Kristian Kajak 10A ,,Armas" Toni Morrisson Toni Morrissoni maagline-realistlik teos räägib orjanduslikust ajast Ameerika Ühendriikides 19. sajadil. Raamatu peategelaseks on üks mustanahaline orjatüdruk, kelle nimi on Sethe Suggs, kes on raamatu algus aastatel väga noor. Ta on juba 13. Aastasel abiellunud ning ka sama vanalt esimese lapse saanud. Raamatu läbivaks teemaks ongi Sethe Suggsi põgenemine orjanduslikust maailmast. Alguses töötas ta mõisas, mis kuulus mõistlikele inimestele, kuid tood olid jäänud pisut vanaks ning ei suutnud ise tervet mõisa ülal pidada. Seega palgati
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli pisike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus
William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud
Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", "Hirmus aasta", "Kunst vanaisa olla" Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv. Väga tugev. Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud. Ometi aus ja hooliv.
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Georges Bizet oli prantsuse helilooja, keda tuntakse peamiselt tema tuntuima, 1875. aastal valminud ooperi, „Carmen“, järgi. Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et
maailmasõda ja ka ENSV. Käsitleb moraalküsimusi ja inimlikkuse teemat- kuidas inimesed käituvad ekstreemoludes ja mis valikud nad tegema peavad. ,,Kui tuvid kadusid" Selle raamatu kirjutamise põhjuseks oli see, et kõikjalt küsitakse ,,Palju fasiste on Eesti?" ja ,,eestlased on ju fasistid?" ,,Kui tuvid kadusid" Teda hakkas huvitama, et kui ta kuskil välisriigis käis, miks seda küsitakse. Peategelaseks raamatus on Edgar Parts, kes on väga naiivne. Teiseks peategelaseks on Juudit. Raamatu kohta palju infot pole, kuna see on veel niiuus ja sisu peab raamatust lugema, et teada saada, mis seal toimub. Täname kuulamast ! Sigrid Järsk Riina Suu
Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Teoses oli neli tegevus liini
,,Don Juan" Molière 1. Toimumise aeg ja koht Tegevus toimub 17. Sajandil Sitsiilias. 2. Peategelased Kõike tähtsamaks peategelaseks on nimitegelane Don Juan. Ta mängis naistega ja tal oli elu jooksul olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas
kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat. Neljas kogu: eneseleidmine ja selle vajalikkus. Proosa- Maarjamaa kroonik. Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks. Osa eesti müüdist on tema loomik. Palju rahvuslikku, eneseteadvust ja ideoloogiat. Ajalooliste romaanide peategelane on eestlane v eestimaalane. On kirjutanud mitmetest suurkujudest; kõler, maising, peterson, jansen. Aga ka vähemtuntutest. Kajastavd ajaloolist tausta faktitruult, aga sündmused ja inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi" maising ja peterson on kokku viidud. Nad ei leia ühist keelt. Kuna masing vanameelne ja peterson uuemeelne. (On tõlkinud ,,Alice imedemaal"
Enamus arvas, et tema loomingu puhul on tegemist tõlkega, mitte enda kirjutisega. 1828 ilmus tal draama ,,Jacguerie", mis räägib talupoegadest. Seal on taas näha kahetist positsiooni: talupoegade poolt aga vihkas vägivalda. 1829 ilmus tema ainuke romaan ,,Charles IX ajastu kroonika". Seal on draagilised sündmused. (Nt Pärtliöö 1572, kus oli tegemist hugenottide ja katoliiklaste konfliktiga). Võitsid katoliiklased. Peategelaseks on kaks venda. George on katoliiklane ja Bernard on hugenott. Bernardil on armastatu Diane, kes on katoliiklane. Nad armastavad 11 vaatamate sellele, et neil on erinev usutunnistus. Kui kätte jõuab see julm öö, siis George näeb, kuidas katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale, ilma, et nad midagi halba oleks teinud
ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida. Siiski tundub ta elu olevat end ammendanud ja ta isegi ei oota elult midagi enamat. Suhtest Joaniga leiab ta nagu uut elujõudu, kuid ta siiski kahtleb oma tunnetes naise vastu.
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast
Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi tulekuga 1927
Ta tunneb ja näeb igapäev erinevaid inimesi ning saab häid mõtteid mis konflikti teostada. Enamus tema raamatutest räägib naiste elust, alkoholist ja narkootikumidest. Teosed Seitse päeva (2000) Kalevipoeg (2000) Kolmas printsess (2001) Mitu juttu (2001) Iluasjake (2002) Susanna ja mina (2002) Sabaga sündinud (2003) Seitse päeva1 (2003) Seitse päeva2 (2004) Kodu keset linna (2005) Küpsiseparadiis (2007) Tutvustus ,, Seitse päeva" peategelaseks on Riin, kellel alguses ei läinud just väga hästi. Hiljem saab ta hea töökoha, kuid tekkisid tülid elukaaslasega ning ta hakkas käima pidudel, tarvitama alkoholi, narkootikume ja ta elu käib jälle alla. Ta võtab üledoosi ning seda mis edasi saab, lugeja teada ei saa. ,,Iluasjake" räägib naisest, kes elab tibielu ning kelle mees ei ole peaaegu üldse kodus, sest ta töötab Tartus oma firmas. Seal on palju segadust ja konflikte.
Kui afäär tuli päevavalgele vabandas Constance mõlemad petturid hädast välja ja edasi taotles ta täielikku iseseisvust. Selle Constance ka saavutas ning olles vaba sõitis ta Itaaliasse reisile pikaajalise imetlejaga. Etendus lõppes sellega, et John (Constance abikaasa) oli sokeeritud ja vihane, aga lõpuks siiski leppis oma naise otsusega tema sarmikusele ei suutnud ta vastu panna. Komöödia ,,Truu naine" peategelaseks oli Constance, keda mängis näitleja Kersti Kreisman. Constance ei olnud tolle aja tüüpiline naine ja Kreismanil õnnestus seda ka väga hästi edastada kasutades erinevaid zeste, vahelduvaid hääletoone ning näoilmeid. Näitleja üleüldiselt edastas väga hästi Constance tundeid ja emotsioone. Oli kohe näha, et ta elas enda rolli sisse. Kreismani zestid ja näoilmed olid tõetruud ja usutavad ning tema liigutused elegantsed. Kohati olid ka ülemängitud
sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Palat nr. 6" oli peategelaseks doktor Ragin. Minu arust oli ta intelligentne, elukogenud ja haritud mees. Haritud sellepärast, et talle meeldis väga raamatuid lugeda. Tema abivalmidus ja hoolivus paistsid silma sellega, et talle meeldis inimesi ravida, ta tundis oma patsientide tervise vastu alati huvi. Ma arvan, et tal oli nõrk iseloom kuna ta ei suutnud oma sõna maksma panna kui teda hulluks tembeldati. Mulle ta meeldis sinnamaale kui ta paigutati palatisse ja öeldi, et ta hull on. Ta andis alla.
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist
· Vastuolu ideaalide ja · tegelikkuse vahel Edgar Allan Poe loomingu tunnused: · Ei esita oma aja olustikku · Ootamatud pöördepunktid · Lummav keskkond · Oskab fantastikat reaalseks ja valet tõeks teha · Sagedane motiiv on elusalt matmine · Ebausutavad juhtumid ja situatsioonid · Loogiline, süsteemne ülesehitus · Novelle läbib kurbus · Teoreetilised küsimused · Läbivad teemad: õudus, surm, kannatused · Peategelaseks tavaliselt noor ja kaunis naine · Peategelased passiivsed Millise novelliga on tegemist? Milliseid Poe loomingule omaseid tunnuseid leian? ,,Mõni sõna muumiaga" elusalt matmine detailide rohkus õuduse teema ebausutavad juhtumid ja situatsioonid ,,Hing välja" fantastikaga seotud ootamatu pöördepunkt detailide rohkus ,,Reetlik süda" hirmu- ja õudusjutt peategelaseks noor naine läbiv teema on õudus teoreetiline küsimus Tegelased ja tegevuspaigad Isa Goriot's 1
Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle ja lootis, et saab kord enesele Kuru Jaani kombel mõisa osta. Tõnu püüdis Marit keelitada, kuid too keeldus. Viimaks andis Mari järgi ja hakkas mõisniku armukeseks. Tõnut ei saatnud loodetud edu ja üsna pea hakkas ta oma teguviisi kahetsema. Ühel õhtul teel kõrtsist koju Tõnu külmus surnuks. Teose ,,Isa Goriot" peategelaseks on endine nuudlikaupmees, kes üle kõige jumaldas oma kahte kaunist tütart. Mõlemad tütred said kaasavaraks kopsaka summa raha- kumbki sai poole isa varandusest. Kui tütred olid isalt viimsegi sendi saanud, siis unustasid oma isa täielikult. Neil oli häbi vaese isa pärast, hoolimata sellest, et too oli teinud kõik, et oma järeltulijad õnnelikuks teha. Kui Goriot taipas, et ta tütred on teda vaid ära kasutanud, suri kurvastusse. Ta tütred ei tasu isegi Goriot'i matuste eest.
Tuule vari - Carlos Ruiz Zafón analüüs Raamatu tegevus toimub 20.sajandi alguses Barcelonas ning peategelaseks on 18 aastane Daniel, kes oma isaga peab raamatupoodi. Umbes 10 aastaselt viis isa ta „Unustatud Raamatute Surnuaeda“, mis oli hiigelraamatukogu, kuhu oli kogutud kokku haruldased raamatud. Need, kes läksid sinna raamatukokku esimest korda, valisid endale ühe raamatu, mida hakkati niiöelda kaitmsa. Peategelane Daniel valis enda raamatuks Julian Carax-i „Tuule vari“ raamatu kaitseingliks. Talle
varakult, pidi Herman tööle minema ja sai keskkoolis käia vaid paar kuud. Ta proovis kõiksugu ameteid, kuid talle meeldis merel olla. Esimest korda ilmus teos Ameerika Ühendriikides 18. Novembril 1851. aastal. Selle raamatu pealkirjaks on ,,Moby Dick". Moby Dick oli vaal, keda laeva kapten tahtis iga hinna eest tappa. Raamatus räägitakse laeva meeskonnast, kes kõik alluvad kaptenile ja on valmis tapma vaala. Raamatu lõpus ollakse sellele väga lähedal, kuid vaal jääb ellu. Peategelaseks on Ishmael. Ta oli noor kooliõpetaja, kellele meeldis meri ja ta tahtis minna vaalapüügilaevale tööle. Ta oli pärit New Yorgist ning oli abivalmis ja sõbralik . Tegevuse toimumise aeg on umbes kolm aastat. See ei mõjuta eriti tegelasi. Kohaks on loomulikult meri. Raamatus on üks konflikt. Kui enamus meremehi on nõus kaptenit aitama, siis üks madrustest seda ei ole ja mõnikord on nende vahel sõnelusi.
Liis Niilo Laura Moltsaar Reno Kööts Sisukokkuvõte Peategelane Johannes Tamm Teised tegelased Hinnang 21. sajandi nooruki elu Peategelaseks Johannes Tamm Vaene ja probleemne perekond Skisofreenikust ema Kaksikõde ja hingesugulane Kreete Vennad Paul ja Olav Õde Ege Koer Jessica Koolivahetus, heidikustaatus Elupüramiidi kokkuvarisemine Elukoha vahetus Tutvumine Sasa ja Kairiga Populaarsuse kogumise skeem Suvi Kairi maakodus Suhe Riinaga Laulusõnade kirjutamine Uus kooliaasta, enesetõestus Uued sõbrad ja seiklused Kuulsuseks saamine Kodurahu taastamine
Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maal kus avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus?Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks? Peategelaseks sai päike. Kindel vormikäsitlus, liialduste vältimine, väärikas ja peen maitse. 33. Louise XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab? Versailles' lossis ja pargis 34. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. Ja 17.saj. vahetuse poliitilised muudatused antud territooriumi kunstis? Flandrias ja Valloonias muutus kunst toretsevaks õukonnabarokiks, Hollandis aga omandas lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli flandria baroki peaesindaja? P.P. Rubens 36
Elu kutsub meid hetkest, mil oleme mratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mnigi raske etapp. Mis mjutab inimeste valiku tegemist ja elukutse valimist? Elu on nagu raamat, mille peategelaseks on autor ise. Kui alustame raamatu esimese leheklje lugemist, ei tea kuidas sealne tegevus kulgema hakkab ja millega lpeb, samamoodi on inimese elugagi. Hetkest, mil snnime laia maailma, ei tea me millised seiklused meid ees ootavad, saame vaid oletada ja unistada, kuidas me tahaksime, et meie elu kulgeks.Tehes oma valikuid ja otsuseid, kies oma rada, kirjutademe justkui enda eluraamatut iseenda kekirjaga, lisades sinna pilte ehk mlestusi, mis jvad alatiseks meelde.
novell 5. novell 8. noveel 10. novell 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Lühikokkuvõtted. 2.novell Selle novelli peategelaseks oli kaval pagar Cisti, kes oma madalast ametikohast vaatamata armastas oma tööd ja tal ei puudunud kunagi parimad veinid. Kuna härra Geri ja paavsti saadikud tihti tema ärist mööda kõndisid, tekkis pagaril soov anda oma veini talle maitsta. Kuid kuna härra enda juurde sissekutsumist ei pidanud sobilikuks, tuli pagar teisele heale ideele. Iga päev kui härra ja saadikud mööda kõndisid, jõi pagar oma head veini mida ta tahtis härrale pakkuda
17.01.2009 Surnud mehe temp Agatha Christie Peategelaseks on Hercule Poirot, kes oli kutsutud ühele peole korraldama mõrvajahti ja ühtlasi ka võitjatele auhindu kätte andma. Tähtsamad kõrvaltegelased on sir George, leedi Stubbs ja Ariadne Oliver. Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse
monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gailiti romaanis "Leegitsev süda" (1945) on peategelaseks viiulikunstnik Joosep Maarva, kelle kaudu kirjanik vaeb kunstniku ja rahva vahekorda. Viiuldajast saab koondkuju, temas kehastub esimese põlve haritlase harras kujutlus niinimetatud tõelisest kunstnikust, kelle looming suudab muuta maailma. See on kunstnik, kelles peituvad ühtaegu taeva õndsus ja põrgu kannatused, kes on pühendunud ja valmis kannatusteks puhta kunsti nimel." Sellised iseloomustavad laused peaksid kutsuma igat inimest seda romaani lugema.
Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö Nemecsek. Esnö oli väga julge, vapper ja aus poiss. Ta oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama. Nemecsek jäi peale oma mitut suplust väga haigeks ja suri. Mulle see raamat meeldis, sest see raamat on täis põnevust . Mulle meeldis Nemecseki ausus ja julgus vastu astuda suurtele poistele.
Raamatu ,,ime" arutlus Raamatu peategelaseks on moondunud näoga 10-ne aastane poiss August Pullmann. August ei ole kunagi koolis käinud oma tervise tõttu. Ema õpetas teda kodus nii palju kui suutis, kuid August ei saanud igaveseks koduõppele jääda. Tal on olnud väga palju operatsioone, kui täpsem olla siis täpselt 27. Pere otsustas ikkagi Augusti kooli saata olenemata sellest, et August seda ei soovinud. Mina isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole
Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011) Valisin Kristiina Ehini luulekogu „Viimane Monogaamlane“. Kuna mulle meeldib väga K. Ehini luule üldiselt, siis sellepärast valisin ka ühe tema luulekogust. Teose keskseks teemaks on armastuse, tõe ja õnne otsimine kaasaeegses maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat. Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje
7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks. See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid, püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende
tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve läbi, et nooruk võiks sügisel astuda Tallinna kaubanduskooli. See kolmeaastase kursusega kool valiti praktilistel kaalutlustel, et kiiremini mõnda ametisse pääseda. Oma teisel kooliaastal Tallinnas debüteeris 16-aastane nooruk juba trükisõnas. 1928. aasta septembris avaldas "Uudisleht" tema jutustuse "Ohver", mille peategelaseks on itaallannast tantsijatar. Enamasti on ta kaubanduskooliaastail kirjutatud jutustused jäänud käsikirja, neid säilitatakse Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Kirjandusmuuseumis. 1943. aastal Eestist lahkudes jäi kirjanik peatuma Rootsi. Kuna kirjanduslik töö võõrsil elatist ei võimaldanud, tuli Ristikivil leiba teenida sotsiaalhoolduse ametnikuna. 65. eluaasta saabudes lootis ta pensionäripõlve pääseda, kuid see unistus ei täitunud: Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Peamisteks probleemideks oli nälg, surm, surma kartmine, lähedaste kaotamine ja näha neid kannatamas. Koju tulles ei osatud kuidagi olla ega käituda. Ei osatud ka millestki rääkida kodustega. Kodustele valedati, näiteks Paul valetas Kemmerich emale, et Kemmerichil oli valutu surm, kuid tegelikult oli surm piinarikas. Samuti on põhiprobleemiks ka inimeste muutumine külmaverelisteks. Sõda muudab inimesed närvilisemaks ning nad pole enam need, kes kunagi olid. Peategelaseks on Paul Bräumer, kes on 19 aastat vana. Astub enne viimase klassi lõppu sõtta kodumaa kaitseks. Tema ning ka teised on kogenematud, ent nad saavad hakkama. Sõda muudab ta valelikuks. Ta valetab oma sõbra Kemmerichi kohta tema emale, et Kemmerichil oli valutu surm. Samuti valetab ta oma emale. Ta kardab, et sureb just nagu tema sõbrad. Teab, et tema aeg on ka tulemas. Sõda muutis ka väärtushi...
"Adolf Hitler ja lapsed" Raamat räägib Hitleri eluajast ja oli trükitud propaganda eesmärgiks. Tegevus paigaks oli euroopa. Raamatus räägitakse, kus Hitler on sündinud ja kus ta kodu on. Rõhuti kõvasti veel sellele kuidas Hitler armastas lastega suhelda ja oli ka mainnitud et Adolf kaitseb eesti lapsi ja ka nende isasi ja emasi kurjade ja halvade Moskva enamlaste eest. Peategelaseks on Adolf Hitler ja lapsed. Tähtsaimateks sündmusteks on see kuidas füürer lastega suhtleb ja suurt rõhku oli pööratud ka Hitleri pildistamist koos lastega. Sain teada, et Teise maailmasõja ajal tehti ka Eestis propagandat - kuigi tegelikult oli ju Saksamaa Baltikumi MRP-ga juba NSVL-le loovutanud.Samas ei tea mida uskuda sellest raamatust ja mida mitte, sest raamat on trükitud Tallinnas tegutsenud Hitleri- Saksa propagandabüroo poolt Raamat Oli huvitav, kuna sisaldas rohkesti pilte, raamat oli ka jõukohane, sest teksti oli v...
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele
Kuulsaks sai Cooper romaaniga ,,Salakuulaja". Parimad teosed aga indiaaniromaanidest olid : ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeia", ,,Rajaleidja" ning ,,Hirvekütt".Enamjaolt nende sisud sisaldasid indiaaniharude võistlusi kolonisaatoritega.Kes peaks olema sisserändajad.Teosed on looduskirjeldusega . Hirvekütt Selles raamatus esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745 aastate vahel .Selles teoses võib liigitada tegelased kaheks: head ja halvad.Raamatu peategelaseks on Hirvekütt,kelle võib kindlasti liigitada sinna heade poole.Ta oli hea iseloomuga ja sõbralik ja raamatut lugedes võib kindel olla ,et Hirvekütti võib usaldada ja tas ei pea pettuma..Ning oli väga abivalmis ja aitas oma sõpra Suurt Madu,kelle naine oli irokeeside käes.Selles teoses kuulus ka heade hulka kidnlasti ka ilus ja sõbralkik noor neiu Judith Hutter,kes oli ka samas uudishimulik.Kindlasti kuulus ka Hetty Hutter heade hulka,kuid kahjuks sai ta
laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on
Toomas Nipernaadi raamatus ja filmis Toomas Nipernaadi on toodud publiku ette nii raamatus kui ka filmis. Sarnaselt raamatule on ka filmis peategelaseks seikluslik keskaeline mees Toomas Nipernaadi. Ta otsib oma elus seiklusi ning igal kevadel läheb mööda Eestit rändama ning naaseb koju varatalvel. Nipernaadi seiklused viivad teda külast külla, talust tallu, linnast linna. Filmis on väga hästi välja tulnud raamatus kirjeldatud iseloomustus - Nipernaadi on väga hea valetamisoskusega, jutukas ning oskab naisi ümber sõrme keerata. Oma valedega üritab ta inimestele
Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on
,,Toomas Nipernaadi" August Gailit Teose autoriks on August Gailit, kes kirjutas romaani ,,Toomas Nipernaadi". Romaan kirjeldab Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Toomas annab naistele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib neile seda, mida nad kuulda soovivad. Tegevus toimub 1900.a alguses, tegevuskohtadeks metsad ja talud, kus Nipernaadi peatus. Teos koosneb seitsmest novellist, kus peategelaseks kõigis on Toomas Nipernaadi. Ta oli kirjanik, kes igal suvel rändas mööda kodumaad, otsides inspiratsiooni. Igakord ta tutvustas ennast erinevalt ning rääkis igasuguseid lugusid, mida kõik uskusid, eriti naised, kes temasse armusid. Lõpuks, kui naised olid lubanud Nipernaadile, et nad tulevad temaga kaasa, otsustas Nipernaadi jalga lasta, kuna tema eesmärgiks oligi vaid panna naised endasse armuma. Teose üldine lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Lõuna-Eesti
tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt Vanapagan saadeti maale proovima inimese kombel õndsaks saama. See tekitas minus huvi edasi vaatama, kas vanapagan saab õndsaks või mitte. Peategelaseks oli Jürka, kellel oli jõudu palju aga mõistust vähe. Tihitipeale ei suutnud ta head ja halba eristada. Enamus probleeme lahendas ta tänu oma jõule ja vägivalla kasutamisega. Ta säilitas kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse. Must-valgeid filme olen alati vaadanud teistsuguse väärtusega. Must-valged filmid on vanad ja huvitavad, sest mina pole sellel ajal elanud kui olid ainult sellised filmid vaid olen ikkagi harjunud värvilise pildiga. Seepärast võin öelda, et film oli minu jaoks
eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse maski all jumalakartlike inimeste hirmu arvelt maiseid hüvesid ahnitseb. "Tartuffe" paistab eriti silma omapärase ülesehitusega, kus nimitegelane astub lavale alles kolmandas vaatuses, mil ta olemus on publikule juba ammu selge. Samuti erineb "Tartuffe" selle poolest, et koomikas ei ole enam rõõmsameelsust. Kiriku- kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära. Alles
Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta
2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma.Temas valitseb kaks poolust. Ta ise kutsub end stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt. Hermine, kes oli kurtisaan ehk prostituut. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel
Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. · Sagel võtab unt mõne sõna ja teeb seejärele sõna ümber teksti Undi peateos ,,Sügisball" · Kirjanduslik stiil on postmodernistlik · Undi enim tõlgitud teos · Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu. · Undi aatepunkt on nukratl irooniline
Lilled Algernonile ``Lilled Algernolile`` on kaasahaarav psühholoogiline teos. Raamatu autor on Ameerika kirjanik Daniel Keyes, kelle kuulsaim teos ongi ``Lilled Algernonile`` . Raamat anti esmakordselt välja 1966.aastal, eesti keelde tõlgiti see 1976.aastal. Raamatu peategelaseks on 32.aastane Charlie Gordon, kellel on erakordselt madal IQ. Ta valitakse välja teadlaste poolt eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis peaks tõstma tema intelligentsustaset. Charlie oli esimene inimene, kelle peal seda katset tehti, varem olid katsealusteks hiired. Operatsioon oli õnnestunud väga hästi valgel hiirel Algernonil, kes oli raamatu alguses Charliest targem. Operatsiooni mõjul kasvas Charlie arukus märgatavalt, temast sai lühikese aja jooksul geenius.
Filmiarvustus „Fantoom“ Komöödiafilm „Fantoom“ (Fantomas) linastus PÖFFI festivali programmi „Fookuses: kummardus prantsuse komöödiale“ raames. Film pärineb aastas 1964, režissöör on André Hunebelle ja peaosatäitjateks Jean Marais, Louis de Funès ja Mylène Demongeot. Film „Fantoom“ põhineb Pierre Souvestre’i ja Marcel Allain’ romaanidel ja oli ülimenukas kassahitt. Filmi peategelaseks on meisterkurjategija Fantoom, keda kehastab Jean Marais (1913-1998), kes oli üks populaarsemaid meesnäitlejaid 40-60ndatel. Teda püüab paljastada koomiline ja rumal politsekomissar Paul Juve, keda kehastab Louis de Funès (1914-1983), kes on tuntud prantsuse komöödianäitleja. Jean Marais`l on ka teine roll filmis, ta on ajakirjanik Fandor, kes satub Fantoomiga konflikti oma väljamõeldud artiklite pärast, kus ta pilab kurjategijat
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õe tütrale endiselt otsa
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
