9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11. Mille edasiandmisest olid huvitatud vararenessansi kunstnikud? Inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. 12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13
Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas. Sambad peenemad ja ele katavad taimevormid. Friis=metoobid+triglüüfid gantsemad, mitmeosaline Sambad on eriti saledad ja Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja baas,friis üleni reljeefidega, kõrged.Õitseaeg Rooma Apolloni templid.Parthenon ehk oina sarve kujuline voluut. riigi ajal.Nt. Olümpieioni Ateena tempel. Artemise, Nike tempel tempel Vanakreeka skulptuur
Tegelikult on üks põhjus veel, mis paneb tolmu liikuma. See on see, kui auto rattad pöörlevad kiiremini, kui auto edasi liigub. Seda kutsutakse ka hellitavalt "sussi", "ketsi" või "talla" andmiseks. Samuti ka kruusateel tekkinud külglibisemine ja/või rataste blokeerumine liikumise käigus. Sellise nähtuse korral tekib tolm aga teisel põhjusel. Lihtsamalt seletades on selle põhjus see, et rattad lükkavad lihtsalt pinnast enda alt minema ja selle käigus jäävad peenemad teekatte osakesed õhku hõljuma. See on ka tolm. Peale tolmu saab sealt kindlasti ka mõni tubli kodanik peapõrutuse tekkinud kivirahest... Seda varianti võib tihti näha rallil, kus ralliässad kihutavad ja seal on seda praktiliselt võimatu vältida. Kokkuvõttes oleneb siis tolmu teke kolmest suuremast tegurist. Ilm, millest mõjub teekattel asuvate osakeste raskus Teekate, millel olevad osakesed teevad tolmu võimalikuks Auto, mille kuju järgi tekivad kas
Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on "Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid Kultuuri teke 20 000 aastat vana inimese skulptuur Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud
Samas on määrduvus väiksem kui näiteks villasel riidel. Määrduvust vähendab ka see, et kangast on värvitud. 8. Kanga tehnoloogiline töötlemine Vastupanu lõikamisele väike, sest kangas on õhuke, kerge ja mati pinnaga. Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik. Kokkutõmbumine tõmbub kokku kui kuivatada trummelkuivatis või tsentrifuugida. 9. Kanga töötlemis- ja hooldustingimused Kangas sisaldab lina ja viskoosi
kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika. 100 000 a tagasi jõuti Indiasse, siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid
Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15.Mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävitamist põhjustavad tegurid: Muldade erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine-protsess,mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid.
liikuma... kokkutõmme kokkutõmme Voolukiirus Hästi kiire Keskmine Väga aeglane Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni Vererõhk Kõrge Madal keskmine Eripära Hapnikurikas Klapid Kõige peenemad 9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal? Arteritest. 1) Paks marli/rätik haavale 2) Tõsta jäse üles 3) Suru haav kõvasti kinni ja helista hädaabisse 10. Kirjelda südametöö tsüklit! Faas Vatsakesed Kojad Hõlmased klapid Poolkuuklapid Veri suundub I faas (0,1sek) Puhkavad Töötavad Avatud Suletud Vatsakestesse
Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal. 4) Erosioon-tuul ja vooluveed põhjustavad mulla ja setete ärakandmist. Kuna kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavaid ja peenemad mineraalosad, siis väheneb mulla viljakus. 5) Ekstensiivne põllumajandus-toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Esineb Lõuna riikides, kus käsitöö osatähtsus on suur ja kasutatakse vähe tehnikat. Intensiivne põllumajandus-toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahutuste, tööjõu ja rohke väetise kasutusega. 6) Segatalu-Põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid
allmaakaevandustes Maavarade kaevandamine Muldade hävitamine Põllupindala väheneb karjäärides Põldude niisutamine Muldade sooldumine Mulla viljakuse vähenemine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, 2 seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
* hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks * hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult * parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks * kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks * kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega 6) KOPSUALVEOOLID * Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid * Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel 7) RAKUHINGAMINE * Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega * Gaasivahetus kudede ja vere vahel * Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ja selle käigus vabaneb energia 8) SISSE JA VÄLJA HINGAMINE * Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku * Väljahingamisel vahelihas lõtvub
mükeene kultuuriks. See kestis ligi 2000 aastat ja lõppes 12.saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan on väga keeruline ja mitmekorruseline,sellest ilmselt tuleneski hiljem kreeka mütoloogiasse legend labürindist. Omapärased on selle kultuuri ehituskunstis ka sambad- need olid altpoolt peenemad kui ülalt, tavaliselt erksatesse toonidesse värvitud. hoonete seinu kaunistasid maalingud, kus inimesi kujutati tihti egiptuse poosis. 15.saj e.m.a. läks võim egeuse merel ahhailaste kätte, kes ehitasid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns, mis asusid praeguse Kreeka aladel. Sissepääsu Mükeene kungisse linnusesse ehivad kaks reljeefset lõvi kunagise Lõvivärava kohal, see nn. Mükeene lõvivärav on tuntumaid ahhailaste kunstiteostest.
Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen.
Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides.
Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1. autorina käsitles naise psühholoogiat. Mitu tema näidendit uuris ka inimvaimu hälbeseisundeid. Aristophanes (5. saj eKr)
Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1. autorina käsitles naise psühholoogiat. Mitu tema näidendit uuris ka inimvaimu hälbeseisundeid. Aristophanes (5. saj eKr)
torudes - kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seinte ainega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. See võimaldabki paberist teha vooliku, mis ise vett imeb. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga - mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgemale vesi nendes tõuseb. 6. Mis eristab tahkised ja amorfsed ained? Too näited. Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga
kui teised. Tehed ühe vale liigutuse. Kukud, sinu üle naerdakse ning valu võib tunduda tappev. Kuid kõigil meil on kuhugi minna, kus rohi tundus vanasti nii kõrge ja päike nii särav ja soe. Minnes koju, leiad eest needsamad näod, mis varem olid küll pontsakamad ja lõbusamad, aga armastus pole neis kadunud. Enam ei oota keegi su suuri saavutusi, sest pere jaoks oled seesama põnn, kes vaikuses konutas ja õnnest unistas. Naaberrajooni tüdrukud on küll siiamaani peenemad ja särtsakamad, kuid sellel pole enam tähtsust. Ellu minnakse õppima, erinema ja saavutama, kuid kui saabub talv, siis võtame nagu Nipernaadigi koti selga ja naaseme koju, et kuuluda jälle ühte oma pere ja kallitega. Suve saabudes asume rännakule, sest otsime erilist paika, kus saame jääda iseendaks ja tunda rõõmu sellistest asjadest, mida teised ei märkagi.
huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- kõrbete laienemine looduslike tegurite(sademete kahanemine) või inimjõu(nt ülekarjatamine, metsaraie) tõttu.
Selleks kasutati põletit ning klaastorusid. Klaastoru kuumutati põleti leegis ning siis Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine venitati pikaks. Klaastoru laiemad osad viiliti küljest ning peenemad kromatograafilisel meetodil. osad jaotati umbes 10 cm pikkusteks osadeks.. Teiseks valmistati ette õhukesekihi plaat. Selleks lõigati 50 x 100 mm suurused plaadid, millel B) Tselluloosikiuga keemiliselt reageerivate segude õhukesekihi teostati mõõtmised ning märgiti ära stardi-ja lõppjoon. Stardi-ja
Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad — alla 10 mikromeetrise diameetriga osakesed jõuavad kopsude alveoolidesse ja sinna pikemaks ajaks jäädes võivad need tekitada kopsu põletikukolde. Alla 0,1 mikromeetrised osakesed võivad jõuda läbi kopsu alveoolide otse vereringesse ja seeläbi teistesse organitesse (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima
10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17.Mis tähtsus on südameklappidel? Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust. Veenid · Juhivad verd organitest südamesse · Seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. · Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas. Suur vereringe: ülesanne on varustada kogu keha rakke titainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained
Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised
) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad
toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit ära poleerida, jääb ta väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel. Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel
· Kohanesid külmaga · Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (u 152 cm) · Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi · Kujunesid inimrassid · Kultuuri teke
2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas
edasi. Mulla tekkimiseks võib kuluda sadu või tuhandeid aastaid. Mulla hävitada suudab inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid.
vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna *inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli) 4. lüli vigastus – hingamisseiskus 5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda) *raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud *hüpotermiat soodustavad tegurid: alkohoolne joove ravimite üledoseerimine traumad põletused kõrge iga, vastsündinud kaasnevad haigused
Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arteriaalseteks veresoonteks nim. veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad (aort, arterid, arterioolid) Venoossed veresooned juhivad verd kudedest südamesse (veenid, veenulid) Kapillaarid ehk juussooned on kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, madal ehk hüpotoonia. Suureks vereringeks nim. vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta. Väikeseks vereringeks nim. vere liikumist südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga
väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajaprotsendiliselt täiuslik. Inglise luuletaja ja kriitik
Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus,
Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri.
Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Moreen koosneb liivast,savist, kruusast, veeristest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestes. Moreen on materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud.Moreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil. Teatud ala pinnamoe ehk reljeefi iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus.
Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.Muldade
Templi ette ehitati tehti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt. Kreeka templite põhiplaanid: · A) Antidega tempel Sammastega eesruum ühes otsas. · B) Prostüül Eeskoja moodustab sammaste rida. · C) Amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas. · D) Tholos Ümmarguse põhiplaaniga tempel. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud
Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele. 5)Vahetuskaubanuds Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup.Vastu viidi karusnahku ja vaha. 6)Vahenduskaubanus Vahenduskaubanus tähendas seda, et kaup osteti edasimüügiks.Näiteks võidi idanaabritele müüa vilja ja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne-ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale. 7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8 Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda.
15.11.2016 Side labor 2 aruanne Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 13:26:32 2016 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus tabelil näha kõik jooned (ka kõige peenemad 600) 2592x1944 10 600000 kb/s 2592x1944x10x12=604661760 b/s=604662 kb/s VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus 450-600 jooned on udused 640x480 30.000030 90000 kb/s 640x480x30x12=110592000 b/s=110592 kb/s http://web.zone
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, so...
Suur osa vajalikke esemeid valmistati igas peres oma jõududega. (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Järjest ulatuslikumaks muutus meie esivanemate kaubitsemine lähemate naabrite – liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, raud, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia esmajoones läänest. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn((Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes,
1878a. 1879a. 1880a. 1882a. Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg. Second bustle period, 1883-1889 1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a. Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud. Värvilisi ja suuri kübaraid hakatakse üha enam kandma, ka pärldetailid jõuavad juustesse. Mood Eestis Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. Rahvarõivas andis aimu kandja seisuslikust ja rahvuslikust kuuluvusest
Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud. Koosnevad srkolemm-lihaskiu ümber olev elastne membraan, mille sisemuses on sarkoplasma. Sarkoplasma. Sarkoplasmaatiline maatriks-vedelik, milles on lahustunud kõik lihase jaoks vajalikud ained. Kutsutakse esile erinevate ainete tulemusena. Lihase glükogeen, rasvatilgad,
Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine Irena seleznjova 8 c klass Saku ühisgümnaasium Saku 2008 PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · T...
Ähmase elukäiguga, imetegusid korda saatnud isik, kellele jumalaarmastuse pärast olid eluajal osaks saanud kannatused ja tagakiusamine. Nende säilmetel oli oluline roll kultuste ja legendide kujunemisel. Pühakute füüsiliste säilmete austamise traditsioon sai alguse juba kiriku algusaegadel. Pealtnägija on kirja pannud loo 155. aastast, mille kohaselt kristlik kogukond kogus kokku püha Polykarpose luud, mis jutustaja sõnul olid ,,väärtuslikumad kui kalliskivid ja peenemad kui puhas kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema märtriks saamist tähistama". Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi
Püsivuse ja staatilisuse muljet ei taotletud. Paleel oli vähemalt kolm eraldi vee edasi juhtimissüsteemi. Esimene puhta vee juurde vooluks, teine puhta vee äravooluks ja kolmas musta vee äravooluks. Veejuhtmed ulatusid välja kümne kilomeetri kaugusele Kephala mäeni, kust jõudis värske vesi linna ja lossi. Enamus torusid olid tehtud terra cotta´st ehk põletatud savist ning osad torud olid ühest otsast peenemad, andes nii rohkem rõhku juurde vee äravoolule. Lossi loode poolses nurgas on lai kõrge trepp, mille ees nelinurkne areen, kus on arvatavasti peeti härjavõitlusi. Terrassilt viib lai tee lossi sammastega sissekäiguni, kust järsult pöördub lõunasse ja viib kitsa koridorisarnane käik lossi keskmesse, suure naljanurgelisse õueni, mille ümber koonduvad kõik muud ruumid. Kohe õue kõrval asuvad valitsejaruumid, nn. troonisaal kipskivist trooniga, mis kujult on puutooli
seda sitkem on materjal). 8 4. TEHNOLOOGIA Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse pulbermetallurgia meetodit, mis eeldab pulbri valmistamist, vormimist, paagutamist ja vajaduse korral ka töötlemist. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb teistest pulbrite poolest. Pulbreid tehakse teistmoodi ja pulbrid peavad olema peenemad ja need tehakse teasel meetodil. 4.1 Pulbrite saamine Pulbrit saadakse raskestisulava keemilise ühendi sünteesimisel ja seejärel selle peenestamisest. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine. 4.2 Vormimine
MIS TOIMUB KAPILLAARIDES? Seal toimub ainevahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID Arterid viivad verd südamest organitesse Arterites (väljaarvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri Nende seinad on paksud, tugevad ning elastsed ja suudavad survet taluda KAPILLAARID Kõige peenemad veresooned Juhivad verd organitest rakkudeni Läbi kapillaaride seinte toimub gaasi kui ka toit-jaakainete vahetus Kapillaari sein koosneb ühest rakkikihist Veri voolab aeglaselt, see hõlbustab ainevahetust VEENID Veenid juhivad verd organitest südamesse Veenides (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri Seinad on pehmed ja õhukesed Veenides on klapid mis takistavad tagasi voolu MIS PANEB VERE SOONETES VOOLAMA?
mis põhjustab nende kokkutõmbumise. Tulemusena saadakse dekoratiivsete motiividega kanga. Üldiselt sisaldab puuvilla. Vastupidav, soonilini kangas, mis on Peente joontekestega iseloomulik oma paralleelsete kangast tehakse Velvet kõrgematasandiliste joontega lasteriideid, pluuse, /Corduroy/ pinnal. Mida peenemad on need jakke, mütse. jooned, seda pehmem ning vähem Suurtemate joontega vastupidavam on ka velvetkangas. velvetkangast tehakse kõige rohkem pükse. Kanga nimetus on kujunenud Kardinad, voodiriided, viimistluse järgi. See on lihtsakoeline polsterdamine, Sits /Chintz/ puuvill. Iseloomulik oma heleda lauakatted.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
