Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Õigusõpetus XI Töötaja on usalduse kaotanud. Siin peab silmas pidama, et kõik rikkumised, mis võivad põhjustatda töötaja usalduse kaotamise tööandja suhtes, peava dolema seotud tööandjale varalise kahju tekitamisega või tema vara ohtu seadmisega. Seda isegi siis, kui on ategemist tarbijate, äripartnerite, krlientide usaldamatuse tekitamisega ülsteisevastu. Usaldamas halvad ärisuhteid ja see avaldab paratamatut mõju tööandja majanduslikule seisukorrale. Ülejäägi kohta vt TLS §104. (Vääritu teo puhul vallandamine - Eelmises konspektis on sellest juttu (pedagoogid, noortetöötajad jne TLS§105, lõige1.) Vääritu tegu – tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskerditeerib töötajat või tööandjat. Tuleb ka arvestada TLS §105, lõige 2. Korruptiivne tegu - §86, punkt 12. Korrumptiivne tegu – vastavalt korruptsiooni vastase seaduse §5, lõige 1, on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ame...
Laps on oma loomuselt teadmishimuline, tunneb vajadust esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungi ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistetav ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga. Laps ei taha mitte ainult tegutseda ja teada, vaid temas on
, Bayliss, P., & Burden, R. (2000). A Survey into Mainstream Teachers' Attitudes Towards the Inclusion of Children with Special Educational Needs in the Ordinary School in one Local Education Authority. Educational Psychology, 20, 2, 191-211. 2.Eesti Puuetega Inimeste Koda. (1995). Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda. 3.Haridus- ja Teadusministeerium. (2009). Eesti Hariduse Infosüsteem- EHIS Alushariduse õppurid ja pedagoogid ning õppeasutuse lisaandmed: kasutajajuhend. Külastatud aadressil http://www.hm.ee/ehis/help/alusharidus.htm#_Toc308003815. 4.Kanep, H. (2008). Uuringu "Hariduslike erivajadustega õpilane koolikaardil, tugiteenuste kättesaadavus haridusliku erivajadusega õpilastele" II osa: analüüs haridusliku erivajadusega õpilastest ja tugiteenuste kättesaadavus õpilastele. Tartu: Haridus ja Teadusministeerium 5.Koolieelse lasteasutuse seadus. (2014). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja
Tema eeskuju järgijad peavad otsima oma lähenemisi mõtiskluse kunstile. Seda tehes astuvad inimesed teele, mida on käidud juba aastatuhandete vältel, sest põhiolemuselt on Marcuse ,,Mõtisklused" iidseks eelkäijaks Nietzsche kaasaegsele avaldusele ,,saa selleks, kes sa oled". Raamat meeldis mulle just seetõttu, et see seob igapäevaelus ettetulevad probleemid inimeste sisemise mina leidmisega. Ma saaksin Rebecca Denneti probleemi samastada õpetajate ja õpilaste vahelise suhtusega, kus pedagoogid mängivad neid n-ö ,,ülemusi". Alati ei ole õpetajatele võimalik meie soovidele vastu tulla, mis paneb meid neis pettuma ning tekitavad ängistust. Ometigi palume me kenasti ning loodame parimat, kuid tuleb ette ka pettumist. Enne raamatu lugemist ei olnud ma kunagi nii sügavalt iseendasse vaadanud ega püüdnud aru saada, miks inimesed sedasi käituvad. ,,Määravad hetked" muutis suuresti minu arusaamu juhtimisega kaasnevatest probleemidest.
selle järgi toimida. Kui õpetaja toetab vanemaid kasvatustöös, siis kasvab ka vanemate enesekindlus. Lasteaed võib seda tugevdada, kui ta teeb koostööd koduga ühiste eesmärkide nimel. Vanemad hindavad kõrgelt seda, mida õpetaja räägib ning mida ja kuidas laps päeval tegi. Vanemad tahavad teada oma lapse kohta võimalikult palju ja eriti oluline on õpetaja suhtumine lapsesse. Samas aitab tihe koostöö peredega õpetajatel lapsi paremini tundma saada. Eelkõige lasteaia pedagoogid peavad otsima mooduseid, et koostöö peredega oleks meeldiv, vahetu ja siiras. Koostööd ei saa kavandada stereotüüpse peremalli järgi, sest iga pere on omanäoline ja unikaalne. Hea koostöö algabki eelkõige lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. 8 KASUTATUD KIRJANDUS
samuti tähtsad, aga ei maksa õnnetusi täiskasvanueas, nagu liblika midagi, kui nad ei muutu inimese enesetunnetuse tiivalöök Amazonase vihmametsas kutsub osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik.
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk professor Jazeps Vitolsi käe all. Võrreldes Tartu ja Tallinnaga oli Riia kontserdielu 1920. aastatel palju rahvusvahelisem ja Bruno Lukk nimetas seda suisa vapustavaks. Kahel korral kuulis Lukk
humaniseeritud kristlus – religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega, kristlusest tuli kõrvaldada kõik see, mis oli ebamõistlik inimõigused – võitlus tsensuuri vastu, trükivabaduse õigus, võimalus vabalt mõelda ja vabalt avaldada oma arvamust Valgustussuundumus sai alguse Inglismaal, kuid tegelikuks valgustusmaaks sai Prantsusmaa. Kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus
Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt. Eetika ja moraal kujutavad enesest üht omapärast mitmetasandilist reeglistikku, mis ühelt poolt iseloomustab ja teiselt poolt tagab sotsiaalsete (huvi)gruppide eksistentsi. Pedagoogid, kerjused, meedikud, pätid, riigimehed, paadialused, sõdurid, ärimehed, tõrjutud, eestlased, kristlased ja suur hulk teisi seltskondi kõigil neil on oma eetika. Kuulumine teatud gruppi eeldab ka teatud käitumisreeglite tunnustamist ja järgimist. Paraku teeb asja keeruliseks see, et inimene kuulub korraga mitmesse gruppi. See tähendab ka mitmete reeglite (mõnikord vastandlike) üheaegset järgimist. Tuleb möönda, et erinevad grupid ei ole oma suuruselt, mõjult jms
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile. Seda õpetavad vanemate kõrval nii lasteaia kui ka kooli pedagoogid, aga ka meedikud. Laste tervisliku toitumise programme on kõige enam rakendatud projektides ,,Tervist edendav kool" ja ,,Tervist edendav lasteaed". Õpilaste toitlustamine ei ole pelgalt passiivne toidu pakkumine, vaid sellega on seotud nii toidu pakkujate, valmistajate kui ka turustajate (koolieinelauad) teadlikkus, mis põimub laste valikute tegemise oskusega. Lapsi saab aktiivse tervisliku toidu valijana tegevustesse kaasata.
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
· Segamängud (kollektiivloominguline, vabaajaline tegevus) ( 2007). · Temaatilised rollimängud mängud, kus lastel on oma rollid ja nad mängivad erinevaid üritusi kujutades inimeste elu, nende tegevust, suheid, töö- ja ühiskondlikku tegevust, näiteks koolimäng, ema-lapse mäng, kauplusemäng, raudtee. Rollimängud arendavad lapse initsiatiivi, loovust, tähelepanelikkust. Temaatilisi rollimänge tõstsid pedagoogid ja õpetajad esile juba ammu aega tagasi. · Liikumismängud eristuvad reeglite, liigutuste tüübi järgi. Nad soodustavad lapse tervise tugevnemist, arendavad ka liikumist. Lapsed armastavad neid mänge. · Õppemängud on spetsiaalselt laste jaoks välja töötatud, näiteks, loto (vaatlus, mälu, tähelepanu) (, 2008). P. Lesgaft uskus et mäng on harjutus, mis aitab eluks valmistada. Mäng on teadlik tegevus, mille ülesandeks on teatud eesmärgi saavutamine
Tol ajal oli sul teine elukaaslane. Ma olin siis juba teel siia maailma, aga rasedus katkes. Ma ootasin 14 aastat. Sa abiellusid teise mehega. Esimene sobis mulle isaks rohkem, aga see läks nagu läks ja nüüd olen ma siin". See kõik võib kõlada kui fantastika, kuid ometi väidetakse, et pärast 1992. aastat sündinud lastest on koguni 90% indigod. Üheks tähelastele iseloomulikuks jooneks on pimeda autoriteediusu kadumine, mis võib näida allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Neile ei avalda mõju nt koolidirektor (suur ülemus) ega laksuandmine. Neid ei saa joone taha käsutada, nende jaoks polegi mingit joont olemas. Tähelastel on ka võime tajuda teistsuguseid inimesi. Tavaarusaama järgi on lapsele see, mida täiskasvanu ütleb, kehtiv tõde. Ja lapselt oodataksegi räägitu uskumist. Tähelaps võtab tõsiselt
mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad 9 riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära,
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete...
§ 17. Hariduslike erivajadustega õpilased (1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. (2) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel. (3) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B- võõrkeele õppest. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 5 nimetatud tunniressurssi.
31.10.1517. a. lõi Martin Luther Wittemberg kiriku uksele 95 vaidluslauset, et kutsuda teolooge tollase akadeemilise kombe kohaselt avalikule vaidlusele. Algas Reformatsioon ehk usupuhastus. VALGUSTUS Valgustuskirjandus on valgustusajasu ideedest kantud kirjandus, mis pärineb 18. sajandist. Valgustuskirjandust iseloomustas sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, rahvas nõudis haridust ja kultuuri. Valgustusajastu kirjanikud olid filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid, poliitikud. Teoloogia kohale asus filosoofia, religiooniväliste vormide asemele tuli vahetu ja loomulik usutunne. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Kodanlik revolutsioon. Suurt populaarsust kogus Daneil Dilfor'i tolleaegne romaan Robinson Crusoe'st. Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need,
Valgamaa 11 Lääne-Virumaa 33 Ida-Virumaa 55 2.5 Tähelepanekud töökuulutustes Kõige enam vajatakse tööturule oskustöölisi. Nõutakse vähemalt keskharidusega või keskeriharidusega ja varasema töökogemusega tööjõudu. Nõutakse eesti keele oskust ja ausust ja kohusetundlikkust tööülesannete täitmisel. Vähem oli tööpakkumisi kõrgharidusega inimestele välja arvatud pedagoogid ja esmasel analüüsil ei olnud ühtegi töökuulutust, kus oleks oodatud tööturule põhihariduse ja piiratud keeleoskusega. 12 CV-Onlinis oli vähem töökuulutusi ja need olid suunatud rohkem kvalifitseeritud tööjõu otsijatele. CV-Keskuses oli enam töökuulutusi ja töökuulutused olid suunatud väljaõppinud oskustöölistele.
Keelekasutuses on sõnaga kool seotud mitmeid kohustusi, eesmärke, reegleid, majanduslikke ja organisatsioonilisi vorme. Kasvatus - pikaajaline, eluaegne - inimese pidev mõjutamine - terviklik, inimest mitmekülgselt mõjutav - taustal harituse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus - organiseeritud, süstemaatiline - kindlatele eesmärkidele suunatud - perioodiline, koolitusel on algus ja lõpp - toimub institutsioonides - koolitust annavad professionaalsed pedagoogid. On väidetud, et kasvatus on pedagoogiline, koolitus aga poliitiline. Seda põhjendatakse tõsiasjaga, et kasvatusvõimalusi on rohkesti, koolitusvõimalusi seevastu napilt. Kui nappe koolitusvõimalusi hakatakse jagama, tuleb kodanike diferentseerimiseks kasutada võimu. Selle arusaama järgi on tegevus alati poliitiline, kui kõne all on nappide ressursside jagamine või kui püütakse saavutada eesmärki, milleks on vaja kasutada võimu. Õpetus ja õppimine kuuluvad teatud viisil kokku
Rase, alaealine, arsti ettekirjutusega EI tohi tööle rakendada ei puhkepäeval ega riigipühal. Teise grupi puhul vajalik kirjalik nõusolek. 6. Puhkused. Puhkuste liigid. Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on: 1) põhipuhkus 28 kal.päeva. Pikemat puhkust saavad: alaealised(35p), töövõimetuspension(35kal.p), riigiametnikud(35kp), pedagoogid, raviasutuste, hooldekodude pedagoogid/spetsialistid(56kp) 2) lisapuhkus. Teatud tööde puhul:allmaatööd 14kp, tervist kahjustav töö 5-7kp, muud juhud 3- 14 kp. Antakse kas põhipuhkusega koos või eraldi. 3) vanemapuhkused; 4) palgata puhkus. Iga-aastane tasuline puhkus. Puhkuse andmine tööaasta eest Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis
aprillil. Kuid 1. aprillil teatas direktor, et vastust õpilaste palvekirjale lähemal ajal ei anta. Õpilased P. Aavik ja A. Miikman tulid nagu ühest suust otsusele: siin ei aita muu kui streik. Streik viidi läbi täielikus üksmeeles. Kogu nelja päeva kestel keegi kooli ei ilmunud ja nagu ette teatatud, tulid streikijad jällegi kohale 4. aprillil kell 12. Veel samal õhtul toimus kuratooriumi koosolek ja Triik kinnitati edasi kooli õppejõuks. Seega näeme, et ,,Pallase" pedagoogid ei olnud noori varustanud mitte ainult erialaste teadmistega, vaid olid nendest kasvatanud ka tõelise seltsimeheliku kollektiivi, kes oli võimeline ühiselt oma tõekspidamiste eest võitlema. Mis oli siis Triigi puhul säärase õpilaste siira kiindumuse põhjuseks? A. Lamp-Mikk: ,,Triik võlus õpilasi oma suure isikuga, oma suure taktitundega. Tema puhul oli alati tunda, et ta armastas oma õpilasi ja kui ta ka vähe rääkis, ometi tajusime, et ta
Rahaliselt on 1,5 kordne tasu. Ületunde tohib teha 8 tundi nädala kohta. Tööandja saab nõuda ületunde, kui on midagi väga tähtsat. Range arvestamine. · Puhkused: 1. Kollektiivpuhkus. 2. Vanemate puhkus. 3. Õppepuhkused. 4. Palgata puhkused. 5. Tööpuhkus. · Puhkuste kestvus: on töötajatele 28 kalendripäeva; alaealistele 35 kalendripäeva; avalikud teenistujad ehk ametnikud 35 kalendripäeva; haridustöötajad: õpetajad, pedagoogid neil on 56 kalendripäeva. · Täiskasvanute koolituse seadus: TäKS · Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1. Puhkus antakse kalendriaasta kohta. 2. Puhkus antakse kalendripäevades. 3. Puhkus andmine ja kasutamine on kohustuslik.Puhkust kasutada saab 1 aasta. 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult: Ühes terves jaos. Võib puhkust võtta ka osade kaupa, aga tingimus on see, et ühe osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva
otsa. Järelikult on vaja kasvatajale oma aega, mille ta sisustab tähelepanu pööramisega endale ning tehes tegevusi, mida armastab, kuid mis kipuvad igapäevase ameti juures tahaplaanile jääma. Leian, et enda armastamine on õpetaja professiooni juures väga oluline osa, sest ilma selleta ei suuda ta teisi aksepteerida ega armastada. Mis puutub õpetaja professiooni kui ametisse, siis on see loomulik, et tuleb võta täiendkoolitusi, et ennast ametialaselt pidevat täiendada. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2011). Kui lapse või täiskasvanu esimene õpetaja on halvasti koolitatud ja puudulikult motiveeritud, jääb nõrgaks põhi, millele kogu edasine õppimine rajatakse (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 142). Pedagoogidel peaks olema võimalus viibida kogemuste saamiseks mitmesugustes majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu sfäärides
KOKKUVÕTE Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa "oma kaasavara", milleks on · ARENGUEELDUSED esivanematelt · UURIMISE JA AVASTAMISE TUNG; · Arengu SOODUSAEGADE RIDA, mis on omavahel kindlal viisil seotud. Need on asjad, mida kasvatajad muuta ei saa. Iga laps on eriline, ainukordne. Samas sünnib laps KASVUKESKKONDA · Mis võib olla arenguks soodne · Võib arengut pidurdada · Võib arengut pärssida Pedagoogid ja vanemad, kes lapsega tegelevad tema sünnist alates kuni isiksuse küpsemiseni peavad hoolitsema selle eest, et see kasvukeskkond, kuhu iga konkreetne laps on sündinud, oleks võimalikult soodne tema igakülgseks arenguks. Teades seda, kuhu peaks laps oma arengus jõudma, millised on lapse vajadused, kuidas neid rahuldada nii, et nende kaudu ja abil areneks emotsionaalselt, intellektuaalselt ja füüsiliselt küps isiksus, on pedagoogil oluliselt lihtsam organiseerida oma igapäevast tööd
kasvanud või on ehk kõik lapsed rahutumaks läinud. Skeptikud avaldavad arvamust, et võib- olla on nüüd välja mõeldud moediagnoos, et säästa vanemaid arvamusest, nagu oleksid nad oma lapsi valesti kasvatanud. Selgelt teistest erinevad lapsed liigitatakse aga järjest nobedamini raskestikasvatavateks ja erikooli vajavaks. Samas vaieldakse selle üle, kas sündroom on haigus või puue, kas sekkuma peaksid pedagoogid, psühholoogid või meedikud. Pregune segadus mõistetes näib mõnikord olevat peaaegu niisama suur kui segadus laste sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3
meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid. Kolmandaks levitab massimeedia noortes illusiooni, et suhteliselt väikese vaevaga on võimalik teha kiiresti karjääri ja teenida head palka. Seega peame võimalikuks, et tehnoloogiliste erialade vähene populaarsus on tingitud mitte noorte andetusest võin tõrksusest vaid ühiskonnas väljakujundatud hoiakutest, mis väljendub eelkõige haridussüsteemi mahajäämuses ja uute ideede puudumises. 3 Õpetajate palgad Eestis.
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Rühmadesse võetavate laste arv sõltub nende vanusest- sõimerühmas 14+2, liitrühmas 18+2, lasteaiarühmas 20+4. Siiski võib laste arv rühma nimekirjas veelgi kasvada, seda seetõttu, et on lubatud võtta osad lapsed rühma osalise ajaga, mistõttu on kokkuvõttes võimalik rühma suurust veel 2 lapse võrra tõsta. Erivajadustega laste rühmades sõltub laste arv sellest, kui suure puude või häirega on tegemist. Teiseks oluliseks aspektiks on lasteasutuste töötajad. Eestis on nendeks pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse direktor (Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse seadus). Iga lasteasutuse töötaja peab vastama seaduse poolt kinnitatud kvalifikatsiooninõuetele, et neil oleks lubatud lastega töötada
", ,,Mis veel on selle juures oluline?" jms. Samal ajal, kui vaataja oma arvamust väljendab, osutab diskussiooni juht pildil kõnealustele objektidele. Rohkem infot visuaalse mõtlemise strateegiate kohta: Kadi Rinaldo tutvustus KUMU lehel http://www.ekm.ee/kumu.php?p_id=41&id=548. Dialoogiline vaatamine (Wilson McKay ja Monteverde 2003). Dialoogiline vaatamine on kunstiteose nautimise viis, kus vaatajal tekib ja ta sõnastab võimalikult palju küsimusi. Kunstiteadlased ja pedagoogid Sara Wilson McKay ja Susana R. Monteverde on kirjeldanud kolme võimalikku teose vaatamisel aset leidvat dialoogitüüpi: 1. Dialoog kahe vaataja vahel, kes vaatavad sama teost. Vahetatakse tähelepanekuid, esitatakse küsimusi ja pakutakse välja vastuseid. Teise inimese vaatepunkt laiendab märgatavate nüansside ringi. Oluline on vaba ja võrdne mõttevahetus. 2. Sisedialoog, mis toimub vaataja mõttes, kui ta otsib kontakti või vaatleb kunstiteost.
Kes on indigolaps? Kas kõik pärast 1980. aastat sündinud on indigolapsed? Indigolaste jooni oli inimestes olemas ka enne 80ndaid. Ent selleks kümnendiks oli uue maailmapildi kandjaid ühiskonnas juba nii palju, et neid ,,uute lastena" märgati. Praeguste 10aastaste hulgas on indigolapsi uurijate hinnangul üle 90%, 20aastaste hulgas veidi vähem. Üheks tähelastele iseloomulikuks jooneks on pimeda autoriteediusu kadumine, mis võib näida allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Väljakutse vanematele Tähelastel on ebaharilikult tugev võime protsesse ja inimesi läbi näha. See võib väljenduda kohatukspeetud avameelsuses laps võib öelda täiskasvanule midagi väga ootamatut ja õiget. Valusat tõtt, näkku ja otse. Nad on mõneti nagu väikesed täiskasvanud pisemad vaid
Autoritaarne hoiak on selle ideaali täielikuks vastandiks. Õpetajad muutuvad autoritaarseks, kui neil puudub vajalik sisemine rahu ja südamlik andumus lapse elavale loomule. Juba Rudolf Steiner tegi ettepaneku muuta õpetajakutse aeg-ajalt elulähedasemaks, andes õpetajale regulaarselt õppetöövaba aasta, mil ta töötaks näiteks majanduse valdkonnas. Õppetöö inimest arendav mõju sõltub suures osas sellest, kas pedagoogid püüavad laste ja noorukite arenguga sisemiselt kaasas käia ning sealjuures oma arusaamist ja mõistmisvõimet pidevalt liikuva ja arenevana hoida. Pidevalt arenev arusaamis- ja mõistmisvõime ei saa jäägitult anduda ühelegi kindlale ettekujutusele inimesest. Rudolf Steiner oli arvamusel, et kui tahta inimesi ja maailma mõista, tuleb välja kujundada võime katsetada pidevalt täiesti uusi vaatenurki. 3.4 Tundlikkuse arendamine hingeliste omaduste suhtes
käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus 1. Haridus a. Koolid poistele alates 7. eluaastast. · Lugemine ja kirjutamine · Muusika · Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). · Gümnastika sportlikud harjutused. b. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. c. Rikastes peredes: · Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) · Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. d. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:
korral ja ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks Hüvitatakse kas: rahas lisatasu mitte vähem kui 50% palgamäärast puhkepäevadel ja 2kordne palk riiklikel pühadel vaba aja andmisega Mall Gramberg Puhkuse kestus ja liigid Põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud puhkus: alaealised, osaliselt töövõimetud isikud, ametnikud 35 kalendripäeva, Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (loetelu kinnitab valitsus) Lisapuhkust 314 kalendripäeva antakse allmaa, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötavatele isikutele Mall Gramberg Puhkuse andmise kord Puhkust antakse tööaastate eest vastavalt puhkuste ajakavale. Teatud juhtudel on töötajatel õigus nõuda puhkust endale sobival ajal (rasedal, alaealistel, lapsevanematel lapse koolivaheajal jt)
oma grupi liikmete eest. Nende õpetajate range järelvalve all hakkasid poisid kirjanduslikke tekste pähe õppima, aru neist polnud veel tarviski saada. See tegevus algas kümnendast eluaastast. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13- aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15-aastaselt asusid nad õppima hiina klassikat ning kogemustega pedagoogid aitasid neil valida neile sobivama ja meeldivama suuna sõjalises juhtimises. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õppimist oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Säärane individuaalõpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Kui noormees oli seni olnud õppimises edukas, võis ta jääda õppeasutusse või minna riigi teistesse õppeasutustesse õpinguid jätkama, et end veelgi täiustada. Eksamitel läbikukkumine
Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina. 7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses. Tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli Tüdrukud tegid Spartas läbi ühiskondliku iga pere asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- kasvatuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli ja käsitööalase ettevalmistusega. Sparta naise positsioon kõrgem (kuna mehed eemal, siis naised kodus peremehed)
inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt. Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3). Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane. Keeltes esinevad sõnade rikkad sõnavarad nagu murde või slängisõnavara. Seetõttu on ilmne, et murdesõnavara moodustavad murdesõnad, nii öelda sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Slängi sõnavara on populaarne noortel inimestel, kes kasutab seda igapäevaselt. Sõnavara on pideval muutumisprotssessis. Paratamatult jõuab keel sinna, kuhu viib kultuur
Saavutatud staatus (USA) ) Ühiskonna põhiklassid/kihid 1 Ülemkiht e. kõrgklass ---- väike osa rahvastikust, omavad rikkust ja võimu, vana (Morganid, Rockefellerid), uus (Bill Gates) 2 Keskkiht e. keskklass "valgekraed"----- enamus elanikkonnast- osakaal kasvab "vana keskklass" ---- väikeomanikud, farmerid jne. Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ; 3 klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne ja/või poliitiline jõud. Sotsiaalne mobiilsus Mõiste võttis kasutusele Pitirim Sorokin (1889 1968) ---- "Social Mobility" -1927.
Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. (2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. § 21. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus (4) Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast...
tarbetuid, rumalaid abielusid, milliseid toimub meil igavuse ja jõudeoleku pärast tuhandeid, kui poleks äkki juhtunud Kolossalische scandal. Peab ütlema, et Varenka vend Kovalenko vihkas Belikovi esimesest tutvuse päevast peale ega võinud teda kannatada. ,,Ma ei mõista," ütles ta meile, kehitades õlgu, ,,ei mõista, kuidas te seedite seda luutijat, seda ilget lõusta. Äh, mu härrad, kuidas te võite siin ometi elada! Õhkkond on teil lämmatav, läpane. Kas teie olete pedagoogid, õpetajad? Te olete tsinovnikud teil pole teaduse tempel, vaid komblusvalitsus, teie juures haiseb hapult nagu politseiputkas. Ei vennikesed, elan veel pisut aega siin ja sõidan siis kodutallu ja hakka seal vähke püüdma ning noortele väikevenelastele lugemist õpetama. Sõidan minema, aga teie jääge siia oma juudaga, - et ta lõhki läheks!" 4
õpetust planeerida ja läbi viia väiksemates allrühmades või individuaalses vormis. Lapsele, kes oma arengutasemelt rühmakaaslastest oluliselt erineb (kusjuures enamasti on tegemist erivajadustega lapsega) koostatakse vajadusel individuaalne arenduskava (edaspidi IAK). IAK on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise (Häidkind & Kuusik, 2009). IAK koostavad rühma pedagoogid vajaduse korral õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Kuna IAK koostamine on meeskonnatöö, siis selles peaksid osalema kõik lapsega tegelevad täiskasvanud – õpetajad, õpetaja abi, erialaspetsialistid, tervishoiutöötaja, 12 juhtkonna esindaja, lapsevanemad
- kooli eelarve koostamine ja juhatusele kinnitamiseks esitamine; - õpilaste arvu määramine kooli klassis või õpilaskodu rühmas, arvestades õppeasutusele õigusaktides kehtestatud piiranguid; -kooli personali koosseisu soovitamine mittetulundusühingu juhatusele; -direktori iga aastase kooli arengukava täitmise, kooli eelarve ja majandusaasta ülevaate ära kuulamine. 7. KOOLITÖÖTAJAD 7.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja muu personal. 7.2. Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor. 7.3. Personali ülesanded ja kohustused , õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhikirja ja töösisekorraeeskirja, ametijuhendite ja töölepingutega. 7.4. Personaliga sõlmib töölepinguid ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Direktoriga sõlmib töölepingu ning muudab ja lõpetab selle
Nagu referaadis näha, ei jää eesti heliloojate teosed ainult Eestimaa pinnale. Need on levinud üle maailma. Paljud heliloojad on suurelt tunnustatud eestis, aga ka välismaal. Nende vanusevahe ja sünnistaatumid on erinevad ja ka elukohad ja jõukus, kuid naid kõiki seob üks ja seesama heli loomine. Heliloojatele on see omane, nagu töös välja tuli, et kui sa oskad juba heli luua siis oskad sa ka seda õpetada. Peaaegu kõik heliloojad on pedagoogid omal alal. 24 Kasutatud allikad · www.koolielu.edu.ee · www.wikipeedia.org · www.google.ee · www.helilooja.ee · www.emic.ee 25
Keda me oma ellu sisse laseme, on teie asi, kõik ei pea sisse saama. Reproduktiivtervisega seotud probleemid- müüdid, tundetarkus, lahutused, sünnitus, suhete probleemid (lõpetamieprobleemid, kuidas lahutada nii, et mõlemad terveks jääks), lahutused võiks olla madalam protsent, pered võiks rohkem koos olla, ühiskondlik surve. TEINE LOENG Kes peaks tegelema tervisega? Teie ise! 1)Riik 2)Haridus, kool (meedikud, sotsiaaltöötajad, pedagoogid, süsteemne, täpne ja reeglipärane süsteem), teadlikkus, et inimesed säilitaksid teadlikult tervist. 3)Vanemad, kodu- nii emotsionaalne, kui füüsiline keskkond. Milline on vanemate suhe ja mis keskkond sinna luuakse. Mida vaja teada, et õpetada tervist? Arengupsühholoogia Bioloogia Sotsiaalpsühholoogia Suhtlemispsühholoogia (kuidas grupp tööle panna) Metoodika (pead ise ka uskuma, mida räägite, pead ise ka olema elujõuline,
oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes. (Haamer...2010) Siin ongi väga oluline oskus inimestele abistavaks olla. Usun, et nõustamist peaksid kasutama enamus koolis töötavad õpetajad ja muud spetsialistid. Vajalik on pakkuda tuge ja olla inimeste jaoks olemas ning usun, et määravaks ei ole siinkohal eelnev haridus. Seda peaksid paljud erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed oskama, kindlasti kuuluvad siia pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, politseinikud jne. Ametnikud, kes pidevalt inimestega suhtlevad. Õppenõustamiskeskustes teostavad nõustamist ühel või teisel moel kõik seal tegutsevad spetsialistid, kellel samuti on olemas oskused nõustamaks abivajajaid. Nõustaja peab kindlasti omama vastavaid teadmisi ja tuginema oma praktikale (Haamer...2010). Oluline on olla teadlik oma kompetentsi piiridest. Kui nõustataval on probleem, mis ületab
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
