Peipsi tint Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse
Peipsi madalik Mihkel Ader 11.a Üldine informatsioon Peipsi madaliku pindala on 807 km². Haldusalalt kuulub Tartu ja Põlva maakonda. Piirneb läänest Ugandi lavamaaga ja lõunast Palumaaga. Peipsi madalikul asub ka Eesti suurim järv – Peipsi järv. Pildil: Peipsi madaliku asend Eesti kaardil. Piltidel: Kalapüük Peipsil Piltidel: Sibula müük ja sibulapeenrad. Piltidel: Värska laht ja Lämmijärv Üritused Pildil: „Naistepäeva kalapüügivõistlus“ Peipsi järvel. Kasutatud materjalid • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi_madalik • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind16.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind15.jpg
docstxt/14163409557985.txt
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura
Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille
Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve.
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud
on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda
(uute oskuste ja teadmiste saamine). Organisatsiooni strateegilised arengusuunad: 1. Kogukonna arengu toetamine 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (info jagamine oma tegemiste kohta) 3. Piiriülene- ja arengukoostöö (loodushariduslikud projektid Moldovas, Armeenias) Informatsiooni jagamise viisid: Õppematerjalide pakkumine Õppepäevade korraldamine Loodusharidusprojektide kirjutamine ja juhtimine Internetipõhised mängud, viktoriinid Näitus Peipsi järve elu tuba koostöös Kasepää valla ja Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Nature“ ehk „Inimene ja loodus“. Projekti kestus: 2012 aprill – 2014 september Projekti partnerid: Eesti - Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus, Läti (4), Venemaa (5).
Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted.
Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindal...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2
puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, latikas ja koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed....................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest.
Haapsalu Kutsehariduskeskus K09-A TURUNDUSPLAAN Sten Pääsuke Uuemõisa 2013 Turundusplaan Remniku Puhkekeskus 1.Ettevõtte kirjeldus Toode Tooteid on palju. Nii kaladest(haug,koha,latikas,ahven) ja lihadest(veis, lammas, siga) linnulihadest(kana, part) .Sihtrühmad, kellel on need tooted mõeldud on külalised kes on tulnud puhkama Peipsi Järve äärde, nautima toite ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind Hinnad on keskmised. Kõige kallim praad on veise sisefilee, 11eurot praad. Hinnamuutus tuleb enamus kalast. Erinevatel hooaegadel on kala saaks erinev ja sellest sõltub ka nende hind 2.Turu ülevaade
Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj
Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimalusi reisida ja puhata. Peamised probleemid on: Reisiteenuste ja ekskursioone kõrge hind; Reisiteenuste kvaliteet on madalal tasemel Suur hulk puhkusemajadest on halvas seisundis Turism on maailma teadmine, millega kõik inimesed laiendavad oma silmaringi. Projekt on loodud vähese sissetulekuga perede lastele. Projekti nimi on vähese sissetulekuga perede lastele puhkuselaagri ,,Huvitav suvi" loomine Peipsi järves. Projekti eesmärgiks on aidata lapsele teada Eesti vaatamisväärsusi ja kultuuri ning samal ajal puhata. Puhkuselaager aitab lastel sisustada vaba aega, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. II. PROJEKTI MEESKOND Tatjana Koltsova Projektijuht (tegevuste organiseerimine) Anna Koltsova Finantsjuht (rahaliste, koostööpartnerite,
MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1]
Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat 4 eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites. Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja
esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks
Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda.
sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest
Trassid 62,0 1,4 21,1 2,0 40,9 1,2 62,0 1,4 Tracks Karjäärid 27,2 0,6 6,0 0,6 21,7 0,7 27,7 0,6 Mineral extraction sites Muud maad 45,7 1,0 2,3 0,2 43,4 1,3 45,7 1,0 Other land Kokku 4369,8 100,0 1042,9 100,0 3326,9 100,0 4522,7 100,0 Total 1 Ilma Peipsi järve pindalata, Lake Peipsi not included 2 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusala, managed by State Forest Management Centre 3 Koos peipsi järve pindalaga, Lake Peipsi included Asustusala; 4% Teised; 6% Siseveed; 2% Sood; 5% Metsamaa; 51% Põllumajandusmaa; 31% Joonis 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) 5 KASUTATUD KIRJANDUS
otsimist. Ma valisin Tartumaa sellepärast, et mulle meeldib see maakond ja ma loodan, et selles maakonnas on kõikide punktide kohta võimalik midagi leida. Samuti ma tahaks teha sellise töö, millest oleks kasu ka teistele õpilastele. Ma loodan, et saan sellega hakkama. 3 2. Üldandmed Tartu maakond asub Eesti idaosas. See piirneb nelja maakonna ning Võrtsjärve ja Peipsi järvega. Peipsi ja Võrtsjärve ühendab Suur-Emajõgi, mis on meelepärane turistidele. Põhjas on tartlaste naabriks Jõgevamaa, läänes Viljandimaa ning lõunas Põlvamaa ning Valgamaa. Tartu maakonna pindala on 3089 km2 ning rahvaarv 148 847 (01.01.2006). Tartumaal on 3 linna ja 19 valda. Need Tartu valdade kaart kolm linna on Tartu, Elva ja Kallaste, mis asub Peipsi järve ääres. Tartu linnas elab u. 68% kogu maakonna rahvastikust, mis on vägagi suur protsent.
Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju
haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 5 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 inimese võrra. Kallaste linnas puuduvad suurettevõtted. Kallaste linnas on kaks suuremat ettevõtjat. Nendeks on toidupood A&O ning külaelanike poolt toidupood Ira Pood. Töötavate inimeste osakaal linnas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool linna. Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud 1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad 2) põhikoolivõrgu korrastamine 3)rahvakultuuri maja ehitamine 4)linna turvalisuse profiili koostamine jne. Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“ Peaaegu kogu elamufond Kallaste linnas kuulub eraomanikele. Kuid on ka 20 korterelamut, mis kuuluvad linnale
forell. Kalad Eesti vetes. Kui palju on Eestis kalu? · Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. · Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. · Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad?
Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu),
..................................... . 12. Millised Eesti piirkonnad on kõige tuulisemad? Miks? · Sademed Kui suur on Eesti keskmine sademete hulk? ..................... mm. Millisel kuul sajab Eestis kõige vähem?.................................... Kõige enam sademeid saavad .........................., kuid kõige kuivemad on ................................., ............................... ja Peipsi madalik. Püsiv lumikate tekib kõige varem Haanja kõrgustikul/ Lääne-Eesti saartel. 3. Jooni alla õige lauselõpp Kõige rohkem sademeid saab aastas 1) Peipsi madalik; 2) Lääne-Eesti saared; 3) Otepää kõrgustik; Kõige enam päikesekiirgust aastas saab 1) Kesk-Eesti tasandik; 2) Peipsi järve kaldad; 3) Pärnu lahe rannikuala;
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM
(karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB
Estland En allmän bild av Estland Område: 45227km² Omr de: 45227km² Befolkning: ungefär 1,3miljoner Huvudstad: Tallinn Modersmål: estniska Valutaenhet: Estnisk kron Nationel blomma: Nationel få f gel: svala Nationel flagg: blå-svart-vit Den högstapunkten: Suur Munamägi(318m) 10 skäl att besöka Estland Mycket vackert Gamla Stad(Reval) KUMU Songfestival Vackrastrander i Pärnu Peipsi sjö UniversitetsstadTartu (Torpat) Haanja högland Suur Munamägi Valgedaami päevad(Vit damdagar) PÖFF 1. Mycket vackert Gamla Stad (Reval) · Äldst del av staden · Medeltidamiljö 2. KU MU Estnisk Konstmuseumshuvudbyggnadi Kadriorg Arkitekt Pekka Vapaavuori planeradeden byggnad Den byggde4år Den har 7våninger ochden är 5000m² stor 3. Songfestival Där visaskörer ochorkestrar Det blev början i 19
6. Jõed: vooluveekogu, voolusuund kõrgemalt madalamale. · Vesikonnad: 1) Soome laht jõed voolavad paralleelselt,suhteliselt vähe lisajõgesid,paljudel nendest esinevad joad,voolavad lubjakivises sängis 2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused 3) Peipsi,Pihkva vesikond ülemjooksul hästi kiirevoolulised,alamjooksul aeglase vooluga,suur lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis. · Kõige enam suubub jõgesid Soome lahe vesikonda. · Väinamere ja Liivi lahe vesikonna äravool on suurim, sest nad on suured tasandikujõed. · Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel)
· Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast. · Tõusis sündimus sai võtta viljakamaid alasi oma hoolde alla. · Negatiivne tagajärg : asutuse järjepidevuse katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel · Rohkesti asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännakuid. · Enim vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kaluried. · Nad asustasid Alutaguse ning Peipsi põhja- ja läänekalda. · Hiljem rändasid nenddele aladele Venemaal tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud
või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad kõrgendikud, mille jää taganedes settis moreen. Seega on voored nii jää kulutava kui ka kuhjava tegevuse tagajärg. 2. Märgi ära kaardil : Otepää Kõrgustik, Pandivere Kõrgustik, Peipsi Madalik, Kesk-
sajandist) , ,,"( ,,Kevade" toimumispaik) 2501 (vallas elab 2501 elanikku) :2 623 ² :37 052 (mandri-eesti keskpunkt) (Albu mõis) (üks vanemaid Eestis) (vanim ordumõis Järvamaal) .. (A.H.Tammsaare kodukoht) ,, "(,,Tõde ja õigus" tegevuspaik) Ida-Eesti (Väikesed Peipsi järve äärsed vene külad) (Suured sibula ja kurgi kasvatus talud) (kaevandus muuseum) (põlevkivikae vandust) (Ainuken e Baltikumis) (kuremäe klooster) : 1891 .(ehitamise aasta) (suurim eestis) (Lahemaa rahvuspark)
Vesi ei soojene nii ruttu kui maismaa, kuid ei jahtu ka nii ruttu. Sellest on tingitud see, et maismaal on erinevam temperatuur kui ranniku aladel. Õhumassid Atlandi ookeanilt puhuvad Läänetuuled toovad niiske õhu ja sademeid, sest veepinna kohal tekivad aurumisel pilved. Idatuuled puhuvad meile Euraasia mandrilt, tuues kaasa kuiva õhu. Eestis on ülekaalus läänekaartetuuled. Sise veekogud Eesti tähtsamad veekogud on Peipsi järv Narva jõgi, Eestis jõuavad kõik jõed Läänemerre. Eesti ilmastikku ei mõjuta sise veekogud niipalju kui, Läänemeri. Välja arvatud Peipsi järv. Kasutatud kirjandus: Füüsika õpik 9. klassile www.neti.ee
Kalevipoja säng Kalevipoja sängiks nimetatakse seda ilusat sängilaadset küngast, mis on pikliku kuju ja ühest otsast kõrgem kui teisest, sest siin olevat Kalevipoeg kunagi maganud. Selle kohta on levinud palju erinevaid muistendeid. Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi
Suure tõenäosusega ei käinud ükski eelnimetatud uurija Alutagusel välitöödel, vaid nende uuringud põhinesid suuresti varasematel üldistel geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968.
tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga
Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade
Edasi läks ta Soome sepa juurde, kust ostis mõõda, mida sepp koos poegadega oli seitse aasat meisterdanud vanale Kalevile. Õhtusöögil tappis Kalevipoeg sepa poja saarepiiga pärast. Soomest tagasi, said vennad kokku ning noorim nendest rääkis neile oma seikadest. Vennad otsustasid liisku heitsa, kellest saab uus kuningas. Isa haual käidud hakati hommikul kive heitma. Kuningaks sai Kalev. Ta otsustas hakata linna ehitama. Sella jaoks läks ta Pihkvasse laudu tooma, väsinuna heitis Peipsi ääre magama. Samal ajal tuli sorts, kes mehe mõõga Kääpa jõkke uputas. Kalev ei saanud oma mõõka kätte, sest lausus sõnad valesti ( selle eest sab ta lõpus ka teenitud karistuse). Uus kuningas suundus kodu poole tagasi. Teel tuli tal võidelda Peipsi sortsi poegadega. Kalev läks uuesti laudu tooma ning tagasiteel jäi uuesti tukkuma. Jällegi tuli Peipsi sorts, needis ta ära- Kalevipoeg magas 7 nädalat. Veel sattus kuningas Sarviku elukohta, kus ta vabastas kolm tüdrukut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
