aasatl olümpiamängud. Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. **Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
Annab Jeesuse elu teoloogilise seletuse. Meenutab mingil määral jutlust. Mitte niivõrd sündmuste kajastaja, vaid teoloogilise seletuse andja. Filosoofilisema sisuga. b) Apostlite tegude raamat: Autoriks peetakse ka Luukast. o Apostel Peetruse raamat Juut. Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur. Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult. (Pontifikaat paavsti ametiloleku aeg. Eluaegne amet). Paavst on samaaegselt Rooma Piiskopp. Peetrus oli ka märter ta hukkati. (Peetruse rist omane rõhkpuu on all e. Peetrus hukati pea alaspidi ristil). 12
- isa Joosep - sündis Petlemmas, kus toimus rahvaloendus ja kuhu Maarja ja Joosep liikusid JÜNGRID: · Tehes imetegusid ning tervistades inimesi, kogus enda ümber 12 meest - kreeka keeles apostlos ,,saadik" - 12 apostlit / 12 jüngrit: ( iisraeli 12 suguharu) Siimon (Peetrus) o Galilea kalur o Peetrus = ,,kalju" o Eitas 3x Jeesuse tundmist o Roomlased hukkasid ta tema usu pärast o Kristlaste peamine juht Andreas (Peetruse vend) Johannes Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese vend) Filippus Bartolomeus Toomas Matteus Jaakobus Alfeuse poeg
saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega paavst Stephanus II 752-757 palus abi Pippin Lühikeselt Paavstiriigi e kirikuriigi teke 756 Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine)
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai Rooma ainuvalitsejaks ,,Tulin, nägin, võitsin" , ,,Liisk on langenud" Kleopatra- hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr Constantinus Suur keiser, kes 313. a ristiusu legaliseeris, tänu sellele kasvas kristlaste arv tormiliselt Jeesus I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, rändas ringi ja kuulutas jumalariigi peatset saabumist. Jumala poeg. Peetrus Jeesuse lähikaaslane, pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks, sümboliks võti Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 1) viljakasvatuseks sobilikud alad - soe 2) ühendusteed eri piirkondade vahel maismaad pidi, sest mäed madalad, eeldus ühtse riigi tekkeks
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Need rikkalikult volditud rüüdes saledad, pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid. Pühakud Chartres'i Reimsi katedraal. Reimsi katedraal. katedraali portaalil Püha Peetrus Külgportaali skulptuurid Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need eri meistrite loodud sügavalt hingestatud , elavalt loomulikes poosides staatuad kujutavad endast ülimaid näiteid gooti skulptuurist Prantsusmaal. Reimsi katedraal. Reimsi katedraal. Pariisi Notre Dame.
eluga rahul leidis säärane uskumus pigem poolehoidjaid alamates kihtides ja kasvatas juudi preesterkonnas ja ülemkihis tugevat vastuolu.kritlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe haruna..Varsti hakkas kristlus poolehoidu võitma ka Roomas ,sellel aitas kaasa ,et kristlus saranes mõnetigi sel ajal levinud kultustega.Eriti aitasid kristluse levikule kaasa ränd jutustajad apostlid.Jeesuse kaaslane aj õpilane apostel Peetrus pani aluse rooma linna kristlikule kogudusele ja oli ühtlasi ka Rooma esimene piiskop. 12 Kasutatud kirjandus Inimene ühiskond kultuur Maailma usundid John Bowker Maailma usundid Antiik mütoloogia f hamilton Antiikaeg õpik 6ndale klassile Ajaloo atlas. 13
60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? Sakramendid on pühad toimingud. Luterliku kiriku sakramendid on ristimine ja armulaud. (Ehk tunnistab kahte 7st). 61. Mida tähendab Püha Õhtusöömaaeg? Kristlased: Püha Õhtusöömaaeg on sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega (Jeesuse õpilane- apostel-mingi õpetuse kuulutaja). Jeesus annab jüngritele mõista, et nende hulgas on äraandja (Juudas) ja ennustab, et Peetrus salgab ta. Ta muudab veini ja leiva oma vereks ja ihuks. Uusapostlik Kirik: Püha Õhtusöömaaeg on ühendus ja lepitus jumalaga. Armulaua leib on 3 punase täpiga, mis sümboliseerib Jeesuse haavasid. 62. Mida tähendab kristlastele ristimine? Kristlastele tähendab see seda, et läbi ristimise saadakse kristlaseks. 63. Kes annavad välja ajakirja „Vahitorn“? Kuidas selle usundi misjonäre ära tunda? "Vahitorni" annavad välja Jehoova tunnistajad
(armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne võidmine- surnutele ja raskelt haigete pärast pattude pihtimist. VI- abielu sõlmimine, VII- vaimulikuks pühitsemine. d) Paavstlus ja paavstiriik Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus, kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis. Frangi riig lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu
· Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku preesterkonna ja Rooma ametivõimudega, kristluse levik - Apostlid (`saadik'), nt. Peetrus Rooma piiskop, Paulus, 1.-2. saj. vahetusel kristlasi u 5% Rooma rahvastikust, vastandumine riigiusule > vaen ja kristlaste tagakiusamine · 313 Milano edikt (Constantinus Suur) kristlus sai Rooma riigis lubatud religiooniks, 380 keiser Theodosius kuulutas kristluse riigiusuks, 391 kõik paganlikud usundid keelati. Ristiusu kiriku korraldus - peapiiskopkond: eesotsas
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
kohustades selle eest maatüki oma kaitsjale loovutama. · Feodaalkorra kujunemise eeldus oli sõltuva talupoegkonna kujunemine · Talupoegadel keelati maalt lahkuda- sunnismaisus Keskaja kujutelmade järgi jagunes ühiskond kolmeks seisuseks- vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu · Katoliku kiriku pea on Rooma paavst · Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756. Aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis · Kujunes kirikukümnis- kümnendik kogusaagist · Frangi riigi lagunemine ja Läne-Euroopa killustatud tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi allakigu, uus tõus ootas paavstlust kõrgkeskajal Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond · Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
· Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. · Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. · Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. · Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. · Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
1904-1989 cena(püha söömaaeg) neljapäeva õhtul tulid 12 jeesuse jüngrit jeesuse majja, lauas ennustas ta on surma(üks õpilastest on reetur. Noorim õpilane johannes ja vanim peetrus tahtsid teda, kes see on , jeesus ütles et leonardo da vinci see kellele ta annab kastetud leivatüki(juudas) 1452-1529 maarja kuulutus(uffizi,firenze) on sagedane teema kunstis.sellistel piltidel näema ingel gaabrieli kas seismas või põlvitamas maarja ees teatega, et too on rase. Raffael Claude monet 1483-1520 1840-1926
Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja. Kristluse sümbol on rist. Ajalugu - Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus
kuidas varem olid ajad. Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti. Johannes on külavanem kes usub kõigist ja kõigest kõike mida talle mungad ja raudmehed ette peietavad. Johannese tütar Magdaleena saab hiljem Leemeti naiseks peale seda kui ta on kutsund Leemeti enda pojale isaks. Teose tegevuse vältel toimub pidevalt Leemeti eneseanalüüs, kus noormees on vahel oma
kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles 13 tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi esimesel poolel. Selle antiikse nekropoli
Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel
Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger `noorem'), keda hakati hiljem nimetama apostliteks (kr apostolos `saadik'). Kolm aastat hiljem vangistati Jeesus Rooma võimu vastu mässamises süüdistatuna ja hukati ristil. Kolmandal päeval kadus tema surnukeha hauakambrist ja nelikümmend päeva hiljem nähti tema taevaminekut. Jeesuse tuntuimad jüngrid on Peetrus ja Paulus. KIRIK 1065 suur kirikulõhe ehk skisma, mille tulemusena lahknesid ida- (õigeusu) ja lääne- (katoliku) kirik. Õigeusukirikud, ida-kirikud Ida-kirik. Koosneb paljudest patriarhaatidest. Oluline on teistsugune sümbol (2 erinevat- vene oma ja kreeka oma). Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik paavst (Franciscus). Renesanss 14.sajandil mõjutas kõige rohkem just Lääne-Euroopa kultuuri, rõhutas vajadust
messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma)
pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 5. Paavstlus ja paavstiriik. a. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: · Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. · Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. b. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: · 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. c. Paavstiriik: · Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid ja andis need üle paavstile. · Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim. · Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870.
messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos – järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros – vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma)
Euroopa vahel. Oma pöördumise aastatel (387-389) kirjutas ta kuuest raamatust koosneva teose ,,De musica", millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Pythagorase ja Platoni eeskujul kirjutas ta matemaatilisest korrast muusikas, võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga". Juba kristlasena arutles ta aga rohkem muusika jumaliku päritolu ja selle tähenduse üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ning kristlikus kasvatuses. Rooma, kus esimeseks piiskopiks oli apostel Peetrus, oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Kuigi impeeriumi pealinnas takistati kristlaste tegevust esimestel sajanditel enim, kogunes neid sinna siiski kõige arvukamalt. Pärast kristluse legaliseerimist 313. aastal hakati laiemalt tunnustama rooma piiskoppide (paavstide) autoriteeti kirikupeana. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604, paavstiks valiti 590), kes juhtis
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
viltused mandli silmad ja lopsakad huuled. · Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse ellu ja püüti seda meeldivaks teha. · Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid. · Varakristlik ja varase keskaja kunst Ees-Aasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima peagi pärast Jeesus Kristuse surma. Rooma linnas levitasid ristiusku Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud kirikuid ega muid hooneid ehitada. Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj). 4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele. Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned): · Piklik hoone suunaga läänest itta. · Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas.
Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO · Dominikaani munk · Ei kasutanud palju tsentraalperspektiivi, pigem usutunnetust · Madonnade kujutamine, nt. ,,Madonna lapse ja inglitega" PAOLO UCCELLO · Lahingumaalid, San Romano lahingud · Tsentraalperspektiivi kasutaja · Noli me tangere fresko Firenze San Marco kloostris DOMENICO VENEZIANO · Kujutas nagu vaataja vastas oleks teatrilava
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid "lugeda". Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus, et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. 2. GOOTI KUNST 2.1 Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega
Samas mäetippude vahel asub 1025. aastast pärinev ning üle maailma kuulus "Monestir de Montserrat'i" klooster, mis on muuhulgas ka Kataloonia usukeskus. Leedi Montserrat pühapaik ja klooster asuvad 720 meetri kõrgusel. Roomlased kutsusid seda paika ,,saehambuline mägi". Montserrat klooster sai kuulsaks tänu pühale Neitsi Maarja kujule, mille olevat nikerdanud Püha Luukas ja mille olevat Barcelonasse toonud Püha Peetrus aastal 30 p.Kr. Montserrat' Jumalaema kuju ümber on ehitatud kompleks. Leedi Montserrat on maailma üks kuulsaim "Must Madonna". Hiljutised uuringud on selgitanud, et algselt ei olnud see kuju musta värvi. Uurijad usuvad, et aegade jooksul on küünlasuits leedi Montserrat valge naha mustaks muutnud. Sajandeid on sealset Musta Madonnat kutsutud "La Moreneta" - "must nahk" Kui maurid 8 saj. algul tungisid mäe p
Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma) usunditega, kus ka oli
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. 2.Katoliku kiriku organisatsioon/korraldus. Rooma paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid. I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus. II Kardinalid- katoliku kiriku kõrged ametnikud, kellest on kõrgem vaid paavst, nimetatakse ametisse paavsti poolt kogu eluks. III Peapiiskop, piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda. Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine.
Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid – usu eest hukkunuid.
christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid usu eest hukkunuid.
christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid usu eest hukkunuid.
) Sa ei tohi himustada oma ligimese abikaasat ega tema vara. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud nelikümmend aastat. 120-aastase suurmehe elulõng katkes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Tuntuim skulptuur Moosesest on kahtlemata Michelangelo (14751564) loodud istuv ning seadusetahvleid kaenla all hoidev rahvajuht San Pietro in Vincoli (tõlkes: püha Peetrus ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas. Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt.
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
) Sa ei tohi himustada oma ligimese abikaasat ega tema vara. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud nelikümmend aastat. 120-aastase suurmehe elulõng katkes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Tuntuim skulptuur Moosesest on kahtlemata Michelangelo (14751564) loodud istuv ning seadusetahvleid kaenla all hoidev rahvajuht San Pietro in Vincoli (tõlkes: püha Peetrus ahelais) kirikus Roomas. Michelangelo kujutab Moosest hetkel, mil ta Siinai mäelt tagasi pöördudes näeb oma rahvuskaaslasi kuldvasika ümber tantsimas; täis kirglikku viha ja hämmeldust on ta iga hetk üles kargamas. Rembrandt (16061669) on oma maalil jäädvustanud hetke, mil Mooses suures vihas esimese kivitahvli purustab. Kivitahvlit pea kohal hoidev raevunud rahvajuht vaatab meile vastu Berliini Maaligalerii seinalt.
Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime. 2.2. Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj): Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude
Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks. Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti kujutati inimest väikese peaga ja liiga pikkade jalgadega. Olulisem oli edasi anda emotsioone. Kuna inimesed ei olnud skulptuuridel ära tuntavad oli igal piiblitegelasel või pühakul oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Näiteks oli võtmega mees Peetrus, Püha Barbara aga kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast,
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS o Kristliku maailma korraldus ei olnud muutunud alates vanast ajast: olid piiskopkonnad, ning need tekitasid omakorda peapiiskopkonnad, mida juhtisid peapiiskopid, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Nende keskusteks olid katedraalid ehk toomkirikud (piiskopkirikud). o Kiriku hierarhia:
sunnismaiseks. Kolm seisust Keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõiki kaitsesid, ja töötegijateks, kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks lad.k. papa. Paavstide autoriteeti tõstis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule
kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule • Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes)
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...