Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev
Võre eemaldab veest kiulised osakesed ja suuremad lisandid. Võre varraste vahe on 3-20 mm ning nende poolt kinni püütud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse prügimäele. Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline 5 liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine, kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades
niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid Põhiline osa sisekõrvast poolringkanalid, esik ja tigu asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga. Luulabürindist seespool on membraanidega eraldunud kilelabürint, milles sisaldub endolümf (seda ümbritseb perilümf). Poolringkanalites paiknevad neist peenemad poolringjuhad ja nende ampullitaolistes laiendites on kuplikujuliselt sültja massiga kattunud poolkuujates harjades ärritusi vastuvõttev epiteel. 3.6 Ampullid Poolringjuha lõpus kumerduvad ampullid sisaldavad mikroskoopiliste karvakestega harjasid, mida katab sültjas kuppel (cupula). Kui inimene end liigutab, tekib endolümfi ja karvakeste liikumine edastab närvikiududelt esikunärvi kaudu signaalid peaajju. 3.7 Jaluselihas
Kui inimese kehatemperatuur langeb suuresti alla tema keskmise (36,5 kraadi), langeb inimene hüpotermiasse e. alajahtumisse, mis on seisund, kus süda piirab sooja vere transporti vähem tähtsamatesse kehaosadesse (käed, jalad jne.) ning hoiab seda rohkem tähtsamatele kehaosadele ja organitele (aju, kopsud jne.) Veresoonkonna moodustavad veresooned, mille kogupikkus ulatub kuni 100 000 km, millest enamiku moodustavad kapillaarid e. keha kõige peenemad veresooned. 3 1. Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e
ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. *Ka üheiduleheliste lineaalselt roodunud lehel moodustub mikroskoopilistest roodudest võrgustik. Niisuguste lehtede suuremaid paralleelselt paiknevaid juhtkimpe ühendavaid juhtkimbukesi nimetatakse kommissuurideks. *Leherootsu ehitus meenutab primaarse ehitusega vart. Juhtkimbud asetsevad selles kas
17) Mis ained on feromoonid ja kuidas seda kasutavad taimekasvatajad? Feromoonid on bioaktiivsed (lõhna)ained, mida loomad eritavad keskkonda liigisiseseks suhtlemiseks. Taimekasvatajad kasutavad feromoone kahjurite tõrjel, luues suguferomoonidega püüniseid, mis tõmbab ligi neid soovimatuid putukaid kelledest on vaja vabaneda. 18) Milles seisneb mükoriisa mutualism? Kuidas on võimalik areng mutualismist parasitismini? Kuna seeneniidid on pikemad ja oluliselt peenemad, kui taimede juurekarvad, võimaldab see neil tungida väga väikestesse mulapooridesse ning varustada taime vee ja selles lahustunud mineraalioonidega. Seen saab vastutasuks taimede poolt fotosünteesitud orgaanilisi aineid. Parasitismiks muutub mutualism siis, kui kooselu kogukulu on ühele osapoolele suurem tulust. Mutualismist võib saada parasitism näiteks siis, kui pinnase keemiline koostis järsult muutub, see võib olla kasulik või kahjulik emmale või kummale osapoolele
plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad),mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on: · traat (Ø < 5 mm); terasest, vasest, alumiiniumist; · peenemad ümarterased; · peenemad torud (teras, vask, alumiinium). Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist: · kanalisatsioonitorud (malmist); · torude liitmikud; · mitmesugused ahjutarbed; · keskkütte-radiaatorid; · kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist). Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused
tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; MULDADE HÄVIMISE PEAMISED PÕHJUSED: 1. vee- erosioon ( 56%) 2. tuule- erosioon ( 28%) 3. keemiline degradeerumine ( 12 %) 4. füüsikaline degradeerumine ( 4 %) Erosioon e uuristus on on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
väljalangemise suspensioonist. (3)orgaaniline - soodi ja järve/soo setted - delta pinnal moodustuvad paljudel juhtudel soised seisva vee järvikud, mangroovisood jn) Deltasetteid iseloomustab spetsiifiline vertikaalne ehitus, mille alusel jagunevad setted kolme üksusesse: (a)delta põhjasetted (bottomset beds) - põjasetted on horisontaalkihilised peened kuni ülipeeneteralised aleuriidi ja savi setted, mis moodustavad delta distaalses osas st välimisel serval. Need on kõige suspendeerunud peenemad osakesed, millede koaguleerumine ja settimine nõuab hüdrodünaamilisemalt vaiksemaid ja (normaalsoolsusega) tingimusi (b)nõlvasetted (foreset beds) - kallak-põimjaskihiline liivad ja jäme aleuriidi setted, mis moodustuvad subakvaalse delta basseini poolsel nõlval. Nõlvasetted moodustavad põhilise osa delta settekehast. (c)pinnasetted (topset beds) - õhuke, valdavalt horisontaalkihiline settekiht nõlvasetete peal, mis moodustuvad subaeraalse delta osas
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID Ülesanne: arterite ühendamine veenidega; vere juhtimine organites rakkudeni; keharakkude ja vere vaheline gaasivahetus ja ka toit- ja jääkainete vahetus. Suurus: kõige peenemad Veri: mõlemad Seinad: üks rakukiht Lihaskiht: puudub Vererõhk: keskmine Vere liikumiskiirus: väga aeglane VEENID Ülesanne: juhtida verd organitest südamesse Suurus: Veri: venoosne veri Seinad: pehmed, õhukesed Lihaskiht: kõige paksem Vererõhk: kõige madalam Vere liikumiskiirus: keskmine Pulss on arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Südame lähemal on rõhk
konkreetset detaili puudutav info. See kehtib nii suurte seinale kinnitatavate kaartidele kui A5 formaadis tehtud teemakaartide kohta. Kaardi plaanid on vajalikud eelkõige loetavuse parandamiseks, kuid ka infomahutavuse suurendamiseks. Seinakaarte peab saama vaadelda 25 m kauguselt, kust on näha kaardistatud piirkonna olulisemad elemendid ning üldine iseloomustus. Lähedalt peavad olema jälgitavad peenemad elemendid nagu näiteks sillad või mäetippude kõrgusarvud. Arvutikaardi mitmeplaanilisus on teise sisuga. Kui paberkaardil on mitu plaani korraga, siis arvutikaardi puhul vahetatakse kaardil näidatavaid kihte infot vastavalt suurendusastmele. Piisab täiesti, kui on näha ainult üks plaan korraga (Jagomägi, 1999). 2.3 Kaardi esteetisus Esteetilisel kaardil sobivad leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne
Krüoturbatsioon on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld külmub alt ja pinnalt ja lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Nii mattub õhuke mullakiht mineraalsetete alla. Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine
objektidesse sellel maalil. Kas tonaalsus on paigas? Kas valitud värvid annavad edasi vajalikku tumedust või heledust? Kogu aeg lasta pilgul rännata üle terve maali ja maalimisobjekti, võrrelda maali eri osi pidevalt. Kas kõik on vajalikus tasakaalus? Ei tohiks varakult kanda õlimaalile liiga paksult värvikihte, see muudab värvi maalil libedaks inetuks massiks. Liikuge üldiselt üksikule. Pange paika lahustatud värvidega üldine komp ja hakake järk järgult lisama detaile. Kõige peenemad detailid kõige viimasena. Õlimaalile võiks teha alusmaali nt kiirelt kuivavate akrüülidega. Tehke see neutraalsete toonidega, pange paika valguse ja varju jaotumine, proportsioonid. Alles siis hakake tööle värvidega, kui olete veendunud, et komp ja hele-tumeduste vahekorrad on paigas. Keerulist motiivi maalides võib sellest teha kõigepealt pliiatsiga visandi ja selle siis võrgustiku abiga maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi.
väljapääs on viia ta vast avatud Villete' i hospidali. Mida aeg edasi, seda lähedamaks muutusid Veronika ja Eduard. Ühel õhtupoolikul aias jalutades rääkis poiss, et tea teab kuidas haiglast põgeneda ning et naine võib temaga kaasa tulla. Veronika oli õnnelik seda kuuldes ning tahtis ennem oma surma kogeda kõike seda, mida ta polnud varem teinud. Eduard ja Veronika otsustasid koos haiglast lahkuda. Lubljanasse jõudes valisid välja linna kõige kalleima restorani, tellisid kõige peenemad praed 9 ja jõid end purju kolmest veinist. Õhtusöögi ajal ei maininud nad kordagi Villete ' i, minevikku ega ka tulevikku. Pärast õhtusööki jalutasid nad Lubljana väljakul ja ronisid mäe otsas asuvale lossi, kus nad õnnelikult aega veetsid. Veroniks ütles Eduardile: ,, Ma tulin siia maailma, et läbi käia kõik see, mis ma olen käinud, et proovida ennast tappa, kahjustada oma
nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel
Kangas tundub olevat üsnagi peenekoeline ja tiheda sidusega. Lõngade suhe ei ole mõlemal poolel võrdne. Sidus on suhteliselt tihe ja tugev, hargnevus on keskmisest väiksem. Tegemist on kombineeritud sidusega (Foto 2). Esmasel vaatlusel hakkab silma särav hõbeniit. Kanga koesuunas jooksevad mustad niidid ja kaks valget ning lõimesuunas valged, mustad ja üks hõbeniit. Katsumise tulemusena ütleks, et tegemist ei ole väga n.ö. külma kangaga. Lõngad on keskmisest peenemad, üsnagi ühtlased ja siledad. Foto 2. Miskoobi foto teisest kangast 5 III kangas Kangas on pehme ja tihe. Kangal esineb kerge läige. Samuti kangas ei lähe kortsu ja pind on sile. Miskoobi foto pealt on näha, et kiud asetsevad võrdselt (Foto 3). Parem ja pahem pool on üsna sarnased. Kangas on keskmise raskusega
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1). Mulla füüsikalis-mehhaanilised omadused: Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata.
Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1
big hair´i - kohevat soengut, mis saadi tagasikammimise ja föönitamisega; sageli kinnitati ülespuhvitud juuksed hiigelsuure klambriga hobusesabaks kuklal. Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena- eelistavalt ükskõik mis tooni blondi. Kohustuslikud olid blondeeritud triibud juustes. Juuste triibutamine oli märksa keerukam, triipe oli mitmes värvitoonis, neid sai vaheldada. Mõned triibud olid laiad nagu tiigrivöödid, teised olid peenemad ja töömahukamad. Tumedad triibud olid veel üks juuste värvi rikastamise võte. Pungi pärand oli rida harjaselisi, geelitatud soengud, mis seisid peapeal püsti. Mandri-Euroopas olid populaarsed lühikesed vertikaalsed soengud. Rõhu asetus oli igal juhul ülespoole ja sageli kanti lühikesi punksoenguid efekti pärast romantiliste ballikleitide ning coutureiga, et rõhutada nende kandjate otsekui verisulis nooruslikkust. Seltskondlike ürituste puhul oli kübar vältimatu.
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
Pariisi aristokraatia ei erinenud alamklassidest sugugi. Kõrgklassi inimesed käitusid täpselt samamoodi nagu kõik teised. Peteti, varastati ja valetati. Kohati rohkem kui teistes ühiskonna klassides. Näited: ,,Kuidas, kas sina siis ei teadnudki? Ta naine magab Faucheryga, mu kallis. ,,Seda ma arvasin kohe. Nii et ka korralik naine võib oma meest petta, ja pealegi niisuguse raisaga nagu Fauchery. Oh, ega see tal esimene kord ole." ,,Ta küll kartis natuke, sest kõige peenemad isandad olid kõige ropemad. Kui pealmine lakikord mõranes, näitas ennast monstrumlike kalduvustega elajas, kes nõudis kummalisi perverssusi. Sellepärast polnud tal nende vastu enam mingit respekti ja juhtus, et ta neile näkku karjus, et nende kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida
kust ta tuli (6a vangistusest). Inger sai tellimusi järjest juurde. Lõpuks ta tahtis teenijatüdrukut, et saaks ise rohkem õmmelda. Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger oli muutunud. Tervis oli kehvem, meelelaad oli muutunud ta oli palju järelemõtlematum, pealiskaudsem ja kergemeelsem. Isegi oma lapse kalmu juures ei käinud ta enam, ütles vaid, et oli loll, et tal mokka ei lasknud kinni õmmelda. Tema unistus oli, et lastest saavad peenemad inimesed. Tuli talv ja saeveski ei saanudki katust peale. 13. Iisak tegi teise paari suuski, et mõlemal oleks. Tegi ka uued saapad ja naisele tahtis sõrmuse osta. ..Telegraafitöölised palusid neilt ööbimiskohta. Inseneri nähes oli Eleseus hirmul, kuna ta oli kunagi ta värvipliiatsi endale saanud. Inesener märkas seinteil joonistusi ja kuuldes, et lastel polnud paberit andis ta neile paberit ja lisaks ka teritamata värvipliiatsi. Telegraafitöölised tahtsid
Shanghai on ostuhuviliste paradiis. Nanjingi ja Huaihai tänavail leidub viimast moodi. Huaihais leidub ka palju kohvikuid ja antiigikauplusi. Huaihai on prantslaste rajatud linnaosa kus on säilinud puiesteede ääres endisaegsed häärberid. See on ennekõike tuntud Prantsuse enklaavi poolest. Shanghai pakub kulinaarseid rõõme Hiina eri piirkondade traditsioonilise köögi näol. Sealset rahvusvahelist kööki pakkuvad stiilsed restoranid on ühed peenemad kogu Hiinas. Shanghaisse minnes, tuleks kindlasi külastada Yu Yuani aeda. 1559. Aastast pärit aed ja tempel hävisid 19. Sajandil oopiumisõdades. Nüüd hõlmab see kompleks looklevaid teeradu maastikul, mida ilmestavad kaunid kiviaiad ning bambusest vaateplatvormid ja sillad, mis heidavad varje tohutute karpkaladega tiikidele. ( 501 vaatamisväärsust, 2007: ) 3. 2 Guilin Guilini maastikku on raske millegagi võrrelda. Suured smagradrohelised
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui puidugi puhul, pöörates erilist tähelepanu servade katmisele. Puitlaastplaat Puitlaastplaate toodetakse väikeste puidulaastude kokku liimimise teel ja paksuse ulatuses ei ole tegemist homogeense materjaliga. Et pinda saaks lihvida võimalikult siledaks (oluline pinnakatete nagu laminaat või spoon peale liimimisel), on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad, eriti kiu pikkuselt, see annab plaadile vajaliku tugevuse. Seda asjaolu tuleb arvestada puitlaastplaadi õhemaks lihvimisel, kui teha seda ainult ühelt poolt, võib plaat kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide põhiline kasutaja on mööblitööstus, ehituses kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp
2 Kuidas mõjutavad organismid mulla teket? Soodustavad teatud protsesse ja lagundavad. Mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige
vältel. Keemilist hapnikutarvet on hakatud rohkem kasutama, sest BHT määramine on liiga aeglane protsess. Värskes reovees on palju lämmastikühendeid ja fosforit, mis mõjutavad veekogudesse sattudes elukeskkonda. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred (eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, eelareatsioon) - sõelad (kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed) - liiva- ja rasvapüünised (aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja) - setitid (veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. - flotaatorid (Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil.)
a madalakasvulised dekoratiivvormid. Istiku kõrgust mõõdetakse juurekaelast juhtoksa tipuni (ladvani). Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 4 Avalikule alale puude istutamise kord (4) Poogitud taimel peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud. (5) Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures. (6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil. (7) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine. (8) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal.
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
killustikuks. Tootmise eripärad: Tootmisest üle jäävad sõelmed 0/4, 0/8, 0/10, 0/20. Vähesel määral ka savised materjalid. Nihkeparameetrid ei sõltu pinnase niiskusest ega lõimisest. Ei lubata kasutada paekiviliiva teekatendi dreenikihis ja muldkeha töötsoonis kõrgemal kui 1,25m katte pinnast. Täitematerjali pesemine: Sõelmed pestakse veega surve all, kasutades flokulantide lahustit, mis eraldab peenemad pae- ja savitolmu lisandid. Vett kasutatakse ringluses, mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm. Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad
TiC osakeste kokkupuutumisel vedela Ni-Mo lahuse toimub esialgu süsiniku intensiivne lahustumine selles. Selle tulemusena karbiiditerad muutuvad süsiniku vaesemaks (kuni TiC0,85). Seejärel osa titaani aatomeid langeb titaankarbiidi vôrest välja ja lahustub niklis. Tuntakse järgmisi tera kasvu mehhanisme: - ümberkristalliseerimine läbi vedela faasi (SLV mehhanism või Kingery mehhanism) Selle kohaselt peenemad ja aktiivsemad karbiidiosakesed lahustuvad sulas sideaines ja 32 samaaegselt aine sadestub suurematele karbiiditeradele, mis on valmis kristaliseerumistsentrid. - koalessentsi mehhanism, mille kohaselt karbiidiosakesed seadistuvad vedelas sideaine ümber ja terad kasvavad üksteise külge kokku. Protsess on lühiaegne, mis viib tavaliselt anormaalsele terakasvule.
· Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub
( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu. Koju pöördunud rüütlid ei toonud Araabiast ja Bütsantsist kaasa mitte ainult suri rikkusi, vaid võtsid sealt üle ka peenemad kombed. Rüütlite elulaadiks sai elu nautimine. Elumõnude nautimine kandus ka vaimulikkonna hulka ja see eluviis nõudis suuri varandusi. ARHITEKTUUR Kunstidest esikohal !! kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse ja ehitustegevuses loovutasid mungad koha linnakäsitööliste tsunftidele. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. See tekistas linna laienemist, seetõttu tuli piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada.
· IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu. · Ristisõdade tagajärjed: a) Jeruusalemm jääb türklastele. b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut. c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse
tingitud liigsest tihendamisest ning samuti ka ebatäpsetest materjalide doseerimiskogustest. Minu rühmas katsetatud betoonil oli koonusevajum 135mm. Koonuse vajumi suurenemine sõltus sellest, et tsemendi CEM I 42,5 N peenus on 335 m 2/kg ja tsemendi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R peenus on 440 m2/kg. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi, peenust hinnatakse eripinnaga. Suure eripinnaga materjali omadustest võib järeldada, et peenemad tsemendi osakesed hüdratiseeruvad palju kiiremini ja tema koonusevajum on suurem. Segu nr 3 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R ) katsetati kolmandal katsel eesmärgiga saavutada sarnane koonusevajum katses number 1 katsetatud koonusevajumiga. Eesmärgi saavutamiseks vähendati vesi-tsementtegurit, ehk vähendati vee hulka, mis kõikidel rühmadel jäi vahemikku 0,527-0,531. Minu rühma katsel saadi vesi-tsementteguriks 0,531, ehk 1600 grammi vee asemel lisati 1490 grammi vett
Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm. Olulisemad langetusvõtted: Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud. Langetussuuna valikul ei mängi tuul, puu kalle ja võra mass erilist rolli, kuna neid puid on võimalik käega või õlaga suunata; sellest tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega. Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
Kinnitid: Perform vahtkinniti 1+1 (1000 ml) või Perform kiirkinniti 1+9 (50 ml, 1000 ml) Juuste värvimine või triibutamine Värvi juukseid nagu tehnoloogia ette näeb Triibutamisel üle 40% peab saama vähemalt heledaid triipe Vahepealne hooldus Kanna juuste kogu pikkusele Colour Volume Emulsion Cream Mõjuaeg 3 minutit Loputada maha Volüümloki tehnoloogia Cuticin või Pre Lotion Volüümiloki rullid Peenematele juustele keerata peenemad rullid Lokivedeliku valimine: Colour Volume -6, kasutatud 1,9-6 % H2O2 Color Volume perform 9+ kasutatud 9-12 % H2O2 Lokivedeliku mõjuaeg mütsiga/klimazoon Colour Volume -6 8-16 min Color Volume perform 9+ 6-12 min Lokivedeliku maha loputamine Juuste kuivatamine Loki kinnitamine Perform vahtkinniti 1+1 5+5 min Perform kiirkinniti 1+9 3+3 min Kinniti maha loputamine Järelhooldus Kanna juuste kogu pikkusele Colour Volume Emulsion Cream Mõjuaeg 3 minutit Loputada maha
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
) 2) Tahkefaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1
Soojuse neelamine mulla poolt hapendustingimused. Kui Eh on Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate täidetud nii vee kui õhuga. sõltub: alla 200 siis ülekaalus taandumis põuaprioodide puhul taimed veega Mullaõhu näitajad: · Mulla värvusest: mida tingimused. Meie taimedele on varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, 1. Mulla õhusisaldus tumedam seda suurem on soojuse sobivaim 400-600. Üle 700 on seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda 2. Mulla õhumahutavus neelamisvõime taimedele kahjulik. kauem on taimed veega varustatud. 3. Õhu läbilaskvus · Maapinna kujust: mida
Dostojewski. Sellele vastandub impressionism Impressionismus (1890 1910) Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges, aga idée poolest. Vermittlung von verschidedenen Aspekten der Denkwelt der Figuren. Üritab vahendada erinevate tegelaste, figuuride mõttemaailma erinevaid aspekte. Naturalismis kui oled koristaja, siis oledki see, kedagi ei huvita, mida sa mõtled. Peenemad nüansid lähevad kaduma. Impressionism uurib luubi all erinevaid aspekte. Man wollte durch einen momentanen Eindruck das Wesen einer Erscheinung ergreifen. Oluline on kogu mulje, aga see sisaldab ka erinevaid aspekte. Kui näed kedagi esimest korda, siis vaatad silmavärvi, riietust, juukseid, mis kujuhndab mulje. Mis mõnikord vale, aga ei pruugi. Seda teevad ka impressionistid. Nad vaatlevad kedagi või mingit nähtust ja üritavad muljet
60% ja enam FA patsientidest sünnivad vähemalt ühe füüsilise anomaaliaga, milleks võivad olla näiteks luude või skeleti anomaaliad (sh lühike kasv, käte- või sõrmeluude veider kuju, sõrmede puudumine või vastupidiselt suurem arv), ebanormaalne kujuga kõrvad, silmalaud ja väikesed silmad, väike pea. On tuvastatud, et Fanconi aneemiat põdevad imikud ei ole sündides ainult lühemad, vaid nad on ka peenemad kui terved lapsed. Lapsed võivad sündida kurdina, esineda võivad neeruprobleemid, naha värvuse muutused (naha üldine pigmentatsioon, kohvik-au-lait laigud), madal sünnikaal, seedeprobleemid, südamekoe defektid. Kõige tavalisem FA-ga seotud kaasasündinud südamerike on vatsakeste vaheseina defekt (VSD). See on ava või defekt südame seina aluminses osas, mis eraldab südame vasakut ja paremat koda. (Fanconi anemia ... 2014; Hays 2014:150,197; What Is ... 2011).
Kui kangast kuumutatakse triikides, peab seda tegema kindlasti tõmbekapis PÕLETUSTRÜKI-PASTA PUUVILLALE, LINALE, VISKOOSILE JA NENDE SEGUDELE 180 g (alumiiniumsulfaati või) naatriumbisulfaati 540 g paksendajat (n. Printex MG 2, 8%; Manutex F, 10%; Trgant või Meyprogum KN, 3%) 80 g glütseriini 200 g vett ------- 1000 g Trükkimine: 4-16 tõmmet, segakiulist sametit pahemalt poolt. Menetluse seisukohast on vajalik,et et pasta sügavale kangasse imbuks, samas kaotavad peenemad mustrid suure tõmmete arvu korral oma iseloomu. Kuivatus. Enne kuumutamist peab kangas täielikult kuivama, et vesi tekkivat hapet ei neutraliseeriks. Kinnitus: kuiv kuumkinnitus kuumakapis või ahjus 140ºC, 8-10 min. Kui temperatuur on liiga kõrge, põleb tselluloos polüestrisse kinni ja seda on pesus raske eemaldada, kuumutades muutuvad trükitud kohad pruuniks. Enne pesemist võib kiu eraldumist kontrollida, kui põlenud kohta kuivalt hõõruda
Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Valem on : Dm=1,63-0,068x Mulla üldine poorsus jaguneb: 1 kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama 2 mittekapillaarsed poorid Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. Valem on: Pü = [(De- Dm)/De]·100 Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest
Nüansirikas ja peen, head aastakäigud fantastilised. Kékoportó (ka Blauer Portugieser) punane sort, mis on levinud eeskätt Ungari lõunapoolsetes osades ning annab pehmeid ja lopsakaid, kuid vahel liialt laialivalguva olekuga veine. Késöi szüretelésü bor (ka Késöi szüret) hiliskorje üliküpsetest marjadest valmistatud vein. Kiràlyleànyka (ka Feteasca Regala) nime poolest printsessi tähendav sort on ks tegelikkuses oma sugulasest Leànykast kõrgelennulisem. Aromid on peenemad ja kerge muskaatvihjega, maitse tasakaalustatum, ümaram ja väljapeetum. Különleges minösègü bor eriline kvaliteetvein, mille pudelikaelast leiab riikliku kontrollsüsteemi panderolli. Leànyka (ka Feteasca Alba) sordinime tähenduseks on ,,neiu". Moldovast pärinev sort pasitab silma aromaatsusega ja ümara pehmusega, mida hoiab püsti tugeva alkohoolsuse antav tulisus. Màslàs aszù jääke kasutatakse valmistatav vein Tokajs. Haruldane ja rustikaalne.
põhiliselt metallide puhul. ·Molekulaarset tasandit on kasut. ühest molekulist koosneva materjali puhul. ·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke.
Mitte sugugi vähem oluline pole kääride välimus. Esemene asi, mida vaadata, on kahtlemata lõiketerad. Nendest sõltub kääride otstarve. Käärid koosneva kahest lõiketerast, mis võivad olla erineva pikkusega ja mida reeglina mõõdetakse tollides (1 toll = 2,54 cm). Kääride lõiketerade pikkus on: 4,5 tolli, 5 tolli, 5,5 tolli, 6 tolli, 6,5 tolli, 7 tolli, 7,5 tolli. Samavõrd oluline on ka lõiketerade otste teravus. Mida peenemad otsad on, seda täpsem ja kvaliteetsem saab olla ka tehtud töö. Tähtis on ka kääride lõiketera sisekülg. Sõltuvalt lõiketeradest jagunevad käärid kas sirgeteks või fileerimiskäärideks. Nagu teada, on tavaliste sirgete teradega kääridel teatud teritusnurk, millest sõltub lõike kvaliteet. Nurk sõltub kääride otstarbest (kas sirge või libiseva lõike jaoks). Lõiketera kalle ei tohi olla väiksem kui 50 kraadi. Kui see on suurem, siis käärid lihtsalt hakivad juukseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
