valgusünteesi võimsuse. Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: 1)lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks, 2)kaotada valkude antigeene struktuur, 3)kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine ja lämmastiku tasakaalustatud bilanss. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Alles maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiinide tõttu. Seal on seedimine vaid osaline, sest pepsiidid hüdrolüüsivad ainult kuni 10..18% valkudest. Peensool on valkude seedimine põhikoht, kus valgud polü- ja oligopeptiidid lõplikult lõhustatakse imendumisvõimelisteks aminohapeteks, seda katalüüsivad pankreasenõre ja soolenõre ensüümide summarne toime. Umbes pool valkudest pärit aminohapetest resorbeeritakse duodeenusmis. Ligi 85...95% toiduvalkudest ja endogeensetest allikatest pärinevatest aminohapetest on illeumi jõudmisel resorbeerunud. Valkude tähtsus: · Täidavad tervet rida unikaalseid biofunktsioone
sobilikeks ühenditeks. (saadused) GLÜKOOS AMINOHAPE RASVHAPE, GLÜTSEROOL verre verre lümfisoontesse Suuõõs > neel > söögitoru > magu > 12srmksool > peensool > pärasool 8 Sülg: ensüüm amülaas sahhariididele, niisutab suud ja aitab kaasa rääkimisel, aitab kõrvaldad võõrkehi, aitab neelata, lüsotsüüm hävitab baktereid. Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi >
Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur
Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur
pneumoonia, pankreatiit. Maksas, põrnas ja neerudes on septitseemiale iseloomulikud tunnused. Väikeaju hüpoplaasia. Histoloogilisel uurimisel avastatakse lümfoidkoes, luuüdis, soolelimaskestas tsütomorfoloogilisi muutusi (soolehattude kahjustused, tuumasisesed sulundid). Dif.diagnoos: Bakteriaalsed mao-sooletrakti nakkused, mürgitused, äge toksoplasmoos (toksoplasmoosi korral langeb leukotsüütide arv harva alla 3000 1mm3). Diagnoosimine: Elusloomalt roojaproov, korjuselt peensool ja mesenteriaalsed lümfisõlmed, viiruse isoleerimine rakukultuuris, viiruse identifitseerimine NR, HAR, IFM, hematoloogiline uurimine. Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Koerte parvoviirus (CPV) -> Koerte parvoviirusinfektsioon (hemorraagiline enteriit) Koerte parvoviirusnakkus on ägedalt kulgev kontagioosne haigus, mis põhjustab mao- sooletrakti hemorraagilist põletikku ja tabandab ka müokardi. Koerte parvoviirus on
Mao põhi: ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja lihaskest sarnased läviseosaga Lukutiosa: ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja lihaskest sarnased läviseosaga PEENSOOL Kõige pikem ja olulisem seedetrakti osa, mida anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Kaksteistsõrmiksool e duodeenum Tühisool Niudesool Peensool täidab toidu keemilise töötlemise, motoorika, sekretsiooni ja toitainete imendumise funktsioone Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest Limaskest Limaskesta moodustavad ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht
38 PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur
sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis jätkub maos tärklise ja glükogeeni seedimine niikaua kuni inaktiveerub sülje ensüüm maosoolhappe ja pepsiinide toimel. Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht * pankrease -amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise ja glükogeeni seedimist. * soolenõres on disahharidaasid ( isomaltaas, glükoamülaas, sahharaas, laktaas, maltaas jt). * lõplik süsivesikute hüdrolüüs toimub limaskesta
Peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi. Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel ning seedimatutest jääkidest väljaheite moodustamine ning kehast väljutamine. Inimese kehas elab ligikaudu 1014 bakterit vähemalt 400st liigist. Sellised mikroorganismid on organismile vajalikud ega põhjusta haiguseid. Nad moodustavad inimesele vajaliku normaalse mikrofloora. Kui magu ja ülemine peensool on peaaegu steriilsed, siis seedesüsteemi lõpu suunas bakterite hulk suureneb. Eriti palju on neid jämesooles. 40-50% söödud kiudainetest lõhustatakse inimesel bakteriaalselt. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele, konkureerides elupaikade pärast haigusttekitavate bakteritega (patogeenidega). Juhul kui sooleseina tekib vigastus ja bakterid pääsevad kõhuõõnde, võib tekkida raskekujuline infektsioon. Seetõttu on
ööpäevas kuni 1-2 l/m peensoole kohta, 75 kg aga 4-5 l/m. Jämesooles moodustatakse palju alkaalst nõret, mis on vajalik seal asuvate mikroobide elutegevuseks, suurem osa veest imendub tagasi käärsoole proksimaalses osas, samuti imenduvad seal Na ja Mg. Mida suurem on sööda kiusisalus, seda vähemsööda toitaineid seedub ja imenub ning seda rohkem vett imenub tagasi jämesooles. SUU MAGU PEENSOOL JÄMESOOL Pankrease nõre Peensoole nõre -amülaas HCl Amülaasid Laktaas Mikrobiaalsed ensüümid, Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid.
ÜLEMISE MOLAARI (PURIHAMBA) PIIRKONNAS SUUESIKUSSE. 2) ALALÕUAALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBMANDIBULARIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS. 3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml
Kuna ained pidevalt eemalduvad, püsib kontsentratsioonide erinevus pikka aega maksimaalne. Seda põhjustab kas see, et vereringesse läinud ainest mingi osake seotakse plasmaproteiinide poolt. Vereringe kannab nad imendumiskohast kaugele, luues jälle kontsentratsioonide maksimaalse erinevuse. Peensoole pindala on mao pindalaga võrreldes mitu korda suurem ja nii ka nõrkade hapete imendumiseks on peensool (tema esimene osa) parim paik, ehkki imendumine algab maos. Vereringe on peesoole ümbruses palju kiirem, kapillaarsüsteem palju enam välja arenenud kui mao piirkonnas. Juhul kui dissotsieerunud aine ioonid on millegipärast rasvlahustuvad, siis need on võimelised ise difundeeruma läbi membraani. Kõik dissotsieerumata molekulid pole võimelised imenduma, eriti siis, kui nad on väga suured
Rahvatarkuse mõistlikud mõtted pöörab Rroosi pea peale: ""Tänasida" toimetusi viskab ,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989). Rroosi elu sool ja tõde on tema jaoks mürkjais vastuoludes ja sadistlikes ihades: ,,R.S. mõtete külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused: ,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989)
Raud olgu sobilik, st piisavalt suur, et kandeserv sellele korralikult ära mahuks ja liiguks rauaharu peal. Alt ära võetud rauale tekkinud kulumisvaod peavad mahtuma rauaharule, mitte kulgema sellest väljapoole või sissepoole. ORGANID JA ORGANSÜSTEEMID. Seedeelundkond · Koosneb seedekanalist ja sellega seonduvatest lisaorganitest. · Seedekanal - suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaorganitesks on keel, hambad ja süljenäärmed pea piirkonnas ja maks ning kõhunääre peensoole piirkonnas. · Hobuse magu on väike, mahutades kuni 2,5kg kuivainet, mistõttu tuleb hobust sööta tihti ja väikeste kogustega. Normaalse seedetegevuse toimumiseks on vajalik, et seedekulglas ei oleks liigset õhku, mistõttu on hobusel söögitoru sisenemiskohas makku sulgur, mis ei võimalda õhul pääseda makku, nii ei saa hobune ka röhitseda
· Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole
........................................... 15 3. Selgroo põletikud .............................................................................................................. 15 4. Vähemlevinud seljavalu sündroomid ................................................................................ 16 5. Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul ......................................... 17 6. Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emakas, peensool, kusejuha, jämesool, sapipõis jne. ...................................................................................................... 17 7. Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal ...................................................................... 17 3. SELJAVALU PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED ...................................................... 17 4. KUIDAS SELJAVALU RAVIDA..................................................................................
· Enterogastriline refleks toidukördi sattumine duodeenumisse vähendab maomahla eritust ja peristaltikat · Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole
● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge
maksas: suureneb glükoneogenees (eelühendid on AH); tõuseb glükogeeni suntees rasvkoes: langeb glükoosi utilisatsiooni; tõstab lipolüüsi lihastes: langeb glükoosi tarbimmine ja utiliseerimine; suurendab valkude lammutamine; vabanevad AH -> glükoosi süntees maksas; pidurdab valkude sünteesi 8. Ca/P metabolismi reguleerivad hormoonid Ca tase veres sõltub kolme organi vastastikusest koostööst: a) Peensool, mis tagab Ca ja P imendumise b) Neerud, mis teostavad ninde ioonide reabsorptsiooni c) Luud, mis on nende reserv organismis. Hormoonidest on kesksel kohal kaltsitriool, paratüreoidhormoon (PTH) ja kaltsitoniin (reguleerivad Ca ja P metabolismi taset vereplasmas)
sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid), (8) hingamissüsteem (nina, neel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud), (9) seedesüsteem (primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre), (10) erituselundkond (neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti), (11) suguelundkond (mehed: gonaadid (testis e. munand), seemnejuha, kusejuha, lisaorganid: eesnääre; naised: gonaadid (munasarjad), lisaorganid: emakas, munajuha, tupp). 3. Reaktsiooni norm; homeostaas ja homeostaasi mõjutavad tegurid.
Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides. Seda saab valemi abil välja arvutada: alkoholisisaldus veres promillides = drinkide hulk x 10 jagatud kehakaal (kg) x 0,65 naistel või 0,76 meestel. Allaneelatud alkohol suundub makku ja sealt inimese peensoolde, kus toimub alkoholi kõige kiirem ja intensiivsem verre imendumine, levides nii suhteliselt ühtlaselt keha kõikidesse kudedesse. Alkohol imendub kõigist seedekulgla osadest tavaliselt lihtsalt diffusiooni teel verre. Peensool on kõige suurema pinnaga seedekulgla osa, seepärast ka parim alkoholi imendumise piirkond. Püsti oleva inimese puhul võib väita, et 20-25% alkoholi kogusest imendub maost ja 75-80% peensoolest, seetõttu saabub maksimaalne alkoholi kontsentratsioon veres pool kuni kaks tundi pärast alkoholi tarvitamist. Lamaval inimesel tekib kontsentratsiooni maksimum ühe kuni kuue tunni möödumisel. (Alkohol ja selle toime...) Terve inimese organism lagundab alkoholi suhteliselt kindla kiirusega
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Keemilise faasi puhul ekstraktiivained, leidub juurviljades, lihas, erituvad keetmisel, kutsuvad esile väga rohkem maomahla eritumise. Suppi tuleb süüa. Kui sööme rasvast toitu, maomahla eritumine võib katkeda mitmeks tunniks, kui süüa rasvast toitu. Seedmine kaksteistsõrmiksooles. Läheb portsjonite kaudu, maolukuti sulgub, kui neutraliseeritakse, lühike, väga tähtis, kolm erinevat seedenõret. Kõhunäärme nõre. Välimine ja sisemine. Toodab hormoone. Soolenõre toodab sool ise, peensool. Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel. Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas-rasv. Sapp soodustab rasvade seedmist. Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks. Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub
a.i.4. Antud geeni järgi sünteesitakse vajalikku valku 3. Ülesanne analüüsivast ristamisest NR 25 1. 1. Inimese organismi elundkonnad. Hingamiselundkonna elundid. Hingamise regulatsioon Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju)
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
Põletikulise sooleosa resektsioon võib avaldada positiivset toimet sümptomaatikale, kuid ei enneta retsidiive. 36. Lühikese soole sündroom. Ravi printsiibid. 27 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lühikese soole sündroom on toitainete absorptsiooni häire, mida tekitab liiga lühike funktsionaalne peensool. Peamine sümptom on malabsorptsioonist tingitud kõhulahtisus, mis tekitab dehüdratatsiooni, malnutritsiooni, kaalukaotuse. Võivad esineda ka puhitused, kõrvetised, väsimus, laktoositalumatus, eriti haisev roe. Komplikatsioonidena võivad tekkida aneemia, osteoporoos ja neerukivid. Enamasti tekitab haigust soole kirurgiline resektsioon (näiteks Crohni tõve puhul) või kaasasündinud soole atreesia. Malnutritsiooni esinemisel näidustatud parenteraalne toitmine
Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre,
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
pikaahelalisteks peptiidideks. · Sellega pannakse alus valkude edasisele seedimisele seedetrakti järgnevates osades. · Libediku kümosiinisisaldus on eriti suur piimavasikatel. · Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis). · Joonis: 1-libedik, 2-tühisool, 3-käärsool, 4-maks, 5-sapipõis, 6-kõhunääre, 7-kaksteistsõrmik, 8-umbsool, 9-9-pärasool, 10-niudesool · Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ehk pankreases ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. · Veise peensool on 4052 m pikk ja see moodustab üle 80% kogu seedetrakti pikkusest · Peensool jaguneb mitmeks erinevaks osaks.
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Kõhuosa harud: 1. Truncus vagalis anterior et posterior: läbivad koos söögitoruga diafragma, annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr. gastrici anteriores mao eessein ja maks rr. gastrici posteriores mao tagasein 2. Rr. coeliaci suurem osa kiude suundub plexus coeliacusesse, põimub sümpaatiliste (!!!) kiududega, siirdub periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud, neerupealised, peensool, jämesool algusosast flexura coli sinistrani) 1. Mao seinte parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores et posteriores) truncus vagalis anterior et posterior kas märkida ära, et läheb läbi kaela- ja rinnaosa???? gangl inf et sup n. vagus nucl. solitarius 17 2. Maksa parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores) truncus vagalis anterior et posterior gangl. inf et sup n
4) Vaagnaõõs 5) Südamepaunaõõs Keha õõnsused: 1) Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs (CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS) 2) Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS) * kõhuõõnsuses: magu, maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool, enamus jämesoolest * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid LUUD JA LIIGESED Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha. Neere katab sidekoeline kihn ja seda omakorda paks rasvakihn. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja kaksteistsõrmiksool ning vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekoold ja peensool. Neerude põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerufunktsiooni põhiühikuks on nefron. Neid on mõlemas neerus umbes miljon. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel ehk kihn, ja neerutorukestest
Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40 50% Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%; ulatuslik veemasside liikumineliikumine Hobuse jämesool umbsool ja käärsool mahukad, sisaldavad soolekoppasid, peensool tühjeneb umbsoolde. Tselluloosi mikrobiaalne seede. Lenduvate rasvhapete teke ja imendumine, 75% energiavajadusest. Mikroobide sünteesitud valk toiteväärtust ei oma, sest ensüümid valguseedeks puuduvad. 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku
hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast, peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid, keem el sis: C, O, H, S ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed
• EPEC. Enteropatogeenne. Peensooles. Põhjustab imikute diarröad arengumaades, vesist diarröad, oksendamist, roe vereta. Mitteinvasiivne. Häirib normaalset mikrovillilist struktuuri, tekib malabsorptsioon, diarröa. 3 astet: EPEC kinnitub pilidega, põhjustab mikrohattude kadumise (eae geen), seostub intimiiniga ja lõhub tsütoskeleti. TIR (translotseerunud intimiini-retseptor) sisestub epiteelirakku, et bakteri välismembraani intimiin saaks kinnituda. • ETEC. Enterotoksigeenne. Peensool. Mitteinvasiivne. Reisijate kõhulahtisus, imikute diarröa arengumaades; vesine diarröa, oksendamine, krambid, iiveldus, madal palavik. Patogeneesis plasmiid-vahendatud STa, STb, LT-I ja/või LT- II, mis stimuleerivad vedelike ja elektrolüütide hüpersekretsiooni. LT-I on nagu koolera toksiin. Inkubatsioon 24-72h. • EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv
liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada. Seedekanal algab suuõõnega (peenestatakse, amülaas), söögitoru, magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) , kaksteistsõrmik (nõred eritavad maks-rasvad ja kõhunääre-mõnede ainete lagundamine lõpeb), peensool (toitainete imendumine verre), jämesool (seedimata toiduosakesed kogunevad), pärak. Hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Energia saadakse rasvade, süsivesikute, valkude jm oksüdeerumisel. Selleks tagab hingamiselund kond gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja CO2 kehast eemaldamise. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed (mida mööda õhk liigub) ja kopsud (toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Hapnik ja CO2 ei saa läbida
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil.
- valkude ja süsivesikute lõhustumine - kõhunäärmenõre muudab soole leskkonna neutraalseks - sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et ensüümidel oleks rasva kergem lõhustada - algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel Peensool valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine: - toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: süsivesikute ja valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained verre, rasvade koostisosad lümfi Jämesool - vee imendumine läbi jämesooleseina verre
Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas - kesksool - 12-sõrmik e tühisool, niudesool, peensool, umbsool, ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest
Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. SEEDIMINE Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed- soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid: mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu töödeldakse
3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE · Seedetrakti ja seedimisprotsesside üldine iseloomustus. Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed- sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed-soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid:mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused.Toitu
':. =.-^:stdife-
::.astavate nagu eraldatuna kuigi kaua elada Peresisesed Lllesanded
: . -.-- =^ tuse ja on neil tdpselt jaotunud: emamesrlane tegeleb
:-: " -l-rstavad peensool munemisega, toomesilased korjavad nektarit ja toot-
::- :::':-Se tase. jbmesool levad selle meeks ning hooldavad jdrglaskonda,
' - - ='.. :: histo- lesed ehk isamesilased osalevad paarituslennul
:. ::':':.:lneli
'- , . ::
hapnikupuudus; · 2. Nitritid annavad reaktsioonil sekundaarsete amiinidega N-nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Levinuim on N,N-dimetüülnitroosamiin, mis on ka kõige tugevam kantserogeen, põhjustades kasvaja teket sellistes organites nagu maks, neerud, kusepõis, magu, peensool, pankreas ja hingamisteed. Nitroosamiinid konverteeritakse in vivo ebastabiilseteks hüdroksüalküül-ühenditeks, mis seejärel moodustavad DNA suhtes väga reaktiivse alküleeriva alküülkarbooniumiooni. Kuna nitroosamiine endid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Nitroosamiinide teket on võimalik inhibeerida askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, tanniinide, naatriumsulfiti jt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
