Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? ... Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käed olnud. Kõrbhallid karvad katsid kogu ta keha. ... Isegi ta nägu oli karvane, ja selle pärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta rõõmus või kurb oli. ... Ta oli kahtlemata halb. Mitte muidu poleks Isand teda puuris pidanud.'' Koer ilmselgelt ei mõista oma elukaaslasele peale vaadates, et tegu võib olla ahviga, samas kui inimene oleks selle kohe ära tundnud. Lähtudes sellest, et jutustaja pajatab lugu läbi koera
sisepinget ja jõudu. 27.MANERISM:16.saj Itaalia. NT. Parmigianino "Pikakaelaline Madonna", Tintroretto "Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel". 28.ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. "Püha Hieronymus". 29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse. Eeskujuks Itaalia. Louvre loss-Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid. 30.EESTI: Mustpeade maja, otsaküljega tänava poole, sujuv viil, skulptuuride kasutamine, etikukivid-Arent Passer. Michel Sittow.
Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal karvane ning seepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta on rõõmus või kurb. Iseloomult oli Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. 2.2 Milliseid inimesi sümboliseerivad novelli tegelased. Minu meelest sümboliseeris Popi kergesti alluvat inimest, kes ei suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi
Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile. Üks kergemini vanuvaid villasid. Kõige keerulisem hooldada, karvad kukuvad kergelt ära. Kiud väga libedad, peened, kerged. Väga soojapidav. Hea niiskusimamisvõime: võib imada iniskust kuni 60% massist ja ei tundu seejuures märjana. Ainuke looduslik kiud, mida kedratakse kohe pärast pügamist. Kasut: segades teiste villadega (lambavilll) nt ravipesu, vilt, rõivad. MOHÄÄRVILL (MW) Angoorakits Kallis ja raskesti kättesaadav kiud. Väga pikk kiud, iseloomuliku läikega. Värvus: valge, vahel hallikas või pruunikas, harvem must.
5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel igal kolmekümnel sekundil. Kui Coco Chanel eelmise sajandi 20ndail musta ja vöökohata tuppkleidi Vogue`is lagedale tõi, oli see tollaste keerukate kleidikonstruktsioonide taustal sensatsioon, pealegi peeti musta seni sobivaks vaid leina puhul. Võitis igatahes mugavus lihtsat musta villast või siidist kleiti hakkasid kandma nii toatüdrukud kui ka peened daamid. See mõjus elegantselt igal aastaajal ja igas olukorras, pealekauba ei määrdunud. Windsori hertsoginna Wallis Simpsongi tunnistas, et väikest musta kleiti ei asenda miski. Hiljem hoidsid kleiti moepildis sansoonitar Edith Piaf ja filmiiludus Marilyn Monroe. 60ndail tabas maailma lausa väikese musta buum, eeskujuks stiiliikoon Jackie Kennedy ja Audrey Hepburn filmis «Hommikusöök Tiffany juures». Moodsad kleidivariandid ei pruugi sugugi olla enam ranged, avar
Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum · Tsement on mineraliseerunud (45-50%) ja sisaldab kollageeni · Atsellulaarne tsement - katab õhukese kihina hambajuure dentiini · Tsellulaarne tsement kattab hambajuure apikaalset kolmandikku · Rakud - tsementotsüüdid talitlevad kogu elu, kujult väga sarnased luurakkudega Periodont periodontium Tsementi ümbritsev ja hammast hambaalveoolis kinnitavav sidekude - hamba kandesidemed
maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes. Imijuurteks on juurte peened, juurekarvadega varustatud tipulähedased osad, mille põhiülesandeks on vee ja mineraalainete hankimine mullast. Leht Lehe ülesanded ja kasv. Lehe põhiülesandeks on fotosüntees. Peamised lehte varrest eristavad tunnused on lehe kasvu toimumine ainult teatud piiratud aja vältel, ja see, et leht harilikult endal teisi organeid ei kanna. Ontogeneesis arenevad lehed varre tipmisest algkoest külgmiste väljakasvudena. Lehe kasv võib toimuda areneva lehelaba paljudes osades samaaegselt
Loo sõnum: Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna. Loo puänt, üllatav pööre: Kui mees üles ärkas, kas ta võttis omaks, et ta on käinud "Puhastustules" ja võtnud omaks muutused.Naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et ta käis "Puhastustules" 4.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Rinaldo d Asti -Ta oli kaupmees, kellel arvatavasti raha puuduse pärast ei kannatanud.Rinaldo oli pikk, ilusa ja meeldiva näoga.Tal olid peened kombed, oli noorepoolne mees.Uskus püha julianust, ning see usk aitas teda tema eluteel. 2.Röövlid - Nad olid elanud nurjatut elu, mis sundis neil hakkata röövimama, kujutan ette et nad nägi välja kui vaesed kaupmehed.nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul.Väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. 3.Markii ja Daam-Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas.Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja
Mittesüttiv Pulbriline: MITTE lahtist Tulekahju korral tuld, MITTE sädemeid ja ümbruskonnas TULI MITTE suitsetada. kasutada asjakohast tulekustutusvahendit. Väga peened osakesed Vältida tolmu kogunemist: moodustavad õhuga suletud süsteemid, tolmu PLAHVATUS plahvatusohtliku segu. plahvatuskindlad elektriseadmed ja valgustus. Köha. Pinnapealne Kohalik Värske õhk, puhkus. hingamine. Neelu tõmbeventilatsioon või Pöörduda arsti poole.
Algul vaid tööstusarhitektuuris või sildade ja raudteejaamade ehitamisel, juba 1781. aastal avati Inglismaal malmist Coalbrookdale'i sild. Kristallpalee aga ehitati 19. sajandi keskel metallsõrestikust ja klaasist. Oxfordi Ülikooli muuseum Pariisi raamatukogu Kaua ei kulunud mõistmiseks, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad kandvate ja kantavate ehitusosade vahekorda muuta. Peened raudpostid kannavad näiteks 1843.-1851. aastatel ehitatud Pariisi raamatukogu lage. Pinge ehitustehniliste võimaluste ja fassaadi konservatiivse kujundamise vahel kasvas. Lahenduseks oli üleminek juugendstiilile 19. sajandi lõpul. Historitsism Eestis 19. sajandil ehitati Eestis neogooti stiilis vanu ümber ja ka uusi kirikuid. Palju on samas stiilis ka mõisahooneid, mille jaoks laenati ideid üle Euroopa. Alatskivi mõisahoone
Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist
Modernism - 19.saj lõpp - 20. saj. I pool Väga laiahaardeline liikumine, mis hõlmab 20.saj I poole kõiki avangardseid isme. Kuigi mõned modernsed ismid ei pruugi olla väga sarnased, oli kõiki ühine joon akademismist lahti ütlemine ja eksperimenteeriva kunsti eelistamine. Samuti otsisid kõik -ismid vastust kunsti ja inimkogemuse olemust puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele. *eksperimentaalne, radikaalne, alateadvuslik Funktsionalism Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne).. Ideed oli suuresti inspireeritud vajadusest luua parem maailm, kuna l...
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogilise...
Merisiilik Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad okasnahksete hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus
Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad Vasall- alamfeodaal Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma,
Mahe roheline pipar on ühtmoodi suurepärane nii kastme kui sealihafilee juurde kui igapäevases pikkpoisis. Rosé pipar ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega roseepipra sees on pruun, aromaatne tuum. See maitsestab mahedalt liha, kana, kala, magustoite ja küpsetisi. Roseepipraga kaunistatud road on pidulaual tõelised pilgupüüdjad. Safran on maailma kalleim maitseaine. Peened safraniniidid on safrankrookuse emakasuudmed, mida korjatakse käsitsi. 25 g kuivatatud safrani saamiseks kulub ligi 3000 õit. Safran annab toidule erilise maitse ja ereda kuldkollase värvuse. Ehtne safran on telliskivipunane ja niitjas! Niitidele lisatakse eelnevalt 1 sl kuuma vedelikku ja need segatakse roa hulka kuumutusaja lõpus. Maitse võimendub, kui safran suhkru või soolaga eelnevalt peeneks hõõruda. Vanilliin on vanilli kuprais esinev maitseaine
Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid. Muld jaotub mullahorisontideks (erineva värvuse, tiheduse ja tüsedusega kihid). Piirid kihtide vahel pole tihti selgelt tajutatavad. 1. Huumushorisont (A) taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Muld on kobe, sest peened mineraalosakesed seotakse org ainega sõmerateks. See on toitainerikas (N ja C) ja tumeda värvusega. 2. Sisseuhtehorisont (saviakumulatiivne) (B) toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Suure rauasisaldusega savi tõttu on see kiht pruuni või punaka tooniga. 3. Lähtekivim (C) mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekkeprotsesse seal veel ei toimu
Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
moodustavad pasta taolise massi, mis õhu käes füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena kihistuvad. Jaotatakse mineraalseteks ja orgaanilisteks täiteained- mineraalsed lahustumatud pulbrid, mida lisatakse värvidele pigmentide kulu vähendamiseks või värvile eriomaduste andmiseks. tavaliselt on täiteained valge värvusega (kriit, talk) pigmendid- väga peened värvilised pulbrid, mis ei lahustu sideaines ja vedeldajas, kuid segunevad nendega ühtlaselt, andes segule oma värvuse. värvuse järgi jagatakse pigmendid akromaatilisteks ehk värvituteks ning kromaatilisteks ehk värvilisteks. kuivamist kiirendavad ained lisaained- ülesanne on mõjutada konkreetseid värvi omadusi soovitud suunas, moodustavad tavaliselt alla 1% kogu mahust Värvide tüübid:
Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikooli filosoofia õppetooli privaatdotsendiks st. sai palka üliõpilaste maksudest. Immanuel Kant luges loogikat, metafüüsikat loodusteadust, matemaatikat, füüsilist geograadiat ja eetikat. Loenguid andis ta nii, et temast saadaks aru, peatudes raskete mõistete juures et neid seletada, arvestades keskmiste võimetega kuulajaid. Tsitaat:
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne
täpne jäljendamine, N. Niepce pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed,
Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse
ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006
peremehe kõige esimeseks ja tähtsaimaks kohustuseks külaliste seisukohase kostitamise, see külalislahkuse seadus oli vankumatu. Külaliste võõrustamist tuli võtta väga tõsiselt, sest peo õnnestumisest olenes ühiskondlik arvamus korraldajast. Feodaalühiskonnas valitsenud arusaamade järgi polnud midagi hinnatavamat peremehe heldekäelisusest- varandust ei tulnud mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli nooblile köögile iseloomulik toitude värvimine ja kallerdamine. Liha või kala kallerdises oli esindussöök. Toitude värvimisega taotleti nii üllatusefekti kui ka soodsat mõju organismile. Värvained oli peamiselt taimset päritolu- safran andis kollase, petersell rohelise, peet punase, rukkililled ja liiliad sinise, piparkoogid pruuni värvuse. Suur toredus oli ehtsa kullaga kaetud roog. (1)
Funkist minimalismini 1. Kuidas nimetatakse 1919.a Saksamaal asutatud tööstuskunsti kooli? Bauhaus (ametlikult Staatliches Bauhaus) 2. Mille poolest vastandus 1925 esilekerkinud uus art deco stiil funktsionalistlikule stiilile? Kuigi mõlemad stiilid rõhusid tehnilisusele, oli siiski art deco stiil elegantsuse ja ilu stiil võrreldes funktsionalistliku stiiliga, kus ei olnud need omadused väga tähtsad. Dekoratiivkunst tähistas endas helgema tuleviku saabumise ootusärevust ja optimismi, vabaaegset energilist jõudeolekut ja eksootilisi riisimisvõimalusi, kõrgusse pürgivaid hooneid, ekstravagantne elevus kui ka luksuslik glamuur. Hoonete tipuosad tornikujulised, ukseavad kaunistatud ja ümbritsetud kumer-nõgusate ehisviiludega ja ?. Kohati oli tähtis ka kuldselt või metalselt läikiva kroomse kuma demonstreerimine. 3. Mis on assamblaaz, kirjelda. Assamblaaz on kolmemõõtmeline kollaaz. Mit...
1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5. Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) 6. Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. 7. Inimesed lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus
Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel. Väike vereringe Läbib ainult kopsude veresooni venoosne veri viib süsihappegaasi kopsudesse. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus. Kopsuveenide kaudu arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes. Arterid on elastsete seintega suured veresooned. viivad vere südamest kudedesse. Veenid on pehmete seintega suured veresooned. toovad vere kudedest südamesse. Kapillaarid on peened veresooned üherakukihiliste seintega. toimub gaasi- ja ainevahetus. kannavad verd elundite ja kudede vahel. Kõige rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Punased verelibled tekivad punases luuüdis Transpordib hapnikku. Vere valgeliblesid ehk leukotsüüte nii veres kui ka lümfis neid tekib pidevalt juurde luuüdis, põrnas ja ka lümfisõlmedes. kaitsta organismi haigustekitajate eest. Osa neist "neelavad", teised toodavad antikehasid.
Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Mis on erinev sumerite ja teiste rahvaste kunstis? SUMERID (IV - III aastatuhanded e.m.a) Märksõnad: Sumerid kasutasid skulptuuride valmistamiseks eelkõige savi, kuna sobiv materjal
greifi.Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.
Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidiniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest kuni jalatsiteni
- kombaini vale reguleerimine - 20% - liigniiske vilja koristamine - 15% - muud põhjused - 10% • Saagikadude vähendamiseks külvata teraviljaliike ja -sorte vahekorras, mis tagaks viljade järjepideva valmimise – koristuskonveieri. 43 Kuiva vilja koristusjärgne töötlemine • Kaalumine. • Vastuvõtmine (valgpunkrid, kaldenurk 45°). • Eelpuhastamine – eemaldatakse viljast peened (umbrohuseemned, liivaterad jm) ja jämedad lisandid (õlekõrred, aganad jms). • Eelpuhastamisega saab vähendada: - niiske vilja prahisust kuni 5%, - niiskust kuni 2%. • Selle tulemusena võib kuivatite tootlikus suureneda kuni 10%. 44 Kuivatamine • Kuivatamisest sõltub: - seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud
Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka
Tahitilaste tavapäraseks riietusesemeks on pareo ehk puusarätt, mis on mugav ja seetõttu kantakse teda igal ajal ja igal pool. Enamasti kannavad pareosid naised kleidi või seelikuna, kuid palju kannavad neid ka mehed pükste asemel. Pareol on mingite andmete kohaselt 1001 erinevat sidumisviisi, mis on tõenäoliselt teada vaid kohalikele endile. Tahitil on palju ajaviitevõimalusi. Pealinnas Papeetes asuvad peened restoranid, spaad, ööklubid, turud, pärlipoed ja boutique'id. Tahitil saab sukelduda haidega, ujuda delfiinidega, teha dziibisafarit, külastada pärlifarmi, shopata turgudel, nautida ilusat loodust, päevitada jne. Paul Gaugin, kelle nö jalajälgedes on võimalik ekskursioone teha, oli kuulus prantsuse kunstnik, kes elas Tahitil aastatel 1891-1903. Ta ammutas Tahitil elades inspiratsiooni väga paljude oma kunstiteoste jaoks. Saarel
Apteegikaani värvus on väga muutlik, tuntakse palju värvusvorme.Seljapoole taustvärvus võib olla pruun, punakas, rohekasmust, oliivroheline jne. Siiske, kui muutlik apteegikaani värvus ka ei oleks, võib teda alati ära tunda kake kitsa mustrilise pikivöödi järgi.Servad on kollakasoranzid.Kõht on harilikult hästi kirju, kuid võib olla ka ühevärviline.Keha pinda katavad väa pisikesed näsad. Keha on üsna tihke. Apteegikaan purustab ohvri naha kolme lõua abil, mille servi katavad peened hambad.Pärakuava on väike. Apteegikaanid elavad tavaliselt väikestes, madalates veekoudes. Nad võivad taluda ka veekou ajutist kuivumist, kui põhi jääb küllalt niiskeks.Apteeikaanid imevad selroogsete kõigi klasside esindajate verd, kuid peamiseks toiduallikaks on siiski konnad ja imetajad (kõige sagedamini jooma tulevad veised). Katsed laboratooriumis näitasid, et toitudes konnadel said apteegikaanid arstimise
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu
Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed, kael nagu luigel, lokkis kuldsed juuksed vööni, silmad rohelised v sinised, süütu pilk maas ning kahvatu jumega. Kaela pikkust sai juurde, kui kukalt raseerida. Süütu ilme saavutamiseks kitkuti välja kulmud ning joonistati õigele kohale. Samuti raseeriti otsaeest juukseid. Kahvatu jume jaoks tehti tuha ja äädika segu, aga et põsed oleks punased pidi jooma veini. Samas liialdada ka ei tohtinud, muidu oli nina ka punane.
Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jämeda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ära pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Teelehed. Teekotid. Must tee Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nime kannavad lehed, mis on väiksemad keskmise suurusega ning jämedamatest pekoe lehtedest
Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Seal vastandatakse kahte eluviisi. Vana metsaelu, kus inimesed on kütid, aga see käib ussisõnadega. Seal on elu lihtne, sest saavad loomadega manipuleerida. Teine on uus moodne külaelu, mille tõid ristirüütlid,kus leiba saadakse raske tööga ehk elu koosnebki põhiliselt töötegemisest, ussisõnad on unustatud ja loomi ning loodust kardetakse. Uus korraldus on kasulik just ristirüütlitele, aga eestlased peavad seda auasjaks, sest saavad uued peened kombed ülevõtta. Muutuvad järjest rohkem sõltuvamaks teistest, ei ole enam iseseisvad ega omanäolised. Romaan hoiatab meid ohtude eest nagu globaliseerumine. Kui me võtame kõik uue üle, siis ei pruugi me rahvana enam alles jääda. Näidend ,,Eesti matus". Vihjab romaanile ,,Tõde ja õigus" tegelaste, suhete, teema kaudu. Näidendis korraldatakse vana Andruse matused-peied, sinna on tulnud lapsed, naabrid ja nende pered
ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna. Järgi jääb hall tuhk. Märguvuskatse. Vette asetamisel jääb vee pinnale, mõne aja möödudes tundub olevat kergelt niiskunud. Atsetaatkiu omadused: · Kiud on väga peened · Kiud on väga elastne · Kuivab kiiresti · Ei kortsu, ei vaja triikimist · Kuumustundlik · Hea soojapidavusega · Väike hõõrdekindlus, elektriseeruvus · Ei ole aldis hallituse tekkimisele
(Katkendid) 2. Tegelikult sündisin ma külas, mitte metsas. Minu isa oli see, kes otsustas külla kolida. Kõik ju kolisid, või peaaegu kõik, ja minu vanemad olid ühed viimaste hulgas. Küllap ema pärast, sest temale ei meeldinud külaelu, teda ei huvitanud viljakasvatus ning ta ei söönud iialgi leiba. ,,See on solk," ütles ta mulle alati. ,,Tead, Leemet, mina ei usu, et see üldse kellelegi maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja
ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud, karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute ehitati funktsionalismistiilis ka muid avalikkust teenivaid hooneid: koole, kinosid, haiglaid jms. Revolutsiooniline uuendus oli ka Grete Schütte-Lihotzky kavandatud 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12 KÕ2 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1MIS ON KONFLIKT?..........................................................4 1.1Konflikti tüübid..................................................................4 1.2Konflikti tunnused..............................................................5 2MILLEST TEKIVAD KONFLIKTID?........................................7 3KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE?.....................................8 KOKKUVÕTE....................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................11 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elust üks paratamatu o...
2. Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus - Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saasteainete piirväärtus (SPV - µg/m3) - Saasted/lisandid paiknevad õhus ebaühtlaselt - Esmatähtsad saasteained o vääveldioksiid o lämmastikoksiidid o peened tahked osakesed (hõljuvad) kuni 10 µm – mõjuvad hingamissüsteemile (kopsudele), nt tsemenditööstuse peentolm kuni 2,5 µm – osakesed jõuavad vereringlussüsteemi o osoon o benseen o süsinik(mono)oksiid o PAH-d o raskemetallid - Seadusandlus o Välisõhu kaitse seadus (2004) o Atmosfääri õhu kaitse seadus
Areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. 5. Õied ja viljad: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
." , ,, Hirmus värviplätserdus..." , ,,Ogarus..." kirendasid mitmes artiklis. Publik külastas näitust ainult selleks, et nalja saada. Stiilinimetus oli küll algselt iroonilise varjundiga, kuid hiljem muutus see peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. 3 1. Muusikale iseloomulikud jooned Impressionistlik muusika, mis on päris Prantsusmaalt, keskendub hetke ilu nautimiseks. See kunstivool tõi muusikasse peened nüansid, värvivarjundid ning valguse ja varju mängu. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi. Uue ajastu lemmikinstrumentideks
Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on nägus ja tervislik, imab hästi niiskust, laseb õhku hästi läbi ja juhib hästi soojust. Riided kanepist on robustsed ja mugavad, mitmekülgsed ja lihtsad. Juba ammustest aegadest kasutatakse kanepit purjede ja ka telkide valmistamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
