b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi
Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel
Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed.
valmidest. Fablioo poolitatud tekist. 47. Fablioo poolitatud tekist Mees arvas, et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda kaasa hobusetekk tuule vastu. Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru, kuid poeg vastab vaid, et ma lõikasin teki katki, kuna sina saad ka kunagi vanaks ja ma pean siis sulle ka midagi kaasa andma . Isa muudab meelt ja vanaisa jääb koju . 48. Eesli testament Prantsusmaa peapiiskop saab teada, et üks piiskop on oma eesli matnud kirikuaeda, pühasse mulda. Peapiiskop saadab sõnumi piiskopile, et viimane põhjendaks oma tegu. Piiskop vastab, et eesel pärandas peapiiskopile 20 liivrit (tollal suur raha). Peapiiskop oli rahul, et saab raha ja lubas isegi piiskopi kodulinna tulles piiskopi eesli hauda õnnistada. Peapiiskop hoolis ainult rahast. 49. Svank üliõpilane paradiisis Õpilane reisis ringi, kõht tühi
Eestit nimetati Eestimaaks. Taani valdust nimetati ka üldiselt Harju-Viruks. Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal-Liivi orduriik, mis eksisteeris aastast 1237. Liivi ordu oli formeeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed.
mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse. Anglikaani kirikus kaotati tsölibaat ei ole nii palju vara, et saaks laiali tassida. Canterbury Inglise peapiiskopi residents, religioosne keskus. Inglise kiriku pea on formaalselt Elizabeth II, tegelikult on tähtsam Canterbury peapiiskop. 2. Anne Boleyn 1502 sündis, 1533 Henry VIII lahutab Aragoonia Catherine'st ja abiellub Anne Boleyniga. 1536 Anne Boleyn hukati. Henry VIII on nüüd poissmees. Thomas Morus (More) Elas 1478 1535. Oli utopist, 1518 kirjutas "Utoopia". Läks Henry VIII tülli. 1. Ta oli abielulahutuse vastu. 2. ei ole õige kuulutada ennast kiriku peaks. 3. Thomas Morus nägi ette kloostrite likvideerimist. 1536 39 tegeleti kloostrite likvideerimisega
Uku-mitmel pool eestis tuntud. Pühad puud-peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvriallikad-neid oli väga mitmesuguste nimetustega:pühad,tervise-,elu-,ilma-,silma- jt. Ravimaagia-oli tähtsal kohal,eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid. Hiltinus-1070 aasta paiku määrati Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk hiltinus. 1167.aasta-paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Adalbert-Bremeni peapiiskop,kes määras Hiltinuse piiskopiks Nicolaus-määrati Fulco abiliseks,eestlasest munk
pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut heaks kiitnud, ja Katariina keeldus sellele tähelepanu pööramast. Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma 1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse, et end sõjaväeteenistusse kirja panna. Viis aastat hiljem, 1755. aastal, käis poiss teist korda ülevaatusel ja ta võeti arvele ratsakaardiväkke. 1757. aastal sai Potjomkin ülikoolist kuldmedali tänu oma teadmistele kreeka keeles ja teoloogias. Noormees jäi sellega silma Šuvalovile, kes oli keisrinna Jelizaveta armuke ja nõuandja. Tänu
Mängiti mezzo fortes. · Menuetto ja Trio- definitsioonina tähendab tantsumuusika zanrit. See oligi tantsuline, esitati allegrettos. Üldiselt oli see suursugune ja vali. · Presto- definitsioonina tähendab ,,kiirelt". See teos tõi esile keelpillid, neid oli kõige rohkem kuulda ja nende meloodia oli põhiline.Mängitigi prestos. Teisena esitati Licenza aaria ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69) Solist oli Kädy Plaas. Loo peateemaks on peapiiskop Sigismund von Schrattenbachi sünnipäev, suur põhjus rõõmutsemiseks. Mozart kirjutas selle kõigest 11-aastaselt piiskopi auks. Esines nobedaid muusikalisi võtteid nagu crescendo ja tõusvad helikõrgused- kirjeldatakse muusikaliselt päikesetõusu. Teises aaria osas on Mozarti muusika kui kõhklev ja ei keskendu konkreetselt kiidulaulule. Nautisin solisti esitust. Ta kasutas huvitavat nüanssi, kus ta vähehaaval hakkas aina kõrgemaks ja kõrgemaks minema
Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada.
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed
Kui mehed naiste järele tulevad külvavad nad maha teravilju, mida siis naised harivad ja koristavad. Naised korjavad ka puuvilju, mida kasvab seal väga ohtralt. Nende ainuke isand on piiskop, kes allub Sokrata piiskopile. Sokrata peapiiskopil aga pole mingit tegemist Rooma paavstiga. Ta allub Bagdadi peapiiskopile, kes läkitab saarele peapiiskopi. Sokrata saar asub neist kahest saarest ligi 500 miili lõuna pool. Elanikud on sealgi ristitud kristlased ja neid valitseb peapiiskop. Saarel on palju halli ambrat, mida saadakse vaala ja kaseloti maost. Vaalasid püütakse siin nõnda: esiteks on vaalaküttidel selle otstarbeks püütud palju tuunikala. Selle rasvase kala lõikavad nad tükkideks ja soolavad nad suurtesse tõrtesse. Siis sõuavad tosinajagu kalureid väikese laevaga merele. Otsitakse üles paras kogus kaltse või muid räbalaid, seotakse puntrasse ja kastetakse rasvasesse soolvette. Siis nad seilavad kogu päeva avamerel ja kuhu iganes nad ka ei
maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik.Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236. a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks.). Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Tähtsal kohal olid ka rüütelvennad. Seal olid ka preestervennad ja poolvennad(töölised). Riia peapiiskop: Oli tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Talle allusid Saare- Lääne piiskop, Tartu piiskop ja Kuramaa piiskop Lätis. Kümnis: Põhiline koormis. Kümnendik osa oma saagist. Hinnus: kindlaks määratud naturaalmaks. Kergem koormise variant. Teotöö: Füüsiline töö. Piiskop: oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik). Moodustas vaheriigi, mis allus ainult
Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Samas ei õnnestunud tal kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse, millele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 25-aastasena asus ta elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana ning 31-aastaselt õukonna kammermuusikuna. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. 26-aastaselt abiellus ta Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest neli suri juba enne poole aastaseks saamist.
eesotsas oli Axel Oxenstierna. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe toll, mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni peapiiskop, pidi need kaks ametikohta loovutama rootslastele. Nende tingimuste täitmise tagatiseks oligi Hallandi maakond. 11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Kuna nad olid ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. 12. Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Sai nimetada, suureks näitajaks oli juba rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. 13. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe
muinasjutupärasusi
Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli...
Rein Õunapuu määramisega ametisse, paavsti visiidi ja kultuurilise aktiivsuse tõusuga, on omaette tõsisemat reflekteerimist vääriv periood. Täna on Eestis 7 kogudust, 7 ordut ja üle 3000 katoliiklase. Pisike arv miljardiga võrreldes, kuid ühenduse kogemus ladinliku kultuurisfääri, katoliikliku usutraditsiooni ja Vatikani kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks. «Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, milles on ka järgmised sõnad: «Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu.» 398 Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku ning on Vatikani linnriigi pea
looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13
täiesti teistsuguse projekti, mis oli palju komplekssem nii konstruktsiooni kui ikonograafia poolest. Töö, mille ta viis läbi üksi, kui välja arvata käsitsitööliste abi, mõõt oli hiiglaslik ja selle lõpetamiseks kulus ligi viis aastat. Paavsti plaani kohaselt oleks apostlid temaatika poole pealt pildiliselt ühendanud Vana ja Uue Testamendi jutustused seinal paavstide portreedega portreede galeriis. Kaksteist apostlit ja nende liider, Rooma peapiiskop Peetrus, oleks loonud selle silla. Michelangelo kava aga kulges vastupidises suunas. Michelangelo lae teemaks ei ole Jumala suur plaan inimkonna lunastuseks. Teemaks on humaansuse teotus ning see, miks humaansus vajas ja usu mõistes siiani vajab Jeesust. Pealiskaudselt on see lagi humanistlik ehitis. Kujutised on pärit üliinimlikest mõõtmetest ning Aadama figuuri puhul on tegu säärase iluga, et, lähtudes biograafi Vasari ütlusest, näib, nagu
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja
Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum Nobiliteet- riiki juhtiv, kitsas perekondade ring Ortodoksne- kiriku poolt ametlikult õigeks tunnistatud usk
kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlase...
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust: Riia peapiiskop, Liivimaa ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline killustatus jäi püsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. 6
Talle meeldisid julged otsused ja ta käitumine oli ettearvamatu. William Vallutaja Ta oli Normandia hertsog, 1066 aastal tungis ta oma väega Inglismaale. 1066 aastal lõi ta puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Sellepärast saigi ta omale nimeks Vallutaja, et kõiki asju soovis tema teha teoks jõuga. Henri II-(valitses 1154-1189), pani aluse Plantageneti dünasiale,oli tolleaegse euroopa üks vägevamaid valitsejaid. Thomas Becket-Canterbury peapiiskop,tapeti toomkirikus otse altari ees. Jeanne d'arc-oli lihtne talutüdruk,kes kuulutas et jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa,neiu müüdi inglastele maha ja põletati tuleriidal. Richard III-Yorki suguvõsa viimane valitseja ta olevat lasknud tappa oma venna lapsed et keegi ei kõigutaks tema võimu,kaotas ja suri 1485 Bosworthi lahingus. Henry VII tudor-(valitses 1485-1509),asutas nn Tähekoja, teda iseloomustatakse kui kitsit ja vältis sõdu mõeldes riigi peale.
dünastiale, selle taga olid ka Taani kuningad, kes püüdsid legitimeerida oma dünastia, väga suurel määral oli see seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks kristlik reform, arusaam, et katoliku kirikut ja kristliku usuelu tuleb muuta paremaks, üheks võimaluseks tsitertslaste jaoks oli askees ja distsipliin. Tsitertslased olid tugevasti esindatud ka Taani poliitikas. Tsitertslastega oli seotud ka Lundi peapiiskop Estil 1137-1177, Estil pühitses Pr munk Fulco eestlaste piiskopiks. Kas ja millal Falco ja Nicolaus tegelikult Eestis viibisid, selle kohta teave puudub. Ajaloolased oletavad, et Fulco on Eestis käinud, aga nende kohta tõendeid pole. Paavst Aleksander III andis välja rea kirju, mis puudutavad usukuulutust eestlaste seas, paavst kutsub taanlasi Fulco tegevuseks raha annatama, kutsub ristiretkele eestlaste vastu. Kas selline sõjakõik kunagi üldse on aset
Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt
nädalas Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus Maavabad – kõrgeim kiht, endiste ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, neid oli väga vähe. Kohustus aadliku ees – teenimine sõjaväes 9. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS EESTIS Katoliku kiriku roll: Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal, kõrgeim kohapealne kiriklik võim Vana-Liivimaal Riia peapiiskop KIRIKUELU JUHTIMINE: Piiskop – oli oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik Toomkapiitel – tegutses piiskopkonna peakiriku ehk toomkiriku juures, kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust Sinod – regulaarne vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks ((((((Kirikukatsumine ehk visitatsioon –võimaldas kõrgemal vaimulikul
(lk 66). Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu 2) Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast 3) Liivi orduriik - Valitses Liivi ordumeister (ilmalik), sõltub Saksa ordumeistrist (Sakala, Järvamaa, Kagu-Eesti, Liivimaa alad) juhtkeskus oli Võnnus 4) Riia piiskopkond - Riia peapiiskop oli sakslane, sõltus Rooma piiskopist 5) Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia peapiiskopist, mis oli sõltuv Rooma piiskopist 6) Kuramaa piiskopkond - Valitses Kuramaa piiskop, see allus Riia peapiiskopile. Taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel - 1227. aastal läksid Mõõgavendade ordu ja taanlased tülli. Tallinn kapituleerus sakslastele. 1238. aastal sõltmiti Stensby leping, et ordu ja taanlaste vahelist
s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3. märts - Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks. · 1563 - suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, lõplikult kadus ka Riia peapiiskopkond.
Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid (rolandi sõber Olivier, peapiiskop Turpin). Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega (ta rebitakse lõhki nelja traavli vahel). RÜÜTLIKIRJANDUS: Rüütlikirjandus kujunes välja ristisõdade käigus. Alates XII sajandi keskpaigast sai Lääne- Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid
rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J.Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane
1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu. Püüdes allutada endale kirikuvõimu sattus ta vastuollu Thomas Becketiga, kes jäi oma veendumudtele kindlaks. Kuninga rüütlid tapsid ta sõnade peale Becketi. Pärast tema surma langes ta masendusse. Thomas Becket: Canterbury peapiiskop, kes sattus vastuollu Henry II-ga. Kuninga rüütlid tapsid ta otse altari ees. Kuulutati pühakuks. Wat Tyler: 1382.a. Inglismaal puhkenud sõja eesotsas olnud käsitööline. Kuningas nõustus läbirääkimistega, nende ajal Tyler tapeti. Jeanne d´Arc: sai jumaliku ilmutuse päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutati palju võite. Langes 1430.a. Burgundlaste kätte vangi, müüsid ta inglastele maha. Ta põletati tuleriidal. Richard III: Inglismaa valitseja, Yorki suguvõsa viimane valitseja
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja ...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele kes...
Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel. Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes Liivimaal ristiusku pidi kuulutama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, nende hulgas ka liivlaste vanem Kaupo. Et läbisaamine liivlastega halvenes, pöördus Meinhard abipalvega Rooma paavsti poole. Paavst lubas kõigile, kes Liivimaa paganate vastu ristisõtta lähevad nende patud andeks anda. Aastal 1200 ilmus piiskop Albert ristisõdijatega ja vaprate ning osavate rüütlitega Väina jõe suudmesse
hävitasid saksa raskeratsaväelased täielikult madjarite suures arvulises ülekaalus olevad vibudega varustatud kergeratsaväed. Kuid taoline võit vibudega varustatud kergeratsaväelaste vastu oli suur erand, 2 enamasti ei saanud kohmakad ja aeglasemad raskeratsaväelased nooli pilduvaid kergeratsavägesid kättegi. Seda probleemi kirjeldab täpselt Tüürose peapiiskop Guilaumme oma laiahaardelises teoses: "Historia Rerum in Partileus Transmarinis Gestarum": "Oma esimese rünnaku ajal katsid türklased meid nii tiheda nooltehulgaga, et ei vihm ega rahe poleks suutnud suuremat pimedust tekitada; seejuures said meist paljud nooltest haavata. Kui esimesed olid oma nooletuped tühjaks teinud, tuli teine parv... ja hakkas veel tihedamalt nooli saatma..." "See võitlusviis oli meie sõduritele täiesti tundmatu, ja nad suutsid seda aina vähema külmaverelisusega
Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4. hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail- 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest 10. Ivo Schenkenbergi tegevus- 400 mehelise lipkonna juhataja 11
Üldiselt on need hävitatud, kirikumehed ei viitsinud enam keksu mängivate lastega võidelda. Charters'is on alles. Labürindi keskel oli Minotauruse kuju. 36. Gooti pikad figuurid Chartres'i fassaadil. Pikaks venitatud, sobivad hoone külge orgaaniliselt. 37.Mont St Michel Tõusu-mõõna saar. Benediktiini klooster. Ehitati 1113.saj. Kaks põhjust miks ehitada: 1) Peaingel Miikael võitles selle koha peal draakoni vormis kuradiga. 2) 708. a näeb peapiiskop Aubert und, Miikael ilmutab end talle. Torni tipus on kullatud kuju. 38. Sainte-Chapelle Hoone nagu relikviaar. Ehitati Jeesus Kristsuse okaskrooni ostmise auks. Hoitakse Notre-Dame'i varakambris. Sinna viidi reliikvia Prantsuse revolutsiooni ajal. Peale selle reliikvia omab ka muid reliikviaid (Tõelise risti tükk, Moosese kepp, Neitsi Maarja piim ja juuksed, Kristuse mantel, Kristuse surilina, Kristuse veri, oda, millega Kristust torgiti jne) 39. Notre-Dame'i interjöör
Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks. Paavsti toetusel kavandati Põhjamaa riikide ühist suurt ristiretke Eestisse. Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani
Sealse ühiskonna eripäera on eraomanduse puudumine, ühisomand ja köikidele kohustuslik töö. Füüsilisel ja vaimsel tööl pole vahet, kuid autor hindab enneköike käsitööd. Sisuliselt pöhineb saarel eksisteeriv vabariik patriarhaalsel perekonnal. Mmere'i teos pani ühiskonnakäsitluses aluse uuele suunale, mida hakati hiljem nimetama utoopiliseks sotsialismiks. KONFLIKT PAAVSTIVÖIMUGA Henry VIII valitsemisaja esimesel poolel kehastas Inglismaal kirikuvöimu Yorki peapiiskop ja paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli ka riigi lordkantsleri ametis. Seega oli Inglismaal kas kuningat. Katolikule kirikule kuulusid suured maavaldused, peale selle pidi riik Rooma paavstile makse maksma. Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Ta soovis oma naisest Katariinast lahutada, sest too oli mehest vanem ningei suutnud talle poega sünnitada. Kuningas soovis peale lahutist, kui see oleks vöimalik olnud, abielluda
Västeråsis ja Sigtunas. Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses. Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute suguvõsa vahel. Rootsi XI-XIII saj Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad omale suure sõltumatuse. Samal ajal kasvab kiriku võim: 1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma paavstile maksu. 1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop. Rootsi XI-XIII saj 1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu). Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele. XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid. Rootsi XI-XIII saj Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete põetamine, tellisepõletamine).
Võnnusse. *) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
