Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
Nimi "Peeter Suur" tuleneb ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli ~2m pikk). Elulugu: Peeter I sündis 9. juuni ööl 1672 Moskva Kremlis. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ( ) ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina ( ). Peeter oli oma isa kaheteistkümnes või neljateistkümnes laps. Peeteri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Peeter ristiti 9. juulil 1672 Tsudovi kloostris ( ). Ristiisa oli Peeteri vanem poolvend Fjodor Aleksejevits ( .). Peeteril oli lapsena palju igasuguseid riideid ja mänguasju. Pille lõhkus ta pidevalt, et aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peeteril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Peeter armastas mängida sõda. Ta õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Peeteri õpetaja Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu
1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-kirjutas raamatu diplomaatia alusel Richelieu-FRA riigiteadlane P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O
Keegi oli ta pileti ära võtnud.Eemal seisis üks mees,ks oli varga moodi. Ta üritas varast kinni püüda aga varas oli liiga kiire. Peeter mõtles .et see mees tuleb kindlasti mingi aeg loterii putkasse. Ta läks putka juurde ja hakkas ootama. Natuke aega hiljem tuligi keegi putkasse. Ta näitas oma piletit ja töötaja oli vapustuses. Tundmatu küsis oma raha. Töötaja hakkas talle raha andma. Peeter sai siis aru et see tundmatu oligi seesama varas kes võttis Peeteri pileti. Ta ootas kuni varas sai oma raha käte ja Peeter hakkas teda jälitama. Järsku tuli politsei ja küsis varga käest mis tal seal kotis on. Varas näitas seda raha ja politseinik võttis ta endaga politsei jaoskonda. Raha nad aga jätsid sinna ja Peeter sai oma raha kätte. Ta läks kohe maakleri juurde ja tahtis maja osta. Maakler planeeris kõik ära ja Peeter sai endale väga luklusliku maja. Mõne kuu pärast tal oli kõik olemas. Tal oli naine kellega ta plaanis abielluda.
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli suurepärane oreli virtuoos ja improvisaator. ( mateuse passioon, Johannese passioon, Jõuluoratoorium) Georg Friedrich Händel: silmapaistev olerikunstnik ja improvisaator, ooperid ( oratooriumid: Messias, Iisrael E...
Barokk- balleti tekke ajastu Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava...
Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6 aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696
Keskmine mehe hääl. 17.sajandil tekkis uus stiil see oli partiiline laul. Tipptulemuseks kujunes koorikontsert. Mõnikord oli 48 häält. Ehitus oli klassikaline. 18.sajandist alates ei laulnud ainult mehed. Koorikontserte esitasid segakoorid. Kuulame: 16.-18.sajandi vene kammerkoor esitab ,,Halleluuja".Rahvapilliorkester. Ilmaliku muusika areng Kirikumuusika ja ilmalik muusika mõjutasid üksteist. Kiri kontsertide eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserde. PeeterI meeldis väga koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule need olid salmilaulud. Saadeti kilaveri, harfi, viiuli, kitarriga. Need laulud olid intonatsioonilised, levisid põlvest põlve suuliselt, olid rahvalaulude sarnased. Neid romansse lauldakse ka tänapäeval, need on meeldejäävad
(2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. juunil, Peetruse mälestuspäeval 1672 Tsudovi kloostris. Ristiisa oli Peeteri vanem poolvend Fjodor Aleksejevits, tsaar Aleksei Mihhailovitsi ja tema esimese abikaasa Maria Miloslavskaja poeg. Lapsel oli palju igasuguseid riideid. Kuuendal kuul, kui ta õppis kõndima, tehti talle ratastega käimistool. Mänguasjadeks olid mänguhobune, lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust.
3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000. 4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele. 1701 tungisid B.Seremetjevi väed Eestisse. 1704langes venelaste kätte Narva ja Tartu.Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva.
ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda. Ussikaupunki rahulepinguga sai Venemaa avara väljapääsu Läänemerele. Peeter I kuulutas ennast impeeriumi keisriks. Peeter I suri 1725. aatal 52-aastaselt. Peeteri põhilause oli ,, Raiume aknad Euroopasse" , mis tähendas muuta Venemaad euroopalikumaks. Katariina II kui valgustatud valitseja. Pärast Peeter I surma toimus suur võimuvõitlus. Troonile sai Katariina I, Peetri abikaasa. Pärast Katariina I surma tõusis troonile Katariina II. Valitses 1762- 1796. Ta oli rahvuselt sakslane. Katariina kutsuti Venemaale kavatsusega panna Peeter III-e naiseks. Ta õppis kiiresti selgeks keel, astus õigeuksu ja omandas kombed. 1762. aastal algul sai Venemaa
( abielu talutüdrukuga, kiri keisrile) ning teda ei huvitanud teiste arvamus, jäi alati oma tõekspidamistele truuks. 2. Timo kui peategelane on seotud kirjaga keisrile, kus ta kritiseeris võimu. 3. Timo väljendas end alati korrektselt, oskas mitut keelt (eesti keel oli iseäralik). EEVA 1. Eeva sündis 1799. a 2. Eeval olid heledad lokkis juuksed ( pärast Timo kinnivõtmist värvis ta need tumedaks), kõhn, ilus. 3. Eeva oli Kannuka peremehe Peeteri tütar. 1. Eeva oli Timo mõttekaaslane ja toetas teda alati . Ta muretses pidevalt Timo pärast ja proovis tema koormat vähendada. Peale selle muretses ta ka oma poja pärast, kes oli läinud mereväkke. 2. Iseloomult oli Eeva otsekohene, julge ( läks keisri emaga rääkima), tugev, enesekindel ( ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), hoolitsev, abivalmis ( oli Timo aitamiseks kõigeks valmis). Eeva kannatas koguaeg
b) Vastutus järgneb vaid juhul, kui vähemalt üks tegevuse osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist ( Pärast kokkulepet soetas Peeter lõhkekeha pannes seega ühe osapoolena toime kuriteo toimepanemise alustamist soodustava täiendava teo. Seega on eeldus täidetud) 1.2.3 Tulenevalt eeltoodust on Peeteri tegevuses KarS paragrahvide 114 p 7 ja 22.1.lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) objektiivne koosseis 1.3. Subjektiivne koosseis. Antsul oli kavatsus firmajuht tappa. Ta avaldas plaani kuidas seda teha Peetrile ning viimane nõustus
ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik, järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai
dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat.1649 võttis kogu vastu ,,Maakogu seadustiku",mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli
korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj
valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU. Jah, kui sa seda jõuaksid teha, siis ma kuulutaksin ja kiidaksin inimeste ees : « Seda on tõesti Aabram Andrejevits teinud ! »
valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka slängi ja obstsöönseid sõnu (see jõuab haripunkti teoses „Lauakõne....“ 1998.a). Kui muidu ta suht nagu kirjutaks koguaeg ühe ja sama raamatu järku, siis 2012.a ilmunud romaan „Ära jäta mind rahule“ on suurem pöördumine isikliku/omaelulise ainekäsitluse poole. Keskseks Peeteri nimeline tegelelane, tegemist armastuslooga/kolmnurgaga. Sa meeldid mulle – jäta mind rahule – ma vihkan sind... nii oleks toiminud ta varasem tegelane, nüüd proovib ta minna sealt teistmoodi edasi, küpsemine vms. Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Ferdinand põgenes kodumaalt rootslaste sissetungi pärast, ei saanud enam valitsemis osaleda. Rootslaste sissetung Kuramaale, et rootslaste vastu kasvas Venemaa huvi. Peeter I sõjakäik Kurmaale,ja uuesti jne .1709 aastast peale läks Kuramaa Vene vägede kontrolli alla.Koos vene vägede järjekordse sissetungiga jõudis Kuramaale ka suur katk, suri umbes pool kuramaa rahvast. Hilisem sõjategevus kuramaad enam ei puudutanud, venemaa ei teinud enam otsest katsed kuramad venemaaga liita, Peeteri käsul kutsuti 1710 aastal Friedrich kasimiri alaealine poeg Friedrich Wilhelm, Peeter suur lasi ta siis tagasi kutsuda ja kuulutada ta ametlikult täisealiseks ja kroonida ta hertsogiks. 1710 sügisel kutsus Peeter moskvasse selle friedrichu ja pani ta paari Annaga (Vennatütrega), pulmapidustused olid suurejoonelised, toimusid moskvas ja kulminatsiooniks sai peetri ja friedrich wilhelmi võidujoomine.Frie. Wilh pöördus tagasi kuid liigjoomise pärast suri
sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi kuulsaim arhitekt N. Tessin jun. ( 1654-1728 )on Stockholmi kuningalossi ( 1697- 18. saj. II pool ) autor. Välisarhitektuuris võib siin leida seoseid Rooma barokkpalazzodega, interjööris aga domineerib rokokoo. BAROKK VENEMAAL PeeterI võidukas sõjategevus ( võit Põhjasõjas ) ja edumeelsed reformid tugevdasid Venemaa majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid teiste maadega. Orienteeritus Euroopale tõi endaga kaasa ka seal valitsenud uue kunstistiili - baroki - levimise Venemaale. Loomulikult oli siin oma eripära: oli ju baroki algus Venemaal tunduvalt hilisem kui mujal - alles 18. saj.alguses, uue stiili kõrgpunkt langes aga aega, kui ta mujal maades ilmutas juba languse tendentse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
