1. Kus kasutatakse töötlemata puitpindu? Saunalavad, pesuruumi pingid, seina- või laepinnad, köögi töö-ja lõikelauad 2. Loetle kasutatavad puuliigid ja nende omadused. Kasest valmistatakse köögi töö-ja lõikelaudu. Kask on hele, kõva ja raske puu. Puu aasta -ringid näivad heledatena. Kuusepuitu tavaliselt kasutatakse seinakattematerjalina. Kuusk on küllalt kerge, pehme, hele puit ja selgesti on nähtavad tumedad aastaringid ning oksakohti on tihedamalt ja need on peenemad kui männil. Haava puitu kasutatakse saunalavade valmistamiseks. Värvilt hele, poorne, kerge puit, kus aastaringe pole näha. Samuti ei sisalda haab vaiku, kuid puit tumeneb vähesegi vee mõjul. 3. Kuidas puhastada töötlemata puitpindu? a. Töötlemata puitpinda puhastatakse olenevalt mustusest, kas niiske lapiga pühkides või pestes hõõrdepesuri- või pehme pesuharjaga. Puhastusainena võib
filtreeriva kihi. Filtrid koosnevad ühest või mitmest filtreerivast kihist. 2.2. Kaheastmeline filtreerimine Filtreerimisel on tähtis teada kuidas toimub tegelikkuses ühendite sadenemine ja paigutus ning sette paksus filtril. Ideaalne oleks sadenemine kogu kihi ulatuses kõigil osakestel ühtemoodi. Praktikas ei ole see võimalik, kuna liivakihil, mida regenereeritakse tagasipesuga, on alati peenemad osakesed ülemistes kihtides ning jämedamateralised osakesed all. See terakeste jaotus tingib ebaühtlase ühendite sadenemise nii ajaliselt kui kihi paksuselt. Parim filtreerimise efektiivsus saavutatakse kui terakeste suurus on peenem filtri alumises osas. Seetõttu ongi kasutusel 2-kihilised filtrid. Põhjuseks, miks jämedateralisem materjal asub ülevalpool peenemateralisest liivast on see, et ülemise kihi tihedus on väiksem kui alumisel. Seetõttu kihid ei segune
Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Neandertaallased võisid välja surra pidevate kliimamuutuste ja targa inimese välja arenemise tagajärjel. 50) Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Homo habilis elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju
poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hinge matvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud mi dagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid.
kaetud söestunud puidu- või koorekihiga. Selles arengujärgus on puu juba ohtlikult mäda ja võib ootamatult murduda, kuigi lehed on tal veel rohelised. Mädaniku edasi arenedes hakkavad kuivama peenemad külgoksad, siis mõni tüveharu või terve puu. Joonis 4: Vana viljakeha jäänused. Pärast puu murdumist püsti jäänud tüvejuppidel kasvab seen mõnikord edasi; siis 9 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 47 6 moodustab ta viljakeha isegi puidu sisse, viimaste aastarõngaste vahele, neid üksteisest eemale kangutades
Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. mullad on vanimad, kuni 10m. Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral.
Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad. Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek
elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6
ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu su...
1.1. Kammid · Lahti kammimiseks (laiade piidega). Kammimiseks peale pesemist ja ka tugevate rullisoengute lahtikammimiseks, annab juustele loomuliku asendi. · Pika sabaga kamm (plastmassist). Rullide keeramine. · Kahvel kamm-koosneb 2 osast (ühes osas kamm, teises kahvli taoline kamm). Sobib soengute tõstmiseks, kahvli osa soengu sättimiseks · Vesilaine kamm - suur lai lühem kamm .Tall on kahepoolsed piid (ühes otsas peenemad piid, teises laiema vahega piid) 1.2. Juukseharjad - erineva tihedusega ja sellest sõltuvalt ka erineva funktsiooniga · Jõhvhari ehk soengu modelleerimise hari. See hari on mõeldud juuste siledamaks kammimiseks, pidulike soengute (ülespandud soengud) juures üksikute detailide silumiseks. Võib ka kasutada föönisoengute kujundamisel ja juuste lahti kammimisel peale rullide keeramist.
Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügonideks. 2. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes
a) Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon · Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu).
kuuma triikrauaga üle. (allikas 2) Villa ajalugu Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjali loomulikku värvi - hallid, pruunid, beezid. Praktiliste kogemuste varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, aega ja palju materjali nõudvad tööd ehtisid vaid valitsejaid. Egiptuse vaarao Tutanhamoni oranzikas-kollane surilina oli teadlaste arvates värvitud safraniga. Foiniiklased õppisid värvimisoskusi ilmselt egiptlastelt ja saavutasid 3000 a. tagasi kuulsuse purpurpunasega. Eesti vanimad teadaolevad taimedega värvitud riietusesemed pärinevad Pariselja turbaraba leiust. 14.sajandi vöö ja paelte kudumisel on kasutatud punast ja kollast lönga, mis arvatavalt on värvitud
Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 6.Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. (3) Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad. Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud.
tööstuste nõudluse ja kujundades sobiva hinna ning andes sellele lisaväärtust ja elavdades niimoodi kodumaist majandust. Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa arengukavale. Metsamaterjali töödeldakse osaliselt ümber ja müüakse ka välisturule nagu varasemas arengukavas mainitud. Juttu oli ka umbes 20,000 tonnise aastatoodanguga sulfaat-tselluloosi tehase rajamisest, kus leiaks ümbertöötamist männi peenemad sortimendid, samuti haab ja lühimõõduline okastarbepuu, mis siis läks veel kütteks. Tänapäeval on samuti säärased tehased tähtsal kohal Eesti majanduses. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud?
Me peame endale selgeks teha, me peame avada silmad ja mõistma, et alkohol on tõsine relv inimkonna vastu, tervislikku rahvuse vastu. Mõõduka joomise teooria ei ole muu kui rahvuse purjujootmine, sest ,,mõõdukas" on iga inimese jaoks individuaalne mõte. Alkoholitarbimine väikestes kogustes on ohtlik sellepärast, et inimene ja tema ümbruskond ei fikseeri nendega toimuvaid muutusi tavalise inimlikku psüühika tasemel ning ei mõista, et kannatavad meie kõige kallimad ning peenemad psüühikastruktuurid. Rahvuse ärajootmine alati juhendati väga peenelt ja kavalate meetodite abil.Sellele sihitakse igasugused vanasõnad ja kõnekääned, kahtlus mittejoova inimese vastu. Iga film, nii vana kui ka uus, kindlasti sisaldab joomise ja suitsetamise stseene, mis rajab meie enda sees vaenulikku ja võõrast käitumiseprogrammi. Kõige ohtlikumad ühiskondlikud tüübid on, minu arvates, ,,kultuurselt joovad". Just nemadki näitavad meile, et juua ,,ilusalt" on hea
habilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: aju suurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? Põhirasse: Ekvoriaatne rass e neegrid, Mongoliidne rass, Europiidide rass e valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed 18
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab korrapäraseid sopistusi ehk harjakesi ehk kristasid, välimine on sile. Membraanide vahele jääb plasma – maatriks, milles leidub vett, lahustunud aineid, RNAd, ribosoome. Ülesandeks raku varustamine energiaga (viiakse lõpule glükoosi jm lagundamine, selleks vajatakse hapnikku). Tsütoskelett. Valguliste eri suurusega torukeste (jämedamat tuubulid, peenemad fibrillid), süsteem, mis hoiab paigal rakustruktuurid. 4. Loomaraku eripärad. Tsentrosoom. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb üheksast mikrotuubulist. Need on vajalikud raku jagunemisel, neist lähtuvad kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. 5. Taimeraku eripärad. Täiskasvanud taimerakk on alati kandiline. Rakukest.
Päeval, kui preester süüdistas teda kuradis valdamises ja kui onu Marcose surnukeha toimetati kutsika kaaslasega majja, hakkas Clara del Valle pidama ajakirja. Viiskümmend aastat hiljem viitavad abikaasa Esteban ja lapselaps Alba neile ajakirjadele, kui nad kirjutavad kokku oma pere loo. Clara on noor tüdruk, kui Barrabás jõuab Del Valle majja. Tema lemmikõde Rosa The Beautiful on kihlatud Esteban Truebaga. Clara on selgeltnägija ja suudab ennustada peaaegu iga sündmust oma elus. Ta ei suuda tulevikku muuta, ainult seda näha. Sel ajal kui Esteban on varandust proovides kaevandustes, on Rosa oma isa Severo del Valle asemel tahtmatult mürgitatud. Rosa sureb. Clara on sündmustest nii šokeeritud, et lõpetab rääkimise. Üheksa aastat hiljem on Esteban tänu oma raskele tööle ja kohalike talupoegade ekspluateerimisele varanduse teeninud oma perekonna Tres Mariasega. Lisaks tööjõu ärakasutamisele kasutab Esteban seksuaalse rahulduse saamiseks är...
Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate välistetailide valmistamiseks. Valsmetalltooted · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras plekk torud · Võrdkylgne ja erikülgne teras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiinimuist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist) Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) · Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid:
Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: -3- · peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest, mis on kõige kvaliteetsem toormaterjal tekstiilitööstusele
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade koh...
Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on ,,Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine ( 1200-1700 cm) · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime ( kromanjoonlaste koopamaalid ) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäevane inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasianing algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. · Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.
teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kõige suure tugevusega. · Sepistamine. Toodeteke vabama vormi andmiseks. · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate väikeste detailide valmistamiseks. Valtsmetallitooted : · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad torud. Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed. · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Riisad · Peentooteid(hinged, lukud riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallidest ehitusmaterjalid · Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või kakrassid.
süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku
leida jaotuse 0,7-kvantiil, leia 0,2-täiendkvantiil. x0,8= 39,5
Leia alumine kvartiil, mediaan, variatsioonikordaja 31,8 35,2 14,5
7. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust,
leida diameeter, millest 15% puudest on jämedamad, x0,85= 40,5
leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8
8. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida, kui suur osa diameetritest
jääb vahemikku 32 kuni 36 cm P(32
ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid leebemad ja inimlikumad, haarav on nende
hõõguvate punakuldsete toonide võlu.
Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Suurimad ikooni- ja
seinamaaljad olid Bütsantsist tulnud Theophanes ( Feofan, lisanimega Kreeklane, u. 1340-1410) ning tema
õpilane Andrei Rubljov ( u. 1370 1430). Theophanese laad oli jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei
Rubljov esindas aga peenemad ja lüürilisemat suunda.
Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel.
Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst uni 18. Sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I <
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik T...
- kortsuvus. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus on hea ka filamendi juures; - plekieemaldusvahendites esineda võivad fenooliühendid lagundavad PA, - mereveekindel. -Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke. [4] Mikropolüamiid (PA) Mikropolüamiid on mikrokiud, mis on kas siidiniidi peenusega või peenemad. Mikrokiuks loetakse kiudu, mille paksus jääb alla 1 dtexi (1 dtex tähendab, et 1 grammis on 9000 m niiti). Mikrokiudu toodetakse filamentkiuna ning enamasti suruõhu abil säbardatuna. Säbarus ei suurenda lõnga elastsust, kuid seob liikumatut õhku ning lõng tundub pehmemana. Mikrokiudu toodetakse polüamiidist. Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust. Põlemiskatse
........................ d) Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? TV. Ül. 14.-21. lk. 32. 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
2.2Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad. Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad. 2.3Juuste värvus Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e. rutilism on tingitud erilisest melaniinist- alomlaniinist, teiste värvitoonide puhul domineerib lumelaniin. Sagedasemad on blond, punane, pruun ja must juuksevärv ning nende kombinatsioonid. Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus)
Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene eks tark inimene Homo sapiens 1967 aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 00 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on ,,Aafrikast välja" hüpotees Aju suurenemine Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikast umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Tekkis kultuur Inimene on bioloogilise evulutsiooni teel eristunud loomariigist
Töövahendid puhastuses KORISTUSLAPID Koristuslappe kasutakse siledate pinnaga põrandate, seinte, klaaspindade, lagede ja mööbli kuiva, väheniiske, niiske ja märja koristusmeetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine pinnale, korjab lahtise ja nõrgalt kinnitunud mustuse. Lapiga kantakse pinnale ka kaitseained, samuti kuivatatakse pindu. Koristuslappide suurus, materjal ja veeimavus erinevad sõltuvalt kasutusotstarbest. Kõrget hügieenitaset nõudvates kohtades, nagu näiteks haiglad, kasutatakse mittekootud ühekordseid koristuslappe. Ühekordselt kasutatavad lapid Kasutatakse ainult kuiva koristusmeetodi puhul. Pärast kasutamist visatakse nad ära. 1. antistaatilised lapid on ühelt poolt karvastatud. Puhastatavat pinda lapiga hõõrudes tekib staatiline elekter, mis seob tolmu ja ei lase sellel lapi küljest lahti tulla. Lappe kasutakse nii eraldi kui ka koos mopiga (kõrgematelt pindadelt nagu ülemised riiulid, kapipealsed) tolmu pühkimisel. Pära...
c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist mineraalosakesed, kusjuures laguproduktid Huumusainete teket nimetatakse Alltüüp 3Gleistuud leostunud mullad kantakse mullast laskuva veega minema. humifikatsiooniks, mis on iseloomult K0g: Leetumine toimub happelise reaktsiooni
eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad) kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul)
lagendikke. Võib oletada esimeste puisniitude teket juba ca 7000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus algas 4000 aastat tagasi. Sellega seoses tekkis ka suurem vajadus niitude järele. Kariloomad olid meie esivanematel olemas ka enne seda kui tuli kasutusele vikat. Talvist lisasööta tehti siis lehisvihtadena (lehtedega peenemad oksad). Neid oli parem saada hõredalt kasvavatelt puudelt. Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j., massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum niidutaimkatte kujunemine. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised
oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. Kaubandus õitses, sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia läänest. Vastu viid karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kuna meie laiuskraadil ei jõua vili tavaliselt põllul valmida,
Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda 6.Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige
andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel. (NT Ateena Parthenon) Joonia sammas ilusam. Kõrgem ja sambad on peenemad. Seda iseloomustab allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (NT Nike tempel Ateena akropolil) Korintose sammas hiliseim. 5-4 saj eKr (hellenismiaeg). Taimeelementidega kapiteel. (NT Zeusi tempel Ateenas). Enamvähem samasugune joonia stiilile. Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal
Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende
päevas. Kaerad tuleb teha keeva kuuma veega, N: lõunased kaerad teed hommikul valmis. Hobune sööb veel peale kaera ka heina, juurvilju, jne. Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude
efektiivne kiirgus-Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Elastsusenergia-kehasse venitamise või kokkusrumisega salvestatud molekulide potentsiaalne energia. Entroopia-süsteemi määramatuse, korrastamatuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr. Suletud süsteemis saab ainult kasvada. Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemelismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimpragudes oleva vee jäätumine. Geograafia-teadus, mis uurib geosüsteeme, nende kujunemise, toimimise ja arenguseaduspärasusi. Gis-geoinfosüsteem, kohateavet haldav infosüsteem
· hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid · hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud: Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus . · kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult · parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks · kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks · kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Rakuhingamine: · hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · gaasidevahetus kudede ja vere vahel · sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid
KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
