9.Mosaiik-värvilistest kivikestest ja klaasitükkidest kokku pandud pildid. 10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud Varakristlik ja varase keskaja kunst. 1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6
" ,,Kõik ütlevad, et ta on uus Vanapagan," seletas Juula. ,,Aga minul on see ükskõik, olgu ta või vanajumal ise, peaasi, et on mees, kes minust üle, nannipunni mina ei armasta. Teeb minuga, mis süda kutsub, ja mina ei või sinna õhkagi parata." IV lk 38-46 Jürka läks Lisete surmast teatama, et talle löödaks hingekella, õpetaja ütles, et tema hinge ei ole. Vestlus teemal Vanapagan olemine, Peetrus, õndsaks saamine. Kuna Lisete puusärk oli naeltega kinni löödud, tekitas see uudishimu, (Juula põhjendas sellega, et Lisete oli inetuks läinud). Peale matust olid kahtlused nii suured, et politsei segas asjasse, haud võeti lahti, avastati, et puusärgid polnud peale kivide ja mulla mitte midagi. Ametnikud mõistsid, et Jürkaga on mõttetu vaielda, Jürka mõistis, et ametnikud ei mõista midagi ega saa mitte millestki aru. Metsast leiti kondid, kuigi Jürka
· Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane".
Nipernaadi Merilin Kauniste. Mina lugesin August Gailiti raamatust "Nipernaadi" kaks novelli . Esimesena lugesin novelli "Parvepoiss". Oli kevad ja jõeäärne rahvas ootas millal saabuvad uued parvepoisid. Nimelt iga aasta kevadel ,sõitsid mööda jõge, mis möödus Habahannese rikkast talust, mõningad parvepoisid. Nad peatusid alatihti Habahannese talu hoovil ning pidasid maha öise peo. Habahannes demonstreeris alati kõigile oma ilusat tütar kelle nimi oli Mall. Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mit...
oma --> väga vihane --> Lisete surm IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb välja, et laipa polnudki ; kevadel leitakse metsast luud --> uurimine mõnda aega V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele --> jõutakse kokkuleppele, et Jürka töötab sulasega vaheldusmisi ; üks laps (kolmene) sureb ussihammustuse tagajärjel ; Jürka võitlus karuga VII - lk.87 - politsei pinnib Jürkat isikutunnistuse asjus ; Ants õpetab Jürkat valetama --> Jürka saab uue isikutunnistuse ja teda usutakse VIII - lk
Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani.
Harivald Tamm Pidasin kskord Harala seltsimajas peohtul knet, et pike on suur ja punane kana ja planeedid ning thed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse, kus sattusin vihma kest rsta alla. hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse p...
Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus Kagu-Aaasias, Indias, Sri Nende ligikaudne arv
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!"
Kristlaste tagakiusamine Esimene teadaolev kristlaste tagakiusamine toimus vana-roomas, kus Rooma Keiser Nero, süüdistas kristlasi Rooma suures tulekahjus, kes olid teadupärast masside seas ebapopulaarsed keisrivastasuse, elukommete ja salapäraste kogunemiste tõttu. Mitmed kristlased leidsid järgnenud tagakiusamise käigus oma otsa, nad löödi risti, hukati tuleriidal või kiskusid metsikud loomad nad tribüünil lõhki. Ohvrite arv oli suur, ka apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. Nero käis kristlaste öist põletamist vaatamas ja tuleriidad olid tema aedades ,,valgusallikaks." Seetõttu on ta kristliku kiriku silmis ka esimene antikristus. See oli esimene suurem kristlaste tagakiusamine, mille Rooma imperaatorid korraldasid. Nero eesmärk
9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11. Minu arust on tänapäeva Euroopa kunsti mõjutanud Kreeka, sest Rooma omastas need alad. Varakristlik ja varajase keskaja kunst 1. Jeesuse õpilastest levitas ristiusku Rooma linnas Peetrus ja tema sõber Paulus. 2. Pärimuse järgi oli esimene Rooma piiskop maetud Peetri kiriku alla ( Vatikanis maailma suurim kristlik pühamu). Esimene Rooma piiskop oli Peetrus. 3. Katakombid on maaalused matmispaigad. Neid rajati, sest ristiusk oli keelatud. 4. Basiilikad olid levinud äri- ja kohtuhooned, mis võeti eeskujuks kirikute ehitamisel. 5. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli alati paigutatud läänest itta. Kaks
selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. UUS TESTAMENT Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles.
Nende kuulutus: ,, on elanud, surma mõistatud ja ülestõusnud surnust." - Jeesusele antakse isanimi Kristus. · Usu suunad: 1) Jaakobus - Suund usukus, et peab hakkama juudiks ja talitama nende järgi. 2) Paulus - Seaduste täitmine pole oluline. Peamine, et usutakse Kristusesse. Jerusalemmas toimub kahe suuna kokkutulek, kus leidakse, et on õige Paulus.Jaotatakse ülesanded. - Jaakobus jääb juudi suuna juhiks. - Peetrus peab läbi viima diaspoora (võõralmaal hajutatud elamine) ja missioni läbiviimine. - Paulus peab tegelema paganatega. · Peetrus - Ameti poolest kalur. Oli üks kaheteistkümnest jüngrist. Jeesus andis talle selle nime, pidades teda tugevaks kui kaljuks. - Teda on kirjeldatud ägeda ja vigu tegeva inimesena. - Pärast Jeesuse vangistamist ütles ta, et ta ei tunne Jeesust. - Roomlased hukkasid ta usu tõttu. · Paulus - Haritud juut. Tundis hästi juudi filosoofiat.
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
· Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia.
võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks probleemiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine
gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust
pettik ja ärahellitatud. Joosu= Noor-Jürka kaksikvend, vaikne, tagasihoidlik ja tööd armastav. Kahju, et suri niimodi ootamatult. Viiu=Peetri naine, lahke, hooliv, tore ning muidu meeldib isik. Peeter=Jürka naabrimees, kärsitu, rahulolematu, ratsionaalne ja muidu tavaline. Noor-Jürka= Joosu kasikevned, agresiivsem ja enda eest väljaseisev, tugev ja veidi juhm. 7. Põhisündmused, süzee PROLOOG Vanapagan läheb hingi saama oma põrgu jaoks. Peetrus kes alguses ei taha arutada ja soosib Jürkal minema lõpuks tuleb välja peale Vanapagan lubadusi passida siin nii kauka kui võtab, nädalaid, kuusi või aastaid. Istudes taevavärava esise treppile pajatab Peetrus kuidas on nii, et jumal on hakkanud kahtlema oma loomingus ja ei ole enam kindle kas inimesel on reaalselt ültse võimalik õndsaks saada. Seni kaua kuni ei ole leitud kedagi kes läheks proovima lõppeb hinged jagamine põrgule. Vanapagan saab
Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele
Selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Monoteism - usk ühte jumalasse. Polüteism - usk paljudesse jumalatesse Apostel - rändjutlustaja. Ei tunnistanud Rooma jumalaid ja pidasid oma kohuseks levitada ristiusku uskmatute seas. Kiusati usu pärast taga. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna - apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. 12 apostlit: Peetrus e. Siimon, Andreas, Jakoobus - Sebeduse poeg, Johannes, Filippus, Bartolomeus e. Naatanael, Toomas, Matteus, Jakoobus - Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon, Juudas Iskariot. Peale äraandja Juudase enesetappu sai liisu kaudu apostliks Mattias. Hilisem (40-60 pKr) apostel Paulus. Prokuraator - e. asevalitseja. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Augustus - Augustus oli esimene Rooma keiser. 30 eKr kehtestas Augustus riigi ainuvalitsuse ehk keiserriigi
punaselt joonistatud. Hiies ohverdati rebaseid, et uurida välja, mis haldjatel on mõttes. Parim sõber Pärtel teatas, et kolib vanematega külla. 13.Mitte ainult Pärtel ei läinud vaid ka paljud. Onu Vootele julgustas Leemetit, et küll nad seal metsas veel kaua elavad. Tambet püüdis endiselt vabakslastud hunte. Hiiet ei lubatud enam välja. Üle pika aja nägi Leemet Pärtlit. Pärtel polnud enam endine, tema vaated olid muutunud. Pärtlist sai Peetrus. Seekord magas ta rästikuurus. 14.Pärtel oli sattnunud uude maailma. Sügiseks oli mets veel enamgi tühjaks jäänud. Leemet ja Salme läksid trullakamateks tänu põdralihale. Leemet kutsuti perega rästikupessa talveunne suurde koopasse, kuhu inimesi kuhugile ei kutsutud. Kevad oli jõudnud kätte. Onu Vootele suri ära, sest lihatükk oli kurku kinni jäänud. Onu keldrist välja vedades murdis ta käeluu. Abistamas polnud kedagi. Intsu isa oli ussikungingas. 15.Mets on muutunud
Talle ei meeldinud võõrad. Tal on niigi muresid – kõigil selle maa naistel on. 3 * Kirjuta lõigust variant mitte-lineaarses järjestuses ja sisefokuseeringus (jutustaja teadmised on piiratud, tegelase teadmistega) Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” „Mis teie soovite?” Seda ükskõikselt küsimust ei oleks vanapagan osanud Peetruselt oodata või isegi kui Peetrus oleks küsinud kelleltgi midagi sellist, siis kindlasti mitte vanapaganalt, kes oli juba pika päeva oodanud – liialt pika arvestades, et tal oli põrgus tuhandeid hingi, keda põletada, venitada, haavata ja nendega kõike muud teha. Kõik see oli pooleli – piinaja oli seal, ootas ja ootas ja ootas mõttetult. Ning kui lõpuks otsustas ootamise asemel tegutseda, siis vastati talle nii! Jultumus! Ülbus! Ta oleks pidanud nägema neid halbu endeid.
Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surmema, et ta selmoel lunastaks inimkonna patud. Jumal(isa), kristus(poeg) ja neid ühendav püha vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis, väravas valvamas püha Peetrus, patused piinlevad pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korda saadavad. Põrgu keskmes saatan-sarviline, kabjaline, nahkhiiretiibadega koletis. Usuti, et kunagi saabub jumala riik maa peal ja vahetult selle eel viimne kohtupäev(kõik surnud tõusevad haudadest üles, et kristuse kohtu ees eluajal kordasaadetud tegude eest aru anda. Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van...
Need on kiriku reljeefid, kuna nad olid jutustava sisuga. Skulptuurid ei ole realistlikud, tegelased olid väändunud ja värdjalikud, kuna neid asju ei saanud realistlikult näidata. Kasutati portaalides pealmiselt. Sümbolitks on: · evangelist Matteus - tuvi või ingel · evangelist Markus lõvina. Kuna keegi ei olnud siis lõvi näinud nägid nad kahtlased välja · evangelist Luukas härg või vasikas · evangelist Johaness kotkas · evangelist Peetrus suur võtmega · Jumala sümbol on silm või käsi/käed · Kristus on kala, lõvi,madu Kujutati järgnevaid teemasid, nagu näiteks moraliseeriva sisuga jutustused, Piiblilood, imeteod, Viimne kohtupäev ja pühakud. Ornamentika ehk muster Kasutatakse nii realistlikke kui ka abstraktsed detailid. Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Roomas- hilise rooma keisririigi ajal ühendas kristlasi katoliku kirik millel oli suur tähtsus, kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust. Pärast keisririigi lõppu suurenes kirikuosa ühiskonna elus veelgi. Hädakorral hakati lootma abi kirikult. 18. Miks omandas Rooma peapiiskop keskajal väga suure mõjuvõimu- Kuna Rooma oli kõige suurem ja tähtsam linn keisririigi lääneosas ja esimeseks Rooma piiskopiks olevat olnud Kristuse jünger apostel Peetrus, kelle Kristus ise olevat piibli järgi määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20
jumalate sarnasus. Kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgsuse kohta meenutas nii mõnegi Rooma jumala surma ja taassünni müüt. Kristlus levis väga kiiresti just alamklassides, kuna kristlastel ei olnud vahet , kas nende hulgas leidub orje, rikkaid või vaeseid. Kristlus suutis Vahemeremaades väga tugevasti kanda kinnitada. Väga suureks abiks kristluse levimisel olid apostlid ehk rändjutustlejad. Rooma linna kristlikule kogudusele pani aluse üks Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus. Ta kutsus oma nooremaks vennaks, keda Paulust peetaks üheks tugevaimaks kristluse propageerijaks. Ta käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas, kus ta võitis usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ning püüdis kõigile selgeks teha Jeesuse õpetuse olemust vastavalt oma arusaamadele. Apostlite tegevus andis tõuke tiheda koguduse võrgu tekkele. Iga kogudus valis enda seast juhi, keda nimetati piiskopiks või vanema ehk presbüteri, kelleks sai tavaliselt
Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku ...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse .kohtupäevani. Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine
tähelepanu. Tema õpetuse järgi saabub varsti suur lõpukohus, Jumal hävitab Maa ja loob uue riigi. Ta väitis, et tema ongi Vanas Testamendis mainitud MESSIAS, kes tuli rahvast päästma. Talle lisati hiljem lisanimi KRISTUS. Tema õpetused köitsid juudiusu juhtide tähelepanu, nad süüdistasid Jeesust riigireetmises ja lasid ta hukata. Eluajal kogunes tema ümber õpilaste ring, lähemaid oli 12 ja neist said esimesed misjonärid. Neist kuulsamad olid Peetrus ja Paulus. DOMINAAT oli keisririigi teine pool. Tekkisid ka esimesed SÕDURKEISRID. DIOCLETIANUS ja CONSTANTINIUS tugevdasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadusi. Constantinius võttis vastu ristiusu ja sellest sai ka ristiusk. 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, see sundis germaanlased liikuma Rooma aladele. 476 kukutas Odoaker Ida-Rooma keisri ja see märgib ka vanaaja lõppu.
kohati natukene rumal. Jürka naabriks oli aga Kaval-Ants. Ta oli täielik Jürka vastand tark, edukas, kaval ning rikas. Rikkaks oli mees saanud pettusega. Ta tegi kõike ainult selleks, et raha saada. Jürkaga teeskles ta sõprust ainult selleks, et too enda maja ja maa mehe nimele kirjutaks. Jürka oli aga nii kergeusklik, et jäi Antsu juttu igakord uskuma ja lõpuks kaotas ta kõik, mis tal oli. Epiloogis pöördub Jürka tagasi taevasse, lootes, et nüüd saab ta õndsaks. Peetrus aga ei tea, mida teha, sest Jürka on ju siiski vanapagan. Nii oligi Jürka maal elamine mõttetu, sest õndsaks ta ikkagi ei saanud. Tammsaare peremehed on nagu tõelised talupojad kunagi töökad, tagasihoidlikud, ausad. Nad ei otsi rikkust ega kuulsust, tähtis on, et oleks töö, mis toidaks peret. Iga tegelane tema loomingus on kindlasti omamoodi ja eriline, aga neid ühendab läbiv töökus. Alati on vastamisi hea ja halb, rikas ja vaene, ausus ja pettus
2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis
2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis
Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses
Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda. 7. Viikingid a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid
Jeesus arreteeriti ja mõisteti surma. Tema pooldajad uskusid et kolmandal päeval pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes tuli maapeale jumalariigi saabumist ettevalmistama. Kristluse levik- kristlus tekkis juutide seas, ning see hakkas levima ka teistesse rooma impeeriumi teistesse riikidesse, need kes jeesusesse kui ka kristlusesse uskusid, nim kristlastex. Kristlust levitasid usukuulutajad e apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks
pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius
Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept.Kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes
Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt
535549. Apsiid. Romaani kunst Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblitseene, kuid neid on vähe säilinud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav maalikunstigaBayeux' vaip. Skulptuur Püha Peetrus. 12. saj. algus. Saint Pierre kirik Moissacis. Romaani arhitektuur Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil ~11731350 aastal Bayeux' vaip 70 meetrisele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Vaibaservad on kaunistatud loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Hastings'i lahing 1066. aastal
mõistest on saanud islami jumala isikunimi. Kuid see on sõna vale kasutus, sest sõna kasutatakse laiemas tähenduses, nt. ar. Piibel Gen 1,1 ,,Alguses lõi Allah taeva ja maa..." Hidzra - Muhammadi ja tema toetajaskonna lahkumine Mekast 622. a. Mediinasse. Lähteaastaks islami ajaarvamisele. 1. Islamiteaduse ajalugu: teadmised islamist ja Araabia kultuurist kaubanduse ja vallutuste kaudu, 1143. a. koraani ladinakeelne tõlge, Hispaanias, Clyni Abti Peetrus Venerabilis poolt, 1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud, orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a., 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress, 19. saj
Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist arendust võiks üldse võrrelda maailmalõpu looga? 1. Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, et ta tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Peetrus saatis Vanapagana maale sõnadega, et kui Jürka tahab veel hingi endale põrgusse saada, siis peab ta minema maale inimeseks ja saama õndsaks. Seepeale läkski Vanapagan maa peale elama - Põrgupõhjale. 2. Vanapagan puutub maa peal kokku täiesti tavalise inimese murede ja hädadega. Inimlike tunnetega ja probleemidega. Näeteks kohe alguses on perel vaja loomi, et asutada tõeline kodu, mida muidu vanapaganal vaja teha poleks
pühakutel erinevaid tähendusi. Pühakute nimesi määrati erinevalt, eesti keeles on kasutusel kaks erinevat võimalust. Vanema, katoliikluse ajast pärineva versiooni järgi, olid pühakute nimed kasutusel eesnimedes, kalendrilistes tähtpäevades kui ka pühakodade nimedes, nagu näiteks Jaan, Peeter Kadri. Hilisem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest, varasemad nimed: Jaan, Peeter ja Kadri, muutusid piiblipärasemaks ning nüüd kõlasid Johannes, Peetrus ja Katariina. Õigeusklikel setodel olid katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutustel kalendriliste tähtpäevade nimetustes, näiteks Jaanipäiv ja Piitrepäiv. Osaliselt kasutati pühakodade nimedes, eesnimedena oli neil kasutusel vene õigeusklike pühakute nimed, nagu seda olid Petra ja Ivvo. Petra nimi tulenes algselt venekeelsest nimest , see omakorda muutus Peetruseks, mis omakorda Petraks. Vaimulik kirjandus Eestis
Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane- jünger juba õpetaja eluajal. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist. Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
