektiin (E440), õuntest saadud õunhape (E296) jne. Click to edit Master text styles Second level Lisaaineid ei lubata Third level kasutada: Fourth level Fifth level · Maitsestamata hapupiimatoodetes · Laabipiimatoodete s · Makaronitoodetes · Töötlemata lihas · Töötlemata kalas ·
täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate kasutatakse ka rasvaasendajana. Erinevate tehnoloogiliste võtetega muudetakse tärkliseosakeste mõõtmeid ja kuju, nii et need loovad keelel petteaistingu, nagu sööksime midagi pehmet ja rasvast. Kui tärklisega asendada kas või kolmandik toiduaines leiduvast rasvast, saame märkimisväärse kalorite kokkuhoiu. Enimkasutatavate paksendajate hulka kuuluv pektiin ehk E440 on looduslik aine, mida saadakse puuviljadest: tsitrusviljade värvunud kooreosa all olevast valkjast kihist või õunte koortest. Seega on pektiin taimset päritolu süsivesikulise olemusega tarretaja. Pektiini lisatakse toodetesse, et need paremini tarretuks. Tuntuim ja ka kodustes tingimustes kasutatav paksendaja želatiin on olemuselt loomne valk, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt organite sidekoe
· Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku
regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rõõsk koor, suhkur, sidrunimahl (1%), paksendajad: maisitärklis ja pektiin, lõhna- ja maitseaine. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 117 energiatkcal süsivesikuid10,4 g (491 kJ) valke 7,6 g rasvu 5,0 g Light kohupiimakreem maasika-vaarika 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rasvata piim, suhkur, maasikad (2,8%), vaarikad (1,4%), piimavalk, paksendaja modifitseeritud tärklis, kaltsiumfosfaat, lõhna- ja maitseained, toiduvärv karmiin, juuretis, happesuse regulaator sidrunhape, säilitusaine kaaliumsorbaat. Tootes on 29% jogurtit
Kaimo Lorents K09 Konkureerivate toodete analüüs Jogurti tarbijad on eelkõige kindlasti lapsed, aga üldiselt on jogurt toode, mis olenemata soost, vanusest, haridusest või ühiskondlikust positsioonist, maitseb väga paljudele inimestele ja siinkohal kindlat sihtgruppi välja tuua ei ole ilmselt võimalik. Vajadus on põhjus, mis paneb inimesed tegutsema. Vajadus, esimese rühma moodustavad vajadused, mille rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Neid nimetatakse füsioloogiliseks vajaduseks. Näiteks söömis-, joomis-, magamis-, hapnikuvajadus. Ootused toodetele tähtsuse järjekorras: 1. Väga oluline · Kvaliteet · Hind 2. Oluline · Maitse 3. Oluline, kuid mitte väga · Pakendi välimus Võrdluskriteerium A ettevõtte B ettevõtte C ettevõtte toode toode toode Me...
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhk...
teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka kunstlikke magusaineid, sel juhul saadakse dieetjogurtid. Jogurti maitse sõltub eelkõige maitselisandeist, mis võivad moodustadakuni 18% toote massist. Enamlevinud lisandid on puuviljad ja marjad siirupi või püreena. Üha enam püütakse tarbijaid üllatada uute, seni vähetuntud lisanditega. Paraku on selgunud, et eestlane on üsna
Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. Tootes sisalduvad e-ained E451 - Trifosfaat Kasutusala: Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused: Sekvestrant, happesuse regulaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. MAHLAJOOK: Aura Active apelsini- mango Koostis: Vesi Stabilisaatorid: pektiin, Apelsini-mangomahl jaanileivapuujahu konsentreeritud mahlast Vitamiinid: C, E, (10%) provitamiin A Suhkur Säilitusained: Happesuse regulaator: sidrunhape kaaliumsorbaat, Maitse- ja lõhnaaine naatriumbensonaat 100ml toote toitumisalane teave: 44kcal/188kJ Valgud 0g Süsivesikud 10,8g Rasvad 0g Tootes sisalduvad e-ained
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindl...
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuvilja...
Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine): Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
Viimasel juhul viiakse sobivatesse bakteritesse geenid, mille toimel hakatakse sünteesima toimeparasiitidele toksilisi ühendeid. Parasiitidest vabanemiseks piisab taoliste bakterpreparaadi külvamisest taimekultuuridele. Bakterite poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete-, tekstiili- ja farmaatsiatööstuses. Toiduainete tööstuses juustu tootmisel, neid ensüüme sisaldavad samuti biolisanditega pesupulbrid. Taimeraku kest koosneb tselluloos, ligniin ja pektiin. Taimeraku kestas on poorid, mille kaudu toimub ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku
5.Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? -zelatiini , agarit ja ka pektiini , oleneb marmelaadi valmistamisviisist millist tarretus ainet kasutatakse. 6.Nimeta küpsisesorte, mis ei sisalda nisujahu ? -Beseeküpsised , kuivikküpsised , venitaigna küpsised 7.Millest valmistatakse sefiiri ja milliste tunnuste abil saab sefiiri liigitada ? -Sefiiri e. pastilaad valmistatakse puuvilja ja marja püree suhkrust ja munavalgest . Tardainena kasutatakse agarit või pektiin siirupit . Toorainena kasutatakse värv ja aroomaineid , samuti happeid . Sefiiri saab liigitada : lõike kui ka figuur pastilaana . Eriliigiks on vahukommid . 8.Millest valmistatakse halvaad ? -Pähklitest , seemnetest(nt päevalilleseemned,seesamiseemned) , suhkur . 9.Miks on nimetus kamasokolaad asendunud nimega kamatahvel? - Sellepärast , et tooraineks ei kasutata kakaomassi ega ka kakaovõid . Tooraineks on hüdrogeenitudrasv ja sp ei tohi seda nimetada sokolaadiks. 10
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. K...
Nt: Lihtlipiidid - rasvad, · Energeetiline fruktoos, galaktoos, õlid, vahad, Liitlipiidid · Regulatoorne Oligosahhar - laktoos, fofolipiid, Tsüklilised Hemoglobiinid lipiidid steroidid, sahhraoos, maltoos, steriidid ja kolesteriidid Polüsahhar - tselluloos, D-vitamiin, mesilasvaha tärklis, kitiin, pektiin, glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
rohkem ei kuumuta 30. Leivasupp? leib pruunistada ahjus võiga, lisada suhkur sellel lastakse karamelluda, lisatakse kuum vesi, ettevalmistatud rosinad ja maitseained ning supp keedetakse läbi lõpuks mahl, vajadusel tärklis 31. Nim.erinevaid magusaid kastmeid,valm? 32. Millise magustoidu juurde,milline kaste sobib? 33. Millest valm.tarretist? jogurt,piim ,mahl,keefir 34. Mida kasutatakse tarrendainena? Zelatiin, agar, pektiin 35. Kuidas toimub tarrendaine ettevalmistamine? Külmaveega seisma,10g zelantiini 60g vett ,vesivannil sulatada ,otse pliidipeal 100kraadi kaotab tarretusvõime .Vedelik peab olema toa temp millele seda lisatakse 1l 20-30g 36. Kihilise tarretise valmistamine? Mitmest erinevast tarretisest, valmistatkase erinevad tarretised ja valatakse järjest serveerimisnõusse lastes kõigil tarretuda 37. Kuidas toimub vormi ettevalmistamine kui tarretis tehakse vormis? Veega niisutada 38
Süsivesikud: suhkrud, tärklis, kiudained Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude...
.20%) ja marjadest , puuviljadest või köögiviljadest valmistatud pastöriseeritud või steriliseeritud hoidis. · Keedis on rohkest suhkrust (üle 60%), marjadest ja puuviljadest valmistatud toode, mis valmib puuviljade ja marjade keetmisel siirupis. Viljad peavad jääma terveks. · Dzemm n suhkrurikas hoidis, milles marjad või puuviljad on katki keenud ja moodustuvad ühtalse massi. · Tarretis on tarretunud sukurikas toode, tarretavaks aineks on tooraines leiduv pektiin. · Sukaad onsuhkrusiirupis keedetud ja seejärel kuivatatud ning suhkrukoorikuga kaetud puuviljad ja marjad. Soolamine Soolamine on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta , kristalne aine, lahustub hästi vees ja lahustumine sõltub temperatuurist. Marineerimine äädikahappega
Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale. Tööstuslikult valmistatakse pektiini tsitruse- või õunakoortest ning turustatakse kas vedelal kujul või pulbrina
Agar-agar on taimne tarretus aine, zhelatiin loomne tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale. Tööstuslikult valmistatakse pektiini tsitruse- või õunakoortest ning turustatakse kas vedelal kujul või pulbrina
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud ...
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim tsitruselisand 9% suhkur sidrunimahl 14% apelsinid 13% paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin happesuse regulaator naatriumtsitraat lõhna ja maitseained juuretis sh L acidophilus LA 5TM 3 Hellus Haps maasika Koostis: piim suhkur maasikad 1 8% glükoosi fruktoosisiirup õunad 0 3% paksendaja modifitseeritud tärklis lõhna ja maitseained toiduvärv peedipunane kontsentreeritud punase peedi mahl happesuse regulaator sidrunhape juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel L acidophilus ja Bifidobacteria Keefirid
avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim juuretis sh L acidophilus LA 5TM Atsidofiilhapupiim tsitrusega Ats tsitrusega Koostis: pastöriseeritud piim tsitruselisand 9% suhkur sidrunimahl 14% apelsinid 13% paksendajad modifitseeritud tärklis ja pektiin happesuse regulaator naatriumtsitraat lõhna ja maitseained juuretis sh L acidophilus LA 5TM 3 Hellus Haps maasika Koostis: piim suhkur maasikad 1 8% glükoosi fruktoosisiirup õunad 0 3% paksendaja modifitseeritud tärklis lõhna ja maitseained toiduvärv peedipunane kontsentreeritud punase peedi mahl happesuse regulaator sidrunhape juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel L acidophilus ja Bifidobacteria Keefirid
Jäätise uurimustöö Töökäsk: Vali järgmistest teemadest.Lisaks veel vali endale jäätis ja tee selle koostise kohta järeldused (koostis, tervislikus, mis sorti jäätis ta on, miks sa seda valisid). Tee pilti ka või too jäätise paber. Teema Mis on jäätis?Ajalugu. Jäätis on külmutatud magustoit, mis on tavaliselt valmistatud piimast või koorest ning muudest maitse- ja lisaainetest, nagu suhkur, vanilje, karamell, kakao, sokolaad, puuviljad, marjad jne. Võidakse kasutada ka kunstlikke maitse- ja värvaineid looduslike asemel või neile lisaks. Jäätise valmistamisel külmutatakse koostisainete segu, seda pidevalt aeglaselt segades, et tulemus oleks kreemjas ning ilma jäätükkideta. Jäätis võib olla serveeritud magustoidukausis, taldrikul, vahvlitopsis, pulga otsas, kahe vahvli vahel. Jäätiseks nimetatakse eesti keeles ka sorbetti ja mahlajääd. Eestis asutati esimene jäätisetööstus aastal 1934 Tartus,...
viirusinfektsioonidega. A-vitamiinis sisalduvad retinoidid aitavad võidelda vistrike ja teiste nahaprobleemidega, samuti on porgandil oluline roll ka hea nägemisteravuse säilitamisel, eriti just vanemas eas.Ühes keskmise suurusega porgandis on vaid 26 kalorit. Sellest piisab inimese päevase A-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Palju kiudaineid Porgandites leidub ka rohkelt kaaliumi, B- ja C-vitamiine ning pektiini. Pektiin on kiudaine, mis muudab porgandi krõmpsuvaks ja aitab ühtlasi vähendada vere kolesteroolitaset.Porgandeid ostes eelistage tugevaid, kena kujuga erkoranze vilju. Kõige värskemad on porgandid, millel on otsas näha roheline varreosa. Veidi hoolikam tuleb olla, kui ostate neid pakituna. Paljud porgandipakid on valmistatud juba mitu kuud tagasi ja seega ei pruugi köögivili hoolimata oma heast väljanägemisest olla enam kõige kvaliteetsem.Kui
Vastavasse pakendi konteinerisse või kogumispunkti. Tootja: Fazer Eesti AS, Kadaka tee 70D, 19087 Tallinn, Eesti Telefon 650 2420 www.fazer.ee EmulgaatornaatriumlaktülaadidE481 Kõrval mõjud pole teada. Seega ei oska soovitada või mitte soovitada. 4.Maiustused/krõpsud Nimetus: Barni Maasika täidisega (28%) Pehme biskviidiküpsis. Koostis: glükoosifruktoosisiirup, nisujahu, suhkur, munad, maasikapüree (10,5%). Rapsiõli,stabilisaatorid ( glütserool, pektiin ), õunapüree, lõssi pulber, täispiima pulber, õunamahlakontsentraat, maasikamahlakontsentraat ( 0,6 % ), kergitusained(dinaatriumdifosfaat, naatriumvesinikkarbonaat), emulgaatorid(rasvhapete monoja diglütseriidide piimhappeestrid, rasvhapete polüglütseroolestrid), sool, vähendatud rasvhappesisaldusega kakaopulber, happesuseregulaatorid(sidrunhape, naatriumtsitraat), lõhnaja maitseained, sisaldab nisu, gluteeni, mune, piima, võib sisaldada vähesel määral pähkleid.
tsentris. 2. Termin süsivesikud hõlmab järgmisi esindajate gruppe: · Monosahhariidid nt. glükoos, fruktoos. · Oligasahhariidid nt. sahharoos, laktoos, maltoos · Polüsahhariidid - nt. tärklis, tselluloos, kitiin 3. Homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, nt. tselluloos, amüloos. Heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide jääkidest, nt. kitiin, pektiin. 4. Süsivesikute bioloogilised funktsioonid: · Struktuurne · Energeetiline · Paljude biomolekulide eelühendid · Molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid · Füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhapped) koostiskomponendid. 5. Glütseeraldehüüd C3 ja erütroos C4 ei esine tsüklilises vormis steerilistel põhjustel, tekiksid liiga suured pinged. Viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid moodustavad vesilahustes tsükli. 7
koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E-300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt.
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vi...
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane,
Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant butüülhüdroksüanisool /E320/ jt.
disoksüntoos) · maltoos (kaks glükoosijääki) glükoosi varud) · heksoosid (glükoos, · tselluloos (taimevarred fruktoos) tugevaks) · glükogeen · pektiin · ligniin · kitiin 5. Miks osa inimesi ei saa rõõska piima juua? Sest paljudel täiskasvanud inimestel puudub selline ensüüm, mis võimaldab laktoosi lagundamist monosahhariidideks, nii ei omasta nende inimeste organism laktoosi ning põhjustab seedehäireid. 6. Mis on lipiidid?
Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass
puuviljapektiini, mis on looduslik tarrendaine ja teeb moosi mõnusalt paksuks. Kuna moosisuhkruga keedetud moosis on suhkrut poole vähem, on selleks et tagada moosi säilimine, tootesse lisatud kaaliumsorbaati. See on säilitusaine, mida esineb ka looduses nt. pihlakamarjades. Kaaliumsorbaat aitab moosil säilida ka toatemperatuuril. Moosisuhkruga moosi keetes pole tarvis moosi väga pikalt keeta, sest pektiin vajab korralikuks lahustumiseks ja ,,tööle hakkamiseks" üsna lühikest aega. 10- 15 minutit on enamasti täiesti piisav aeg. Liiga pikk keetmisaeg võib pektiini tarrendavat toimet pärssida ja moos võib jääda liiga vedel. Hästisäiliva moosi valmistamise suhkruspikker: 1 kg tavalist suhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju 1 kg moosisuhkrut = 2 kg või 4 liitrit marju 1 pakk (330g) marmelaadisuhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju 5 Moosi keetmise õpetus
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
