Samas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. (Poliitiline taust: valitseb poliitiline killustatus, isiksuse roll suureneb; kaob naiivne usk jumalatesse, nad pole enam nii kauged ja kättesaamatud, on rohkem inimeste moodi) Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö: * Hermes (jumalate käskjalg). Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest. Veel üks hea ja kuulus skulptuur tollest ajast (autor pole kindel): * Belvedere Apollon noor jumal astub kerge sammuga, ühes käes vibu, teises loorberioks.
megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad vürstid, nagu assüürlased, metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna. 4. Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas
selgesti, nagu oleks ta end pärast mingi hirmsa teo kordasaatmist peeglist vaadanud." 7. Dorian otsustas elu põletada ja elada täiel rinnal, saagu mis saab. Ta teadis, et temaga ei juhtu midagi ja kogu halb läheb maalile. ,, Ta tundis, et nüüd on tõesti õige aeg valikut teha. Või oli ta valik juba tehtud? Jah, elu oli tema eest kõik ära lahendanud elu ja ta enda piiritu uudishimu elu vastu. Igavene noorus, ääretu kirg, peened salajased patud see kõik peab tema omaks saama. Portree peab tema häbikoormat kandma: see on kõik." 8. Basil on kunstnik, kes väärtustab ausust, ilu ja tagasihoidlikkust. Ta leiab oma muusa Dorianis, kes võlub ta oma puhta südametunnistuse ja kaunidusega. 9. Põhjus, miks Dorian oli vaatamata oma hukutavale mõjule soositud, peitus tema ilus. Ta nägu oli puhas ja muutumatu. Tsitaat: ,,Inetud jutud vaikisid, niipea kui Dorian Gray tuppa astus. Tema näo
järgmiseid aineid: 1.Plaatina või pallaadium oksüdeerivates katalüsaatorites, mis järelpõletavad CO ja HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. Katalüsaatori ehitus: a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori.
omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid, need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD 5 Vanemate okste ja harude koor hele-hallikas-pruun, kare, pikirõmeline, ribadena kestendav. Noored võrsed peened, rohekad või oliivpruunid, nõrgalt näärmekarvased, ruljad või ümardunult kandilised. Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas,
Sellest järelduvalt võib betooni tugevdada vesi-tsementteguri vähendamise teel. Kas suurendades tsemendi kogust olla või vähendada veehulka. Tsemendi koguse suurendamine võib olla aga rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi suur hulk segus tekitab suuremaid kahanemisi kuivamisel. Sellise olukorra vältimiseks lisatakse betoonisegusse täitematerjali. Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja
Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud,
Nt veel Brüsseli Justiitspalee. 19.saj II poolel hakkas ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ka võeti kasutusele raudkonstruktsioonid (esialgu küll ainuilt tööstusarhitektuuris või sildade ehitamisel). 1781. a Inglismaal üleni malmist Coalbrookdale'i sild. 19 saj keskel metallsõrestikust ja klaasist Kristellpalee. Veel nt Pariisi raamatukogu, millega lage kannavad peened raudpostid, Romantism Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal Romantism oli alguses väheste haritlaste eneseväljendus. Viljeleti enamasti maalikunsti ja graafikat. Arhitektuur ja skultuuri mitte, sest see oleks liiga kallis ja vähem paindlike võimalustega üksikisiku kordumatute mõtete avaldamiseks. Inglismaa William Turner(1775-1851) Tähtsaim inglise romantik. Meremaalija e. marinist. Voolava ja maalilise värvikäsitlusega, kontuurid nõrgad ja hajuvad. Impressionismi eelkäija
liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks. 3 Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Liblika keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist
mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba...
Tavaline vahustusaste on vahemikus 80-100%, see tähendab, et 1 liitrile jäätise segule on lisatud 0,8-1,0 liitrit õhku. V2 - V1 V= × 100 V1 V- vahustatuse aste, %; V2- jäätise kogus pärast friiserdamist, liitrit; V1- segu kogus enne friiserdamist, liitrit. Friiserdamise I etapil toimub segu edasine jahutamine ja seejärel veefaasi osaline külmumine, mille tulemusena moodustuvad peened jääkristallid. Mida kõrgem on segu suhkrusisaldus, seda madalam peab olema friiserdamistemperatuur. Friiserdamise kvaliteet oleneb segu tsirkuleerimiskiirusest friiseris, sest kiirema tsirkuleerimise tulemusena moodustuvad jääkristallid kiiremini ning tekivad peenemad kristallid. Jääkristallide suurus ei või ületada 60--80 µm, kuna suuremad kristallid põhjustavad tekstuurivigasid. Jääkristallide tekkega tõuseb külmumata osa kontsentratsioon segus ja langeb külmumistemperatuur.
valmistatud tinti. Tulemuseks täiesti allergiavaba ja ökoloogiline toode. Tekstiiltapeet Tekstiiltapeedil on samuti sajanditevanune traditsioon. Tapeedi paberist aluskihile kleebitakse kangas, olenevalt selle paksusest võib aluskiht olla vastava värviga üle trükitud. Olenevalt sellest, millist pinnastruktuuri soovitakse saavutada, kangast kas venitatakse või surutakse kokku liimimise käigus. Leida võib ka nööriefektiga tekstiiltapeete, kus aluspinnale on kantud väga peened vertikaalsuunalised tekstiilikiud. Odavad tekstiiltapeedid on sünteesilised, kuid leidub ka loodussõbralikke tekstiiltapeete ja eriti hinnalisi siidtapeete. Vinüültapeet Vinüültapeedi paberist aluskihil on kunstmaterjali kiht. Need on kõige vastupidavamad, kulumiskindlamad, väga laia mustri- ja värvivalikuga. Leidub nii siledapinnalisi kui struktureeritud mustriga variante. Tavaliselt on vinüültapeedid pestavad. Vinüültapeet ei ole
sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad. Mitu korda lähevad nurja noorte peened sepitsused, küll Mareti või Tiina tõttu. Kuigi Maret varem Tiinat kuigi palju usaldanud ei ole, saab siis temast perenaisele tubli abiline Elli ohjes hoidmisel. See ei muuda enam eriti midagi, et see Elli viha Tiina vastu veelgi suurendab. Tiina nimelt teab Eedi juttude järgi, et Ott pole viitsinud oodata, kuni Ellile ligi pääseb, ja sõlminud lähemaid suhteid Oru tüdrukute, Juuli ja Helenega. Viimane ei salli samuti Tiinat, sest tahab Oskarit endale
Esimese põletusega tehakse valmis plaadipõhi (kook) ja teine kord põletatakse plaadikoogi peale kantud värvaine glasuuriga. Tulemuseks on kirkam glasuur ja sügavam/puhtam värv võrreldes MONOCOTTURA tehnoloogiaga tehtud plaatidega. COTTO Traditsioonilisest Itaalia toormest pressitud saviplaat (läbinisti punane), mille mehhaaniline vastupidavus on suur. Poorsuse tõttu tundub soojem kui klinker. Poorsuse pärast nõuab ka hooldust (vahatamist). CRAQUELE ilming Glasuuris on peened nn. mõrad, praod. "Praod" tehtud tahtlikult antiigi imitatsiooni saavutamiseks. E - arv / BN klass Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. EMAILMOSAIIK Murano mosaiik. Omaduseks on puhtad/sügavad värvitoonid. Massist 80 % on värvipigmendid. Valmistatakse nagu traditsioonilist Murano (Veneetsia) klaasi. HIND (millest sõltub)
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardin...
asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...
kiviainest. Nii tekib happeline( SiO2) magma, mis on tunduvalt paksem, ja alla 1000 kraadise temperatuuriga. See ei voola eriti kiirest enne tardumist. Pursked on enemasti plahvatuslikud. Kui sulaaines kerkib, rõhk alaneb. Magmas sisalduvad gaasid üritavad välja tungida, kuid sitke kivimmass takistab. Rõhk magmakoldes tõuseb kuni vulkaan võib plahvatada, paisates välja tohutul hulgal gaase, tuhka, kive. Vulkaanilise pommid kukuvad kraatri lähedale, lapillid ja tuhk kaugemale. Peened materjalid võiva atmosfääris levida üle maakera.Kui röhk on langenud purskab magma ja tardub laavakihina tahke materjali kihi peale. Tekivad kihtvulkaanid. Tuntumad on Vesuuv, Etna, Stromboli, Fuji. tuhavulkaanid- koosnevad valdavalt vulkaanilisest tuhast Vulkaanide tüüpide kohta on joonis raamatus Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused lk.95, joonis 26 Võimalik moodus teema käsitlemiseks tunnis I tund: Teema: Vulkanismi olemus. Vulkaanilised piirkonnad
6.5 7.1 7.2Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 7.3Pulbrite saamine Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida traditsioonilises pulbertehnoloogias kasutatakse vähe eelkõige väikese tootlikkuse ja kõrge hinna tõttu. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine
Oli väga rikas. Vend Allie- haigestus 18. Juunil 1946 valgeveresusse. Oli Holdenist 2 aasta noorem aga umbes 50 korda intelligentsem. Ta oli ka nende perekonna kõige kenam. Ta ei saanud kunagi kellegi peale vihaseks, kuigi tal olid punased juuksed. Nunnad- neil olid odavad kohvrid, kuid nad hakkasid Holdenile meeldima. Sally-õppis Mary A.Woodruffi koolis, ta ei olnud intelligentne. Ta oli eputis, talle meeldisid lavastused, mis olid peened. Robert Ackley-oli isemoodi poiss, oli 6 jalga 4 tolli pikk, längus õlgadega ja viletsate hammastega. Ta oli palju vistrike. Stradlater- nägi alati välja tipp-topp. Kui oli end üles mukkinud, oli alati korralik, kuid nurgatagused olid räpased.Pidas ennast kõige ilusamaks noormeheks läänepoolkeral. Ta oligi kaunis. 3. Kuidas iseloomustab Holdenit tema keelekasutus. Lisa tüüpväljendeid. Keelekasutus teoses on iseloomulik 17-aastasele poisile.
Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad. Mitu korda lähevad nurja noorte peened sepitsused, küll Mareti või Tiina tõttu. Kuigi Maret varem Tiinat kuigi palju usaldanud ei ole, saab siis temast perenaisele tubli abiline Elli ohjes hoidmisel. See ei muuda enam eriti midagi, et see Elli viha Tiina vastu veelgi suurendab. Tiina nimelt teab Eedi juttude järgi, et Ott pole viitsinud oodata, kuni Ellile ligi pääseb, ja sõlminud lähemaid suhteid Oru tüdrukute, Juuli ja Helenega. Viimane ei salli samuti Tiinat, sest tahab Oskarit endale
augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Willendorfi Venus 25) Ateena- Ateena on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud
11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud. Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed, kael nagu luigel, lokkis kuldsed juuksed vööni, silmad rohelised v sinised, süütu pilk maas ning kahvatu jumega. Kaela pikkust sai juurde, kui kukalt raseerida. Süütu ilme saavutamiseks kitkuti välja kulmud ning joonistati õigele kohale. Samuti raseeriti otsaeest juukseid. Kahvatu jume jaoks tehti tuha ja äädika segu, aga et põsed oleks punased pidi jooma veini. Samas liialdada ka ei tohtinud, muidu
isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks
disaini osakonna, mis pakub magistri kraadi tekstiili ajaloos ning Iowa osariigi ülikool avas noortele võimaluse minna õppima tekstiili ja riide kunsti ning kostüümi ajalugu. LÄÄNE EUROOPA MOOD 1500 1550 Mood lääne Euroopas aastatel 1500- 1550 on tähistatud kogukate riietega mida kanti mitmes eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused. Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis, ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad. 1550 1600 Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada
ehitustöödel; 5) paikses mootoris; 6) kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks 2.1 Autokütuseliigid · Vedel bensiin, diisel · Gaasiline propaan · Tahke puit, süsi · Elekter AC, DC 2.2 Kütuseväärtus on kütuseväärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus
põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka
mullakuhila tasandamist lõigatakse pruunistunud võrsed kuni rohelise osani. Lõiked risti ja 2-3 cm eluspungast kõrgemal • Punakaspruunide laikude esinemisel on tegemist koorepõletikuga (lõikamisel võime nakatada terveid võrseid) • Peenraroosid lõikame 3-6 talvitunud elusale pungale Rooside lõikamine • Tugeva talvekahjustuse korral aitab ka 1- 3 pungast, taastumine kestab kauem • 10-12 punga allesjätmine ennast ei õigusta – lühikesed peened võrsed • Välja lõigata kõik peened igerikud oksad • Väänroosidel välja lõigata kõik pruunistunud osad ja vanad tüükad – ideaalne, kui on säilinud 3-6 pikka võrset Rooside lõikamine • Pargiroosidel teha harvendus ja noorenduslõikus iga 3-4 aasta järel • 2. Suvel eemaldada metsikud võrsed, rebides välja koos juureosaga • Vanad õied lõikame 3-4 lehe võrra tagasi, tehes lõike 1-2 cm lehest kõrgemalt • Lõikamise kõrgusest oleneb uute
Ühe puhul samastati luksust varandusega, siis teise puhul tähendas luksus väärtuslikumate kaupade kasutamist. Hiljem ei piisanud enam sotsiaalsete barjääride esile tõstmisest vaid hakati esile tõstma pillamist ja üha paremate ja kallimate kaupade rõhutamist. Suur rõhku kaubanduses pandi eriti luksuskaupadele. Esmajärgulised oli idamaadest sisseveetavad lukskaubad, mida kasutati ka peenete ja luksuslike piduroogade valmistamisel. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Luksuskaupadest kuulusid peolauale ka imporditud puuviljad, riis ja mitut sorti kala. Vürtsid olid ühed peamised luksuskaubad, kuna nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid hinna poolest. Nende tarvitamine oli prestiizi märgiks ja kuulumist ühiskonna kõrgkihti. Vürtside kõrval kasutati ka teiste vürtside ja ürtide segusid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja 13 Mänd, 2004, lk.61 14 Maahärraliku võimu kohapealne esindaja
Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni see on vaid üks suur ja õitsev väli. Saguaaro kaktusel on kurrutatud pind- see aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu
Punane ja valgesõstar · Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel 10 · Iga aasta jäetakse 2-3 uut tugevat oksa · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Äralõigatud oksi peab asendama jääma samapalju noori tugevaid oksi Vaarikad · Parim loikamis aeg peale saagikorjamist e. sügisel · Paljasjuurseid istikuid lõigata vahetult peale istutust · Iga aasta eemaldada saaki kandnud ja väga peened oksad · Jooksva meetri kohta soovitatav jätta 10-25 vart 11
puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või muust materjalist saksarõivaid võisid nad kanda vaid siis, kui need olid tehtud talupojalaadis. Keelati just seda, mis seadis ohtu rõivastuses avalduvad seisusevahed (karusnahaga kaunistatud mütsid, peened välismaised põlled, kulld ja hõbe). Ehetest kanti kaela- ja rinnaehteid, sõrmuseid, Setod ka käevõrusid ja kõrvarõngaid. Hinnatuim ehe oli suur kannaga raha. Sel ajal olid väga levinud kirivööd, mida naised kandsid seeliku ja suvel särgiväel käies särgi peal. 2-3 pikkune vöö mähiti mitu korda ümber keha, vöö otsad peideti vöökordade alla. 19. sajandi alguses hakkas, saartel küll vähem, levima potisinine värv (indigo, mida
3 Naha tüübid: Normaalne nahatüüp Normaalse nahatüübi puhul on naha loomulik rasu- ja niiskuse tase õiges tasakaalus. Nahk on pehme ja sile ning nahapoorid on vähenähtavad. Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Kuiv nahk on tihti pinnalt kare, õrn ning kergesti reageeriv ilmastikutingimustele. Rasuerituse tase on väga madal ja niiskust jääb alati vajaka. Kuival nahal võivad esineda ka enneaegsed peened kortsud, põhiliselt silmade ja suu ümbruses. Tundlik ja allergiline nahatüüp Tundlik nahk reageerib kergesti sisemistele emotsioonidele ja välismõjudele. Nahale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapilaarid võivad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja alati ka niiskusvaene. Sellise nahatüübi puhul on sobilik nahahooldus eriti oluline! Rasune nahatüüp
seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitszaboo. Lehvivad allonzparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti iseloomulikult kõvera kontsaga ja enamasti ilma kannata kingi, et jalg tunduks võimalikult väike. Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile. Kokkuvõte Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk- kunstist, sellel oli lühike kuid hiilgav õitseaeg. Põhilisi muutusi tõi see kaasa sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo arenes barokist, edasi tuli vararokokoo, seejärel kõrgrokokoo ja jõudis välja varaklassitsismi. Pilte Rokokoo arhitektuur 1
greifi. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias
Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel. Vill on väga peen, pehme ja kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Kuna villa on raske kedrata, tarvitatakse seda segus teiste kiududega. [5] Kaamelilt saadavad villa-ja karvakiud on peened ja pehmed. Villa saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem üheküüruga kaamelilt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Vill saadakse kitkumise teel karvavahetuse ajal. Jämedaid karvu on võimalik saada veel kodukitselt, veiselt ja jõhve hobuselt. [10] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:S %FCnteetilised_kiud%26nbsp%3B 3. http://www.kanut
tiivad ja pikenevad tundlad. o Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts. · Elavad vaid ühe suve, talvituvad ainult nende munad. · Sugulased heinaritsikas: o Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti o Suurem 4,5 cm o Söövad peamiselt putukaid o On ka taimtoidulisi o Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega. Liblikad · Sale keha, peened jalad · 4 tiiba kaetud värviliste soomustega · Keha karvane, aitavad soojust säilitada. · Jalgadel maitsmiselundid · Lõhna tunnevad tundlatega · Jagunevad: o Hämarikuliblikad o Ja päevaliblikad Päevaliblikad · Päevase eluviisiga · Tiivad erksavärvilised Hämarikuliblikad · Öise eluviisiga · Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi
adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2) 5 2.1 Müra mõju Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele. Müra võib ergutada tööle
Magasid tüdrukud kõik ühes pikas ruumis, igas voodis 2 tüdrukut. Abiõpetaja miss Miller magas samuti samas ruumis. Valgustas seda ruumi üks või paar küünalt. Pesemiseks oli 6 tüdruku kohta üks kauss. Jane asus õppima kõige nooremas klassis. Õpetajad: Lowoodi kooli direktriss, miss Temple, inimene, kes meeldis Janele kohe esimesest hetkest peale. Välimuselt pikakasvuline, sihvakas ja ilus: pruunid, pikade ripsmetega heasoovlikud silmad, tumpruunid juuksed, kõrge laup, peened näojooned, puhas jume, suursugune kuju ja esinemine. Esimesel päeval oli miss Maria Temple`l seljas tumelillast kalevist mustast sametist hispaania ornamentidega kleit ja vöökohal rippus kuldkell. Miss Miller – abiõpetaja, väsinud ja ületöötanud noor naine. Miss Smith – käsitööõpetaja, kelle abiga tüdrukud oma riideid õmblesid. Miss Scatcherd, väike brünett, grammatika ja ajaloo õpetaja. Madame Pierrot- pärit Prantsumaalt, prantsusekeele õpetaja.
54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker". Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport; Varia järjejutt, tele- ja raadiokavad 1970-1986/87 stagnatsioon Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaz. Peened vihjed. palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik. Nõukogudemaal ei juhtu midagi halba. Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued väljaanded: TMK, Vikerkaar, Maaleht. Väga valikuline, aga väga kõrge meediatarbimine. Lugejale olulisemad teemad pere ja kodu, loodus, meelelahutus. Olulisemad lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar, kohalikud lehed.
Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes. Luuletuses ,,Agulis" kirjendatakse elu: ,,majad kui ussitanud seened", ,,on lapsi värval: kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab. Marie Under käis Pariisis, ta oli ta vaimustuses sealsest kõrgkultuurist kuid ta ei jätnud tähele panemata sealseid vaeseid, mis selle uhkuse kõrval eksisteerisid. Marie Under justkui ei tea, kuidas elada või mida teha - kas nutta või naerda. Luuletuses ,,Kaks Kitse" väljendub autori sisemised valud ja piinad, mida lahusolek põhjustab
Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis
Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone, tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi), vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. Müra võib samas aga ergutada tööle ning võib anda ka olulist 4 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas infot seadmete töö kohta (näiteks tekstiilitööstuses) mis nende korrashoiu tõlgendab. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid, see võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänval, kus
naaskelsabad. Solkmed on keskmiselt 20-40 cm pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerviad inimese peensooles. Munad satuvad koos roojaga väliskeskkonda, kus nad valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda taas inimeseorganismi pesemata puu- ja köögivilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Samuti levitavad neid kärbsed. Solkmete eluea pikkus on inimese soolestikus on umbes 1 aasta. Piitsussid On ümarad, 2-5 cm pikkused peened niiditaolised parasiidid. Parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles. Väliskeskkonda satuvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas munad valmivad. Sattudes uuesti inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Ehk linaluu ussid? On väikesed valged, 0-5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad lastel kui ka täiskasvanutel. Munevad päevas umbes 12 tuhat muna. Mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad
1. I tüüpi diabeedi ärahoidmine (preventsioon) kõrge haigestumisriskiga isikutel. Käimas on uuringud, kus preventiivseks raviks kasutatakse insuliini, nikotiinamiidi jt. aineid. Esimestest tulemustest saab rääkida mõne aasta pärast. 2. Mittetraumaatiline (ilma nõelatorketa) veresuhkru mõõtmine. Aparaadid on välja töötatud, kuid vajavad veel täiustamist. Selle töö tulemusel võiks 5-10 aasta pärast sündida aparaat, mille peened sondid on viidud naha alla, kus toimub pidevalt veresuhkru taseme mõõtmine ja insuliini manustamine vastavalt vajadusele. 3. Kõhunäärme või selle saarekeste siirdamine. Kõhunäärme siirdamine toimub juba täna, eelkõige patsientidel, kellele neerupuudulikkuse tõttu siirdatakse ka doonorneer. Probleemid on seotud aga nii organismi äratõukereaktsiooni kui ka siirdamiseks sobiva koe vähesusega. Mõlemas valdkonnas toimuvad uuringud
kilogrammi. Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana. Suureviljaline kõrvits on harilikust kõrvitsast soojanõudlikum. Käsnkõrvits ehk Luffa cylindrica on üheaastane ronitaim. Ta kuulub kõrvitsaliste sugukonda, arvatakse, et pärit on ta Indiast. Käsnkõrvitsa varred on peened, lehed sarnanevad kurgi lehtedega. Viljad on kujult silinderjad või keegeljad, ligikaudu 60 cm pikkused. Viljad on söödavad, neid kasutatakse nagu kurke. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis ja Egiptuses. Käsnkõrvitsad on eriti tähtsad oma valminud viljade juhtkimpude tugeva võrgustiku poolest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
