Riina Suu 26.05.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord peaks olema järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Siis tulid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1
N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid Diagrammid Kaardid Koopiad Ankeetküsitlused jne. PEALKIRJASTA JA NUMMERDA LISAD! LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel
Mariliis Tisler 10.B 28.03.2011 Lermontov ,,Meie aja kangelane" 1.Lugude tegeliku toimumise järjekord on teoses segamini. Järjesta pealkirjad nii, nagu nad ajaliselt üksteisele järgnevad. Lugude tegelik järjekord on järgmine: Petsorini päeviku osad Taman,vürstitar Mary,fatalist. Järgmiseks olid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Rakendus Exceli valemitega. b Mõõtmed: f Ristküliku kõrgus a 120 Ristküliku laius b 80 Kolmnurga alus e 40 e Kolmnurga kõrgus f 25 Ringi raadius r 20 Detaili kõrgus h 40 Põhja pindala Err:509 r Külgpindala Err:509 Täispindala Err:509 Ruumala Err:509 ÕM_nr Variant 12 Materjal: liimpuit Värv: pulbervärv Materjal Värvi liik 2 ...
ANTI MARGUSTE Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Anti Marguste lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Anatoli Garsneki klassis. Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja l...
Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi ...
soodsate mereteede kaardid hüdrometreoloogilised kaardid jne. Merekaartide sisu Matemaatiline alus kaardivõrk ( WGS84) , mastaap Mere üldtunnused põhja reljeef , tuletornid , tuled , märgid , madalikud , karid , leetseljakud , veealused ja veepiirid olevad kivid , uppunud laevad , poid , toodrid. Üldgeograafilised elemendid : pinnareljeef , jõed , järved , asulad , sadamad Kaardi vormielemendid kaardi tiitel , pealkirjad , joonised , märkused Enne kaarti kasutamist tuleb kõik kaardielemendid läbi vaadata! Merekaardi lugemise järjekord Täpsustatakse tiitel, See viitab sõidurajoonile. Loetakse läbi kõik tiitlik täiendavad märkused. (selgitavad ja teatmelised) Tehakse kindlaks kaardi mastaap. Uuritakse , mis aasta variatsiooniga on tegu , milline on variatsiooni muutus , kaardi koostamise ja väljaandmise ning korrigeerimise aasta.
1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik teabeallikatega tutvumine uurimistöö kava koostamine eesmärkide/hüpoteeside sõnastamine andmete kogumine andmete analüüs uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine 8
71 1556.15 40.08 53.33 375.71 1556.15 29.92 335.56 221.32 1220.82 34.1 219.44 284.84 1358.78 36.18 161.67 316.44 1427.44 180.36 1574.02 7119.34 Palgatabeli koostamine 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - J keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade suuruseks 16 pt. 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleksid nähtaval. 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja igaühe kohta amet, tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (Tunde). 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 7. Arvutada valemiga kogumispension (2f brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 8. Arvutada valemiga maksuvaba summa. Valemi koostamisel kasutada
kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 .
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 .
Viimast mainis ta ka ühes oma luuletuses, kuna tunneb end Ginsbergiga väga sarnaselt ning tema luule on talle südamelähedane (lk. 22): Loen Charles Bukowskit, kes loeb Platoni dialooge. Vahepääl Allen Ginsbergi (päevaraamatuid), kes räägib midagi lugemisest- ridagi ei suuda enam keskenduda, sest kell mu vasakul randmel hakkab rändama ründama sedasama hüplikku ebastabiilset (ikka veel) moodsalt džässilikku rütmi, mida viimasel ajal tunnen oma südames. Luuletuste pealkirjad on justkui luuletuste esimesed read ning igast luuletusest areneb välja järgmine luuletus ning kogu luulekogu moodustab ühe terviku. Kuna Rooste kirjutab oma luuletusi vabavärsis, kasutab kõnekeelt ning kindel rütm puudub, siis jätab see mulje, et kohati ei loegi luuletust, vaid jutustust või laulu. Kuigi Rooste ise viisi ei pea, on ta siiski oma luulele ise viisid mõelnud ning ka lauldes esitanud. Mõne luuletuse puhul on autor isegi ette kujutanud, kuidas mõni
............................................23 Kokkuvõte...............................................................................................................................30 Kasutatud materjalid...............................................................................................................32 Lisad........................................................................................................................................33 Sinul tulevad muidugi teised pealkirjad ning töö osana võib ka eraldi kujuneda võrdlus. Võib-olla tuleb kasutada ka peatükkide alajaotusi, nt. I peatükk Minu vanaisa lugu..................................................................................................5 1.1. Vanaisa lapsepõlv.................................................................................................5 1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8
autasude nimed Eesti Taassünni auhind ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed Inglisild Jutumärkide ga esisuurtähega: teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad luuletus ,,Minu kass" saated, sarjad saatesari ,,Käsi kullas" filmid film ,,Tegi pätti" mängude, tantsude pealkirjad jooksumäng ,,Jänes põõsas" laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod jne laul ,,Mu isamaa" kultuurtaimede sordinimed kartul ,,Jõgeva kollane" pealkirjalaadsete ürituste nimed näitus ,,Eesti raamat" ALGUSTÄHE NÄITEID: · väikekohad: Taevase Rahu väljak, Taani Kuninga aed · maastikuesemed (ka loodusvormid): Hea Lootuse neem, Suur Munamägi · taevakehad ja nende süsteemid: Suur Vanker, Linnutee; tähtkujud: Kaksikud · ehitised: Jumalaema Uinumise klooster
laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. Säärane vabadus on hakanud tõsiselt kahjustama informatsiooni kavaliteeti. Iga päev võime lugeda, kas internetist või leheputkade vitriinidelt, kuidas Liis Lass on leidnud uue mehe või kuidas Michael Michigani osariigist on vahetanud sugu. Kuid just sellised pealkirjad on need, mis masse intrigeerivad ja inimesed ei oska ega ka tahagi süveneda sellese, kas nendel väidetel ka tõepõhja all on. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud müra ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Tänapäeval pööratakse tähelepanu üksnes informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Silmas ei peeta mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Kui võtta ühtekokku kõik
12 klass Töö pealkiri 20 Töö pealkiri ja uurimustöö, referaat õpilase nimi 14 Juhendaja Ees ja perekonnanimi Sisukord ● Näitab töö osasid ● Näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri ● On töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? ● Töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või 2) ● Vali INSERT menüüst Index and tables ● Iga peatükk algab uuelt leheküljelt ● Lisad on sisukorras ühekaupa Sisukord on selline ● Esimese peatükikiri (suurtetähtedega) ● Esimesepeatüki osa pealkiri ● Esimese peatüki sa teise osa pealkiri ● Teise peatükki pealkiri ● 21 ● 22 ● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ● Sissejuhatuses on
mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist Silpide arv värssides vastavalt 5+7+5 Põhilised teemad on armastus ja loodus Sünniajaks peetakse 16. sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor
BCU0431 STATISTIKA (PÄEVAÕPE) Started on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:25 State Finished Completed on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:44 Time taken 18 mins 38 secs Marks 19.0/20.0 Grade 5.7 out of 6.0 ( 95 %) Question 1 Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Complete Mark 4.0 out of 5.0 Valim - üldkogumist väljavalitud väike objektide grupp, kellelt saadud andmete põhjal tehakse järeldus terve üldkogumi kohta. Selleks, et tagada valimi juhuslikkus on mitmeid võimalusi. Näiteks: juhuväljavõtt, süstemaatiline väljavõtt, tüüp- ehk seeriaväljavõtt, kõikne valim. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset j...
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10
Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis. LOOMING Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: • 104 sümfooniat • 68 keelpillikvartetti • 45 klaveritriot • 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tšellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile • 15 ooperit • 13 missat • vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" • Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi"
suurepärane osa meelelahutusest, teisalt oli tegu aga spordiga tema kõige ehedamal kujul. Kindel on see, et inimesed on viimasega tegelenud antiikajast alates ning paljud peavad esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas maailma spordiloo alguseks. Tollal peeti neid Zeusi auks ning tegu oli omamoodi kultuuriüritusega. Kuhu oleme aga jõudnud tänaseks? Ajalehti sirvides hakkavad tihti silma Eesti ,,kollaste" sporditoimetajate fantastilised, teineteist üle trumpavad, jalust rabavad pealkirjad järjekordsest skandaalist atleetidemaailmas. Muidugi pole Eesti erand ning taolisi artikleid dopingupatustest ning kokkuleppemängudest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma, mis laias internetiruumis kergesti ligipääsetavad. Tegelikkuses on probleem meedias käsitletavast hoopiski hullem ning isegi mitte Postimehe ,,lapsajakirjanikud" ei suuda kajastada kõike, mis toimub spordimaailma kardinate taga.
sallimatuks. Inimesed hakkavad mõtlema ja tundma, et ongi õige teise inimese eraelu pahemaid pooli avalikustada, kuulsusi ebasündsates olukordades pildistada ja üleüldse teineteist maha teha. Mõtlete, mida saaks teha, et seda kõike peatada? Lahendusi on mitmeid, kuid kõige efektiivsem oleks ära keelati ajakirjanikel seitse punkti: hirmutav pealkiri väga suures kirjas, kuid uudis ise on lühike, palju põnevaid fotosid ja fantaasiarikkaid joonistusi, olematuid intervjuud, eksitavaid pealkirjad, pseudoteadus, rõhku tuleks panna nädalauudistele, mitte pühapäevastele täisvärvilistele lisalehtedele ning dramaatiline kaastunne inimeste vastu, kes on süsteemi hammasrataste vahele jäänud. See oleks üsna absurdne, kuid samas kui inimestel on põhiseadus, siis miks ei võiks olla ajakirjanikel ajakirjanikuseadus. Probleem on üsna tõsine, kuid lahendusi on. Tuleb hakata vähehaaval kirjutiste sisu kontrollima tolerantsuse piirides, see oleks juba suur asi. Ajakirjandus loodi info
Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus")
2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10. sõidukinimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2. pealkirjalaadsed üritusenimed, 3. sordinimed. Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.
Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt
on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik
Kokkuvõttesse kirjutatakse, mida sa oma tööga saavutasid. Millest oli jutt. Kas eesmärk sai täidetud? Näiteks: ,,Minu lemmikloom" alateemad 1. Ajalugu 2. Omadused 3. Iseloom 4. Toitumine 5. Tervis 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 5 Nõuded referaadile 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10
välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina. 2) Wolfgang Amadeus Mozart oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka
Huumor pole mulle võõras. Mulle meeldib naerda, kuigi anekdootides leian ma harva midagi naermisväärset.,, Kas teil on õnnestunud maailma näha? "Mitte eriti palju, aga olen siiski näinud. Mitte millegi erilisega pole mind üllatatud. Kõik oli peaaegu niisugune, nagu ma ette kujutasin." Peale "Keisri hullu" pole ühelgi teie romaanil silmatorkavat pealkirja. Aga on ju teada, et väljaandjad tahavad kaanel näha midagi eriti põnevat. "Ma arvan, et mitte üsknes pealkirjad, vaid ka mu raamatu sisu pole reklaamimaiguline. Mind pole lihtne lugeda. Aga mul on üldiselt ükskõik, kes ja kui palju mind loeb." Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross · http://www.epl.ee/news/kultuur/jaan-krossi-tsitaate-ja-portreekilde.d?id=511136
Kooli nimi Töö pealkiri Referaat Töö teostaja nimi: Juhendaja: Töö pealkiri 2 Töö sooritamise koht Töö teostaja Kuupäev/võib lisaks panna ka kellaaja, kui on tegemist koolitööga Töö pealkiri 3 Pea meeles! Korrasta tekst, paranda vead, kontrolli joondamised (tekstil on alati rööpjoondus!), eralda pealkirjad tühja reaga, (kasuta lõigu eraldajat! Vali 6p ehk üherealine lõigueraldaja, kui pole ette nähtud eritingimusi). 1. Asenda interneti reavahetusmärgid - (oma ENTER märgiga) 2. Kirja stiiliks määra Times New Roman, kirja suurus 12pt 3. Tee ka kokkuvõtte ja sissejuhatuse leheküljed, koos sisuga ikka! NB. Lisalehe lisamiseks ära kasuta ...
Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underi eesti luule säravaim ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elmamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetys, õnneigatsus. Luulekogude pealkirjad ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), ,,Õnnevarjutus"(1929), ,,Lageda taeva all"(1930), ,,Kivi südamelt"(1925) maskeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga. Intensiivsetest balladidest (kogust ,,Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja eluvalguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja Saksa okupatioonideajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus ,,Mureliku suuga"(1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under
Tuleb meeles pidada, et neid võib palju tekkida. Sel etapil kasutatakse ainult üht värvi märkmepaberit. Märkmed tuleb nummerdada või kasutada muid viiteid, et oleks võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu. 3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida. Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust. 4. Gruppidele nime andmine. Igale ütluste grupile või klastrile tuleks anda nimi, mis seostub selles grupis sisalduvate ütlustega. Hea nimi on selline, mille lugemisel on meeskonnal tunne, et tarbija räägib otse sellega. Nimi peab olema otsekohene ja vahetult väljendatud. Gruppide nimed tuleb kirjutada teist värvi
nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer. Kirja algul oleva pöördumise järele. nt. Austatud professor Pirk! Jutumärgid Jutumärkidesse pannakse: Otsekõne ja tsitaat. Tsiteeritav lause, väljend või sõna. Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Kirjeldatav keelend. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad. ürituste pealkirjad. Taimede sordinimed mitteerialased tarvituses. Enam pole tarvis jutumärkidesse panna: Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid. Perioodikaväljaannete nimesid. Autasu-, kaubandus- ja üksiksõidukite nimesid.
............................................. 14 3.3. Praktilise töö raporti struktuur.................................................................................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht ..................................................................................................................................... 19 4.4. Illustratsioonid............................................................................................................................ 19 4.5. Lisad ...........................................
) · Kui inimesed on jaotatud klassidesse (the rich, the poor, the Social Democrats) · Kui kindel asi esindab kogu klassi (The fork is used for eating.) · Muusikainstrumendid, kui neid mängitakse (I can play the violin.) · Ühendatud riigid (The United States) · Jõed, kanalid, mered, ookeanid, regioonid · Lahed, väinad · Mäeahelikud, saarestikud, kõrbed · Ilmakaared · The president of the United States, the director of studies · Ajalehed · Filmide, raamatute pealkirjad · Kohanimed, kui on väljend of (the University of Leeds) · Ülivõrre · First, next, only, right, same, wrong väljendites · Hotellide, pubide, teatrite, kinode nimed · Üldistavate terminite seletamisel · Leiutiste ees · Televiisor, raadio asjadena · The press, the media · The police · Mille läbi on miski tehtud (Apple are sold by the pound.) · Teatud väljendid (in the morning jne) · Enne ,,same"-i (the same story)
Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt :
handpicked Jumala poolt-didnt hoidke peaaegu sama palju vett kui viimastel aastakümnetel. Lõppkokkuvõttes, need erinevad probleemid hilja-1700 Prantsusmaa ei olnud nii palju kohe põhjuste revolutsiooni, nagu nad olid lõplik katalüsaator. Range Prantsuse klassi süsteem oli pikka aega suunatud vaimulike ja aadli palju kõrgemal ülejäänud prantsuse kodanikke, hoolimata sellest, et paljud need kodanikud ületas nobles jõukus ja maine. Veelgi enam, need ainult pealkirjad, millest enamik olid ostetud ja edasi suunata läbi perede-sisuliselt asetatud nende omanike seadusest kõrgemal ja vabastada need maksud. Aastal 1789, kui Prantsusmaa on vana seadusandlik organ, Estates peadirektor, uuesti kokku ja selgus, et kõrgema järjekoha klasside keeldus kaotab oma privileegid huvides päästa riik, pettumust prantsuse kodanlus saavutas keev. Prantsuse revolutsioon oli seega võitlus võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja eemaldage surve-muresid palju sügavaid ja
Mille kohta meeldib inimestele kõige enam lugeda? Aga muidugi skandaalide. Ning meedia pakub lugejale seda, mida lugeja kuulda tahab. Seda on eriti hästi näha tänapäeva ,,online" ajakirjades, kus iga klikk maksab. Kui varem oli inimestel üldjuhul ajaleht koju tellitud, siis käesoleval ajal loevad paljud ajalehti vaid internetis, kus leht teenib kasumit tänu lugejatele, kes artiklitele klõpsavad. Mida rohkem klõpsatakse, seda rohkem raha tuleb. Seega on artiklite pealkirjad muutunud veel tähtsamaks kui varem. Artiklitele pannakse võimalikult intrigeerivad tiitlid, millel tegelikult mingisugust sügavamat sisu pole. ,,Superstaari-Anis hakkas emoks", ,,Malcolm Lincolni poisid võtsid Oslosse kaasa kondoome" ning ,,Mida president Ilves Moskvas sõi?" on vaid mõned neist pealkirjadest, mis portaalis Elu24 silma jäid. Tihtipeale võetakse ette mõne kuulsa inimese intervjuu, nopitakse välja teravamad
Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites. Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on Küsimärk pealkirjad. (?) (Küsimusele miks? ei osanud ta vastata.) (,,Maailmalõpp on Kui saatelause on küsimus ja otsekõne ka ( Miks ta ei vastanud mu küsimusele: ,,Kus sa olid?"? )
Tekstid on keskele veerindatud vastava käsu abil ülevalt nupuribalt Lehe lõppu, uuele lehele minekuks vajuta korraga klahve Lauka aasta Ctrl ja Enter 1 Pealkirjad suurte tähtedega, ja siis kasutada nuppu Pealkiri 1 nupuribalt Peakirja suurus võib olla 16. Pealkirja lõppu punkti ei käi SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ..........................................................................................
sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm II Andante con moto – topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul. Rõõmus tänutunne pärast tormi“ Theater an der Wieni interjöör (1825). Siin toimus 22. XII 1808 neljatunnine Beethoveni autorikontsert, kus lisaks muudele teostele kanti esimest korda ette ka V ja VI sümfoonia
Meedia roll kriisiolukorras Eestis on igal inimesel juurdepääs mõnele meediakanalile. Olgu see raadio, ajaleht, televiisor, interneti ajakirjad või sotsiaalmeedia. Ligipääs on kõigil. Praegusel ajal töötavad meediakanalid rohkem kui eales varem. Iga päev ilmub kümneid ja kümneid artikleid praegusest kriisiolukorrast, koroonaviiruse arengust maailmas, kui palju on haigestunuid ja mida valitsus otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olul...
Põrgupõhja uus vanapagan Alustaksin pealkirjast. See, mille järgi pealkiri on võetud on küll igaühele selge. On võetud talu nimi "Põrgupõhja" ja sinna asus elama ju "Vanapagan". Uus on ta sellepärast, et ka eelmist peremeest hüüti ju vanapaganaks. Arvan, et see pealkiri on hästi valitud. Paljudel teostel on sellised lihtsad pealkirjad, millest igaüks kohe aru saab, või ei saa üldse aru. Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv
* See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks µ * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :) Harjutus 2 , ülesanne 1 1. Jüri 2. Mari 3. Juuli 4. Paul 5. Juhan I. Jüri II. Mari III. Juuli IV. Paul V. Juhan · Jüri · Mari
nende varjundeid. Tema muusika faktuur on pige habras ja õrn, kuigi ta loob vahel ka massiivseid kõlavälju. Loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusikaansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsioonidesse. Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tsellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik. Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja
SÜRREALISM. I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi kõiki kunstiinimesi. Mõnede rahulolematus ühiskonnaga isegi süvenes. Sõja lõppedes saabusid Pariisi mitmed Zürichi dada liikmed eesotsas rumeenia kirjaniku Tristan Tzaraga. Pariisis kohtusis nad mässumeelse seltskonnaga, mille vaimseks liidriks oli Andre Breton, kes otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks sürrealism ja 1924. aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inim...
Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3.Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt ("Armastus ja surm E.M.Remarque`i loomingus"). Autor peab leidma probleemi ja selle lahenduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
