domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi. "Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1
tähtsust · Kõrged sisenemisbarjäärid · väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus peategelaseks · Innovatsioonide keskne roll · võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. Gasellettevõtted · väga kiirsti kasvav ettevõte 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D
I 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte. Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2
domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi. "Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1) Kus ja millal? 20. sajandil Moskvas ja Jerslaimis. 2) Peategelane Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks, sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega."
Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops
1971 Pöördtoolitund – J. V.& E. Jannsen – saab mononäidendiks. 1975 Taevakivi - Kr. J. Peterson ja O. W. Masing 1975 Kolmandad mäed – Johann Köler keskseks tegelaseks, teeb greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi. Tegelase prototüüp oli päris Naissaarelt.
põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta
hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. ,,Idioot"1868- tegevus toimub 19. sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõskin, kes saabub Sveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes 22 kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõskin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab
kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam
pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena. Tihti kõrgete sõjaväelaste tütred polnud rahul sellega, et neist saaks vaid kenade ohvitserida kenad abikaasad. Üheks teemaks veel Turgenevi loomingus on põlvkondade vaheline vastuolu. (,,Isad ja pojad") Pilet nr. 7 Aleksander Puskini luule. Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika. Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal
Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ja jagunes kaheks mõnikord omavahel vaenutsevaks poolkooriks, kes oma laule vaheldumisi ette kandsid. 36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist? Mõjutused arhailisest ajast, nt Trooja sõda, Teeba müüditsükkel. 37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Pärastpoole arvati ta üheks Olümpose jumalatest, aga Homeros teda veel nende hulka ei arvanud. Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul (threnos) 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas
sageli edasi midagi selle olemusest, mille kohta lause jutustab; romaan „Finnegani ärkamine“ või „Finnegani peied“ (inglise keeles „Finnegans Wake“, ilm. 1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno südametunnistus“, samuti oma novellides Freudi alateadvuse teooriast, kuid rakendades seda loomingulises vormis oma tegelaste peal, näitas ära selle piirid ja osalise paikapidamatuse. Tähtsuselt
Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne ehk ilmalik Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne. 25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühised on neil tegelased ning sugupoolerollide kehtestamine. Mõlemas on esindatud kõnelev madu ning tegelaste proovilepanek millegi kinkija poolt. Tegelasi hoiatatakse sõnakuulmatuse ja uudishimulikkuse eest ning nende
9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta
oli barokis ka idealistlik suund). Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta
sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul (threnos). · Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Euripidese tragöödia ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiaks nimetatakse 5. saj II poole eKr komöödia kuju, mis arvatavasti kasvas välja Dionysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavaist rituaalseist ,,falloselauludest". Termin
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Hellenismi perioodil toimus teadusharude eraldumine filosoofiast, kuulsad leiutajad Archimedes jt. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj). ,,Ilias" koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor
Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (1923-1935) koosnevad 33 köitest
Saavutab kirjanduses kuulsust. Saab monarhi soosingu. Ta hakkab ülemvalgustajatest sellega eemalduma. Järgmine Dijoni essee ebavõrdusest: kõik on põhjustanud tsivilisatsioon ja eraomand. Üleüldine filosoofia oli tagasi loodusesse. Voltaire kritiseeris seda. Leiab, et teater loob vale pildi. Eelkõige kujutatakse kesksete tegelastena pettureid ja sulisid. Head inimest on palju raskem mängida. Rõhuasetus on tema meelest paigast ära. Äärmisel juhul võiks näitemänge lavastada, kui peategelaseks on vooruslik abielumees, kes on patrioot, töökas, mehine. Ta näitab ideaali. Teine normaalne näidend oleks antiikne, kus kujutatakse sporti. Kirjutas teose „Uus Helois“. Peategelane on aristokraadist neiu, kes armub endast madalamasse. Kui õpetlane, kes neiut armastab, teeb ettepaneku, et põgeneks, siis neiu jääb truuks oma isa kasvatusele ning ei lähe kaasa. Õpetaja läheb laia ilma. Neiu pannakse paari rikkaga. Armastust ei tunne. Õpetaja saab kokku valgustajaga, kes
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo lõpus saame teada, et kala on tapetud – püssilasuga. Selgesti antakse mõista, et tegu oli mõrvaga, eriti küüniliseks muudab asja see, et kasu- tati kalapüügile võõrast meetodit. Eerme tunnistab oma kogumiku järelsõnas, et ei oska oma teost mingis- se kirjanduslikku konteksti paigutada. Temaatilisel alusel võiks kala-
või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast. Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad. Renessanss 13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Suuremal või vähemal määral leiame kirjanikul säärast käitumist ka kõigis hilisemais romaa- nides; väga ilmekalt näiteks ,,Tõe ja õiguse" viimases osas, mille nukker mälestuste-lüürika varjundab kogu teost (skepsis elumõtte suhtes). Kõige selgem oma kavatsustelt on kirjanik vist küll ainult ,,Tõe ja õiguse" IV-s köites, Karini romaanis. Siin on vähemasti otsekohe selge, et loeme tüüpiliselt satiirilist teost. Ühiskonnasatiirilist teost, mille peategelaseks on tõstetud naine satiirialuse keskkonna tüüpilisemast kihist. See kiht ise on pärastvabadus sõjaaegne linnatõusiklus, rutturikastunud ärimehed, kohvikuseltskond jne. Satiiri olemasolu ei sega sugugi, vaid pigemini isegi tõhustab, et säärast mõtteveidruste nalja, nagu leiame Mauruse romaanis, on sootuks napilt ja et üldiselt teos on hoitud asjalikult realistlikes raamides. Autoripoolse objektiivse erapooletuse säilitamine on satiiri mõju tõstmise parimaid vahendeid
Russow on alt üles liikuv tegelane. Algusest peale on näha oluline asi, nimelt see, et Krossile läheb Tallinn väga korda, eriti vana ajalooline Tallinn. Tallinna ajalukku kaevab end sisse, teisipidi kui retseptsioonile mõelda, siis on Krossil otsustav ülesanne Tallinna brändi väljatöötamisel. Vana Tallinn kui kultuurikeskkond, milles liiguvad kirjanduslikud tegelased. Mingid kultuurilised tähendused Tallinnal ka varem, aga kinnistuvad hiljem. "Neli monoloogi...." peategelaseks Michel Sittow, kes elas 1469-1525, Krossi loos on ta ilmekas kompromissikangelane. Tegelased tihti peavad tegema oma liikumisteel kompromisse võimuga. Sittow kindlustab välisstaatust ja jääb samal ajal iseendaks. 71 ilmub "Michelsoni immatrikuleerimine" peategelane Michelson, kes surus maha mässu, kangelane, kelle tõlgendamisel mingeid probleeme nähtud kui teiste puhul, vastuoluline tegelane. Probleemtekst analoogilises mõttes on "Pöördtoolitund" kas proosatekst või mononäidend
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Kõiki pidi valdama, tajuma, millal kasutada; tema teostel suur osa ladina kirjakeele arengus; on säilinud ka tema mõttetihedaid erakirju, hea pilt ühiskondlikust ja poliitilisest elust; kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali, filosoofia käsitlusi; pidas oluliseks traditsioonide järgimist ja kohusetäitmist Vergilius Augustuse aja poeet, hindas rahuaega, ülistas seda oma loomingus; peateos, eepos "Aeneis" roomlaste eelkäijad, valis peategelaseks trooja sõjamehe Aenease, ta olevat pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse, pannud aluse valitsejasoole, millest võrsus Romulus, Augustus uskus end Romulusest pärinevat; teos kirjeldab Trooja hävitamist, Aenease põgenemist koos perega, eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist, tema armastust Kartaago kuninganna Dido vastu, mis viis Dido enesetapuni Kartaago ja Rooma vaen, Aeneas laskus vahepeal surnute riiki, talle kuulutati tema enda ja ta järeltulijate saatust, lõpus Aenease
Itaalias vähem. Jorge de Montemagor ,,Diana" 1559 (?). selle zanri hilisemaid näiteid on Cervantes ise ,,Galatea" 1585. jäi pooleli, palju luuletusi sees. Philip Sidney (oli ka tähtsamaid sonetikirjanikke Spenceri ja Shakespeare kõrval) Inglismaa R kirjanik kirjutas ka Arkadia 1590 ja Lope de Vega kirjutas samanimelise teose 1598. Seega üleeuroopaline. Intiimne temaatika. Armusuhted peamised. John Lily on proosakirjanik, kes sai tuntuks kahe teosega, kus peategelaseks Euphuese nimeline noormees. Tema armuseiklused salongides, aristokraatia piires. 1579 Eupheus ehk tervameelsuse anatoomia", 1580 Euphes ja tema Inglismaa" Paistsid silma lillelise väljendusviisi ja keeruliste kõnekujunditega, ülespuhutud stiil, ornamentika. Sellest nimest ka saanud mõiste, mis ülespuhutud, ornamentaalsest stiili tähistab. D'Urfe ja tema romaan ,,Astree" on prantsuse pretsioosse kirjanduse võtmeteos
Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka vanast Vestmannist. Ta kosib Laura ning võidutseb karjeristide ja ärimeeste üle. Sellisena on see ka Vilde võit äriga seotud kunsti üle. Vilde on viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed (19231935) koosnevad 33 köitest.
Et rahva hulgas vallapääsnud nördimusele piiri panna, tehti Verdile ettepanek Naapolist lahkuda ning teatrile tekitatud kahjum järgmisel aastal uue ooperiga hüvitada. Verdi uudisteose lavastamiskeeld kutsus esile hukkamõistu kogu Itaalias. Terve aasta kestnud viivituste järel toodi "Maskiballiks" ümbernimetatud ooper Roomas siiski lavale. Tegevustik viidi Verdi pahameelest hoolimata Rootsist PõhjaAmeerikasse, Gustav III asemel sai peategelaseks Bostoni kuberner Richard Warwick jne. 17.II 1859 "Apollos" publiku ette tulnud ooperi ettekanne oli hiilgav, menu samaväärne ning helitöö popu- laarsus levis üle kogu Euroopa. "Maskiballi" järgseil aastail Verdi loominguline aktiivsus vaibus. Rahvusliku vabastusliikumise sündmused tõusid helilooja elus esikohale ning tõrjusid muusad ajutiselt kõrvale. Sõja puhkemine 1859. a. aprillis tõi Austria ülemvalitsuse all olevasse Bussetosse ärevaid
+ ühe suve romaan, võib nimetada kerge jutumärgiga "suvitusromaaniks" + N on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja. VIimast peaks eraldi rõhutama: ta jutustab naistele igasuguseid lugusid ja üldisemalt võibki rääkida romaani puhul muinasjutu ja reaalsuse põrkumisest. N tüüpiline lahendus on see, et tuleb jalga lasta ja uut lugu alustada. "Viimne romantik" - iseenesele viitamine, aga raamatus on ka samanimeline novell ja seal on peategelaseks Kukk. Peaks märkama seda ka, et Gailit on läti keeles `kukeke'. Kuigi tal on pakse romaane, on ta väiksemate jutukeste meister. Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud.
· 1927 Tuulearmuke (romaan) väga noorelt kirjutatud (gümn. põlves) romaan, mis kannab nooruslikke kvaliteete. Esitab loo noore konservatoorimi üliõpilasest neiu armastuse ja eneseleidmise teest. Tugevalt romantiseeritus laadis. · 1930 Invaliidid (romaan) tegevus toimub rannaolustikus; on rohkem naturalismi mõjusid, äraspidist tumedamat tungi elu varjupoolte suhtes/poole. Otsingud järkuvad. · 1931 Lugu valgest varesest (poeem) Peategelaseks on boheemlike kalduvuste tütarlaps, kes elab isiklikult, aga ka koos ümbritseva kultuurse seltskonnaga, kultuurispliini (kultuuriline raskemeelsus) seisukorda. Peategelase ja Alveri vahel saab paralleele tõmmata, samuti on seal ka tegelasi, kes on minig prototüüpse taustaga. Iroonia loob mingi võõrindumise ainesest, loob distantsi kõneleja ja kõneldava vahele. Iroonile mäng nendel teemadel hakkab domineerima.
sai alguse Aleksandrikooli (tsaar Aleksander II järgi) üritus: taheti luua eestikeelne kool kreiskooli tasemel 1865. a asutati Vanemuise ja Estonia selts laulu ja mänguseltsid 1869. a oli esimene üldlaulupidu Tartus suurim üritus esimese perioodi silmapaistvam tegelane oli Jannsen ja peamised keskused Viljandimaa, Peterburg ja Tartu (al 1864. a) 1864. a Postimees kolis Tartusse Teine periood, 1870ndad: rahvusliku liikumise tõus 1870ndatel, peategelaseks tõusis Jakob Hurt, kelle põhitees oli, et me oleme küll väiksed arvult, aga peame saama suureks vaimult suurim üritus oli Eesti Aleksandrikooli komiteede ja Peakomitee loomine, presidendiks Hurt teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest Hurt rajas aluse rahvusteadustele murded, etnograafia, rahvaluule uurimine, ajaloo uurimine, muinasteadus jne
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
merejumalad, nereiidid, triitonid ja isegi Poseidon. Europe oli kohkunud ja sai aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma. Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos
preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist. ,,Vaene Liisa" oli novaatorlik peategelaseks oli talutüdruk. See omakorda oli teise maailmakirjanduse teksti ülemängimine ,,Uus Heloise". Kirjandus muutub elu mudeliks ja elu pöörab ümber need mudelid, mida annab kirjandus. ,,Uus Heloise" on ka sisse toodud ,,Tuisku". ,,Vaese Liisa" kangelased ei olnud hukka mõistetud. Erast tegi vastutustundetu sammu, aga lõpus jutustas Erast oma loo Liisa haual. Autor ütleb, et armastajad kohtuvad taevas. Puskin tuleb tagasi nende lõppude juurde, mida omakorda vaidlustas Karamzin
· luua tingimusi kommunikatiivsete oskuste ja Laagris viibimise ajal oli programmi erinevate 34 Noortelaagrite sisuline tegevus üritustega niivõrd täiustatud, et koolivaheaeg oli Lastele pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsu- igale lapsele kui pidu, kus peategelaseks oli tema konkurssidel, kus nad said oma andeid demonst- ise. Programmi eesmärgiks oli kasvatada noortes reerida. Põhieesmärgiks oli laste fantaasia arenda- eneseusku, meeskonnavaimu, vastutustunnet, otsus- mine läbi kunstilise ja muusikalise tegevuse. tus-, suhtlemis- ja analüüsivõimet. Muusika ja mängudega arendati lastes julgust ning eneseväljendusoskust
turkmeenia kunstilise filmi ,,Ma pöördun tagasi" aluseks. 109 Poeet näitab, kuidas kaks deihani ja naabrit, Durda ja Berda, hakkavad uut moodi elama. Durda astub esimeste hulgas kolhoosi, Berda kuulab kulakuid. Kulak tahab Berda abiga tappa parteirakukese sekretäri. Sellest hetkest algab Berda ärkamine. Pärast sekretäri tapmist baide poolt astub Berda kolhoosi. 110 Bai poeg tapab kehviku vaid tolle märkuse tõttu mitte ropendada naiste ja laste juuresolekul. 111 Peategelaseks, jutustajaks on klassivaenlane. 112 Ühe hädana hävitab vaeste eksplateeritavate saagi loodusstiihia. 113 Teises osas näitab kirjanik tuleviku õitsvat Turkmeeniat õitsvate Amurdarja äärsete aedadega. 114 Tõi luurelt ,,keele", lõi pärast haavatasaamist järgmisel päeval vasturünnakul vaenlase taganema. ,,Aednik", 1949, vesiveski möldri Baba aða kohandumisest muudatustega 116), kaasaja tööliste elu (B
Kõige negatiivsem see, et revolutsioon oli puhastanud teed keskpärasusele/labasusele. Toimus võrdsustamine allapoole. Ainus pääsetee sellest võis olla mäss kõige eitamine, labasuse eitamine. Mäss võis olla individuaalne mäss, isikusisene. Sellised meeleolud väljendusidki nende näidendites. Nende näidendite keskne tegelane erakordne isik, titaan, kes heidab väljakutse kogu universumile. Enamasti need kangelased ka jumala vastu mässajad. Byronil Kain peategelaseks, Shelley'l Prometheus, kes samuti jumalate vastu mässu tõstis. Shelley'l erinevalt müüdist ei ole Prometheuse leppimist olümpialastega, vaid Shelley pidas tema mässu niivõrd kauniks, et pani selle igavesti kestma. Byron tõlgendas Kaini vennatappu sellega, et Kaini ei rahuldanud poliitiline olukord taevas. Need näidendid olid antikristlikud. Shelley seletas seda draamakunsti seaduspärasusega (ebadramaatilisus). Shelley't huvitas väga itaallaste
paremini , nagu vist aru saada, sõnastatud :). Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks - usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka on armas lollike, kellel on suur süda tegelt sees, suur egoistlik süda - tema kogu tegevuse eesmärk on ju halba teha - põrgusse uusi hingi saada. Aga noh, las igaüks ise saada Jürkast aru nii kuidas tahab. 27)Indrek ,,Tõe ja õiguse'' viies osas. Teose teisest osast tõuseb peategelaseks Indrek Paas, kes on vahelüli maa-ja linnaühiskonna vahel. Tema elukäik sümboliseerib eesti intelligentsi ja kogu kultuuri väljakasvamist talupoeglikust miljööst. Indrek on tundeerk, süvenemisvõimeline - juba koolieas huvitub ta asjadest, mis tavalise maapoisi külmaks jätavad. Ta vihkab karmust, temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat nagu vend Andresest sai. Indreku õrnahingelisus tekitab konflikti eakaaslastega, tülisid venna Andresega
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Pindarose büst Kapitooliumi muuseumites (http://et.wikipedia.org/wiki/Pindaros) PLATON – Sokratese kuulsaim õpilane, rajas pärast mitmeid aastaid võõrsil rändamist Ateena linna lähedale filosoofiakooli – akadeemia; kirjutas oma teosed filosoofidevaheliste vestluste ehk dialoogidena, kus peategelaseks oli enamasti Sokrates Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
