Ruhnuga); 3) Vahe-Eesti (Kõrvemaa, Soomaa, Võrtsjärve madalik). Kõrg-Eesti allprovints: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Türi voorestik, Vooremaa); 2) Lõuna-Eesti (Ugandi lavamaa, Sakala kõrgustik, Hargla nõgu ja Võru orund, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte
kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi
kuumaveeallikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed
Molekulaarne tasand- Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Seda tasandit uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand- Erinevad rakud nagu loomarakk, taimerakk, bakterirakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia . Organismi tasand-Teadusharu, mis uurib organismi ehitust on anatoomia. Teadusharu, mis uurib organismi talitlust on füsioloogia Populatsiooni tasand- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni(latikad Peipsi järves). Teadusharu, mis uurib loomade käitumist on etoloogia . Liigi tasand- üks põhilisi eluslooduse organiseerituse tasandeid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis brama). Ühte liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi. Ökosüsteemi tasand- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (Peipsi järv).Ökosüsteemide uurimisega tegeleb ökoloogia .
korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas
talle meeldis temast rääkida, sest tal oli hea figuur ja suured... mõistused. Ta mõtles hoolikalt kuidas oleks kõige parem seda teha. Ta uuris inimeste käest ja otsustas, et kutsub inimesed kokku ja räägib neile mida ta teab maailmast. Nagu teada, ei olnud seda eriti palju, sest Kalevipoeg oli eriti juhm, ainsad teadmised, mis tal olid, oli ta saanud kaabeltelevisioonist. Inimesi käis, käis mehi ja naisi kui ka uudishimulikke lapsi. Kalevipoeg jutustas neile kuidas ta üle Peipsi järve silda ehitanud ja siin-seal kivisid loopinud võidu väiksemate inimestega ja ka neile pihta, seda ta oskas. Rahvast tuli iga päev. Tuli aina rohkem ja rohkem, kõik kuulasid Kalevipoega ja tundsid kuidas nad järjest targemaks said. Seda tundsid nad sellepärast, et olid ka ise juhmid, kuid mitte nii juhmid kui Kalevipoeg,..aga tema lollus oli nakkav. Nad kuulsid ja õppisid tundma uusi kultuure, kuulsid ja õppisid ette kujutama kohti nii ilusaid ja imelikke
Hurt(1839-1907).Rahvaluule kogumise algataja.Avaldas neid trükis"Vana kannel","Setukeste laulud".Sellega pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele välaannetele. C.R.Jakobson(1841-1882)"Sakala"(1878-1882).Kirjutas õpikuid eesti koolidele. Luule kõnetab rahvast paremini, emotsionaalne side, rahvustunne on hingeline side rahvuskaaslaste ahel ning seetõttu oligi tähtsal kohal isamaaluule.Friedrich Kuhlbars "Vanemuine"("Kui Kungla rahvas kuldsel a'al"),Mihkel Veske"Kodumaa"("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"),"Ilus oled,isamaa"("Minge üles mägedele"),Ado Reinvald"Kuldrannake". Isamaaluule kandepinnaks oli koorilaul, mis sai populaarseks1860.Isamaaluule kõrghetkeks oli I üldlaulupidu,kus lauldi"Sind surmani","Mu isamaa on minu arm". Proosa-ja näitekirjandus,et saavutada sealsetes jutustustes õnne siis oli tähtis olla rahvuslikult meelestatud.Tegelastes olid kõik heakskiidetud omadused:haritus,ettevõtlikkus,töökus,õilis iseloom
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
EDUARD TUBIN 1905 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 1944 töötas "Vanemuises" dirigendina
Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk. Kui Nipernaadi räägib Lokile sellest kus ta käib ja mida ta teeb tahab
4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13
Allmaailmas käis Sarvik-Taadiga võitlemas ja päästis 3 põrgupiigat. Seal oli: * Rauatuba – poiste töötuba * Vasetuba – tütarlaste töötuba * Hõbedane tuba – Sarvik-Taadi igapäevane tuba * Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU
................. 3 3. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 4. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva
Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna . Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus k...
Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Lisaks Läänemerele on enamik Eesti siseveekogusid eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv. LAHENDUSED HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
EDUARD TUBIN 1905 – 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina
L_________ A__ ____ M_____ V______ L_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ S _ _- _ _ _ _ _ _ M____ M_________ 1 Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman 1. Eesti piirid ja naaberriigid *Merepiiri 3800 km, Maismaapiiri 663 km ( Lätiga 339 km, Venemaaga 294 km + Peipsi järv) *Naaberriigid : Ülemerenaabrid : 3.Eesti äärmised punktid *Ulatus põhjast lõunasse ja idast läände: N E W S *Kõige kaugemad paigad üksteisest on Narva jõgi (Narvast põhjapool) ja Sõrve poolsaare tipp (393 km). *Eestis on 1520 saart. Eesti äärmised punktid välja toodud nii maismaa kui ka saarte osas. Leia sobivad kolmikud, ühenda need joonte abil:
Euroopa varauusaja algul LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA · Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformid...
sõdur Timofei. Idee ning mõtteterad Humoorikas jutustus eestlaste elust ühel oktoorbrikuul sadu aastaid tagasi. ,,Alati tuleb valvel olla, et keegi su vara minema ei tassiks, ainult eemal helendava mõisahäärberi rahvas oli loll ega tundnud krati- ja puugivastaseid vigureid, mistõttu neid ka halastamatult rööviti. Aga eks nemad jälle ostnud Saksamaalt uut kraami, nii et see läte ei kuivanud kunagi, nii nagu Peipsi järvgi iial tühjaks ei saa, ammuta sealt ämbri või künaga." Sander ,,Töö on töö ja peremees on peremees." Muna Ott ,, Las haigused kisavad, ei tohi neist välja teha." Sander ,,Elult tuleb võtta, mis võtta annab. Iga hetk võib katk sisse karata või miski muu jube tõbi mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi hingedepäeval lahjat suppi lürpimas ning vihtle pärast leiges saunas nagu vaene sant." Aida-Oskar
Minu elus on olnud palju rõõmu valmistavaid kui ka kurbi hetki. Et tulevik aga helgem paistaks, võtan ma endaga kaasa vaid kõige paremad mälestused minevikust. Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke ülesse ja panime telgi püsti
tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed 1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe 1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristirüütlite vastu e) Balti ristisõda oli osa Ida ja Lääne, katoliikliku Euroopa ja Venemaa Bütsantsi konfliktist. Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu? See jäi ära kahel põhjusel... Kõigepealt lükkasid selle algust edasi sisevõitlused Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrivõimutoetajate vahel
Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. 14. Jäälahing-5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20
midagi ei tea. Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale, ? võib oletada, et Peipsi taha tõi ta ikkagi inimene. MIDA PEALE HAKATA? šaakaleid võib küttida seadmata ohtu tema asurkonna soodsat seisundit. Šaakal on meil ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma
Veetase Võrtsjärvel, Emajões ja Peipsil +181 +191 +184 +130 +129 +65 +58 +41 +48 1. august 31. august 1. september Võrtsjärv Emajõgi Peipsi Töö koostas: X.XXXXXX 3 Word 2016 põhioskused 3.10.2018 Juhiseid töö koostamiseks (see osa ei ole töö enda osa): 1. Lk. 1 vasakul olev logo teha WordArt-i vahenditega. 2. Lehekülje ülaääres olev tekst on päis ja kuupäev panna sinna nii, et automaatselt
Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul)
2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre
MUINASAEG Kokkupuuted läänemeresoome hõimudega laensõnad eri keeltest. Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja
järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure mitmekesisuse ja hajutatuse tõttu pole riiklik kalapüük tasuv ning väikejärved tuleks jätta
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad......................
juhendaja Koht aasta Sissejuhatus 1. Asend ja haldusjaotus lk. nr. 2. Sümboolika 3. Ajalugu 4. Vaatamisväärsused 5. Rmk matkarajad ja lõkkekohad 6. Kasutatud leheküljed 2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi ka riigipiiriks Venemaaga. Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande
viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon) 9. veekogude eutrofeerumine, kuivendamine, mürkkemikaalide reostus, häirimisfaktor, lisatoiduallikate teke. 10. Mitmed kärnkonnaliigid (kõre, rohekärnkonn, mudakonn) on jäänud haruldaseks seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja sigimisveekogude hävimise tõttu.. Kärnkonnad on paksu näärmelise naha ja jässaka kehaehitusega. Hambaid neil pole ning ees- ja tagajäsemed on peaaegu ühepikkused. Kullestel ja täiskasvanud isenditel mürginäärmed. võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini
Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis
liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele
jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on...""
Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I nimi on koha või inimese nimi-Heathrow Airport Tantsud-the waltz Söögikorrad-dinner Muuseumide nimed- the National Keeled,kui pole sõna language- Museum Portugese aga The Portugese Language..
Ebameeldiva üllatuse valmistas 2005.2006. a kontrollpüükidega Põltsamaa jõgi .Võib oletada, et Põltsamaa jõge on tabanud aastatel 20042005 vähkide katkulaadne suremine. Ajaloolised andmed : Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 18961903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal . Materjali otsitud : Osade inimeste uurimustöödest . Netilehekülgedelt : http://www.eestitoit.ee/pages.php/01110101 http://www.envir.ee/405592 http://www.maaleht.ee/?page=15199&grupp=targutalita&artikkel=1600
Estonia is a small country in Northern Europe with an area of about 45 000 sq km. The country's climate is determined by the proximity of the Atlantic Ocean. The summer temperatures are a little lower than the average of that latitude, but the winters are considerably warmer. As a part of the East-European Plain, the country has a rather flat surface. The highest and most topographically variagated region in Estonia is in the south-eastern part of the country. The Sakala Upland plains offer contrast to the hills of Ottepää, Karula and Haanja. At 318 metres, Suur Munamägi ('Great Egg Hill') is not only the highest point in Estonia, but of all the Baltic countries. The country has 3974 km of coastline, while the land border, in comparison, is only a mere 633 km. The coast varies from limestone cliff in the north to sandy beaches in the west. Most of Estonia's many islands belong to the West Estonian archipelago. The largest islands are Sa...
oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt
2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele. Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti. Näiteks käivad Läti kalurid kalal Peipsi järvel. Samuti hea sihtkoht turismireisiks geograafilise läheduse tõttu. 3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% elanikest linnades.
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
· "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike. Kaubarong pikk. 1942 Idas Peipsi on kuivanud kokku. Veel kaardil kui tindiplekk. Mõisas lüüakse uuesti lokku: Gottmituns Eier und Speck. 19?? Varsti on sasitud, Vennasvabariiklikult kasitud, pulstunud karukere me Pandivere. Suure Venna surmalinnu Kukersiit Sirrividiviit Fosforiit Kisendad, kodumaa! Ükski võim ei saa sulgeda suud meie maa, meie õiguse järele. Ka siis, kui meie hõim selga saab surisärgi manala õues, kuulete kisendust kõues, kanarbikus ja soos,
KURESSAARE AMETIKOOL KINNISVARA HOOLDUS Kätlin Sepp Mihklipäev Referaat Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2010 Mihklipäeva Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirku...
Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks
Pinnamoe tasandamine ja setete ärakanne. Järvedes ja soodes bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas. 7. Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m. Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje
riismed pgenesid tagasi Pärnu suunas. Lilleleht oli üks 1941. aasta suve vastupanu organiseerijatest Kilingi-Nmme kandis (Tali vallas) Pärnumaal, kus Kaitseliidu meeste, järelejäänud eesti ohvitseride ja metsavendade jududega mitmetes kohtades veti vim enda kätte ja sakslaste saabudes vidi ette kanda, et piirkond on juba "kommunisten-frei". Hilisemal ajal, 1944, oli Paul Lilleleht juba kolonelleitnandi aukraadis ja 6. piirikaitse rügemendi ülem. See rügement oli kaitsel Peipsi ääres ja hiljem Narva jõe ääres, Permisküla saare kohal. Kohalikest kultuuri ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha. Mõnekümne aasta eest leitud laadaplatsil oleva suure männi juure kartuli
6000 km kõrgusel puhuvad tugevad tuuled. Sellised erineva kiirusega puhuvad tuuled tekitavad horisontaalselt keerleva „õhurulli“. Tagajärjeks on tohutu äikesepilv, mille keskel valitseb kõrgrõhkkond, seda nimetatakse mesotsükloniks. Selle käigus vabaneb soojusenergia, mis kogu protsessi edasi viib. Selliste soojade ja külmade õhuvoolude kokkupuutel tekivadki tornaadod. Tugevaimad tornaadod Eestis: 3. august 1922 – läks Peipsi tornaado üle Mustvee linna. 10. september 1979 Järlepas, Rapla vallas – tornaado tõstis laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 m kaugusele, inimesed viga ei saanud. 1967. a – painutas tornaado Ülemiste jaamas kõveraks raudteerööpad. 15. juuli 2000 Rakveres – Fujita-Pearsoni skaala järgi 6 palli, tavaliselt kiirusega 50- 90 m/s 16. juuli 2001 – anti terve nädala vältel trombihoiatusi ja igapäev oli tugev äike.
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel
Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal. Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
