tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on tänaseni peaaegu rikkumatuna säilinud. Sammas seisab neljakandilisel pjedestaalil, koosneb seitsmeteistkümnest silindrikujulisest marmorjätkust ning selle sisemuses on keerdtrepp, mida mööda on võimalik tippu tõusta. Kunagi kroonis sammast Traianuse kullatud pronkskuju, mille paavst Sixtus V asendas 1588. Aastal Püha Peetruse skulptuuriga. Raidkiri, mida hoiavad pjedestaalis oleva ukseava kohal kaks võidujumalannat, kõneleb monumendi otstarbest: sammas pidi näitama ,,kui kõrge oli mägi, mis tohutu vaevaga eemaldati". See oli samaaegselt võidu ja hauamonument reljeefidega kaunistatud pjedestaali sees hoiti kuldset urni keisri tuhastatud säilmetega. Antiikajal avanes ümbritsevatest hoonetest hea vaade samba 29,78 meetri kõrgusele tüvisele, mida katab 200 meetri pikkune spiraalina tõusev friis
hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal. Tema ei teadnud, et see roosilõhnaline idamaade maiusroog oli tegelikult seep, millega saksad ennast pesid. Tema käis mõisasahvris õgimas ja sõi kõige rohkem just seepi, hiljem vaevles ta tohututes kõhuvaludes ja teda ravima kuitsuti Rehepapp.
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks.
Pops polnud nii vaimustusest sellest ideest kui tütar. Teel kirikusse vaatles Kuppelvaar esimene kord lähemalt enda kõrval istujat. Oli tundmus nagu oleks ta kõrval midagi vääruslikku ja kallist. Ta tahtis lausuda midagi lahket, ei osanud, andis siis hobusele piitsa ja ütles:" Vaata, et sa vankrist maha ei kuku, tee on nii auklik!" See oli küll kõige lahkem lause Peetrus Kuppelvaare suust terve novelli jooksul. Kuid kirikuõpetaja protesteeris abielu vastu. Isegi Peetruse ülestunnistused, et eelmised naised viidi tallu kui tööloomad, aga selle tahab endale ikka päris naiseks ei mõjunud kirikuõpetajale. Ja Peetrus ja Minna pidid tühjalt ära minema. Tagasiteel peatas Peetrus hobuse, palus naisel oodata ja läks kirikusse ja lausus seal:"Issand Jumal, hoia seda popsi tütart ning ära lase tal ära surra või kuidagi teisiti raisku minna!" Rohkem ta midagi öelda ei osanud, arvates, et on
1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: „Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest
välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis või isegi Escorial Madridi lähedal. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi püramiid on tõesti ime. Ime oli ta vanal ajal ja on seda praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Spetsialistide arvates ei hävitaks teda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm.
1 Järva-Peetri kirik 1.1 SISSEJUHATUS 12. sajandil oli Järvamaal välja kujunenud kolm muinaskihelkonda, suurim neist Ämbra. Ämbra kihelkonna keskuseks oli Kareda küla (Carethen), üks suuremaid külasid muinas-Eestis. Muinaskihelkonna nimi Ämbra püsis 17. sajandi alguseni, sealt edasi oli nimetus Peetri kihelkond. Peetrit (Petri- Pauli) nimetatakse esmakordselt Hartmanni manuskriptis aastal 1627 seoses kirikuvisitatsiooniga Heinrich Stahli poolt. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik asub Järva maakonnas Kareda vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda. Käesolevas referaadis uuritakse Järva-Peetri kiriku ajalugu, tänapäeva ja kiriku ning Eesti kultuurilooga seotud isikuid. 1.2 AJALUGU Rahvapärimus räägib kiriku ehitamise kohta järgmist: ,,Rahvajutu järele olla Peetri ja Koeru kirikud korraga ehitatud: isa ehitanud Peetri ja poeg Koeru kirikut. Selle töö juures visanud nemad haamrid teineteisele kätte, millest
RENESSANSS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessa...
Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks.
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapil...
Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus. Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup...
Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto)
-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros “kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p
oma stuudio seintel tänapäevani." Ajutine viibimine Roomas Kui Michelangelo esmakordselt suundus Rooma uuris ta seal alles valmistatud kujusid .Üsna pea valmis tema esimene suur skulptuur,elusuurune Bacchus 1496-98,Bargellos,Florensias.See on tema üks vahestest töödest paganlikkusele kalduv kui kristlusele. Roomas valmis ka tema üks suurtöödest mis on ülemaailma kuulsad nimelt Pieta` 1498-1500 aastatel ning see asub siiani oma algupärasel kohal Pühak Peetruse Basilicas.Pieta sai valmis ennem kui Michelangelo sai 25 aasaseks.Päev pärast seda kui see oli Basilicasse paigutatud läks seal mööda üks palverändur kes nimetas seda tööd Christoforo Solari omaks,kui Michelangelo sellest kuulis,siis ta raevus ja võttis haavli ja haamri ning kirjutas Maarja rinnale:" : MICHEL ANGELUS BONAROTUS FLORENT FACIBAT " kui viha oli taandunud,vandus Michelangelo et see jäi tema viimaseks signatuuriks,ja peale seda ei signatuurinud tae nam ühtegi oma tööd.
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Ristisõda
KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusuk...
Michelangelo da Caravaggio portree, maalijaks Ottavio Leoni 1621. aastal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Püha Peetruse ristilöömine ( 1600-1601) Õlimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Caravaggio (1600-1601) Click to edit Master text styles Second level Third level Caravaggio
TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule. Peetrus tegi vea inimese loomisel, et inimesel pole võimalik maa peal ündsaks saada. JUMAL TEGI VEA, ning kõik hinged võetakse tevasse vastu, ehk jumal muutis korra ära. Vanapaganale asi ei meeldi = kokkulepe, ning teeb ettepaneku ja läheb maa peale elama, et suudab tõestada, et maa peal on võimalik õndsaks saada, siis muudab korra ära. Vanapagan läheb maa peale õndsaks saama,
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli ...
Töötas seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto)
Lisete oli löödud. Ta jäi Põrguõhjale, kuid ei tahtnud midagi süüa ega juua ja nii ta varsti surigi. Juula pesi ta puhtaks ja läks Jürkale sõna viima. Ants andis Jürkale lauad ja naelad, et ta Lisetele kirstu saaks teha. Kirst tehtud läks Jürka kirikuõpetaja jutule matustest rääkima. Kirikuõpetaja ei leidnud aga ei Jürka ega Lisete nime hingekirjast ja küsis, kust ta õige pärit on. Jürka rääkis tõtt - et ta on Vanapagan ja tuli maa peale Peetruse käsul, sest kui ta maa peal õndsaks ei saa ei anna Peetrus talle enam hingi. Kirikuõpetaja teeskles, nagu ta usuks Jürkat ja ütles, et ta teistele sellest parem ei räägiks, sest keegi nagunii ei usu, kuid Jürka sai ka ise aru, et kirikuõpetaja teda ei usu ja otsustas enam mitte kellelegi rääkida, et ta on tegelikult Vanapagan ja sellest, et Lisete polnud ju mingi tavaline naine. Matuste ajal (talvel) oli Lisete kirst suletud ja Jürka keeldus kaant avamast
või Issand, meie Jumal, Sina tahad, et me ei oleks kurvad nagu inimesed, kellel ei ole lootust. Luba meil Issanda taastuleku päeval koos kõigiga, kes usus on lahkunud, üles ärgata igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Piiblilugemised ja psalmid Jesaja 35:3-10 Psalm 34:1-9 2. Peetruse 3:8-14 Johannese 5:24-29 Halleluujasalm Halleluuja. Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Need on need, kes järgivad Talle, kuhu Ta iganes läheb. Halleluuja. (Ilm 14:13,4)
Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. Itaalia arhitektuur iseloomusta Peetri kiriku ehituslugu alates 16.saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult. Michelangelo (1475 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas
inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitesvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427 Infootsingu täiendus Aimar Uibo 5. Michelangelo Buonarotti Pieta on üks tuntumaid renessanssiajastu meistritöid, mis asub Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Roomas. Marmorist raiutud teos valmis 1499. aastal ja oli planeeritud kardinal Jean de Billheresi hauamonumendiks.Skulptuur kujutab elusuuruses figuured, kergelt langetatud peaga Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel ristilt allavõetud Jeesust.Poja kätel võib näha naelte jälgi, pea on langenud kuklasse, surmakangestus pole veel jõudnud haarata tema keha. Pietad rõhutasid tavaliselt inimlikku kannatust ja sügavat leina, madonnade ilme väljendas ülimat meeleheidet
Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”............................................................................... 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugej...
hilisgooti meistrite tööga. Sambaid kaunistavad väikesed raidreljeefid. Keskmise piilari tüvesel on kujutatud kaks äärmiselt primitiivsetes vormides mehefiguuri. Need pärinevad kiriku rekonstrueerimise ajast ning esindavad omanäolist rustikaalset stiili, mis levis Põhja - Eestis hilisgootika ajastul. Siin on kujutatud kiriku kaitsepühakuid. Üks figuuridest hoiab käes võtit, millest tunneme ära apostel Peetruse. Mõõk teise mehe käes on aga apostel Pauluse atribuudiks. Pauluse mõõgal võib olla kaks tähendust. Kui mõõga tera on pööratud üles, siis sümboliseerib see apostlit, kui usu eest võitlejat. Alla suunatud mõõk meenutab aga apostli märtrisurma: teda, kui Rooma kodanikku ei löödud risti, vaid hukati mõõgaga. 15. saj. rekonstrueerimise käigus valmisid ka piilarite baase kaunistavad reljeefid. Keskmisel
hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel
tihti ka religioosse alltekstiga. Muusika on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" ILMALIK MUUSIKA Prantsuse sansooniks nimetatakse prantsuskeelset ilmalikku laulu. Levis koos Madalmaade heliloojatega 16.s. algul 4-häälne. Sarnane motetiga CLEMENT JANEQUIN tähtsaim. Nt. ''Lindude laul''
342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale
tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis või isegi Escorial Madridi lähedal. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi püramiid on tõesti ime. Ime oli ta vanal ajal ja on seda praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 miljoni kuupmeetri, nüüd umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Spetsialistide arvates ei hävitaks teda ka Hiroshimale heidetud aatomipomm.
ringiuitavate viirastuste vältimiseks kodus. See on tänapäevani jäänud itaallaste elu osaks. See on puhkepaus pärast tõhusat lõunasööki. Iga töölkäija peab augustis 5 6 nädalat kestvat suvepuhkust. Ehhki enamik ärisid ja vabrikuid on sel ajal suletud, lülitub turismitööstus ja reisimine tipphooaja tõttu kiirematele tuuridele. Iga Itaalia linn ja küla tähistab oma pühaku päeva või püha: Rooma pühade apostlite Peetruse ja Pauluse päeva, Napoli Püha Januarise (Gennaro) päeva. Eraldi pühad on pühendatud samuti kohalikele silmapaistvatele isikutele, sealhulgas poliitikutele, pühakutele, maalikunstnikele ja poeetidele. Neil puhkudel kogunevad itaallased väljakutel ja tänavatel küllusliku toidu ja veiniga pidustustele. Piirkonnad, linnad ja külad peavad ka oma iga aastasi kultuuripidustusi. Nende hulka kuuluvad Veneetsia filmifestival, Spoleto
Jahimehed lumes, Misantroop. On teinud ka talvemaastike. · Tuntuimad Madalmaade kunstnikud olid veel van der Leyden, Ouwater, Massys, Christus jt 05.11.2012 · Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli · Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük. · Schongauer(1450-1491)- tema maalis hinnatakse eelkõige väikeseid pilte taüfelhen'e, Madonna roosiaias. Tema oli saksa graafikakunsti täiustaja. · Albrecht Dürer(1471-1528)- Saksa kunsti üks silmapaistvamaid kunstnikke. Temaga jõudis saksa kunst kõrgrenessanssi. Mitmekülgne meister erinevatel teemadel portreest alates. Autoportree Kristusena, Melanhoolia. Oli hinnatud graafik. Teinud piltide seeriaid, Suur passioon, hiljem Väike
kes vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania, lisaks veel mitu Vahemere saart. IX sajandil algasid viikingite rüüste- ja vallutusretked. X sajandil lisandusid veel ungarlased, kel oli kiire ratsavägi 3. Ülevaade kiriku ja vaimuelust varakeskajal. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Esimene piiskop ja paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus. Keisrivõimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskopi hakati kutsuma isaks. Rõhutati püha Peetruse järglase autoriteeti ja vastutust. Gregorius Suur- tegeles usuasjadele lisaks poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas kirikule tõhusa sissetuleku, rajas kloostreid, edendas ristisus levitamist paganate seas, avaldas teoreetilisi kirjutusi ja korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele laulule e Gregoriuse koraalile. Rõhutas tagasihoidlikust. Pippin Lühikese annetusega sai kirikuriik. Karl Suur kehtestas muistse kirikukümnise. Frangi
See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut Millat.Talle hakkas Milla meeldima ja ta rääkis Millale ,et talle kuulub see talu ,kus vananaine ära suri. Järgmisel päeval saatis Nipernaadi Joona Lätti pärdiku järgi ja Peetruse linna teisi kinoks vajalikke asju ostma.Nii kaua, kui Joona ära oli ,olid teised vennad mures ,et ta joob teepeal oma raha maha.Nipernaadi viitis niikaua rahulikult Millaga aega.Paari päeva pärast tuligi Joona koos pärdikuga tagasi.Kui kõik kinoks vajalikud asjad koos olid ,siis saatis Nipernaadi nad linna laadale raha teenima. Ise ta vahepeal kutsus Milla nõgikirka tallu perenaiseks.Milla oligi nõus.Paari päeva pärast tulid
Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil. Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. ROOMA KATOLIK USK Rooma katolik kirik on suurim kristlikest kirikutest, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on Rooma piiskop ning keda peetakse Kristuse esindajaks maa peal ja esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks (Peetrus rajas esimese kristliku kiriku Roomas 1.sajandil pKr.(Wilkinson,P. 2009:104)). Paavsti ametlikke seisukohti usu või moraaliküsimustes võetakse kui kohustusi ning teda peetakse eksimatuks.(Partridge,C.2006:324) Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma Kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Kardinalide ülesandeks on veel pärast
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669) Rembrandt oli üks geniaalsemaid ja võib- olla suurimaid maalikunstnikke üldse. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rem...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvense temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegidele, vaid ainult usukaudu. Lutheri meelest ei olnud vaja selleks kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõtmatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. Ta väitis "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta selle Püha Peetruse kiriku mahapõletada" Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksel 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levis. Oma osa sellest etendas sakslaste toonane religioonsus, ka renessansi mõju polnud siin niis suur
(Ühe sajandi sees sai valmis). Ilmus kõige pealt Kreeka keelsena järgnes tõlkimine. Konkreetsemad autorid. Ei ole nii täpne ajas ja ruumis, ei ole nii palju juutidega sündmusi. Imede ja fantastiliste sündmuste olemas olu (näiteks ülestõusmine). Põhistruktuur on sarnane Vanale-Testamendile Kolmik jaotus: 1) Ajaloo raamatud: a) Evangeeliumid e. hea sõnum (4 kanoonilist raamatut) Jeesuse elu ja tegemised, temaga seotud imed. · Markuse evangeelium Vanim. Markus oli apostel Peetruse tõlk ja samas ka rännukaaslane. Valmis aastal 70 umbes (kristlaste tagakiusamine, jeesuse tegevus kalileas ja jeeruusalemmas) · Matteuse evangeelium Umbes 80-nda aasta paiku. Toetub Markuse omale, aga on ka Jeesuse hukkamisest, kirjeldus. Matteus oli arst. · Luuka evangeelium Apostel Pauluse ajutine kaaslane. Kõige tihedam seos ajaloo sündmustega. Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest on kõige rohkem juttu. Jõulud.
Pentagrammil on olemas omad sümboolsed tähendused: · Number 5 on olnud alati müstiline, kuid väga inimlik, näiteks meie igal käel ja jalal on 5 sõrme/varvast. · Meil on 5 eluetappi. 9 · Loodus on andnud meile 5 meelt (kuulmine, nägemine, haistmine, kompimine ja maitsemine). · Kristluses on Kristusel 5 haava. Teine väga tuntud satanismi märk on Peetruse rist (tagurpidi rist). Peetruse rist sümboliseerib satanistile vastuvõetamatut tunnet alandlikkust. Kolmas märk on ,,Saatanliku piibli" väävli sümbol. See märk asub saatanliku piibli üheksa saatanliku deklaratsiooni kohal ja on hiljuti satanistide poolt kasutusele võetud. (http://mvo.saadanas.org/index.htm) Satanismi märke on tegelikult väga palju ja neil kõigil on omad tähendused, aga ma tõin välja kõige tähtsamad
asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium. Suuremates kirikutes võis olla kolme löövi asemel ka viis löövi. Kolmelöövised kirikud: · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati hiljem varisemisohus (sellele kohale ehitati pärast uus Peetri kirik). Sisekujundus oli lihtne. Seal olid sambad, mis olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, kassettidena või üldse ilma (olid näha ainult sarikad). Sellise kiriku muutsid õdusamaks seina maalingud ja mosaiigid, mis asetsesid tavaliselt kesklöövis akende all või vahel. Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi.
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
El Greco Referaat 2007 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Elulugu...............................................................................................................................4 Looming.............................................................................................................................5 Tähtsamad teosed.............................................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.................................
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
Tulpi Isenhaimi altar anatoomialoeng, Danae, Öine vahtkond, Staalmeesters, Peetruse ärasalgamine, Juudi Pruut, Perekonna portree, Jaakob õnnistab Joosepi poega,
12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1. Donato Bramante-kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon). 2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand
Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
