Pirita (105) Mustjõgi (13,4) Jägala jõgi (1570) Emajõgi (101) Jägala (12,9) Võhandu jõgi (1420) Navesti (100) Põltsamaa (12) Väike-Emajõgi (1380) Tabel 6. Kümne suurima järve järjekord Pindala järgi (km2) Sügavuse järgi (m) Mahu järgi (km3) Valgala järgi (km2) Peipsi järv 3555/1529,1 (Eestis) Rõuge Suurjärv 38,0 Peipsi 25,07 Narva veehoidla 55 700 sh Suurjärv 2611/1386,6 (Eestis) Pihkva järv 708/25 (Eestis) Palkna 31,9 Suurjärv 21,79 Peipsi sh Suurjärv 47 800 Lämmijärv 236/118 (Eestis) Udsu 30,2 Pihkva 2,68 Võrtsjärv 3380 Võrtsjärv 207 Tsolgo Mustjärv 29,7 Võrtsjärv 0,75 Vagula 495
in 1944. Estonia regained independence in 1991 after the collapse of the USSR and joined the European Union in 2004. Rivers, Lakes, Waterfalls Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes whose water area exceeds 1 ha. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres. The most important rivers are the Pärnu River and the Emajõgi River. Keila Waterfall (Keila Juga) is a beautiful natural phenomena, located in the
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele
........3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad....................................................................................5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku-
2 Sissejuhatus Käesolev töö püüab anda ülevaate Emajõe omapäradest ja Emajõe tähtsusest ümberkaudsete veekogude ökosüsteemis. Emajõe üldiseloomustus. Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Emajõe üldandmed Rannu-Jõesuus, voolab ida suunas ning Lähe Võrtsjärv (Rannu- suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km
In these protected forests you can come across types of primeval forest cover, which have long ago disappeared from other parts of Europe. Examples of such primeval forests are the Järvselja forest in Tartumaa County and Poruni in Ida- Virumaa County. Meadows in Estonia are rich in different species much more so than in Western Europe. Estonia is a country of thousand of lakes. In the Estonian territory there are about 1200 natural lakes. The largest of these is Lake Peipsi, which is the fourth largest freshwater lake in Europe. Most of Estonia's lakes are small and are found in the south of the country. Larger lakes such as Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. One can find rare species of fish such as the lake whitefish and the Peipsi smelt in Lake Peipsi. Võrtsjärv is famous for its catches of pike-perch and eel, which are regarded as a delicacy. There are also many rivers in Estonia, but only ten of them are longer than 100 kilometres.
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled
Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.???
) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3
6-7 sünnikuup, 8-10-järjekorra nr, 11-kontrollnumber Etteantud rahvastikuandmete alusel otsustada, milline riik on arenenum, milline vähemarenenum-mida kõrgem iive seda vähem arenenud piirkond, mida kõrgem keskkida seda arenenum riik Eesti rahvastiku etnilise koosseisu võrdlemine diagrammide alusel, osata erinevusi põhjendada ajaloosündmustest lähtuvalt-Balti sakslased(üle eesti), Rannarootslased(saarema hiiuma ja natuke haapsalu, Vanausulised (ümber peipsi järve ülevalt poolt) millised külad on iseloomulikumad Eestile, millised saarte ja ranniku Eestile- maa-asulatest eestile kõige isel hajakülad, kesk-eestis ahel-hagu ja ridakülad, Peipsi ääres ja setumaal tänavkülad, Põhja-ja Lääne-Eestile ning saartele isel sumbkülad Eesti rahvastiku tihedust-30,9, külasid-327, linnade arvu-47 linnastumise %-EITEA ,linnastumine- on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse
Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire
olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab.
Russia from the east and Latvia from the south. In the north The Gulf of Finland separates Estonia from Finland. The Gulf of Riga is situated to the south-west. Estonia has more than 1500 islands. The biggest ones are located to the west. The four biggest islands are Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi and Muhu. The highest point in Estonia and also in the Baltic region is Suur Munamägi. It is 318. above sea level. Estonia is a country of a thousand lakes. The Largest one is Lake Peipsi which is also the fourth biggest freshwater lake in Europe. Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv are rich in fish. Estonia has many rivers but only nine of them are longer than 100km. The most important ones are Pärnu River and Emajõgi River Climate Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone and in the transition zone between maritime and continental climate. Because Estonia is continuously warmed by the Gulf Stream it has a milder climate despite its northern latitude
2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka
Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lätis, võiks oletada selle levikut idasuunal. 2. Areng toimus põhjaeesti murretes, kus lahknesid ranniku (ehk Viru) ja maamurre. Maamurre jagunes omakorda kaheks: 1) maamurdeks kitsamas mõttes ja 2) Peipsi (ehk Vaia) murdeks. Peipsi murre osales hilisema idamurde kujunemises, mida on südaeesti murretest kõige vanem. Kitsam maamurre sai aluseks ülejäänud südaeesti murretele. 3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil
Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu. Karulauk ja rohulauk on levinud Viikingite veeteede ääres. Kartul toodi euroopasse alles16. sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga. Kõrvits, kurk, tomat (ameerika, india)- laialdane kasvatamine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk,
suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on leidlikud, äraelatamiseks käiakse venemaal et osta sealsete profesionaalsete poolt toodetud sigarette, tablette ning piiritust. Smugeldadesneid kaupu eestisse ja müües neid ida-viru turgudel, klientide puudust pole karta, sest raha on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel
Vari Juhan Liiv Sisukokkuvõte: Teose "Vari" peategelane on Villu, kes oli orb juba väikesest lapsest saati. Teos räägib vallavaestest, kes oma eluga hakkama ei saanud ja nad elasid nende jaoks ehitatud linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad
Toidud Joogid Kokkuvõte Kes on vanausulised? Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele
olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi
Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Taimede ja loomade tekkega · Sootasandikud · Sipelgate, kobraste jt kuhilpesad · Loomarajad Inimtekkelised · Linnamäed · Karjäärid · Tuhamäed · Aherainemäed ehk terrikoonikud
* Hulk inimesi tundis trepist üles * Jutustaja ise läks toast välja * Kõik toas olijad ajasid oma joru, hädaldasid kalendri üle * Kära * Vaikne vanaeit oli nurgas * Tõusis, karjus et nad pole kalendrikohendajad vaid kalendrisolkijad * Inimesed jäid vait ja läksid välja * Keegi joodik kukkus ja inimesed naersid * Kalendrilaitjate kogudus oli otsas 3. Faehlmanni ,,Kalevipoja-muistendid" Kalevipoja surmast Kalevipoja mõõk oli Peipsi lähedal ojas ,,Kui see ojast läbi läheb, kes sind kandnud, siis lõika ta jalad maha nii, et ta armutult surma sureb" Nii ütles Kalevipoeg ja mõtles sortsile, kes oli mõõga varastanud Kord hiljem oli Kalevipoeg lustikäigul Peipsi ääres. Üks jõgi takistas teda Sama jõe põhjas oligi mõõk, mis lõikas tal maha mõlemad jalad. Kalevipoeg vedas end vaevaga põllule Suri. Kõik leinasid ''Vanaisa'' andis ameti põrgus korda pidada ja kuradeid
sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lammas jättis selle rottidele järamiseks Hoidke ennast rotid Ei tohi võõrast vara hävitada Kui midagi läheb halvasti siis saab andestust paluda D. Oi kui ilus raamat Kuhu sa lähed Mine ruttu sest muidu jääd hiljaks Mida sa teed Ma laulan tantsin võimlen ja tegelen spordiga Tõuse püsti 2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama
2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv
Ilmaneitsi sõrmus. 142-155). Kalevipoeg läheb hobust ostma(142) ja Kikerpära soos aitab paharettidel sood kaheks jagada. Tuleb vetevaim ja kuuldes mida tehakse, palub, et soole piire ei pandaks annab varandust. Paharet veab lõpmatusse kaabusse kulda. Vennad katsuvad jõudu(150). Kalevipoeg palub Alevipojal võla ära viia Soome(152) ning otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kalevipoeg läheb kaevu ja toob ilmaneitsi sõrmuse ära(155). Üheteistkümnes lugu(Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus, 156-171). Kalevipoeg toob laudu üle Peipsi ja Peipsi sorts tekitab laineid. Kaldale jõudnud, jääb K. magama ning sorts varastab ta mõõga, mis kukub jõkke(160-164). Tõustes hakkab K. mõõka otsima(164-165) ning leiab selle jõe põhjast ja otsustab selle sinna jätta ning loeb manasõnad peale(166-168). Teel Pepsist eemale kohtab ta väikemeest ja kuuldes mure seiklusi püksituule lennust, võtab ta enda seltsi.(168-171)
kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis selle Kääpa jõest. Mõõk sooviski sinna jääda. Lauakoormaga edasi minnes kohtas Kalevipoeg temalt abi paluvat väikemeest, keda öösel ühest seinast teise lennutati ilma et ta magada oleks saanud. Paksust metsast hüppasid Kalevipoja teele kolm Peipsi sortsi poega. Võitluses nendega purunesid kõik lauad. Üks siilike põõsast soovitas lüüa serviti. See oli hüva nõu. Aga varsti
Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on
Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu
Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud voored ning nende vahele jäävad orud või järved. Pikimad voored võivad olla üle 10 km pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk- Eestis asuva Türi voorestiku omad. Pandivere kõrgustik (Ebavere mägi) Vooremaa Peipsi-äärne madalik (Lüübnitsa soo) II.2 Kõrgustikud: Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala kõrgustik on lainjas, pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad jääaegsed ürgorud. Kõrgustiku kõrgeimad tipud on maksimaalselt 146 meetrini merepinnast. Kõrgustik jõuab otsaga Lätti. Kagu-Eesti lavamaa on tasane ja parajalt soine ala, mida ilmestab seda läbiv Emajõe ürgorg. Just Tartu kant muude Emajõe oru soisemate kohtade kõrval kõrgemaid. Kagu-Eestis on kolm kõrgustikku: Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik.
05.08 ananass kook Italia Itaalia Vana turg 22.05.08 Amerika Ameerika Vana turg 22.05.08 Küslauk Küüslauk Vana turg 22.05.08 Küüslaug Küüslauk Vana turg 22.05.08 Liha tomat Lihatomat Vana turg 22.05.08 peipsi pesasibul Peipsi pesasibul Vana turg 22.05.08 Kreem, mis aitab Kreem, mis aitab Kataloog ,,Select" Suvi 2008 kiiresti kuva naha kiiresti kuiva naha puhul puhul Suvemeeleolus Suvemeeleolulised Kataloog ,,Select" Suvi 2008 kardinad kardinad Karp sisaldab Karp sisaldab Kataloog ,,Select" Suvi 2008 ripsmetushi ripsmetussi
ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6. Vana ja noor mõisnik erinevad selle poolest, et noor mõisnik tahab kõike ise käsitsi teha, aga vana mõisnik annab oma kohustused edasi noorematele mõinikutele. 7. Jutustuse lõpus juhtus Villuga selline saatus, et Villu läks peast hulluks ja kuulis Peipsi kohinat. Villu suri hulluse kätte. Kui seda metsa ees ei oleks tähendab seda, et siis näeb Peipsi Järve ja päikest paremini. Siis paistaks kõik kätte ära. Villu tahtis Peipsit näha oma kodu aknast.
Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände. Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes orgudes (Vääna, Pirita, Valgejõgi jt.). Liivi lahe vesikonna jõgede pikiprofiil on sujuv. Nende lang väheneb suudme suunas. Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule. Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel
- Sub-Vendian Peneplain; 2 - Cambrian-Vendian Peneplain; 3 - Vendian Escarpment; 4 - Cambrian Escarpment. II - Viru-Harju Plateau: 1 - Ordovician Escarpment; 2 - Pandivere Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian Lowland: 1 - West-Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian Escarpment; 5 - East-Latvian Lowland. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177 Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud.
katsuda.Seda tegi siiski Kalevipoeg,ning Vetevaim tükkaega pärast võistlust oma konte valutas. Ilmaneitsikene aga järgmisel päeval oma sõrmust kaevust taga ajades,palus Kalevipoega ennast aidata. Sortsid aga Kalevipoega kaevus nähes mõtlesid talle kivi kaela veeretada,sõrmuse asemel tuli aga Kalevipoeg kiviga kaevust välja,ning Ilmaneitsike ei saanud kunagi oma sõrmust kätte. Sortsid aga ei andnud alla ja asusid Kalevipoega kiusama. Kui Kalevipoeg lõpuks Peipsi taha jõudis,Pihkvasse,kus parajaid laudu ostis,olid sortsidel juba omad plaanid. Kui Kalevipoeg läbi lainete hakkas kodu poole minema,hakkas soolasorts Kalevipoega kiusama ja leineid vahtu ajama. Kalevipoega ajas see aga naerma,ning kaldale jõudes jäi ta magama. Sorts aga kasutas võimalust ning võlusõnadega varastas Kalevipoja raske ning uhke mõõga,mis hiljem võlusõnade alt vabanedes merre vupsas,ja sinna ka lamama jäi. Ka Kalevipoja
Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv,
mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa -- ürgorgudest liigestatud 40100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ja idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele võib lisada kaks suhteliselt kõrget tasandikku -- Kesk-Eesti tasandik (6080 m) ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa (5090 m). Madalikud on Eestis merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere ning Ürg-Peipsi ja -Võrtsjärve poolt üle ujutatud. Nad hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist ning suuremad neist asuvad Lääne-Eestis.
Järgneva omadussõnaga Kõik arvsõnad lahku v.a teist, kirjutatakse kokku tüved eba-, -kümmend ja sada (kolm tuhat, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- kuus miljonit) (ebareaalne) Ne- ja line- lõpuline omadussõna Kohanimi liigisõnast lahku, kui eelneva käändsõnaga seda saab kasutada ka ilma (rõõmsameelne) liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn Pärnu, Peipsi järv Peipsi) Ne- ja line-lõpuline omadõussõna Tänav, maantee, väljaks vms liidetakse ühesõnalise nime, tähe liigisõnana kohanimest lahku või numbriga sidekriipsu abil (Tiigi tänav) (Kerese-nimeline) -teist, -kümmend ja sada Kohanimeks on käänduv (kaksteist) omadussõna (Vaikne ookean Vaiksel ookeanil)
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik.
ümber maailma. Üks väga suur ja hiiglaslik venelane nimega Kalevipoeg oli ka ringi vaatamas. Seal oli ka üks hiiglaslik meri. Kalevipoeg leidis ühe tillukese lillekese ja pani sellele nime: Rukkilill. See oli sinine ja kena. Kalevipoeg võttis selle maast üles ja läks randa, mis asus mere kõrval. Ta viskas lille merre. See tegi väga palju lärmi ja Kalevipoeg sulges selle peale silmad. Ja kui ta need jälle avas, siis ta seisis jalgupidi Peipsi järves. Ta vaatas ringi ja sai aru, et ta leidis uue maa või õieti tegi. Ta pani sellele riigile ka nime Eesti. Ta oli nii õnnelik, et läks Eestisse lausa elama. Nüüd on Kalevipoeg Eestile väga tähtis mees. Austraalia Rahvaarv: 20 090 437 inimest Paikneb Austraalia mandril, Tasmaania saarel. Peamised vaatamisväärsused: Sydney tower, vaade missis Macquaire Pointist Ooperimajale ja Sadamasillale, rahvuspark Kakaduu ja Jõud Denison. Pildid Sydney tower Jõud Denison
polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere
Valitsuse võimu kätte. Võttis kätte adrasahad Austelles adra-tööda, Põllumehe põlvekesta” Kalevipoeg on töökas ja kasutab jõudu ehitamiseks ning heal eesmärgil. Peale liisuheitmise järel kuningaks saamist hakkab ta maad kündma mitmeid päevi järjest. Ta käib Pihkvast üle Peipsi Järve laudu toomas, eesmärgiga ehitada linn, tahab üle Peipsi järve silda ehitada, mille lõhub siiski ära tugev torm. Soovib hea eesmärgiga enda oskusi ära kasutada, aga ta langetab mõningaid valesid valikuid, mis rikuvad ta plaani, näiteks taob ta ise lauakoorma puruks vaenlaseid rünnates ning peab minema uute laudade järele. Suur osa sündmustikust põhines Kalevipoja rammul ja füüsisel, ning see oli temale nii õnnistus kui ka õnnetus
Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv)
vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja
· Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju
kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele
Ekke Moor Markus Paales Tony tammiksaar Liisi Lippasaar Romet Viiber Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
