eestlastest mõisnike orjaks, ega saanud eales pakkuda iseendale ega oma järeltulijatele soovitud ja unistatud elujärge. Eelnevalt kirjeldatut on kajastanud oma teoses ,,Vari" ka oluline Eesti kirjanik Juhan Liiv. Raamatu peategelase Villu unistuste ja soovide ees seisis alati sümboolselt tumeda ja võimsa varjuna mõjuv mets. Juba nooruses unistas Villu vabadusest, iseseisvusest ning võimalusest pürgida kõige tugevama ja ehedama vabaduse sümboli Peipsi järve ilusa ja idüllilise sinise vee poole. Tema elupäevade lõpuni varjutas seda aga igavesti seisev mets. Villu oli ühiskondlike olude vang tal ei olnud pükse, saapaid, süüa, ega ka sõpru. Tema ainsaks kaaslaseks oli kallis vanaema, kes kõrgest east tingitult ei olnud enam sotsiaalne ega ettevõtlik. Pärast vanaema surma võeti noormees Kuuse tallu kasulapseks, kus ta sai tunda nii isa-, ema-, õe-, kui ka vennaarmastust, mida ta varem ealeski polnud kogenud. Teda õpetati
Estonia Anna-Kaisa Adamson Estonia, officially the Republic of Estonia, is a state in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia, and to the east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. The territory of Estonia covers 45,227 km2. The capital, Tallinn, has around 400000 inhabitants.Tallinn's ability to blend medieval architecture with Scandinavian modernity with all the comforts you'd expect from a modern, competitive and innovative capital. Estonian language, does not belong to the Indo-European group. It belongs to the Finno-Ugric language family, which also includes Finnish and Hungarian. Estonian
· Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? Elulugu Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882
/-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana-aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud. Indrek oli Andole luuletuse kirjutanud. Indrek ütles: ,,Naiste pärast ei tohi ka liiga kannatada. Natuke võib, aga mitte äärmusteni." Sellel päeval oli kollases majas midagi juhtunud. Noormees elektrifirmast kirjutas trahvi elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis
lihtsamatest ühenditest keerulisemate leetunud ja analoogsete muldade edasist hapestumist. Muld vaesub moodustumine, toimub mikroorganismide agromullastiku valdkond pindalaga ca biogeenselt tähtsatest ühenditest. (Lõuna- otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus)Muld taimejäänuste lagunemine, seda karbonaatsus pidevalt väheneb lõuna muutub happeliseks ja toitainetevaeseks. kiiremini toimub ka humifikatsioon. suunas. Kahekihiline lähtekivim, Ainus võte lupjamine. Faktorid, mis mõjutavad orgaanilise aine happelised mullad. Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket
/-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana- aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud. Indrek oli Andole luuletuse kirjutanud. Indrek ütles: „Naiste pärast ei tohi ka liiga kannatada. Natuke võib, aga mitte äärmusteni.” Sellel päeval oli kollases majas midagi juhtunud. Noormees elektrifirmast kirjutas trahvi elektri varastamise eest. Nüüd taipas Aarne miks tädi oli alati elektrikontrolli kartnud. /-/ Saatanlik päev. Aarne andis Kornelile alla. Käis vabandamas oma
maakonnas Mäetaguse vallas Väike-Pungerjal. Estonia kaevanduses kaevandatakse 4060 meetri sügavuselt. Põlevkivikihi paksus on umbes 2,5 m, kaevanduse kõrgus umbes 5 m. 2010. aasta seisuga on kaevanduse aastane toodang umbes 5,5 miljonit tonni. Sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel umbes 30 aastaks (kokku on aktiivseid varusid umbes 180 miljonit tonni). Kaevandus koosneb väga paljudest väikestest ristkülikutest. Põlevkivikihid on Peipsi järve suunas sügavamale kaldu. Oma kaevandamise sügavuse poolest on Estonia kaevandus põlevkivikaevanduste seas maailmas ainulaadne. Kaevanduses töötab umbes 1000 töötajat, kellest umbes 600 on allmaatöötajad. Estonia kaevanduse projekti koostas Leningradi instituut Giprosaht 1960. aastate algul Eesti Põlevkivi tellimisel. Kaevanduse ehitamine algas 1964. aasta sügisel ja kestis kaheksa aastat. Ehitustööde maksumuseks oli 50 miljonit rubla
on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts
Praegu tekib ,,põrsas kotis" tunne. Tselluloositootmise olulised keskkonnamõjud on üldiselt hästi teada. Praegu räägime õhust, heitveest ja tahketest jäätmetest. Nii heitvett kui ka tahkeid jäätmeid tuleb protsessi erinevates etappides. Tselluloositootmisest pärit reovesi sisaldab erinevaid jääkaineid. Võimalik on surnud tsoonide teke vees. Tööstusest vette jõudvad mürgid on enamasti sellised, mis ei lagune looduses, vaid akumuleeruvad. Emajõgi ja Peipsi järv on oma ökoloogiliselt seisundilt praegu viletsad. Sellepärast on väga oluline teada, mis koguses ja mis kontsentratsiooniga aineid sinna lastakse. Kõik ained kumuleeruvad lõpuks Peipsi järves. Õhku paisatakse tehasest lämmastikuühendeid, väävliühendeid, mikroosakesi, toksilisi ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid jms. Väävliühendid on erakordselt aromaatsed. Inimese nina eristab neid isegi siis, kui neid on väga vähe.
mai 2007.a määrus nr.135). Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus sood, Laukasoo, Anisoo, Krivasoo, Mustaladva, Talutaga ja Oru sood). Soostiku põhjaosas on
Torustiku trass Amme jõe ääres on sügava turbaga alal, läbides Amme jõe allapoole põhja ja Lähte Vasula riigimaantee kahes kohas. Vihmutussüsteemi projektis ja algselt ehitatud teisaldatav alumiiniumtoru ¤ 250 mm ekspluatatsioonis ennast ei õigustanud. Kahe pumbajaama vaheline täitevee torustik koos siibrite süsteemiga on oletatavasti tänaseni säilinud. Undi veehoidla kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda (joonis 1). Veehoidla pindala on 3,1 hektarit, veepeegli pindala on sama, kuna antud veehoidlas saari ei ole. Järve suurim sügavus on 2,8 meetrit ja keskmine sügavus on 1,7 meetrit. Veehoidla mahutab 31 000 m³ vett. Kaldajoone pikkus on 1238 meeetrit. Valgala ehk veekogu valgla (maa-ala, millelt voolab vesi veekogusse) on pindala on 1,1 km². (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKWZOZwtoGgVsmuXuF1ACJgYY7 n4DMe)
MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Vortsjärve ja Alutaguse madalik, Korgustike ja lavamaade vahele jäävaid madalamaid alasid nimetatakse nõgudeks või orunditeks. Nõod on keskelt madalamad ning servadest korgemad suletud pinnavormid, mille pohjas esinevad järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel.
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ...
Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid...
- 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra. Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Tallinnas surid peaaegu kõik arstid ja kirikuõpetajad. Eesti rahvaarv peale katku langes 170 000-ni. Seega oli eestlastel väga raske. Sõjaga kaasnes katk ja kõik kes abi vajasid polnud ka seda enam kuskilt saada. Kuna haigus murdis ka linnade elanikud. Peale Põhjasõda, oli Eestisse sisseränne väike, peamiselt Peipsi kalda aladele. Tartumaal moodustas see ainult 10% maarahvastikust, teisest Eesti piirkondades oli see osa veelgi väiksem. Talupojad oli Eestimaal suures ülekaalus ligi 95% . Seega hakkas rahvaarv vaikselt kasvama , aga suuri muutusi see ei toonud. Eestlasi kimbutas 2.sajandi jooksul palju haigusi ja kaks suuremat sõda, Eesti rahvale oli see suureks takistuseks enda elu arendada, aga lõpuks suutsid nad ikkagi hakata Eesti elu arendama, vaikselt kuid siiski
Malev Minu mõtted ja tunded Maleva filmi vaadates. Maleva film räägib Madisepäeva lahingust, mis toimus 21. septembril 1217 aastal, läbi eestlaste pilgu. Film naeruvääristab eestlasi. Film algas sellega, kuidas Uru oli sakslaste juures õppimas ja ei olnud seal vabatahtlikult. Kui ta sealt pääses läks ta eestlasi hoiatama, et sakslased tulevad oma väega Eestit vallutama ja ristima. Kuid keegi ei võtnud teda kuulda, maakondade vanemad vahetasid pidevalt teemat ja ei uskund teda. Eestlasi näidati kui rumalatena ja joodikutena. Kõige hullema oli kujutatud minu meelest vanemat Lembitut, kes pidevalt ainult tahtis tantsu lüüa ja lõbutseda. Kuid lõpuks sakslast nähes sai ta aru, et Urul on tõsi taga ja kutsus eri maakondade vanemad kokku kärajale. Kärajas oli hästi välja toodud see, kuidas olid suhted eestlaste vahel. Kuid ajuvaba oli see, kuidas nad plaanisid sakslasi minem...
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest
• Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli
Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level
In Estonia, there are many places worth visiting. For example, the ruins of the Order Castle in Viljandi, national parks in Soomaa and definitely Old Tallinn and the University of Tartu. There is a spectacular landscape in Estonia, which offers outstanding natural beauty and tranquillity for forigners. There are many pastures and forests but there isn't much untouched and wild landscape. The highest point in Estonia is Suur Munamägi (318 metres). The largest lake is Peipsi Lake and the longest river is the Võhandu River. South-Estonia offers superb varieties to have a picnic on the picturesque landscape. Inlanders appreciate our scenic contrasts on the peninsulas and there are also about 1,500 islands in Estonia. The biggest island is Saaremaa where you can admire the beauty of Kuressaare Castle and Kaali meteorite crater. The flag of Estonia is really simple but beautiful. There are only 3 colours blue, black and white
Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes. Veejumal lubab ohvriandide eest inimestel suuri kalu püüda, päästab neid tormidest ega kisu nende püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades
17. sajandil mõjutas rahvaarvu Liivi sõda ja näljahäda, mis mõjutas rahvaarvu samamoodi nagu 18. sajandi katk ja Põhjasõda. 18. mõjutas suur katk ja Põhjasõda rahvaarvu, mille tulemusena rahvaarv vähenes poole võrra, aga rahvaarvu kasv peale sõda oli kiire, sellele aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi. Võrreldes 18. sajandiga oli 17
· Rajoneerimise üksused kui territoriaalsed üksused, mis on oma olemuselt individuaalsed üksused, s.t. kordumatud · Tüpoloogilised üksused kui konkreetsete ühetaoliste üksuste ühendused, nende liigid, klassid ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all jõed lähtuvad kõrgustikejärvedest ja allikatest head drenaaziolud,
kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda
sõbralik, seadmete kiire roostet soolase vee tõttu, tehn keerukas (Hiina, India, Kanada) Geotermaal en e maasise soojus, sisemiselt aktiv piirkonnad, maa seest kuum vesi v aur (USA, Filipiinid, Itl) P-Am suurim tootja-tarbija. Hästi varust nafta,maagaasi,kivisöega. Areneb alternatiiv en. Import Pärsia lahe äärest, Vene. Ida-Aasias arenenuim Jaapan. Põhineb import kütusel. Arendab tuuma en. Hiinas palju kohalikku kütust, hüdroen Eesti tulevik: energ salvest metanooli abil, Peipsi tuulepark Ökoloogiline jalajälg-igapäevase tarbimise keskkonna alane surve maakerale, inimese tarbitus taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastusvõimega. Eestlasel 6.4 ha elaniku kohta EL energiapoliitik: 18% naftatoodang, 37%gaas, 54%kivisüsi Eesmärk: taastuven osakaalu tõus 20%ni, biokütuse ok tõstmine 10%ni, kasvuhoonegaaside vähendamine 2020ks
7. reformatsiooni põhjuseks oli kiriku liigne võim, kirikust oli saanud kasu ahne asutus, mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne. tagajärjed: Liivi ordu jääb üksi ja hakkab iseseisvaks, katoliiklus hakkab võimu kaotama, linnade ja vasallide võim kasvas, pöörati suuremat tähelepanu haridusele. 8. Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenes, kuna lõunast surusid peale leedulased ja poolakad, pidevalt sekkusid poliitikasse taanlased ja üle Peipsi hakkas ohustama Vene vürsti riik, tänu Leedule halvenes Liivimaa ja Preisimaa suhtlus. 9. hariduselus enne reformatsiooni oli tähtsal kohal vaimulike haridus ja kloostrid, õpiti ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi. 10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad
Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja kaluritel, kes asutasid Alutaguse. Suurel hulgal asus Eestisse ka soomlasi. Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi. Võrreldes Liivi sõja-järgse sisserändega, oli Põhjasõja-järgne sisseränne märgatavalt väiksem ning piirdus põhiliselt Peipsi kaldale elama asunud venelastega. Üritati asustada ka Baltikumi saksa talupoegi, kuid eduta. Linnades jäi eestlaste asustus väikseks, alla 50%, kuid terve riigi suhtes moodustasid eestlased 95% rahvastikust. Mõlemad sõjad mõjusid eestlaste ajaloole laastavalt ning sõdade alustamise põhjused olid küllaltki sarnased. Rahaarvu tabas mõlema sõja korral laastav tagasilöök, kuid sellest tuldi välja, Liivi sõja puhul aeglasem, Põhjasõja puhul kiirem.
Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv .Mädajõel ja Piusal elab palju kopraid,kes ehitavad suuri kuhilpesi ja langetavad puid. 6.Muld ja taimkate Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid.Taimestiku on märgata lubjalembeste taimeliikide vähesust
Meresuu Spa&Hotell on kindlasti väga hea puhepaik kõigile ja kaunis männimetsaga ümbritsetud koht. http://www.youtube.com/watch?v=pY568jUTTI4&feature=player_embedded tutvustav video. Ida-Virumaal on veel igasuguseid külalistemaju, hostele, hotelle, puhkemajasid jne aga kirjutasin siis kahest suuremast,tuntud ja põhilisestest puhkepaikdest Ida-Virumaal. Ida-virumaal Narva-Jõesuus on väga märkimisväärne ilus, Eesti pikim liivarand. Suvitus kohtadeks on kindlasti Peipsi äärne ja Kauksi. Ida- Virumaal on palju vaatamisväärsusi, näiteks Valaste juga, Kiviõli Tuhamäed ja Narva Linnus. Toila Spa&Hotel Meresuu Spa&Hotell
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja Lembitu said surma. 1219- langeb Põhja-Eesti k.a eestlaste linnus Lindanise(Taani kuningas Waldemar II-le, Tanebrogi lipp(euroopa vanim)). 1240-1480 mongolite ülemvõim Venemaal 1220- rootslased vallutavad Lihula linnuse. 1242 aprill- Jäälahing Peipsi järvel, Mõõgavendade ordu ja venelaste vahel 1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal. 1227-1560 keskaeg eestis(orduaeg) 23 aprill 1343-1345 jüriöö ülestõus 6. Mis sündmusega ja kuidas on järgnevad isikud seotud? Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi võitlus Tallinnas.
ESTONIA Strelnikova Viktoriya ESTONIA AT A GLANCE • Area: 45 227 square km • Climate: humid-temperate • Number of islands: 1 521. Largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. • Estonia is a green land, forests cover 55% of the country. • Estonia is a country of thousand of lakes, largest of these are Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv. • Highest point: Suur Munamägi (Great Egg Hill), 318 m • The capital of Estonia is Tallinn (439 517 inhabitants (01.01.2016) or approx. 32% of the total population). Other large cities and population (thousands): Tartu - 103 300 Narva - 65 900 Kohtla-Järve - 44 500 Pärnu - 44 000 PAIDE TOWN IS THE HEART OF ESTONIA Paide town is located right in the centre of Estonia,
Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli
Anne Vabarna on sündinud Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa
Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ning turustamine. Eesti kalandussektor jaguneb püügipiirkondade alused: püük Läänemerest (traal ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Or...
kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda
profiil differentseerumata. Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja-või ülavetest) Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond · 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond · 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond · 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust.
( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal
Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir. Eesti on elanud üle väga mitmeid võõrvõime ning sõdu. Alustades Rootsi ajaga (1629), kui Liivi sõja tulemusena jagati Eesti ära Rootsi, Poola ning Taani vahel. Juba 1710 aastal langes terve Eesti Vene tsaaririigi koosseisu. Eestit tunnistati kui iseseisvat riiki alles 1920 aastal. 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus.
Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega
SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad : porgandipirukas • Suvistepühal – värviti mune, söödi pliine ning sõira ja joodi piima • Kukeseened, puravikud, kuuse- ja lepariisikad • Teravili : nisu, rukis, oder, kaer, tatar • Naerid ja kaalikad • Kala – kiisakala, Peipsi tint, särg. Liha – lammas, siga, kana, kalkun SETO KÖÖK • Puuvilju ja marju söödi toorelt, kuivatati, tehti moose, kisselle ja pirukaid Joogid : • Koduõlu, handsa KEEDETUD SEALIHA KÖÖGIVILJADEGA • Vesi kuumutada keema, • Toiduained: sellesse panna liha. Vaht 600g läbikasvanud sealiha eemaldada ja liha keeta tasasel tulel poolpehmeks.
Saaremaa elanikkond moodustas 1630-ndate lõpul veerandi kõigist eestlastest. (iga neljas eestlane oli saarlane)Neist suur osa asus Läänemaale. 17. sajandil teisel veerandil saabus Eestisse hulk teiste rahvaste esindajaid. Mõnes kohas moodustasid nad ka enamuse elanikest. Võõrastest asus siia kõige enam vene talupoegi. Venemaalt tulid ka käsitöölised, kaupmehed ja kalurid. Kõige enam elas neid Ida-Eestis. 17. sajandi lõpul asusid Peipsi järve põhja- ja läänerannikule nn vanausulised venelased. Suur osa uusasustamisel oli veel ka soomlastel. Arvukalt asus neid elama Viru- ja Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse. Osalt lahkuti Soomest riigivõimude sunnil, aga ka sõjaväekohustuse eest. Algul ei lubatud pärisorjastada rootsi ja soome talupoegi ega panna neid kandma mõisakohustusi, aga hiljem pandi kohustuseks ka neile. Kolmanda uustulnukate grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusse.
· Kuivatamine on üks toidu säilitamise viise · Liha kuivatati ahjus ja kerisel · Keedeti soolasest sealihast suppi PAREMAD PALAD: · Puhas värske rukkileib, või, mesi, pekk · Pekk munaga · Mitmesuguste tööde lõpetamist pühitseti paremate paladega · Pulmadel ja jõuludel söödi sealiha · Mihklipäeval- lambaliha; tapeti ka kukk · Tõnisepäeval keedeti ka seapead · Veiseid söödi enamasti saartel · Paastumaarjapäeval söödi kala · Peipsi ääres kala pirukas ( ahven, latikas, säinas, haug) · Suitsuliha e sink · Kapsa ja kaalika pirukad · Tööde ajal söödi ka parimaid palu VERIKÄKID, VERILEIVAD: · Tehti lambaverest tagavaraks · Valged vorstid- seaverest · Veripannkoogid- hane ja kanaverest · Vasikaverd tarvitati harva · Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd · Veretoitude hapendamist esineb Eestis, Rootsis, Soomes, Kaug-Idas · +6 Cveri on parim hapendatult · Verikäkid tehti odrajahust
Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud jääpaisjärvega. Ürg-Võrtsjärv esines enam-vähem ühel ajal Balti jääpaisjärvega (Hausen, 1913). Selleks ajaks oli Eestis juba kujunenud tihe jõgedevõrk (Raukas & Miidel, 1995). Kiire maatõusu tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai
· 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn
Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 1241 - valmis Taani hindamisraamat. · 12411242 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
