Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid Franco väed suuremat osa Hispaaniast. 1939.a kevadel hõivasid nad Madridi ja 1.aprillil samal aastal kuulutas Franco end diktaatoriks. 5. Müncheni leping Saksamaa soovis Tšehhoslovakkiat rünnata, kuid neil oli kaitseleping Prantsusmaaga ja kautselt oleks jälle kogu Euroopa sõjas. Inglismaa peaminister tegutses selles suunas, et sõlmida uus leping. 29.sept 1938 sõlmisid Inglismaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Selle lepinguga oldi rahul ja Tšehhoslovakkia alistus. 6. Molotovi-Ribbentropi pakt 23.august 1939 sõlmiti suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping, mis onallakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt
12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK, KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES. 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? Ma arvan, et demokraatia ei seisku, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg. Kui peaminister on arenemisvõimeline ja huvitub rahva heaolust, siis pole eriti oluline kui kaua ta ametis on. 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis
Laos(ພາສາລາວ) Magnus-Martin Mesi 9B Laose lipp ja vapp Üldist • Laose pealinn on Vientiane. • Laose president on Choummaly Sayazone ja peaminister Thongsing Thammavong. • Laose esimene kuningas oli Sisavang Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis.
Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur. Fasistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad. Ideed: demokraatia on oma aja ära elanud, tugev rahvas, tugev juht, distsipliin, ühtsus, juhile allumine. Itaalia Rooma-aegse suuruse taastamine, eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh
veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents - Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid (mida esindas president Harry Truman), Nõukogude Liit (Kommunistliku Partei peasekretär Jossif Stalin) ja Suurbritannia (peaminister Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee), Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. 4. tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: Pearl Harbor - 7
Käsitöölised · Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. · Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi.
Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
5. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi konverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka Versailles’ lepinguga. 6. Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang): a) Pariisi rahukonverents 1919-1920 Osalesid Itaalia peaminister Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister Lloyd George, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson ( Versailles’ leping ) b) Versailles´süsteem Territoriaalsed kaotused: Saksamaa kaotas: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja Schleswig Taanile, Memel Leedule ning ka teisi alasid Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
käsuliine. Abiministrid olid esitanud ministritest erinevaid seisukohti Riigikogu komisjonides. Abiministri ametikohta polnud Eestis täidetud ka enam kui kolm aastat. Vastavalt seaduse eelnõu 654 SE seletuskirjale reguleeriti muudatusega Vabariigi Valitsuse koosseisu kujundamist. Lisaks antakse Vabariigi Valitsusele ja peaministrile võimalus anda korraldusi elektroonilises vormis. Sätestatakse, et riigivara osas saab riiki esindava ministri täpsustada peaminister korraldusega. Eelnõu koostajate sõnul liiguti sellise muudatusega paindlikuma riigivalitsemise poole milles leidis vajakajäämisi ka OECD oma 2011. a riigivalitsemise raportis8 mis omakorda soovitas Eestile valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni rakendamist. Kõnealuse raporti soovituste seas oli ka nõuanne vähendada valitsuse kiiret tegevust takistavaid tõkkeid. 6 109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut¬mise seadus
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul
valitsuse eesotsas oli riigivanem; kontrolli all, riigivanem kontrollis ja reguleeris Riigikogu tegevust; · juhtiv oli riigivanem. · valitsuse tööd viis täide peaminister, kes allus riigivanemale.
10.1917 Oktoobri revolutsiooni puhkemine · 27.10.1917 Võetaksevõim Tallinnas üle · 15.11.1917 Maanõunike kogunemine Toompealossi, võeti vastu 3 otsust · 21.02.1918 vanemate kogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 Esimest koeda loeti Pärnus ette iseseisvusmanifest, Endla teatris. · 24.02.1918 Koostati Vabariigi Ajutine Valitsus. · 25.02.1918 Majadel lehvisid rahvuslipud, keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille alguses luges peaminister K.Päts Tallinnas ette iseseisvusmanifesti. · 11.11.1918 Toimus üle pika aja Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust EV esimene relvastatud struktuus EESTI KAITSELIIT. · 28.11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23
Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid. määrus: nendega kinnitatakse ja piiritletakse seaduses kirjapandu asjaomaste asutuste täpsed kohu...
PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • STSENARIST EDGAR SAVISAAR • POLIITIK VAHUR KERSNA • SAATEJUHT URMAS OTT • SAATEJUHT ELLEN NIIT • KIRJANIK KASUTATUD KIRJANDUS • Images.google.com
Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal.
INDIA SISE- JA VÄISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti just hindude ja moslemite vastasseis. See kandus ka üle välispoliitikasse, eriti suhtesse Pakistaniga. Sisepoliitika : · Haledusreform vürstiriikide asendamine osariikidega. · Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga
Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping. Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud.
objektiivseid asjaolusid või nimetama neid ebaolulisteks." (Ligi nimetas Ossinovskit Eesti meheks suure algustähega, 2014) 1.1 Toomas Hendrik Ilvese avaldus Oma avalduse antud postituse kohta tegi ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. „Eesti Vabariigi Valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis lubamatu. Rääkisin sel teemal ka peaminister Rõivasega ja rahandusminister Ligiga. Nende praegustest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus ja seda mitte ainult Eesti siseselt. Meenutan oma sõnu üleeile Narvas, millesse täna usun veel enam: ”Oleks hoolimatus iseenda vastu jagada siin rahvast omadeks ja võõrasteks, olgu aluseks rahvus või maailmavaade,“ ütles Ilves oma avalduses. (Tambur, 2014) 5 2 ARVAMUSED 2.1 Ossinovski arvamus
tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha. · 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti kõigile keisririigi alamatele antakse sõnavabadus, koosolekute pidamise võimalus, organisatsioonide loomise võimalus, RIIGIDUUMA KOKKUKUTSUMINE. d) Stolõpini reformid: 1906-1911 peaminister Stolõpin agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht Stolõpin tahtis lõhkuda Venemaa kogukonna süsteemi ja hakkas propageerima tihedalt asustatud piirkondadest välja rändamist Aasia aladele. Nimelt ta tahtis suunata Venemaad kiiremini kapitalistlikule arengule, kuid kogukonnad takistasid seda, sest seal aidati igal juhul nõrgemaid ning rikkamad ei saanud rohkem areneda
CV (Curriculum Vitae) Nimi: Otto Eduard Leopold von Bismarck Sünniaeg ja koht: 1.aprill.1815 Saksamaa, Schönhausen Päritolu: Junkruperekond Hariduskäik: 1832.1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadus Töökogemus: 18621890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 18591862 Saadik Venemaal 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval Surmaaeg: 30.juuli.1898 Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine. Ta oli 19
Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919
Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Pushkari järv Rajasthanis, jumal Brahma poolt kõrbe visatud lootoslill, ning sellega külgnev linnake Taj Mahal 3 Lühiajalugu 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. Aastail algas Indias nn. kodanikuallumatuse kampaania. Selle käigus loobuti indialastele kahjulike seaduste järgimisest, tööst riigiasutustest ja alkoholis ega ostetud ka inglise kaupu. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust lõpuks vabaks ning sõltumatuks riigiks. Kui peaaegu kohe lahutati see hindude ja moslemite vaheliste raevukate konfliktidega kaheks. India jagunemine viis Paksitani
aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati
Ta poolehoidjad tahtsid kaotada kastisüsteemi. Ta kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada hea kultuuriline ja majanduslik areng. India sise ja välispoliitilisd probleemid, ja mis on neid põhjustanud? Raske oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Terav oli moslemite ja hindude vastasseis. 1947 puhkes Pakistani ja India vahel sõda, võideldi Kashmiri piirkonna pärast. Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister,Indira poeg Raijv Gandhi. India äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad(kastisüsteem) ja harimatus. Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast, alates aastast 1947 kuni tänapäevani(Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest).Piirivaidlused ka Hiina RV-ga
1955 SEATO partisanisõda 1955 CENTO 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja 1955 Bangduni koostöönõup. I etapp konverents sep.1973 - 1975 Eur. julg.- ja koostöönõup. II etapp 31.juuli - Eur. julg.- ja 1.aug.1975 koostöönõup. III etapp Clement 1883- Briti peaminister Attelee 1967 Harry 1984- USA president Truman 1972 Jossif 1879- Stalin 1953 Churchill Briti peaminister Truman USA president G.Marsha USA ll riigisekretär Kim Il Korea kom. Sung liider Dwight USA president Eisenhowe r Nikalia NL esindaja Genfis Bulganin Nikita NSVL juht Hrustsov Gamal Eg.juht Abdel Nasser W.Hallste SDV riigisek. in Fidel Kuuba
Isamaaliit pooldab kultuuriautonoomiat, et võimaldada erinevatel rahvusgruppidel emakeelne põhiharidus. Ehkki traditsioonilist konservatismi tänapäeval peaaegu ei esine, on säilinud mitmed nende ideed( traditsioonid, eraomand, riigi terviklikkus, rahvas). Eestis üldjoontes pole konservatism suurt edu saavutanud. Mõned konservatiividena tuntud poliitikud: Ronald Reagan- USA president 1981-1989 Margaret Tatcher- Suurbritannia peaminister 1979-1990 Winston Churchill- Suurbritannia peaminister 1868 ja 1874-1880
Ametikohad · 19801985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees · 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent · 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja · 19881989 Mainori teadusdirektor · 19891990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees · 1990 Eesti NSV majandusminister · 19901992 peaminister · 19921995 Riigikogu liige · 19921995 Riigikogu aseesimees · 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister · 20012004 Tallinna linnapea · märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees · 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 6 Raamatud · 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga
USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks. F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5. Seleta mõisted: Compiegne´i vaherahu (lk 8), reparatsioon (lk 9), Berliini-Rooma telg (lk 18), Uus Kurss (lk 23). Compiegne´i vaherahu Sõlmiti 11
Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Woodrow Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921. David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Ferdinand Foch- Prantsuse kindral Marne'I lahingus Johann Laidoner-Eesti vägede ülemjuhataja Johan Pitka-admiral,soomusrongid,eesti mereväe looja Ernst Põdder-kindral(võnnu lahingus juhtis) Aleksander Tõnisson-kindral,ida rinne Julius Kuperjanov-tartu linna vabastamine Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht
· ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1957) · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli 15,300 USD) · Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast 2000a. seisuga) · HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Üldandmed III · Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel.
• Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile - sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte - keelustati meeleavaldused, rahvakogunemised - kästi eraisikuil loovutada relvad • EESTI VABARIIGI AMETLIK LÕPP 21. JUUNI 1940 - Jüri Uluots, viimane peaminister - 21. juuli 1940 ENSV (-1990) - 6. august liidetakse NSVL koosseisu 3. Juunipööre ja valimised Balti riikides • Edasist juhtimist hakkas Tallinnas juhtima Stalini esindaja Andrei Zdanov • Uluotsa valitus asendati Nõukogudesõbraliku kabinetiga • Relvitustati Eesti sõjaväeüksused - ei tohtinud avaldada vastupanu • 21. juuni UUS VALITUS - Päts allkirjastas • Juuli esimestel päevadel saadeti laiali Riigikogu • ENSV 4
Need polnud lihtsalt elamiseks, vaid hoopis pääsu saamiseks Euroopa Liitu. Kogu see skandaal oli suur löök IRL-le. Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olid selle asjaga seotud, on vähemalt oma kohtadelt riigikogus ja Tallinna linnavolikogus ning ka erakonnast lahkunud. Kolmas tegelane, riigikogu liige Siim Kabrits, kes müüs maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab valetamist, et temal pole sellega mingit seost. Samas ka peaminister ei teinud sellega tegemist ja teeskles , et pole mingit probleemi. Reformierakonna suurim skandaal sel aastal on olnud rahastamisskandaal Silvergate. See on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Meikar annetas erakonna toetuseks võõrast raha. Teised erakonnad ei võtnud selle
EESTI VABARIIGI VALITSUS Riigisekretär: H.Loot Portfellita minister: pole eraldi ministeeriumit (rahvastikuminister & regionaalminister), luuakse siis, kui ühiskonnas on suured probleemid, tihe koostöö teiste ministritega. Valitsuskriis: valitsus või keegi ministridest ei tule toime/ koalitsioonipartenerid ei saa omavahel läbi. PEAMINISTER Andrus Ansip Ref. VÄLISMINISTER Urmas Paet Ref. SISEMINISTER Jüri Pihl Sots. JUSTIITSMINISTER Rein Lang Ref. RAHANDUSMINISTE Ivari Padar Sots. KAITSEMINISTER Jaak Aaviksoo IRL HARIDUS-JA Tõnis Lukas...
Vladimir Lostsenko 9 klass Krabi Põhikool Venemaa Andmed Pealinn:Moskva Pindala:17075200 km2 Riigikord:föderatiivne vabariik Riigipea:president Dmitry Medvedev Valitsuse juht: peaminister Vladimir Putin Rahvus:142,008,800 mil inimest Rahvuskeel:Vene keel Rahaühik:Vene rubla Venemaa kaart Austria Andmed Pealinn:Viin Pindala: 83 858 km² Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km)
vahetult või ministeeriumide ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita (ministeeriumita) ministrid. Praeguse seaduse järgi ei tohi valitsuse liikmete arv olla üle 15. Valitsuse istungid toimuvad Stenbocki majas (maja kuulus krahv Jakob Pontus Stenbockile ja valmis 1792). Üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle istungeid ning juhib ja ühtlustab valitsuse tegevust. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus ka riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib valitsuse istungist sõnaõigusega osa võtta ka abiminister, samuti võib peaminister kutsuda valitsuse istungile ka teisi isikuid ja anda neile sõna.
esindajad, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Nüüdisaja valitsus eelistab mitmesajaliikmelisele esinduskogule väikseid töörühmi ja eksperte. Valitsus käsutab tänapäeval märksa võimsamaid mõjutusvahendeid, näiteks seaduste juriidilist ekspertiisi, samuti pole ministrite esinemisel parlamendi täiskogu ees enam endist tähendust. Seetõttu pöördub võimuharude vastastikune kontroll üha enam valitsuse kontrolliks seadusandja üle. b) Kas peaminister ja alluvad või kollegiaalne otsustuskogu? Algselt oli peaministri roll tagasihoidlik ning ta täitis valitsusjuhi ülesandeid lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Eesti Vabariigi algusaastatel oli Konstantin Päts samaaegselt pea- ja siseminister, Otto Strandman ning Ants Piip aga pea- ja sõjaminister. Tänapäeva peaminister on kujunenud juhtivaks tipp-poliitikuks, mõnedes Euroopa riikides ka sisuliseks riigipeaks. Nii esindab Euroopa Liidu tippkohtumistel
läbivaimad jooned kahe riigi omavahelistes suhetes ja teineteisest sõltumises Eesti enimkülastatavas online-meediaväljaandes Postimees.ee? Teine küsimus oleks, et millisena kujutatakse kriisi mõjusid, läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? Viimane uurimisküsimus, mis aitab uurimisprobleemile vastust leida, on: millistel seisukohtadel on Postimees.ee vahendusel Vene president, välisminister ja peaminister kahe riigi teineteisest sõltumisest? Seda nii kriisi ajal kui ka selle järgselt. Töö ülesehitus koosneb viiest osast, sisuosa koosneb kolmest peamisest komponendist: metoodika osa tutvustus, artiklite analüüsimisega saadud tulemuste osa tutvustus ning üldistavate järelduste osa. Lisaks sisuosale on tööl veel ka sissejuhatus ning lisade osa. Käesoleva töö metoodika osa on kahel leheküljel,
POLIITIKA Säästev areng Säästlik areng Jätkusuutlik areng Säästev arendamine Mahemajandus Eesti 21 Eesmärgid Eesti võimalike arenguteede leidmine 21. sajandil Ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister Lisaks 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat Riiklik keskkonnastrateegia 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5
Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule
101 liiget. Tööd juhib RK juhatus: esimees ja 2 aseesimeest. NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas. Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus.
august 1777 9. märts 1851) Lapsepõlv · Ørsted sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel, Rudkjobingi linnas. · Ta kasvas üles vaeses apteekri peres. · 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. Pere · Hans Christiani isa oli apteeker Soren Christian Ørsted ja ema oli Karen Hermansen · Peres oli 2 last, Hans Christian ja ta noorem vend Anders Ørsted · Anders Ørsted oli 1853-1854. aastatel Taani peaminister. Õpingud · Hans Christiani isa õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas
Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,kindel seltskond" ,,Sinu kindel võit!" ,,Meie kuulame sind" Enesekindlat väidet: ,,Sinu kindel võit!", ,,meie kuulame sind" Omade poiste"võte: poliitikutest on lapsepõlvepildid, fotod neist argipäevastes olukordades, artiklid kandidaatide elust ja perekonnast, isiklikest saavutustest ja hobidest, on esile tõstetud huvitavaid fakte.
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge pe...
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
