Töö käik: 1. Mõõta proovikeha a= [cm] b= [cm] c= [cm] 2. Leida proovikeha ruumala V0= [cm3] 3. Kuivatada proovikeha kuivatuskapis püsiva kaaluni t°= 105±5°C 4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5. Asetada proovikeha immutusvanni. 1/3 proovikehast on vees 24h 6. 24h möödudes valada vett juurde, et 2/3 proovikehast oleks vees, hoida 24h. 7. 48h möödudes valada vett juurde nii, et proovikeha pealispind jääb veest välja ja hoida 24h. 8. 72h möödudes proovikeha veest välja võtta ning vesi pealt ära pühkida. 9. Kaaluda märg proovikeha Gm= [g] 10. Leida proovikeha kaaluline veeimavus Bk = Gm- Gk/ Gk*100= % 11. Leida proovikeha mahuline veeimavus Bm = Gm- Gk/ V0*100= % 12. Leida kuiva materjali tihedus 0k = Gk/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] 13) Leida märja materjali tihedus 0m = Gm/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud. [5, p. 245] Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245] Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8] Kuna kergplokid sisaldavad tsementi, kehtivad neile agressiivses keskkonnas samad kitsendused mis tavalise betooni puhul. Happelises vees lagunevad krohvimata plokid kiiremini kui betoon, sest vee mõju avaldub kogu ploki ristlõikele. [5, p. 245] Kergplokid imavad vett müürimördist vähe, seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab
millal on kõht täis. Oksendamisega oma kaalu kontrollivat buliimikut võib ära tunda ketendavate suunurkade järgi, kuna happeline okse mõjub esmalt sinna. Hambad muutuvad kahkjaks ja on kaetud katuga. Täielikult ei kao ka okselõhn. Murdunud küüned, hammastesse tekib üha uusi auke, juuksed langevad välja, viimase kõhnumissööstu ajal kadus menstruatsioon. Pidevast pingule-lõdvaks pendeldamisest on kõhunahk välja veninud. Lahtisteid kasutades pole väliseid märke näha, kuid olgu pealispind ükskõik kui sile, enda keha pole võimalik petta. . Ikka torti-vorsti-torti-sülti-kooki-kommi-torti, kuni ägisemiseni täispuugitud kõht surub püksiluku irvakile ja klombi kurku. Pärast õgimissööstu võtab buliimik lahtisteid või topib näpud kurku - ja sageli tunneb ennast hiljem sellepärast SÜÜDI. Söömine on vahend oma rahulolematuse leevendamiseks. Paraku toob see kaasa veel suurema rahulolematuse oma kehakaalu suhtes. Kui liigsööja liigub vähe, varitsebki teda
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
Viljandi ja selle ümbruse aluspõhjaks on keskdevoni setted, mis moodustavad tsementeerunud peeneteralise liivakivi. Aluspõhi on kaetud paksu pinnakattega, mille on kujundanud peamiselt mannerjää ja selle sajuveed ning hilisemad geoloogilised nähtused. Vanemaid pinnakattesetteid on moreen-sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel allpool maapinda. Kuna devoni liivakivi pealispind ei ole uuristatud jääliikumisel, siis esineb see kiht peaaegu horisontaalsena väikese langusega edela suunas. Kvartäärmoodustistel ei esine suurema ulatusega väljakujunenud horisonte. Esinevad mitmesugused liivad ja kruusad, sageli segatud munakattega. Paiguti esineb pealispinnal õhukese kihina turvast. Devonist allpool 100-120 m sügavusel asub siluri paekivi ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II). Maakonna territooriumi praegune vahelduv reljeef on kujunenud rohkem kui 300
Pulk on pandud nõnda, et oleks hõlpus käega sellest hoides kanuud järel lohistada. 11 Tõrvamine Soovitatav on kanuu väljastpoolt männitõrvaga üle tõrvata. Kui tõrvamata kanuu jääb mitmeks päevaks kaldale päikese kätte, võivad puupunnid nii palju peenemaks kuivada, nii et need kohad võivad hakata lekkima. Punnid on kanuu seinas pikikiudu ja ka see soodustab vee läbiimbumist. Aegade jooksul tõrvamata puu pealispind mõnevõrra pehastub ja see soodustas kanuu põhja kulumist, sest paati tuleb tihti maad mööda lohistada. Tõrvamine kaitseb selliste asjade vastu. Seestpoolt kanuud tõrvata ei tohti, esiteks sulab tõrv kuuma päikese käes pinnale ja hakkas määrima, teiseks ei võimalda kahelt poolt tõrvatud sein puidu õhkkuivust ja see hakkas mõne aasta pärast pehkima. 12 4. Mõla
Mängu peatamisest annavad ajamõõtjale märku kolm lühikest vilet. Time-out i lõppemisest ja mängu jätkamisest antakse alati märku vilega. Igal võistkonnal on õigus võtta mängu normaalajal poolaja kestel aeg maha üheks minutiks. PALL. Pall on valmistatud nahast või tehismaterjalist(palli pind ei tohi olla libe). Meeste palli ümbermõõt on 58-60 cm ja ta kaalub 425-475 g, naiste pall on väiksem: läbimõõt 54-56 cm, kaal 325-400 (375)g. Pall peab olema ümmargune, tema pealispind ei tohi olla läikiv ega libe. Igas mängus peab olema kasutada kaks määrustekohast palli. VÕISTKOND, VAHETUSMÄNGIJAD JA VARUSTUS. Võistkond koosneb 14 (16)mängijast. Korraga võib väljakul viibida kuni seitse mängijat. Ülejäänud on vahetusmängijad, neist üks on varuväravavaht (nr 12).(nr ei pe olema 12. võistkonna nr-id peavad jääma 1- 99 vahele) Võistkonnal peab kogu mängu kestel olema väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi.
muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse (Kosmoloogia). USAs Colorados asuva Southwesti uurimisinstituudi planeediteadlane Robin Canup on tulnud välja uue teooriaga, mis ilmus detsembris 2010 ajakirja Nature võrguväljaandes. Canup väidab, et tänapäevase rõngaste süsteemi näol on tegemist viimasena Saturni tohutu gravitatsiooni ohvriks langenud kuu jäänustega. See kuu oli põhimõtteliselt kivist tuumaga tohutu jääkuul. Kui selle kuu jäärikas pealispind oli tükkidena lahti kistud, liikus tuum edasi ja kadus allapoole Saturni pilvepiiri. Viimase hukatusele määratud kuu killud, millede läbimõõt oli algselt üks kuni 50 kilomeetrit, moodustasid jäise rõngaste süsteemi, mille mass oli tänaste rõngaste omast umbes tuhat korda suurem. Järgneva 4,5 miljardi aasta jooksul toimus nende suurte kamakate vahel loendamatu hulk kokkupõrkeid, mille tulemusena
peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD Viljandimaal moodustavad pealiskorra Devoni liivakivid, (Vanaaegkond ehk Paleosoikum) mis tekkisid ~416 milj. aastat tagasi. Selle all lasuvad Siluri kivimid, mis tekkisid ~442 milj aastat tagasi. Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad ...
Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30. Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool
paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väiksemad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua soovitatav paksus on 28 mm. UTV 18 x 95 / 120 / 145 UTH 28 x 145 44 x 145 UYL 21 x 145 UYV 18 x 95 / 120 / 145 UYS 18 x 95 / 120 / 145 UTK 20 x 95 / 120 / 145 UTS 18 x 95 / 120 / 145 UTP 18 x 95 / 120 / 145 Kujuhööveldatud välisvoodrilaudade pealispind (nähtavale jääv pind) on peensaetud, tagapind on tavaliselt jämehööveldatud. Sellele lisaks võib välisvoodri teha ka tavalisest saematerjalist (peamiselt 22 või 32 mm peensaetud kuuselaud). Välisvoodri näited Tasakaaluka ja rahuliku lõpptulemuse saamiseks vältige vertikaal- ja horisontaalvoodrite koos kasutamist ühel fassaadil, kuna see nõuab tavaliselt rohkeid liiste ja tehniliselt keerukaid detaile
Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede
lisandid Kõrvitsköögiviljad kurk - toiduks kasut. poolvalminud vilju, mis erineva kuju ja pealispinnaga. valminult seemned tihked, nahkjad, koor kollane. Suure veesisalduse tõttu toiteväärtus ja kalorsus tühine. Mineraalainete poolest rauda. Valmimise järgi varajased, keskvalmivad ja hilised. kõrvits meeldiva maitse ja aroomiga, minainetest peamiselt fosfor. Värvuselt rohelised, kollased, valged, oranzid, triibulised. kujult- kerajad, lapergused, silidrilised, ümmargused. pealispind sile, ribiline, kühmuline jagatakse suve- ja talvekõrvitsad. Talvekõrvitsad kõva paksu koorega, kõvad seemned ja tarvitatakse valminuna, pikk säilimisaeg Suvekõrvitsad pehme söödav koor ja seemned, poolvalminud viljad tarbimiseks, säilimisaeg lühike patisson ehk taldrikkõrvits vili lame, kettakujuline, lainelise äärega. Värv valkjas, kollaka või rohelise varjundiga. parimad noored, 3-5 päevased viljad
Alles peale sulatamist võib pakendi avada. Samas näiteks frikadelle võib sulatada ilma pakendita - panna supi sisse koos veega keema. Liha kvaliteet Kvaliteetsele lihale kulutatud raha tasub ennast kindlasti ära, kuna see tähendab ka vähem jäätmeid, kõrgemat toiteväärtust ja paremat maitset. Toiduks kasutatakse ainult loomuliku ja värske lõhnaga ning värvusega liha. Hallikas, pruunikas, libe või laiguline pealispind ja ebameeldiv lõhn viitavad liha riknemisele - sellist liha ei tohi toiduks tarvitada. - Sitke ja vintske liha ei ole nii hinnatud kui mõnusalt pehme ja õrn liha. Liha pehmust mõjutab kõige enam sidekoe hulk. Mida rohkem sidekude seda tuimem liha. Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. Eriti sitke on vanemate loomade liha. - Mitmesuguste haiguste vältimiseks ei ole soovitatav liha toorelt toiduks kasutada.
hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? ,,Normaalsed peajada" tähed kuuluvad 0,1 kuni 50 Päikese massi vahemikku. 28. Millised füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud järgnevate füüsiliste protsessidega. 29. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päike on 2
kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst) Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö
P O S T I T O E T U M I N E V U N D A M E N D I L E Kui r/b sambad monoliiditakse tüve alumise otsaga lihtsalt vundamendi kannu, siis terassamba alumine ots lõpeb spetsiaalse tallaplaadiga, millega ta toetub vastavalt ettevalmistatud vundamendi pealispinnale ja kinnitatakse sinna vundamendi sisse betoonitud ankrupoltide abil. kogu vundamendi pealispind on välja rihitud POSTI TOETUMINE VUNDAMENDILE lubatud kõrgushälve ±5 mm lubatud kalle ≤1:1000 kinnitus [ - 4 tk. ankrupolt - 4 tk. samba tald TÕSTMINE
Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainust 7st vanaaaja maailmaimest, mis on tänaseni säilinud. Suurim neist kuulub vaarao Cheopsile. See on 140m kõrgune ja ruudukujulise aluse pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud rohkem, kui 2st miljonist korrapärasest kivipangast, millest igaühe kaal on mitu tonni. Püramiidid pole ühtlane kivimass, neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matust need suleti. Pealispind on kaetud lihvitud kiviplaatidega (tänapäevani on selline kate säilinud Chefreni tipuosas). Püramiidide püstitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kuna kasutuses olid kõige lihtsamad abivahendid – kangid ja rullid. Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest „surnute linnast”. Veetõusu piiril asus nn orutempel, kuhu toodi laevaga Vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise hauatempli juurde
hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketshupit, tomati- või sojakastet, köögiviljatükikesi või -püreesid ja veel palju muudki. Durumnisujahu - kasutatakse pastatoodete valmistamiseks Dzemm marjakeedis Dolmad - meie kapsarullidega sarnanevad Kreeka või Türgi päritoluga lihapakikesed, mille täidiseks on keedetud riis ja lambahakkliha. E Edam - on populaarne poolkõva või kõva hommikusöögijuust Ekleer - piklik keedutaignast kook, mille õõnsus on täidetud keedukreemiga ja pealispind sageli kaetud shokolaadiglasuuriga. Estragon maitsetaim, kasutatakse värskelt või kuivatatult, öliharoogade maitsestamiseks. Eesti juust kodumaine juustsort Espresso romano - sidrunikooreribaga ehitud espresso E-vitamiin - antioksüdant, mis aktiveerib immuunsüsteemi, väldib trombide moodustumist ja enneaegset vananemist Eskalopp - praetud või hautatud õhukesed liha- või kalalõigud F Feta juust - valmib nii kitse- kui ka lambapiimast või nende segust.
tihendamisvardaga 25 lööki ühtlaselt üle terve kihi. Alumise kihi tihendamisel peavad pooled löögid olema sooritatud kallutatud vardaga, liikudes servast spiraalselt keskme poole. Keskmise ja ülemise kihi tihendamisel peavad löögid läbima kogu kihi, tungides veidi ka allpool asuvasse kihti. Viimane kiht täidetakse enne tihendamist kuhjaga. Kui betoon vajub vormi servast allapoole, lisatakse betooni, et kuhi säiliks kogu tihendamise käigus. Peale tihendamist tasandatakse vormi pealispind tihendamisvarda abil saagivate ja rullivate liigutustega. Alusplaadile pudenenud betoon eemaldatakse ning vorm tõstetakse betoonilt ettevaatlikult püstloodis üles. Vormi tõstmine peab toimuma 2...5 sekundi jooksul ning selle käigus ei tohi betooni nihutada ega pöörata. Kogu toiming vormi täitmisest kuni eemaldamiseni peab toimuma vaheaegadeta 150 sekundi jooksul. Vormi eemaldamise järel määratakse betooni vajum, mõõtes vormi kõrguse ja
· Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. 05.05.2014 · Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides,
tasapinnalise kõrgsagedasliku vibreerimisega, see annab betoonile suure tugevuse. Koorikplaat: eelpingestatud r/b plaat, mis on konstruktsiooni monoliitosa valualus ja peale valu, komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki koormusi. Kasut juhul kui õõnespaneeli kasutamine on probleemne (suured väljalõiked, vahelae väike paksus jne). Ruumisuurune laeplaat: plaat, mida kasut piki- ja põikikandvate seintega suurpaneelhoonetes või koos karkassielementidega. Alus- ja pealispind on sile. Ribipaneelid on paneelid, mida kautatakse tööstus- ja laohoonete ehitamisel. Kaasajal on kasutusel põhiliselt 2 sorti paneele 1) TT- paneelid kasut peamiselt suuresildeliste tööstus ja laohoonete vahe ja katuselagedes. Selliste ribipaneelide pikkus on vabalt valitav vastavalt koormusdiagrammile, laius 2,4m, kõrgus 20-70 cm ja riba laius alapinnas 12, 16,5 ja 21,5cm. HTT paneelid on sobilikud katuselagede ehitamiseks kuna paneelil on olemas juba kahepolne kallle vee ärajuhtimiseks
tõmmatud siidlindiga, on sageli sama paela otsad jäetud seljale 35-45 cm pikkuselt rippuma. Esineb ka pärgadele kinnitatud erinevas toonis või koguni mitmes erinevas värvis ning erineva laiuse ja pikkusega linte. Seejuures polnud lindid neiupärgadel sugugi kohustuslikud - need võisid ka puududa. Pärja tegemisel valmistada oma peamõõdule vastav soovitud kõrgusega (6,5-8,5 cm) pappvõru. Võru sisekülg katta sobiva puuvillase riidega, mis jääb pärja voodriks. Seejärel katta pealispind kas pikuti tõmmatud siidlindiga või erinevat tooni siidlindi tükkidega. Kuklasse kinnitada soovi korral 35-45 cm pikkused lindid. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud
vastukäivaid andmeid. Lähtudes sellest, et kõrgustiku keskosas aluspõhi ei paljandu isegi mitte madalamates kohtades, oletati varem, et kõrgustiku all on aluspõhjas nõgu. Hiljem on analoogia alusel teiste Eesti ja ka naaberalade künklike moreenkõrgustikega oletatud, et aluspõhi ulatub siin siiski kõrgemale kui ümbritsevatel aladel, moodustades aluspõhjalise Ugandi lavamaa. Viimaste aegade geoloogiliste uurimiste andmed näitavad, et kõrgustiku lääneosas asub aluspõhja pealispind 50--70 m kõrgusel üle merepinna, s. o. ligikaudu samal kõrgusel kui kõrgustikuga läänes külgneval tasandikul. Kõrgustiku idaosas on aluspõhja pealispinna absoluutne kõrgus 90--115 m, seega 20--50 m võrra suurem kui kõrgustikust itta jääval tasandikul. Ühtlasi on selgunud, et aluspõhja pealispinna reljeef on nii nagu Eesti teistes osadeski palju liigestatum, kui seda varem arvati. Eriti mainimisväärsed ja meie ala
[5] 3.3. Täitetööd Mulle tehakse ühtlase paksusega, rõhtsate ja täislaiuses kihtidena. Kihi paksus ei tohi olla üle 0,7 m. Mulle laius peab olema selline, et tihendatult on see nõutud mõõtmete kohane. Optimaalse niiskuse saavutamiseks lisatakse vajadusel tihendatavale kihile vett, kus ta peab ühtlaselt laiali valguma. Korraga tihendatava kihi paksus oleneb tihendatava materjali omadustest ja kasutatavatest tihendusseadmetest. Iga kiht ja mulde pealispind tihendatakse kogu laiuses sobivate seadmete ja tihenduskordadega. [5] Pind tuleb kujundada ja tasandada nii, et pinnale ei jääks vett koguvaid vajumeid. Kui talvel esineb külmumisoht, tuleb ehituse käigus jälgida, et võimalikult väike osa ehitatavast pinnastarindist saab külmakahjustusi. Kasutatavad materjalid ei tohi külmuda enne, kui need on nõuetekohaselt tihendatud, sellepärast tihendatakse talvel mulde materjal kohe selle paigaldamise järel, enne
9. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine Betooni transpordi segistist paigalduskohale võib jagada kahte ossa: ehitusplatsi väline- ja sisene transport. Betoon tuuakse tehasest ehitusplatsile tavaliselt autosegistiga. Autosegisti kasutamisel segu kihistumise oht on välistatud. Ehitusplatsisisene transport toimub betooni pumbaga või valamispunkri ja kraana abil. Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile või kelmega ja vajaduse korral tuleb teda kasta. Kui betoon liiga kiirelt kuivab, siis ta praguneb. Hooldamisest sõltub saadava betooni kvaliteet üsna suurel määral. 10. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üsna aeglaselt. Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 11. Normaalbetooni eriliigid Teebetoon (sillutisbetoon)
minna konveierahjus kõrbema • vale küpsetusrežiim • taigna koostises on kasvama läinud viljast või külmavõetud teradest jahu • liiga noor taigen, toote pinnale tekivad tumedad laigud KAHVATU KOORIK • Põhjused: • külm ahi või ebaühtlane temperatuur • lühike küpsemisaeg • kaua käärinud taigen • jahu suhkrutekitamise võime on väike • suur soolasisaldus • liiga kuiv taigen • taignaku pealispind on jahune • auru puudumine ahjus Tumedad laigud või mullid koorikul ÜLESPUHITUD KOORIKUOSA KÕRBEB KIIRESTI • Laigud või mullid tekivad siis, kui üksikutes kooriku kohtades intensiivistub gaasi ja veeauru teke. • Vedelamas taignas on see oht suurem. • Põhjused: • taigen on noor ja vähe käärinud • taignaku liigne kuumutamine ülalt • taignaku ebaühtlane niisutamine LIIGA PEHME KOORIK • Põhjused: • kõrge küpsetustemperatuur
Toed peavad olema kandurile kinnitatud 35 - 40 mm kanduri ülaservast allpool. Sõltumata sellest, kas toed kinnituvad otse tellingupostile või mõnele vahekonstruktsioonile, peavad nad asetsema teineteisest 430 kuni 437 cm kaugusel. Teibad: Kõik võistlejad peavad kasutama isiklikke teibaid. Kaasvõistlejate teivaste kasutamine omaniku loata on keelatud. Teibaid võib valmistada suvalisest materjalist või materjalide kombinatsioonist. Teiba pikkus ja läbimõõt pole reglementeeritud. Teiba pealispind peab olema sile. Teiba ümber võib selle ülemises osas, võistleja käte kaitsmiseks, teipi kerida, teiba kaitsmiseks vigastuste eest võib selle alumise otsa ümber kerida teipi ja/või muust sobivast materjalist kaitseid. Teibikihid teiba ülemises otsas peavad olema, välja arvatud kohad, kus üks teibikiht teisega äärega kattub, täiesti siledad. Teibikihid ei tohi teiba läbimõõtu märgatavalt suurendada, nende abil ei tohi teibale tekitada käele tuge andvaid "rõngaid".
Enam kui 10 000-aastase maakerke ja vee väljavoolu tõttu on veekoguks jäänud selle kitsenev 270 km² suurune lõunaosa, mis kaldub lõuna suunas. Võrtsjärve madaliku pinnaehituse ja maastike arengut on mõjutanud vesi nii jääliustikuna kui ka voolavana ja järvedes seisvana, lisaks veel kohati avanevate allikatena. Jääaegadel kujunenud Kesk-Eesti aluspõhjalist nõgu kulutasid kümnete tuhandete aastate vältel madalamaks mandrijäämassid (praegu küünib aluspõhja pealispind siin 2030 meetri vahemikku üle merepinna). Viimase jääaja lõpul ja järel täitis nõo jääsulamisveest järv, mille kontuurid jääserva kaugenedes ja veehulga muutudes üha koomale tõmbusid. Liustikujää kantud kivimmaterjali välja sulades ja settides tekkisid järvesaared (praegused soosaared) ja rannavallid, nende vahele jäid väiksemad nõod. Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1
mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese lõunasuunalise kallakusega. Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline lasumus määrab pealiskorra kihtide samasuguse kallakuse. Aluskorra pealispinna lasumissügavusest lähtudes eritletakse platvormidel tektoonilisi suurvorme - kilpe ja sünekliise. Kilbiks nimetatakse platvormi suurt positiivset tektoonilist struktuuri, millel pealiskord puudub või on väga väikese paksusega.
miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest vaheseinaga eraldatud kambritest. Viimases, nn elukambris, oli pehme keha (kivististes pole säilinud), muid kambreid täitis gaas. Koja pealispind oli sile või ornamenteeritud. Läbimõõt on 1 cm kuni 2 m. Nautiloidid (Nautiloidea) on väikesed primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nad on tänapäevaste kalmaaride ja kaheksajalgade väljasurnud sugulased. Nad elasid troopilistes vetes paarisaja meetri sügavusel. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku
mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad) Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu.
ülemine ots jäi krae alumisest pinnast ~5 cm madalamale ja tsentrimärk ülalt vaadates krae avause keskele. Sõltuvalt märgi asukohast asetati kraele mõõtudega 400 × 400 ×100 mm: - tüüp 5001: metallist katteplaat, mõõtudega 250×250×6 mm, milles on 10 mm läbimõõduga avaused. Plaat on kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR". Välisvormistuseks on tunnuspost. - tüüp 5030: malmist katteluuk, mille pealispind jäi maapinnaga tasa. Välisvormistuseks on võimalusel tunnuspost. Tüüp nr 4623 Märki kasutati 2. järgu põhivõrgu punktide rajamisel kompaktse hoonestuse ja keerulise situatsiooniga aladel, kus esineb tihe maa-aluste kommunikatsioonide võrk ning puurmasinaga märgi asetamine oli võimatu. 7 Geodeetilise märgi tsenter valmistati statsionaarsetes tingimustes.
see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale. 21. märts 1939 nõuab von Ribbentrop, Saksamaa välisminister, et Danzig tuleb ühendada Saksamaaga ja Poola koridor tuleb kaotada. Tegelikult on nõudmised pealispind, sest väidetavalt oli plaan juba paigas. Sarnased sündmused ka Leedus 23. märts esitatakse ultimaatum vägede viimiseks Klaipedasse ja kohe külastab Hitler linna, kuulutades selle Suur-Saksamaa omaks. Poola-Saksa piiril on pinged, kallaletungiplaan on Hitleri poolt juba kinnitatud. 31. märtsil deklareerivad Suurbritannia ja Prantsusmaa, et nad kaitsevad Poola iseseisvust ja terviklikkust. Seega on lepituspoliitikal lõpp. Nad üritavad läheneda Moskvale ja
Sügisel ja kevadel on mõlemal juhul tegemist keskmise asendiga nende äärmuste vahel. Maa on kujult veidikene lapikum, kui ideaalne kera. Siseehituse mõttes jaguneb Maa südamikuks (tuumaks), vahevööks ja (maa) kooreks. Maa tuumas genereeritakse märgatav magnetväli, mis tekitab ümber Maa magnetilise ,,mulli" ja see kaitseb meie planeeti Päikeselt ja tähtedevahelistelt allikatelt lähtuva korpuskulaarkiirguse ( aineosakeste voo) eest. Maa tahke pealispind on jaotatud segmentideks, mida nimetatakse laamadeks. Need moodustuvad vahevöö tugevast pealiskihist ja koore kivimitest. Laamad nihkuvad üksteise suhtes, nii et kohtumiskohtades nad kas libisevad üksteise alla või tekitavad lauppõrke. Niisugused nähtused põhjustavad vulkaanilist aktiivsust, maavärinaid ning isegi mäestikke. See fakt tasub mainimist, kuna selline joon on ainuomane vaid Maale. Maal on dünaamiline atmosfäär, mis koosneb 78 protsendist lämmastikust ja 21 protsendist
Valmistamine 1. Koogipõhjaks purusta kakaoküpsised ja sega sulatatud või ja veega. 2. Valmista zhelatiinilahus 2 dl kohviga. 3. Mikserda toasoe toorjuust kohevaks. 4. Murra shokolaad tükkideks ja sulata 1,5 dl kuumas kohvis. 5. Klopi leige zhelatiinilahus shokolaadisegu hulka ja mikserda kokku toorjuustuga. 6. Kalla segu otsekohe tordivormi. 7. Lase külmas tarduda, eemalda siis vormi lahtikäiv serv ja tõsta kook vaagnale. 8. Kaunista pealispind topsides müüdava shokolaadipuruga või shokolaaditahvli servast kartulikoorimisnoaga voolitud laastudega. Shokolaadiküpsised valge shokolaadivahuga 100 g valget shokolaadi 2 dl 35% rõõska koort või 2,5 dl Flora Vispit (vahustuvat kooreasendajat) soovi korral veidi kanget alkoholi 200g tumedaid shokolaadimaitselisi küpsiseid (näit Selga) kakaopulbrit 11 Murra shokolaad tükkideks ja sulata; vahusta koor
kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiidid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes ilusti helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, sest ehitajate käsutuses olid ainult lihtsad abivahendid - kangid ja rullid. Töölised kasutasid kiviplookide edasitõmbamiseks ümaraid palke, mida kasteti veega, et muuta teed libedamaks. Paljud töölised said
a- kanalisatsioonitoru, b- kaevurõngas, c- kaevu koonus. Ruumilised elemendid kujutavad endast valmis tube või muid ruume. Eestis on ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine st. vannituba ja wc ühes plokis. Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaatide pealispind on karestatud. Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised, suurustega 500x500x60 või 300x300x50mm jne. Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate. Nende paksus on 60 või 80mm. JOONIS 8.8.10. Kõnniteeplaadid. a- UNI-kivi, b- UNI-DEKOOR-kivi,
hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi. Piirkondlikud erinevused ja nende taust: Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast Nende alade vahel on sooalad. Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus? Viljakusmaagia? Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega. Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid. On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner. Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel teistsugused nimed (nt Himmaste Toromägi) Hiis kui kalme? See on stereotüüp, tegelikkuses on maastikul hiis ja kalme täiesti erinevad paigad
müüritis+soojustus+viimistluskrohv puhul. Muude võrdsete tingimuste juures võib soojustusega krohvipinna temperatuuri kõikumine olla ööpäevas: valge värvi puhul kuni 20°K heleda tooni puhul 20-30°K keskmise intensiivsusega tooni puhul 30-40°K intensiivtooni puhul 40-50°K musta tooni puhul kuni 60°K Kuna läbi soojustussüsteemi minev soojahulk on minimaalne (näiteks kuumal suvepäeval jääb soojustatud hoone jahedaks), siis krohvisüsteemi pealispind kuumeneb liiga palju. Kõige ohtlikum on läänekülg. Põhjuseks see, et lääneküljele langev päikesekiirgus on pinnaga peaaegu risti ning peale päikeseloojangut toimub ajaühiku kohta tunduvalt järsem temperatuuri lang kui seda näiteks lõunafassaadil. Kõige ohutum on põhjakülg. Päevane temperatuurivahe võib olla kuni näiteks märtsikuus kuni 80°K. Suur temperatuurikõikumine võib tekitada õhekrohviga süsteemides pragusid. Pragude tekkekohtadeks on kõige
all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide Giza püramiidid Cheops(140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid (palsameeritult) ja anti kaasa nende kaasvara ehted,tarbeesemed jm et teha hauatagust elu koduseks. Püramiidide pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega(vähe säilinud, Chefren). Püramiidide lähedal olid vaarao sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Uus riik leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm
võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata. katusekate ise aga koosneb kolmest kihist, mis moodustavad ühtlaselt tugeva ja homogeense katusekatte: 1. Pealmine kiht: elastne PVC, erinevad värvitoonid, libisemiskindel pealispind 2. Sisemine kiht: kootud polüestervõrk 3. Alumine kiht: tumehall PVC Pealmine kiht sisaldab stabilisaatoreid, mis tagavad Protan katusekatete püsivuse madalatele ja kõrgetele temperatuuridele ja UV-kiirgusele ning teevad materjalid isekustuvateks. Polüestertugikangas PVC katusekatted on armeeritud jämedatest polüsterkiududest tugikangaga
25. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada - noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Mis on Linnutee? Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega. 28. Kirjelda meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest
· Tugi võtab vastu aluspinnale mõjuvad jõud ja hoiab ära liikumise. 2.2.1 Valuvorm Vastavalt vajadusele kasutatakse järgmisi materjale: Puidust vormid: · Laudvormid tehtud 24 mm kuuse- või männilauast · Tugevdatud laudvormid tehtud tööstuslikult toodetud hööveldatud laudadest, millel on nurkades ja otstes terasest tugevdus · Valmistusalused mitmekihiline vineerist alus, mille pealispind on kaetud sünteetilise vaiguga Terasest valuvormid · valmistatud puit- või terasraamile kinnitatud lehtterasest Plastist valuvormid · tehtud kõvast vahtplastist. Kinnitusega plastist vormid jäetakse üha sagedamini pärast betooni kõvenemist nii sise- kui välisisolatsiooniks. Nõuded raketisele: · Täpsed mõõtmed · Puhtus (et ei oleks mustust, tükikesi vms) 7
Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida
võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata. katusekate ise aga koosneb kolmest kihist, mis moodustavad ühtlaselt tugeva ja homogeense katusekatte: 1. Pealmine kiht: elastne PVC, erinevad värvitoonid, libisemiskindel pealispind 2. Sisemine kiht: kootud polüestervõrk 3. Alumine kiht: tumehall PVC Pealmine kiht sisaldab stabilisaatoreid, mis tagavad Protan katusekatete püsivuse madalatele ja kõrgetele temperatuuridele ja UV-kiirgusele ning teevad materjalid isekustuvateks. Polüestertugikangas PVC katusekatted on armeeritud jämedatest polüsterkiududest tugikangaga. See spetsiaalse
olema täiesti sirge ja horisontaalne. 53. Suundnööri abil jälgitakse plokkseina kaldtugedega. vertikaalsust ja sirgust. Plokkide hori- 57. Õõnesplokke töödeldakse nurklõikuriga Ladumine sontaalsust kontrollitakse vesiloodiga. ja teemant-lõikekettaga. Plokke lõigates 51. Suundnöör tõstetakse järgmisele kõr- Kui ploki pealispind ei ole horisontaal- tuleb kasutada isikukaitsevahendeid gusmärgile ja pingutatakse. Plokkide ne, kasutatakse ploki rihtimiseks plast- (näiteks kaitseprille ja kõrvaklappe). ladumist alustatakse nurgast. Ladumisel kiilu. tuleb arvestada nurgaplokkide käelisust. 54. Õõnesplokkidest seinte ladumisel te- Sarrustamine
vahenditest sobivad plastikharjastega harjad kraanide ümber tekkivaid lubjakivi ,,triip" on soovitav jätta happelise puhastusainega ligunema veeplekkide ära hoidmiseks tuleb roostevabast terasest valamud ja kraanid alati kuivatada Graniit valamud: Silgrit (müüginimi) on 80% puhastatud ja sõelutud graniiti ja 20% akrüüli sideainena antud seose puhul annab kivi materjalile tugevuse ja sideaine elastsuse materjali pealispind on relijeeflt ja värvilt lähedane looduslikule graniidile Silgraniit valamute kuumakindlus on 220ºC Graniit valamute puhastamine: igapäevaseks puhastamiseks sobib nõudepesuaine kandke see valamule lapi, pesukäsna või pehme harjaga pärast pesu loputage ja kuivatage valamu tugevamad plekid nagu metallitriibud, mis on jäänud nugadest, kahvlitest ja pottidest, saab eemaldada spetsiaalsete puhastusainetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
