samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus. Seetõttu poolehoid Sm-le hakkas Rumeenias kiiresti vähenema. Tekkisid mõjukad teisitimõtlejate ringkonnad, olid huvitatud senise diktaatorlikult valitsenud marssal Antonescu tagandamisest, otsustavaid samme enne 1944 ei astutud. 1944 veebruaris jõudis Punaarmee Rumeenia piirile, jäi sinna peatuma. Passiivsusest sundis NL juhtkonda Rumeenia suhtes loobuma kartus selle ees, et lääneliitlased võiksid ise avada Balkanimaades uue rinde. Churchill oli juba varem kõnelenud, et Balkanimaad olid Eur pehme kõhualune. 1944 suvest peale polnud põhjust oodata, et lääneriikidel õnnestuks avada kolmas rinne. Stalin otsustas seada läänepoolsed liitlased sündinud fakti ette. Aug lõpus 1944 läksid kaks Punaarmee rinnet rünnakule Rumeenia vastu.
23. mail vallutasid Saksa väed Riia, kus üritati Punaarmeelastele kätte maksta. Tänu sellele ajaviitmisele Riias kadus kontakt Landeswehri ja taanduva Punaarmee vahel. 10.10.12 Võnnus hakkas lätlastega läbirääkimisi pidama Nikolai Reek - edastas Laidoneri nõudmise Landeswehrile. Reek keeldus landeswehrlastega rääkima, sest nendel puuduvat tema arvates volitused selleks. Läbirääkimisi ei toimunud. 06. juunil haaras initsiatiivi Landeswehr. Eesti väed olid jäänud peatuma põhjapoolsele joonele. Läti polgu häda oli see, et see oli äsja konstrueeritud - polnud saanud väljaõpet ja puudusid igasugused lahingukogemusi, seevastu vastasel Landeswehril oli kogemusi aga küllaga. 6. juuni õhtuks oli Võnnu langenud Landeswehri kätte. 9. juuni hommikuks ei olnud kumbki pool saavutanud otsest edu, rindejoon poolkaare kujuliselt ümber Võnnu linna. Sellises olukorras sekkusid Antandi riikid -
levis hiljem üle kogu Euroopa. Kõrgbarokk langeb kokku päikesekuningas Louis XIV valitsemisajaga. Ehituskunstis pannakse põhirõhk suurtele lossi- ja pargiansamblitele, samal ajal kaob prantsuse arhitektuurist lõplikult itaalia mõju. Ilmekalt peegeldub see Louvre`i idafassaadi ehitamise loos, kus telliti küll Itaaliast kohale Bernini, ei jäädud aga rahule tema poolt pakutud dünaamilise lahendusega ning jäädi siis peatuma C. Perrault (1613-88 ) pakutud kavandil, mis arendas edasi Palladio laadi. Perrault andis idafassaadi korintose stiilis sammastikuna, mis toetub lihtsale alumisele korrusele. Lähedust baroki tundemaailmaga võib aimata ainult paariti asetatud sammaste rütmilises kordumises. ( Idafassaadi nim. arh. ajaloos Louvre`i kolonnaadiks ). Lõplikult väljakujunenud klassitsistlik suund leidis prantsuse arhitektuuris edaspidi järjekindlat rakendamist
366 tasa sisse ja hõikasin äkki nii valjusti kui jaksasin. Ta ei liikunudki! Oo, Huck, ma hakkasin valjusti nutma,, võtsin ta käte vahele ja ütlesin: «Oh sind vaest väetikest! Andku issanda jumala arm andeks vaesele vanale Jimile, sest ta ise ei suuda endale eluilmaski andeks anda!» Oo, ta oli haigusest täitsa kurt ja tumm, Huck, täitsa kurt ja tumm -- ja mina olin tema vastu nii paha!» 24. PEATÜKK Järgmisel päeval jäime õhtu eel jälle peatuma väikese pajudega kaetud saare varju peaaegu keset jõge. Kummalgi kaldal oli küla ning hertsog ja kuningas hakkasid nõu pidama, kuidas neid külasid pügada. Jim rääkis hertsogiga ja ütles, et loodetavasti kestab see ainult mõned tunnid, kuna tal oli kangesti tüütav ja igav päev otsa nööriga kinni seotult vigvamis lamada. Kui me ta üksi jätsime, pidime ta ju kinni siduma, sest kui keegi oleks juhtunud teda nägema
oma algt¨ahendusega, on vaid h¨a¨aldusosuti, v~otmeks on `edasiminek' . [ 85] kui k¨ ulge tulema , sama kui . 174 [Henshall 88] valge vesi s.t. madalik, mis sobilik ankru heitmiseks ehk peatumiseks. [ 94] pole seotud algse t¨ahendusega `t~oru', on vaid h¨a¨aldusosuti, aga madalik. [ 85] h¨ a¨aldusosuti, t¨ahenduses `ligidale t~ombama', kalda¨a¨ar t~ombab laevu peatuma. 171 [Henshall 88] t¨ahenduses p¨oial, mis on olulisem n¨app ning juht. [ 94] seletab siin kui h¨a¨aldusosutit , mis vanahiina keeles t¨ahendas vanemat meest. [ 85] siin h¨a¨aldusosutina t¨ahenduses suur, andes koos v~otmega juhi t¨ahenduse. 174 [Henshall 88] foneetiliselt l¨o¨omine, koos s~ormek¨ uu¨nega. [ 94] annab kujutama foneetiliselt l¨o¨omise heli.
150 1 j¨arjekorras j¨argmine《名詞》 5 kordade loendur《単位》 2 j¨argnema, j¨argmisena tulema, 6 mingi tegevuse ajale viitav, tookord 異字同訓 j¨argmisena olema《動詞》 ⇒ 接 — 《名詞》 つぐ VERB 7 o¨ o¨ majas olema, u¨ heks o¨ o¨ ks peatuma, 3 j¨argnevalt《副詞》 laagris olema《動詞》 4 j¨arjestus, j¨arjestatus, kord《 名 詞 》 8 peatumiskoht, koht《名詞》 義類 ⇒番 技 キ〔漢〕 ギ〔呉〕 たくみ〔訓〕 わざ〔訓〕 ¨ OKE LO ¨ 7
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
integraal. Nagu juba sõnadest aru saada, läheb siin asi üpris tehniliseks kätte. Ilm- selt peab seda osa lugema mitu korda. Siiski peljata ei maksa, sest pea kõikidest neist keerulistest mõistetest saab mõelda ka geomeetriliselt: pidevus tähendab, et funktsiooni graafikul pole auke; tuletis iseloomustab funktsiooni graafiku tõusmise või langemise kiirust; integraal arvutab funktsiooni graafiku alla jäävat pindala. Pindalade ja ruumalade juurde jääme peatuma ka osas 8. Pöördume tagasi liht- samate küsimuste juurde ja räägime, mida üldse tähendab mõõtmine ning kust pärinevad paljud koolis kohatud pindala ja ruumala valemid. Teatud määral oleme selles peatükis rangusest loobunud, sest nii mõneski kohas on intuitsioon tundu- valt olulisem ja ilusam kui tehnilised detailid. Et intuitsiooni siiski alati ei saa usal- dada, näitab samas kohe peatselt Kochi lumehelves. See on tükike matemaatilist
jätkata: ,,Jälle on leivatükid üks paks, teine õhuke. Seda lihtsat asjagi ei suuda te ära õppida." ,,Mitte ennast siin erutada," tõreles tädi Ramildaga. ,,Jäta see minu hooleks, mina olen sellega harjunud. Mina võin kas hommikust õhtuni pahandada, see ei tee mulle midagi. Sina mine siit ära, mine oma tuppa; sa tead, mis papa ütleb." ,,Ma lähen, ma lähen, tulin ainult silmapilguks, ma pole ju millalgi käinud," vastas Ramilda uksele lähenedes, kus ta jäi peatuma, et küsida: ,,Armas tädi, mis sa arvad, kas Köler saab taeva? Küsisin härra Paasilt, aga tema ei tea, sest temale pole seda üles antud ega ka küsitud. Aga mis sina arvad, armas tädi?" ,,Misukeste tühiste küsimustega sina küll oma pead vaevad!" ohkas tädi. ,,Mis peab sinust nõnda saama." ,,On see siis nii tühine küsimus, kallis tädi?" küsis Ramilda nagu nukralt. ,,Meile inimestele on see üsna tühine küsimus," seletas pr. Malmberg. ,,See on jumala asi, kes
patsienti vabastada) peavad hoidma sündmuskohale võimalikult lähedale, kuid säilitama siiski piisava vahemaa, et patsiendi tegelikku päästmist mitte takistada. Eriti häiriv on tohutu lärm, mida tekitavad rohked erinevate päästmisseadmetega sõidukid. Ka kasutuses olevate sõidukite heitgaasid võivad patsiendile liiga lähedal paiknedes järgnevat negatiivselt mõjutada. Päästeteenistuse rasked sõidukid peaksid peatuma sündmuskoha ees, et seda täiendavalt kindlustada. Kiirabisõidukid peaksid võimaluse korral sündmuskohast mööda sõitma ja parkima põikiasendis, et oleks segamatult võimalik ükshaaval kiirabiautodesse kannatanut paigutada ning sündmuskohalt ära sõita. Looge endale esimene täpne ülevaade sündmuskohas valitsevast olukorrast. Hinnake õnnetuse mahtu ja -olemust, ohvrite hulka ja võimalikke ohte. Andke hinnang tegelikule olukorrale. Kas päästmiseks on piisavalt vahendeid?