Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"peaminister" - 501 õppematerjali

peaminister – juhib ja koordineerib valitsuse tööd 2. Ministrid – juhivad ministeeriumi tööd; annavad välja seadustele tuginevaid määrusi ja käskkirju 3. Ministeerium – mingi kindla valdkonna haldamiseks • Igapäevase töö kõrgeim juht on kantsler • Võib luua ka abiministri ja asekantslerite ametikohad 4. Riigikantsler- korraldab peaministri ja valitsuse igapäevast tööd ja dokumendihaldust
peaminister

Kasutaja: peaminister

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Eesti ministrid

Peaminister Andrus Ansip Rahandusminister Ivari Padar Justiitsminister Rein Lang Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl Kultuuriminister Laine Jänes ...

Ühiskonnaõpetus
95 allalaadimist
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

· 1904­1905 Tallinna linnavolikogu liige · 1909­1917 vandeadvokaat Tallinnas · 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör · 1917 Tallinna linnavolikogu liige · 1917­1919 Maanõukogu liige · 1917­1918 Maanõukogu esimees · 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister · 1918­1919 Ajutise Valitsuse põllutööminister · 1919­1920 Asutava Kogu liige · 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister · 1920­1934/1937 I-V Riigikogu liige · 28. oktoober 1920 ­ 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister · 1921 I Riigikogu esimees · 1924 välisminister, hiljem rahaminister · 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tsehhoslovakkias ja Rumeenias · 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 1933­1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tai kuningriik

Otsetõlkes tähendab Tai "vabade inimeste maad". Tailased on muretud, rahulolevad ja oma maa üle uhked. 95% elanikest on budistid. Nende kultuur on meie omast väga erinev. Taide jaoks on lahkhelide vältimine väga oluline. Seepärast ei tohi kasutada topelteitust ega esitada küsimusi, mis nõuavad jah- või ei-vastust. Wai on taide traditsiooniline tervitus. Wai`ks tuleb panna käed nagu palveks kokku ja hoida neid rinna kõrgusel. Kummardades, nii et silmad põrandat näeksid, puudutavad sõrmeotsad peaaegu laupa. Väga tähtis viisakusreegel on naeratamine. Rääkida tohib kõigest, mis puudutab teie isiklikke huvisid ja hobisid või mis Tai juures huvitab. Rääkida ei tohiks poliitikast, hetke sündmustest või mis...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Riikogu ja valitsus.

pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister ­ minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Kantsler ­ ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigisekretär ­ ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister . Riigikantselei juht. Riigikantselei ­ täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei....

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaarel Eenpalu

juuli ­ 1. november 1932) · Karl Einbund ­ riigivanem · Mihkel Pung ­ välisminister · Ado Anderkopp ­ kohtu- ja siseminister · Oskar Köster ­ põllutööminister · Johannes Zimmermann ­ majandusminister · Jaan Hünerson ­ majandusminister · August Kerem ­ kaitseminister · Jaan Raudsepp ­ teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 ­ 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu ­ peaminister · Aleksander Jaakson ­ haridusminister · Albert Assor ­ kohtuminister · Leo Sepp ­ majandusminister · Artur Tupits ­ põllutööminister · Richard Veermaa ­ siseminister · Oskar Kask ­ sotsiaalminister · Paul Lill ­ sõjaminister · Nikolai Viitak ­ teedeminister · Karl Selter ­ välisminister 8 · Ants Oidermaa ­ minister (alates 30. jaanuarist 1939) Teenetemärgid...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Bulgaaria

Ma ei tea Bulgaariast eriti palju ning seega arvan, et töö tuleb minu jaoks küllaltki huvitav. Bulgaaria asub Euroopa kaguosas Musta mere läänerannikul. Põhjas on Bulgaaria naabriks Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria pealinn on Sofia. Majanduslikult on Bulgaaria suhteliselt nõrk riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulg...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Buleesse kuulusid igast Ateena hõimust (joonlased, doorlased, aioolased, ahhaialased) 100 liiget. Bulee töötas välja olulisemaid otsuseid. Bulees olid asjatundjad ning sinna ei võinud kuuluda viimase kihi esindajad. Rahvakoosolekul võisid kõik osaleda. · Täidesaatev võim ­ kõrgeim organ oli valitsus ­ Arhontide kolleegium. 10 arhonti. 1. arhont ­ peaminister , 2. arhont ­ sõjavägede ülemjuhataja, 3. arhont ­ kõrgem usujuht. Ülejäänud arhontide ülesandeks oli tunda peast seadusi. · Kohtuorganid, kes olid sõltumatud. Vandemehed, keda koos kohtunikega oli kokku 6000. Oli 10 erinevat koosseisu, igas koosseisus olid 100 alati varus, juhuks, kui keegi peaks haigeks jääma või muul põhjusel puuduma. 3. Võlaorjuse kaotamine Ateenas. 6...

Ajalugu
228 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Norra Kuningriik

kohal. Norra maismaa rannajoone pikkus koos fjordide ja lahtedega on rohkem kui 20 000 km. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega ­ Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv (01.01.2006 seisuga): 4 640 219 elanikku Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1 Pealinn: Oslo Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2005): 1 906 miljardit NOK (3 812 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK)...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallica - retsensioon

Metallica on müünud 57 miljonit plaati Ameerikas ja 40 miljonit väljaspool Ameerikat. Kokku on arvatavasti müüdud 100 miljonit, millega Metallica on 18. bänd plaatide müügi poolest Ameerika ajaloos. Praegune Metallica koosseis: James Hetfield - vokaal, rütmikitarr, Lars Ulrich ­ trummid, Kirk Hammett ­ juhtkitarr, Rob Trujillo ­ basskitarr. Enne lavale astumist tervitasid bändi Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip ja Tallinna linnapea Jüri Ratas. Rockiõhtut alustas Pedigree, peale seda tutvustas oma uue albumi kava Tanel Padar & The Sun, seejärel esines Walesi bänd Bullet For My Valentine. Metallica andis pea kahe ja poole tunnise võimsa kontserdi, esitades kaasalaulvale publikule läbilõike oma parimatest paladest läbi aegade. Kontserdi lõppakordi andis pürotehnika ja eriti tavatuks üllatuseks kujunes ühislaul "So What" selleks lavale kutsutud Pedigree ja Tanel Padar & The Sun'iga...

Muusika
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled

, Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) ­ Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) ­ kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...

Ajalugu
413 allalaadimist
thumbnail
9
doc

ROOTSI

Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all....

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt

Sõja lõpp läänerindel b)Revolutsioon Saksamaal ja sõjategevuse lõpp: · Novembri algul pidid keiser Wilhelm II troonist loobuma ja saksamaa kuulutati vabariigiks · Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918) pidi saksamaa oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse 2.Pariisi rahukonverents a)Pariisi rahukonverents (1919-1920)- püsivate rahulepingute väljatöötamine võitjate nn. Suure kolmiku poolt · Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau · Inglismaa peaminister D. Lloyd George · USA president W. Wilson · Ülejäänud riikide (24)esindajad pidid nõustuma nende tingimustega (sh. Itaalia ja Jaapan) · Väikerahvaste huve ei arvestatud üldse · Kaotajariigid kutsuti ainult lepinguid allkirjastama b)Versailles' rahuleping- ,,igavesti kestev rahu" Atlandi ja Saksamaa vahel: · Territoriaalsed muutused: Saksamaa kui sõjasüüdlane pidi loobuma suurtest aladest · Relvastusalased piirangud: tal keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vene impeerium XX sajandi algul, Eluolu suure sõja ajal

4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda? Detsembris toimunud ülestõus Moskvas suruti maha ja sellej'rgnesid vastuhakud sõjaväed. Sellest olenemata jäi siiski enamik armeest tsaarivõimule ustavaks ja see võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda. 5.Kes oli P. Stolõpin ja milline oli tema roll Vene ajaloos? P.Stopõlin oli Venemaa peaminister , kes asus teostama reforme, mida Venemaa vajas, et jõuda järgi teistele suurriikidele. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada. Reform tekitas palju segadust. Pingeid riigis suurendas ka see, et Stopõlin pöördus tagasi jöiga venestamispoliitika juurde. 1911. A. Mõrvati ta segastel ajaoludel. 7.Millised oli Baltimaade sarnasused ja eripärad? Baltimaad arenesid 20. Sajandi algul kiiresti. Rahvaarv kasvad, tööstuse areng...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baltimaade ajalugu 1920-1940

Eestis Vabadussõjalaste Keskliit. Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi. o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud. o Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati. o Autoritaarsed reziimid o Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus o jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni....

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kommunism, fašism

Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega. Poolehoidu leidsid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised austavad ja kardavad. 2.Benito Mussolini kuulutati peaministriks oktoobris aastal 1922.Ta oli Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas ja hiljem ka peaminister . Rühmitusest Võitlusliit, kuhu kuulusid töötud ja endised sõjaväelased, tõusis Mussolini lõpuks tippu. 3.Fasistid olid Võitlusliidu liikmed. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku. Nad tõusid esile oma lubadustega muuta Itaalia sama võimsaks kui seda oli kunagi Rooma impeerium. 4.Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadetega. Erinevalt kommunistidest oli Mussolini arvates tähtsal kohal rahvus. Üksikinimene on rahvuse osa...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas 9. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassidepidamise eeskirju. 10...

Õigusõpetus
409 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Lapua liikumine ­ 1920. aastal tekkinud rahvuslik-parempoolne liikumine, mis tekkis kommunistlike põhimõtteid toetavatele erakondadele. 28. Konstrutimism ­ film sai juurde sünkroonse heli. Muusikal ja dokumentaalfilm jõudsid kinolinale. Arhitektuuris ehitati palju suuri ilmetuid karpmaju. Pooldati vasakpoolseid ideid. Leiutati tsellofaan ja nailon. Ületati lennukiga Atlandi ookean. KES OLID JA MIDA TEGID? 1. Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922­1943. Juhtis fasistide liikumist. 2. Herbert Hoover ­ USA president. Tõusis lihtfarmeri perest Ameerika üheks rikkamaks meheks. 3. Frnaklin De. Roosevelt ­ demokraat, kes valiti 1932. aastal USA presidendiks. Koostas kava, mille nimi on New Deal ehk uus kurss. 4. John Meynard Keynes ­ Inglise majandus teadlane. Tema arvates võiks New Deal'i nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. 5...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariik 1920-1939

Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister , kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I maailmasõja lõpp tõi Euroopas kaasa laialdase demokratiseerumise, Eesti Vabariik püüdis rakendada parimaid demokraatia traditsioone. Palet kujudas ka Eesti geopoliitiline asend NSV Liidu naabruses...

Ajalugu
229 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Gaasijuhe hakkab kulgema Babajevost Viiburi kaudu mööda Läänemere põhja Greifswaldini Saksamaal kogupikkusega umbes 1200 km. Juhtme esimene niit võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas peaks valmima 2010. Teine sama võimsusega niit peaks valmima 2013. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille suhtes on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson. Gaasijuhtme kasutuseaks on kavandatud 50 aastat. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda...

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa tee teise maailmasõtta

Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik...

Ajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun