Arvustus Nipernaadi Kadi Rohelpuu I SO Teoses on peategelaseks Toomas Nipernaadi, kes seikleb terve suve ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Toomas on jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise lahkub ja kui ta lahkub, murrab ta kellegi südame. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Paistis välja justkui ei teinud ta seda teadlikult
......................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest".
sünnipäevakontserdil esinemist. See tunne mida ma kogesin, see ekstaas, hirm, uudishimu ja tähesära, see kõik tekitas hasardi, janu ja soovi lavalaudadele jäädagi. Minu suurimaks sooviks ja esijalgseks unistuseks on minna Ameerikasse, et end seal näitlemisega üles töötada. Minu unistuseks on ka kolmekümne aastaselt olla juba kahes erinevate zanritega filmides mänginud ja vähemalt ühes telesaates peategelaseks. ,,See, kes oma loo järgi elab, oskab kõike, mida vaja. Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees." Paulo Coelho. Näitlemine on midagi mis jääb minuga elupäevade lõpuni ja minu kehast iial ei lahku. Vajadus näidelda on minule suurim kink, arvestades seda, et see annab mulle niivõrd palju.
Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism Teose peategelaseks on noor mustlanna Carmen, kelle ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Ta ei ole küll täiuslik naine, kuid need pisivead-veidi viltused silmad ja karedad juuksed, teevadki ta nii veetlevaks. Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega
Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid. "Surmatantsu" idee saab kokku võtta ka väga lihtsate sõnadega. Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja surmale altkäe rahakukrut sokutada)
Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku
2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot. Ta oli olnud noorena vaene, kuid oskas aega ära kasutades hästi rikkaks saada. Kuuid ta armastas väga oma tütreid ning loobus nende pärast kõigest. Ta läks elama ühte odavasse pansionisse. Alguses elas ta seal väga jõukalt, kuid tasapisi hakkas ta rohkem kokkuhoidlikumalt elama. Kuna üks tema tütardest meeldis ühele üliõpilasele Rastignacile, siis suhtles Goriot kõige rohkem just temaga. Üliõpilane oli ainuke inimene, kes jäi tema sõbraks surmani
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirj...
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et
Lunastuse leidmine ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on teos, mis kajastab lihtsa inimese allasurumist ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad.
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
Millist ajastut ja kuidas filmis kujutatakse? Filmi tegevustik toimub esimese maailmasõja, Venemaa revolutsiooni ja Vene kodusõja aegu. See oli rahutuste ja konfliktide aeg, kui võimuvõitlus käis nii riikide kui ka killustunud Venemaa kahe leeri (punaste ja valgete või bolsevike ja mensevike) vahel. Ajastu kujutamine tundus mulle väga realistlik. Esile oli toodud nii ühiskonna suur vaesus, külade laastatus kui ka üksikisikute elu helgemad küljed. Hetkekski ei ununenud, et igal ühiskonnaetapil on mitu nägu. Kes on filmiloo peategelane? Peategelaseks on Moskvast pärit arst Jevgraf Zivago, kes esineb filmis nii psühhiaatri, tavatohtri kui sõjaarstina. Tema oskused on talle nii kasuks kui kahjuks (näiteks teavad tema ametist partisanid, kes ta enda kasuks tööle sunnivad). Zivago isiklikuks põhieesmärgiks on enda pere turvalisuse tagamine. Kuna ta on konfliktide-eelselt tegelenud kirjutamisega, kus ta avaldab enda tundeid peenis erinevate ...
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab t...
Päevade vaht L'Ecume des jours Päevade vaht on muinasjutuline armastuslugu alati ülioriginaalse prantsuse rezisööri Michel Gondry poolt. Fantaasiaküllase draama peategelaseks on elu nautiv rikkurist playboy Colin, kelle elus pole midagi olulisemat kui klaverokteil (sõna tuleneb klaverist + kokteilist; klaverist, mis valmistab kokteile vastavalt meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick. Kui Chick teatab, et on leidnud endale armastatu Alise'i, hakkab ka Colin mõtlema, et ehk pole ka tema elu veel täiuslik. Ehk on ka tema elust puudu veel armastus
Eesti ajaloo kujutamine ,,Puhastuses" Ajalugu seob rahvust ja rahvust. Ajalooga käivad käsikäes mälestused, mõned rõõmsad, teised mitte nii rõõmsad. Kuidas kellelegi. ,,Puhastus" rääkis loo ühe riigi ajaloost, mis osutus väga kurvaks ja traagiliseks. Tihtipeale kuulevad lapsed oma vanavanemate või vanemate käest lõbusaid lugusid oma kunagistest sõpradest ja pioneerilaagri ajast. Halvad mälestused surutakse alla ja pigem ei räägita neist. ,,Puhastus" jutustas loo läbi naise silmade ja kogemuste ning avas nii mõnegi noore silmad Eesti ajaloo suhtes. Noored said teada, kui palju pidid toona elanud inimesed kannatama. Sofi Oksaneni raamat toob välja naiste kannatused ja läbielamised, sest peategelaseks osutub naine. Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata. Meestel oli mõneti kergem, kuna neil pu...
Hamleti iseloomustus Hamlet on Shakespeari vaieldamatult kuulsaim näidend, mis on kirjutatud aastail 1600-1602, aluseks on võetud Taani kroonika. Peategelaseks on näidendi huvitavaim isiksus Hamlet. Hamlet on üliõpilane, kes äsja kaotas oma isa, Taanimaa kuninga. Hamleti heaks iseloomuomaduseks on luulelisus. Ta oskas sõnu ritta seada ja pani Ophelia endasse armuma. Hamlet oli varem tegelenud ka näitlemisega. Selle tõttu austab ja armastab ta näitlejaid väga. Hamlet oli kindlate eesmärkidega mees. Peamine neist oli kättemaks Claudiusele, viimane tappis tema isa. Hamlet on väga kindlameelne mees
aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator, keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond
nähtamatud inimesed, tulnukaid täis tulevik kuid tehti ka selliste peateelastega filme nagu kummitused, koletised, deemonid, üleloomulike võimetega inimesed. Suureks läbimurdeks oli värvifilmide leiutamine ning britid tõid esimesena kinolinale ka värvilise õudusfilmi. Teiseks zanrimuutuseks, mis toimus 60. Aastatel oli see, et õudusfilmide peategelasteks ei olnud enam koletised või müütilised tegelased vaid inimene ise. Heaks näiteks on Alfred Hitchcock'i film ,,Psühho", kus peategelaseks oli vaimse häirega noormees, kes tappis noori naisi. 1970.-1980. Aastatel hakati tegema juba kallimaid õudusfilme. Eriti seetõttu, et õudusfilmid olid saavutanud väga suure populaarsuse. Roman Polanski film ,,Rosemary's Baby" saavutas väga suure populaaruse, mistõttu tehti tol ajal palju okultismiteemalisi õudusfilme. Palju tehti filme, kus Saatan seestas mõne inimese. Filmides kohtas ka voodoo, musta maagia, reinkarnatsiooni, antikristuse teemasid. 1970
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
Lhitutvustused "Tde ja igus" 1 Noor abielupaar Andres ja Krt Paas asuvad elama Vargamele.Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ...
Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline suurteos 'Gargantua ja Pantagruel' (1532, 1534, 1546, 1548, 1564) räägib hiidudest ja vägilastest (Gargantua on Pantagrueli isa). Raamatud ei ole kronoloogilises järjestuses, kolmandast osast alates tuleb sisse naisevõtu sooviga Panurg, kes muutub peategelaseks. Saaga lõpus jõuavad tegelased Püha Pudeli Oraakli juurde.
Pedroga. 5. Neile meeldib pidutseda ja alkohoolseid jooke tarbida, samuti käivad nad härjavõitlusi vaatamas 6. Tervikliku inimese ideaali kannab minu meelest Pedro, kuna kõik imetlevad teda, ta on noor ja tal pole puudusi ega halbu kombeid nagu teistel tegelastel. 7. Kadunud sugupõlveks nimetas Hemingway ka kahe maailmasõja vahel Euroopas elanud pagulaskirjanike ringi kuhu ta ka ise kuulus, samuti nagu kirjanikudki rändasid ka raamatu tegelased Euroopas ringi. 7. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi(antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud
Maal · "Amor võitjana" · "Haudapanek" · "Maarja surm" · "Matteuse kutsumus" · "Püha Matteuse martüürium" · "Söömaaeg Emmauses" · "Uskmatu Toomas" · "Lautomängija" · "Hea ennustus" "Peetruse ristilöömine" Bacchus "Kaardimängijad" · Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. · Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi
suudab Sallyga tülli minna, Sally läheb tagasi Cabaret'sse tööle ning Sally teeb abordi ise teadmata, kelle laps see täpselt on. Muusikalis on selgelt näha, kuidas välimus ning armastus ajavad Cliffi pea sassi. Ta mõtleb elust koos Sallyga, kuid Sally oma tuleviku päris samamoodi ei näe. Kahe nii erineva inimese suhe on raske ning tülid on kerged tulema. Naine on väga iseseisev ning vaatamata kooselule Cliffiga teeb otsuseid siiski üksinda. Raamatus ,,Desiree" on peategelaseks samuti väga iseseisev naine, kuid siiski käitub teistmoodi kui Sally. Sally töötab asutuses, mis ei ole kõige tavalisem ja seega on raske kohaneda nii öelda tavalise eluga. Lõbunaine oleks mingil määral väga õige kirjeldus tema kohta. Ooperis ,,Carmen" on samuti selgelt arusaada, kuidas peategelane suhtub armastusse väga kergekäeliselt. Samal ajal mees, kes Carmnisse on armunud on üle pea armunud.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme
Vaadates tegelasi, pühendavad nad oma päevad pidudele ja joomisele. Teose autor pole sõna otsagagi maininud põhjusid, miks inimesed rutiinis elavad. Lugeja peab ise selle välja mõtlema. Üks Hemingwayle iseloomik tunnus oli nii-öelda jäämäe printsiip, mis tähendab, et palju olulisem jäetakse välja ütlemata, kirjutatakse ridade vahele. Romaan on pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Raamatu peategelaseks on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas - mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi (antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud
Friedrich Nietzsche Nõnda kõneles Zarathustra „Nõnda kõneles Zarathustra“ on Nietzsche tähtteoseks, kuna sellesse raamatusse on ta pannud väga palju enda nihilismivastast maailmavaadet. See tähendab, et raamatu põhiideeks on elule ja olemisele eesmärgi ja põhjuse otsimine. Nietzsche ise on ka väitnud, et see raamat on tema üks kõige olulisem raamat. Selle raamatu peategelaseks on eraklik mees, Zarathustra. Ta elas koopas, mis oli tema koduks olnud juba kümme aastat. Zarahustra oli koopas teistest inimestest eraldatud. Ühel hetkel sai tal kõrini sellisest eraklikust elust ja ta otsustas sellest koopast välja reaalsusesse tagasi tulla. Zarathustra otsustas koopast välja tulla, sest ta oli juba piisavalt kaua seal koopas aega veetnud ja elu järele järgi mõelnud. Ta oli seal koopas aru saanud, mida ta tahab oma eluga
romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde, Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius. Filmi peategelaseks on probleemsest perest pärit noormees Johannes, kel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud, seda vana klassiõe eksiarvamuse tõttu. Tegelikkuses on Johannes südamlik noor, kes üritab anda endast igas eluaspektis kõik, kuid tihti saadavad teda ebaõnnestumised ja eksimused. Lõpuks jõuab peategelane arusaamani, et elu korda seadmiseks peab ta alustama iseendast
Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". 1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. 1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse. Lev Tolstoi loomingu ülevaade Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik") a) ,,Lapsepõlv" (1852) b) ,,Poisiiga" (1854) c) ,,Noorus" (1856) Peategelaseks Nikolenka Irtenjev loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus" ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu, inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv ,,kordumatu õnneaeg" . Lapsele on sünnipäraselt antud parimad inimlikud omadused. Lapse hing ei tunnista sotsiaalseid vahesid rikaste ja vaeste vahel;
ARVUSTUS Kaur Kender ''Check out'' Pegasus 2001 ''Siis mõtlesin ma, et kokaiin mõeldi välja selle jaoks, et ma saaksin järgmisel hommikul tunda seda,mida osa inimesi väidetavalt kogu aeg tunneb-siiras igatsus kellegi järele.'' Raamatu peategelaseks oli miljardär Tom,kelle elu on parajalt sassis.Meie arvamus rikka inimese elust on super lõbus ja perfektne,kuid see raamat jutustab sellise elu telgitagustest.Tal on olemas kõik, mida saab raha eest.Hingesugulast,kellega sa tunned sidet, osta pole võimalik ja see tähtis inimene on tema elust puudu.Istudes oma raha otsas,mis teda sugugi õnnelikuks ei tee,kuid on nii õnnistus kui õnnetus.Ta vihkab inimesi, kes vaatavad teda kui raha mitte kui persooni.Ta on ka väga seksuaalne mees
Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism. Romantikud ja heliloojad hakkasid koguma rahvamuusikat, rahvakunsti ning seda oma loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus
sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks. Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda üheks peategelaseks. Midagi valesti ei läinud ja ära ei ununenud, mis küll mitmel korral teistel näitlejatel juhtus. Mängis ta siis klaverit terve etenduse vältel, lisades selle peale igasuguseid efekte, mis süvendasid laval toimuvat emotsiooni. Näiteks kohas, kus Faust Mefistofelest välja kutsus oligi muusika sünge ja vali, mis näitas, et midagi halba juhtub kohe. Kuradit mängis Tanel Saar, kelle ülesanne oli olla võimalikult hullunud ja psühholoogiliselt ebastabiilne tegelaskuju
On erinevaid inimesi, kes on kõrge või madala kohanemisvõimega. Kõrge kohanemisvõimega inimeste eelisteks on kohaneda erinevate muutustega, selline inimene leiab omale parima ning kasulikuma lahenduse ebasoodsas olukorras. See vastu madala kohanemisvõimega inimene ei soovi olla paindlik ning teha kompromisse, selline inimene omab oma seisukohta ning ei tagane sellest isegi siis, kui on oht konfliktiks. Margus Karu romaan „Nullpunkt“ peategelaseks on halvast koolist ja probleemsest perest pärit Johannes, kellel õnnestub end Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Johannese esimene kooli nädal uues koolis oli palju lubav ja kohanemine uute klassikaaslaste, olustiku, õpetajate ja paljude muude teguritega näis õnnestuvat. Peategelase allakäik algas
Raamatu sisukokkuvõte Moodsa Aja sarjast Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli
◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid ◦ Kahe truu armastaja seiklused ◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“ ◦ Armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest ◦ Kohtab palju sentimentaalseid lugusid Muistsed keldi müüdid ◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku ◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist ümarlauarüütlit ◦ Artur vapruse, õilsuse, halastuse eeskuju ◦ Palju kasutatakse Graali legendi ◦ keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadustega anum, levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. ◦ Tuntud on: ◦ Tristani ja Isolde romaanid ◦ „Parzival“ W. Von Eschenbach ◦ „Perceval ehk Graali lugu“ Kokkuvõtteks.. ◦ Levis palju versioone
lugedes tuleb vahepeal kiusatus midagi hoopis põnevamat teha. Mulle räägiti, et sind lugedes on valatud pisaraid, kuid ma ei uskunud seda. Ma ei suutnud uskuda, et üks raamat võib nii tugevaid tundeid väljendada. Sind lugedes sain ma aga peagi kinnitust lausele: „Ära hinda raamatut selle kaane järgi.“ Ma ausalt poleks uskunud, et sa mind niimoodi oma sisuga kaasa haarad. Sind lugedes oleksin ma justkui ise kohapeal olnud. Mulle meeldis, et sa olid oma peategelaseks valinud noore poisi, kellel puudus sõjaline kogemus. Paul astus lõpuklassis koos oma klassivendadega sõtta eesmärgiga kaitsta kodumaad ning kogemus piirduski vaid klassijuhataja peetud loengutest. Üleüldse olid sa loonud Paulist väga meeldiva noormehe. Paul ei mõelnud ainult endale vaid tema jaoks olid olulised ka sõbrad. Lisaks oli ta piisavalt kohusetundlik, ta oli nõus vabatahtlikult isegi eesliinis olema, sest tundis, et on teistele midagi justkui võlgu.
Ülikooli professori nime. Mõnda Mehis Heinsaare novelli lugedes oli mul mõnikord keeruline aru saada, kas tema lood on niivõrd sügavmõttelised, et ma selle loo mõtet ei taibanud või teine võimalus, selles loos puuduski mingi sügavam mõte ja ta on tahtnud lihtsalt, ilma suurema tagamõtteta, ühe huvitava loo kokku kirjutada. ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" jutukogumikust meeldis mulle enim novell ,,Eesti loodus". Selles novellis oli peategelaseks Peep, kes sõitis Balti jaama trammis. Sõidu ajal tuli tema juurde üks mees, kes hakkas jutustama, kui huvitav ja võimas Eesti loodus on. See mees jutustas väga pikalt ja kirglikult ning läbi selle mehe jutu sai minu arvates kirjanik välja näidata oma armastust looduse vastu. Just see novell meeldis mulle kõige rohkem, kuna lugu lõppes väga ootamatult. Nimelt, kui loodusest jutustanud vanamees oli trammist maha läinud, märkas Peep, et tal oli taskus ainult paar krooni
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra "Keisri hull" on üks maailmas tuntuimaid eesti kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde "Rehepapp" "Rehepapp" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal Teos räägib eesti rahva raskest elust mõisahärrade
Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsiasi, et Oidipus tappis oma bioloogilise isa kuningas Laiose. Siinkohal oleks pidanud Oidipus säilitama kainet meelt ja andma endale aru, mida ta teeb, sellise suhtumisega poleks olnud mitte mingit tüli ega kähmlust. Tegelikult saigi kogu tegevuse ahelik algusese sellest tapmisest
illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures
Hamlet "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani printsHamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi. Sisukokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud
,,Maailma lõpus" Friedebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" jutustab armastusest ja selle olemusest. Autor kasutab väga palju sümboleid, mis annavad lugejale selge pildi sellest, milliseks võib armastus kujuneda. Tuglas on novelli kirjutamisel lähtunud enda ja tema armastatu Underi suhetest. Novelli peategelaseks on merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad ja sinised linnud, kes ei laula ehk üleloomulikud olendid, kes on müütidele iseloomulikud. Saar oli aga eriline selle poolest, et seal elasid hiiglased. Novelli jutustatakse merehädalise vaatepunktist. Mees kohtus saareelanike ehk hiiglastega. Kuna armastuses ei saa südant sundida, armus mees hiiglase tütresse. Nende vahel
Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas
,,Victoria" Knut Hamsun Teose peategelaseks on möldripoeg Johannes, kellele meeldib rikas mõisapreili Veronica. Johannes oli looduslaps: unistaja ja seikleja, teadis kõike ümbruskonna loomadest ja lindudest. Raamat algab sellega, kuidas noor Johannes viib 10-aastase Victoria ning tema sõbrad parvega paadile. Poisist suurt midagi ei peeta ning Johannes on veidi pettunud. Hiljem, kui Johannes vanemaks sai, läks ta linna õppima ning temast sai suur kirjanik. Algul kirjutas ta luuletusi ning hiljem ka raamatuid
,,Ava mu silmad" arvustus Filmi peategelaseks on Caesar (Eduardo Noriega), kes on enesekindel ja edukas mees. Tema sünnipäevapeol tutvustab sõber Pelajas teda Sofiaga (Penelope Cruz). Poisile meeldib naine ning otsustab temaga lähemalt tuttavaks saada, Pelajasele see idee ei meeldi, kuna tahaks tüdrukut endale. Caesari lähenemiskatseid saadab edu, algul Sofia küll tõrjub teda, kuid leebub ning õhtu lõpetavad tüdruku juures. Kui mees hommikul lahkub kohtub ta oma vana
Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu. Peategelase olemus ja saatus Kui võtta peategelaseks Taavet Aniluik, siis saame teoses näha tema nooruspõlve ja vanaduspõve. Taavet oli saanud taluperemeheks, kuna keskmine vend Jüri sai sõjas surma. Ta oli noorim poegadest kes sai pärast isa surma Aiaste peremeheks. Vaadates Taavetit, siis tema puhul saab näha inimest, kes on kaotanud venna sõjas ning ta küüditati Siberisse. Alles vanaduspõlves sai ta tagasi kodukanti tulla. Arvamus
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist
Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
