TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood ………………………… Õpperühm ………………………… Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastami...
JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN Hommik metsas VIKTOR VASNETSOV Kuningas teelahkmel 3 vägilast ...
Sisukord Microsoft Office............................................................................................... 2 1.Kontoritarkvarapaketi koosseis....................................................................3 1.1 Microsoft Word...................................................................................... 3 1.2 Microsoft Excel...................................................................................... 3 1.2.1 Kas Excelit saab kasutada ka dokumendiloomistarkvarana?..........3 1.3 Microsoft Power Point............................................................................4 1.4 Microsoft Outlook.................................................................................. 4 1.4.1 Outlook haldab erinevat teavet.......................................................4 1.5 Microsoft Access.................................................................................... 5 1.6 Mi...
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõ...
Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid. P1_p2 on hierarhiliselt nummerdatud. p1 on 1., P2 on 1.1., P3 on 1.1.1. ja jrgmine P2 on 1.2.; P3 oon 1.2.1. jne. -------------------------------------------------------------------------------- --------------
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasi...
Joo g i d g i d Joo n a g i. N e id v õib d u t o i du la u alt ku akse Jo o g id e i p u u k ü lm a lt. J uu k u um a lt k u i ka ii serveerida n , m a hla j n e. S a m a s ka ts a lt v ett , p iim a s e g a tu d jooke. lih m a its e s t at ud ja eid mitmesugus Kuumad Joogid l m i sta mi s eks k se n e n d e va jo o k e l i ig i tata i s e Kuumi ...
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Sigrid Piiri AÜTH-1 PRAKTIKUM Referaat Juhendaja: Praktikakorralduse spetsialist Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Tavalise teksti kirjutamine......................................................................................4 1.2. Erinevate loetelude vormistamine..........................................................................5 1.3. Internetis kodulehel olev informatsioon.................................................................5 2. visuaalsete objektide vormistamine...............................................................................6 2.1. Tabelite k...
Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.
· Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid
Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ettekujutuse artikli sisust. Fotod Fotod on värvilised ning erineva suurusega (päris suurtest tillukeste ,,näopiltideni") Iga foto all on kirjas seda kirjeldav lause, fotol olevate inimeste nimed
The early middle ages The Norman Conquest Since William was crowned king, there were many rebellions against the Normans. A small Norman army marched from village to village and destroyed the ones it couldn't control. The Normans took away the Saxon lords' land. Only a few Saxons who supported William could keep their land. Feudalism William gave parts of his conquered land to his captains around the country to avoid rebellions and uprisings. He also kept some land to himself to make sure his was much stronger than his nobles. Of all the farmland half went to his nobles, quarter to church and fifth he kept to himself. William organised the English kingdom according to feudal system. The main purpose of using that system was economic. King gave the land to "vassals" in return of army services and goods. When a noble dies, his son took over the estate. When there was no family, the land went back to king who could give it to another n...
Eesti looduskaunid kohad henri muldre Kava a. Alatskivi Loss b. Jägala juga c. Pühajärv d. Taevaskoda e. Viljandi lossimäed neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 2 Altskivi Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 3 Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 4 Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool See on üks Eestimaa kaunimaid järvi, milles paikneb Väike-Emajõe lähe Nii järve kui ka selle tekkimise koh...
taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Koit ja Hämarik", ,,Endla järv ja Juta", ,,Vanemuise lahkumine" 13. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14
Igal rahval on omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. ÕIGE: Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike. Igal rahval on omad muinajuttu tegelased ja kirjastiil. Peab olema rööpjoondus. Kirja stiil VALE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. ÕIGE: Muinasjuttud aitavad väikestel lastel eluks ette valmistada, mis on halb ja mis on hea. Kirja stiil peab olema Times New Roman. Peatükkide pealkirjad Peatükkide pealkirjad peavad olema Heading 1. Alapeatükkide pealkirjad Alapeatükkide pealkirjad peavad olema Heading 2. Joonealune viitamine Joonealune kirja stiil peab olema Times New Roman ning kirja suurus 12. Kirja suurus VALE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. ÕIGE: Muinasjuttud õpetavad lapsi, et kõik on erinevad ja laps peaks sellest aru saama. Kirja suurus peab olema 12. Reavahe
olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda, Andromeeda udukogu, Rootsi kroon, Tartu Ülikooli arstiteaduskond,
mersu,üldsõnad:hommiku-, päeva-ja õhtulehed,kuude, nädalapäevade, tähtpäevade nimetused: märts, mardipäev, jõulud,ürituste narh,monotoonne,montaaz,muhamedi,muuseum,mänedzer,nahaalne,nihilism,nivelleerima,okei,okupeerima,oranz,orientalistiks,orienteeruma,palagan,palkon,p nimetused:olümpiamängud,autasude liigisõnad:medal,orden, Svvesisuurtäht + jutumärgid Teoste pealkirjad:"Tõdeja õigus" raadio-ja alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre telesaadete pealkirjad:..Aktuaalne kaamera " sarjade pealkirjad:.
Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professor, direktor Rahvused: venelane, eestlane Erandid Kui tahetakse rõhutada riigi, asutuse, ettevõtte või organisatsiooni ametlikkust (öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann?", ,,Õhtusöök viiele", ,,Toomas Nipernaadi". Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne. Pealkirja käänamine Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Toomas Nipernaadi" filmis ,,Kurjad hinged"
1) Veeriste määramine · Teen topeltklõpsu lehel. · Panen sealt ülevalt ja alt - 2,5cm, paremalt 2cm ja vasakult 3 cm 2) Rööpjoondus · Võtan ülevalt riba pealt avalehe, siis sealt normaallaad, ning parempoolse hiire klõpsuga valin muuda. · Sealt panen kirja stiiliks Times New Roman ja suuruseks 12 · Sealt võtan vormingu ja lõik · Panen joonduse rööpselt · Reavahe sammuks 1,5 rida 3) Pealkirjad · Võtan jällegi avalehe, sealt pealkiri 1 ning parema hiire klahviga teen paremklõpsu ning valin muuda · Sealt panen pealkirjad paksu kirja, kirja suuruseks 14, kirjastiil Times New Roman ning joondatud keskele · Võtan jälle vorming ning sealt lõik · Vaatan, et joondus oleks keskele · Nüüd panen tekstilõikude vahed enne 0p ja pärast 12 · Nüüd vajutan OK ja sulgen seadete akna.
Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht.
Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või
Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna elujärg oli kehv piirdus haridus 3.a Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ta proovis oma poolikut haridust H.Treffneri koolis täiendada, kuid see piirdus vaid ühe talvega, sest ta oli püsimatu. Teda on peetud kõige eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6
juures, foto ja teabegraafika kasutamine, olulisema info esitamine juhtlõigus, aga ka lisatekstide kasutamine suurte lugude juures (infokastid, lisalood). Seejärel määrab lugemist see, kuidas meie pilku mööda lehekülge juhitakse. Silm liigub silmatorkavate elementide poole. Hea kujundus juhib pilku nii, et see liiguks sujuvalt ülalt alla ja ei eksiks vahepeal leheküljelt välja. Et lehekülg valmis küljendada, peab toimetaja lahendama viis ülesannet: 1. Kirjutama või parandama pealkirjad, lisapealkirjad, vahepealkirjad. 2. Vajadusel tegema väljavõtted. 3. Valima ja kadreerima fotod ning kirjutama fotoallkirjad. 4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning
Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pikkades dokumentides tuleb tekst vormistada Vali üks: lõikude või peatükkide haaval laadide abil Õige! Laadid tagavad dokumendi ühtlase ja efektiivse kujunduse. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised pealkirjad kirjalikes töödes nummerdatakse? Vali üks: pealkirjade nummerdamine on vabatahtlik kõik pealkirjad kõik teema arendamisega seotud sisuliste osade pealkirjad Õige! Kirjalikes töödes nummerdatase vaid teema arengut sisaldavate osade nagu nt peatükkide, alapeatükkide ja alapeatükkide punktide pealkirjad. ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised andmed on veebiallika kirjes (andmestik veebiallika kohta) viimasel kohal? Vali üks: kasutamise kuupäev Õige! Veebiallika kirjes peab peale veebiaadressi olema ka allika kasutamise kuupäev. ilmumiskuupäev veebiajakirja nimetus veebiaadress Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised pealkirjad kirjalikes töödes nummerdatakse? Vali üks: kõik teema arendamisega seotud sisuliste osade pealkirjad Õige! Kirjalikes töödes nummerdatase vaid teema arengut sisaldavate osade nagu nt peatükkide, alapeatükkide ja alapeatükkide punktide pealkirjad. pealkirjade nummerdamine on vabatahtlik ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata kõik pealkirjad Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Uurimustöö ja referaadi vormistamine 1. Uurimistöö teema peab olema määratletud pealkirjaga (näiteks, Kus talvituvad minu kodukohas pesitsevad linnuliigid?) 2. Uurimistöö/refedaai osad: SISUKORD selles tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv.
Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10. Usundid: budism, luteri usk, muhamedi usk, hinduism, kristlus 11. Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant, morse, napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan 12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4
Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1
Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki 2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane
kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri- tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer-
mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili),
REFERAAT · põhineb olemasolevatel tekstidel, · annab lühidalt edasi alustekstide sisu, · tekstid antakse edasi oma sõnadega, ainult olulisemad mõisted esitatakse definitsioonina, · kasutatud materjali loendisse tuleb alati kirjutada alustekstide autorid, pealkirjad, ilmumisandmed REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid, kokkuvõte, kasutatud materjalid ja lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4
Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, kas väljaanne on kohal või välja laenutatud Tellida väljaandeid kohalkasutuseks või kojulaenutuseks Tutvuda peatselt ilmuvate väljaannetega (vt ilmuma) jt. Formuleering – interneti menüüribale sisestasin http://www.ester.ee/search~S1*est, pealehelt avasin MEIST. 2) Leidke Veiko Berendseni kirjutatud raamatud Tartu raamatukogudes. Mitu raamatut leiate? Esitage raamatute pealkirjad. Leian kolm tulemust. „Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897“ „Maailma ajalugu, 1789 – 1900: õpik 9.klassile.2. vihik, 1850 – 1900“ ( välja tulnud 1996) – kaasautor „Maailma ajalugu, 1789-1900: õpik 9.klassile.2.vihik, 1850-1900“ (välja tulnud 1995)- kaasautor Formuleering – Autor:Berendsen Veiko, Tartu täielik kataloog 3) Mitu venekeelset sotsiaalhoolekande alast perioodikaväljaannet on Tartu raamatukogudes? Esitage pealkirjad.
täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ,,Nyyd", mille üks asutajatest oli Tüür. ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", ,,Lumen et cantus", ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevene", ,,Antidolorosum". Kasutab võimalikult palju stiile erinevatest ajastutest. Kirjutab seinast seina muusikat. Teoste pealkirjad on peamiselt ladina või saksa keelsed, need ei tähista kindlat programmi, vaid iseloomulikku tuuma. Pealkirjad paneb tagant järele. Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad, viimane on VIII. IV sümfoonia kannab nime ,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng.
· Töö autori allkiri · Töö valmimise koht ja aasta · Kirja suurus tiitellehel on täissuurusega 14 punkti Töö kood tähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd Avaldises: · aa-tööliik · bbbb- õpilase õpperühma kood · c- õppevormi tähis 1- päevaõpe, 2- tsükliõpe · dddd-õpilaspileti nr. · Sisukorras näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. · Töö põhiosas on soovitatav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi. · Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. Sisse juhatuses koostamisel tuleb selgitada: · Teema aktuaalsust, tähtsust ja uudsust. · Töö tegemise eesmärki. · Probleemi · Käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks.
"Märkamisaeg". Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling. "Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Härma Tuljak G.Ernesaks Mu isamaa on minu arm G.Ernesaks Sireli, kas mul õnne Ü.Vinter Laul põhjamaast R.Eespere Ärkamise aeg P.Sarapik Ta lendab mesipuu poole M
algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6
Me oleme täitmatud, meile pole iialgi millestki küll. Me ei taha ainult seda, mis on, vaid ka seda, mida veel pole. Mida me eelkõige otsime ajakirjandusest ja mis meid enim paelub? Millised emotsioonid tekivad ajakirjanduse kaudu maailmaga ühenduses olles? Millist rolli mängib artikli pealkiri ajalehes? Artikkel mitte ainult ei jaga meile infot maailmas toimuva kohta, vaid iga kirjutis annab juurde meile uusi teadmisi ja suunab meie mõtlemist. Sageli on kirjutiste pealkirjad sõnastatud väga intrigeerivalt, aga hakates kirjatööd süvenenult lugema, ei suuda me leida pealkirja seotust kirja pandud tekstiga. Poes ajaleheriiulist möödudes naelutab meie tähelepanu kõige enam see kirjutis, millel on sokeeriv kaanelugu. Nädal tagasi vapustas kogu ühiskonda õõvastav lugu naisest, kes peksis surnuks oma vastsündinud lapse. Lugu jagas meile pisidetaile ja lühikest intervjuud südametu emaga. Usun, et selline kirjutis pealub
40 € 8.97 € Kokku 6,004.92 € 96.08 € el Palgatabeli koostamine Kogumispension Tulumaks Netopalk 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - I keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade s 12.67 € 91.34 € 542.16 € 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507.86 € tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (T 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 13.67 € 100.96 € 582.44 € 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast 11.70 € 82
.................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis .............................................................................
Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil
kasutada ei tohiks/ei peaks. Millist puitu võib veel kasutada sellise tooli tegemiseks. Sinu tekstis on" palgid"? Sa kindlasti ei kasutanud palki vaid lauda. Võid kirjutada, miks sa kasutasid tõrva immutamiseks ja mida veel võiksid kasutada. d) Võiksid tuua välja nimekirja vahenditest ja materjalist, mida kasutasid. (Too välja nimekiri vajalikust materjalist: mis puit, millised kruvid, millega immutasid jne. e) Pealkirjad nummerdada ja vaata üle kas töö teemad jooksevad loogiliselt. (Soovitu- pealkirjad võiksid olla sellises stiilis: Sisukord; Sissejuhatus; 1. Töö teoreetiline taust (kõik puidust, tõrvast, materjalist), 2. Töö protsess (alapealkirjad 2.1 Töö alustamine 2.2 Lõikamine, 2.3 Edasiminek, 2.4 Kokkupanek ja 2.5 Viimistlus); 3. Kokkuvõte; Kasutatud kirjandus (Siia paned need interneti leheküljed millelt leidsid materjali puidu ja tõrva kohta jne koos kuupäevaga), siin
Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10. Nimed kirjutatakse suure thega. Nimed on taevakehadel, isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, ajalehtedel, ajakirjadel, ajaloosndmustel, 11. Nimetused kirjutatakse vikese thega. Nimetused on kuudel, keeltel, rahvustel, ndalapevadel, phadel ja thtpevadel. 12. Pealkirjad kirjutatakse esisuurthega ja jutumrkides. Pealkirjad on saadetel, sarjadel, filmidel, raamatutel ja teistel teostel (ballett, etendus, maal jne) 13. Snade muutmist nimetatakse knamiseks ja pramiseks. Snu, mida saab 14 kndes knata, nimetatakse kndsnadeks. Snu, mida saab ainsuse ja mitmuse kolmes prdes prata, nimetatakse prdsnadeks. 14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne
Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab alati uuelt lehelt Kui pealkiri ei usu lehe ülaääres, siis teeme klõpsu pealkirja ees ja vajutan klahvi CTRL+ENTER Stiiliks määratud „pealkiri 1” a) Märgista n pealkirja b) Valin Avaleht- Laadid- Pealkiri 1
Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused, muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses Kaitsetud inimesed - lapsed, intellekti puudega täiskasvanud, õnnetuse, kallaletungi ohvrid, asotsiaalid 9. Millised on kvaliteetajakirjanduse tunnused? Kõvad teemad: ühiskond, poliitika, majandus Laialdase mõjuga sündmused Arvamused ja uudised Taotleb objektiivsust ja tasakaalustatust, tekitab lugejas mõtteid Informeerivad pealkirjad Teksti- ja infokeskne Keelekasutus täpne, asjalik, kuiv, neutraalne Suur formaat POSTIMEES, PÄEVALEHT 10. Millised on kollase ajakirjanduse tunnused? Pehmed teemad: meelelahutus, seltskond, õnnetused, pere, kodu, sport Lugejale emotsionaalselt lähedased sündmused Meelelahutus ja uudised Emotsionaalne ja hinnanguline, tekitab lugejas tundeid Pealkirjad emotsionaalsed Suured pildid, rohkem värve Argikeel Väiksem formaat ÕHTULEHT, ELU24, NAISTELEHT
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad..........................................................................................................
Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
