Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pealispind" - 263 õppematerjali

pealispind on tugevasti liigendatud ja lõheline ning kaetud sellest lahtikistud pangastega.
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

mõjutamise osas. Konfliktipiirkonnad on need, kus kaks tsivilisatsiooni puutuvad kokku. Postmodernismi teooria. Sellel on kaks tähendust: ajastu ja teooria. Ajastute kesksed ideed: MODERNISM: paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt, teos, sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümbolism. Kunstis on mingi peidetud tähendus ja selle otsimine, sügavus. POSTMODERNISM: juhus, mängulisus, anarhia, hajumine, ääreala, loomine, protsess, pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Kunstil ei ole mingisugust tähendust. Postmodernistlik teooria: tuntuim esindaja Jean Baudrillard. Väärtuste liigid: kasvatus-, vahetus- ja tähendusväärtus. Tähendusväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit. Hüperreaalsus ­ reaalsuse ja simulatsiooni piiride hägustumine; reaalsuse kujutis muutub inimese jaoks reaalsemaks kui algne reaalsus. 46

Sotsioloogia → Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

nüüdseks võssa kasvanud raiesmikku (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka vastupidist, kus rabakooslus on näidanud järk-järgulist taastumist sissekande vähenemise järel (Kaasik et al 2003). 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks nende vahel; sõltuvalt arengustaadiumist lähevad need kord madalsoo, kord rabade alla

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate ­ aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi ­ maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 0­25 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi ­ maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p. esineb järvede, tiikide, jõgede või ojadena, ajutine p. koguneb sademe- ja lumesulamisveena mullapinnale ja mulla pindmisse kihti ning põhjustab seal ülagleistumist. Pinnavorm ­ reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Ãœldise taimekasvatuse kogu materjal

kiiruse mulla niiskusaste ja adra sahkade konstruktsioon. Küpsete muldade kündmisel peetakse sobilikuks künniagregaadi liikumiskiiruseks 4,5...7,5 km/h ja vähese veesisaldusega muldadel kuni 6 km/h. PRAKTILINE KÜNDMINE Kündmise agrotehniliste nõuete teadmise ja rakendamise kõrval on teiseks tähtsaks osaks praktiline kündmine. Küntud põld peab olema kogu põllu ulatuses ühtlases sügavuses küntud. Adra töökäigud peavad olema liibunud (ei tohi olla nn. peenrasse kündi) ja künni pealispind harjaline. Kergete muldade kündmisel tuleks ader komplekteerida tihendusrullidega. See tagaks sileda künni, mis on sobilik põimagregaatse teraviljakasvatuse tehnoloogia kasutamisel. Enne sügiskündi kontrolli atra ja vajadusel teosta vajalik detailide remont (vahetus). Adra haakimisel traktori rippsüsteemiga jälgi, et veoaisade vahelised pingutused ei oleks väga pingutatud. Ader peaks saama (rippasendis) külgsuunas liikuda 5...10 cm. Teiseks tuleks kontrollida atra tööoludes

Botaanika → Taimekasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga ­ punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
937 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 11.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1

Metsandus → Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

kõiki järeldusi omaenese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi, kuid jõudnud selle range, täiesti abstraktse süsteemini. Abstraktset pilti luues tunnistas ta ainult sirgeid vertikaal- ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga ­ punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Eesti geoloogilise ehituse mitmekesisus on välja kujunenud väga pika aja jooksul ja erinevate protsesside toimel. Platvormi ehituses eristatakse kahte erinevat kihti: alus- ja pealiskorda. Koos kutsutakse neid aluspõhjaks. Aluskorra (kristalse vundamendi) kujunemine algas umbes 2 miljardit aastat tagasi, kui tekkis püsiv maakoor. Aluskord asub Põhja-Eestis umbes 100-130 m sügavusel ning koosneb kurrutatud moonde- ja tardkivimitest (näiteks graniit). Aluskorra pealispind laskub laugelt lõuna suunas ja lasub Lõuna-Eestis veelgi sügavamal. Aluskord Eestis ei avane, selle ehitusest annavad teavet mõned rändrahnud, mis oma praegusesse kohta on kandunud Kvaternaari ajastul koos siit üle liikunud mandriliustikega. Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel. ((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi

Geograafia → Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Kauba kaitlemine

Iga rida võib tähistada tähe või numbriga. Üldjuhul hoiustatakse virna ühes reas üht tooteartiklit, seepärast puudub vajadus tuua tähistuses esile rea koha ja virna kihi numbrit. Nii võib virnastamisala laoaadressidel olla kuju A000, A001, A002 jne. Aadressiriba Laoaadresside silte valmistatakse spetsialiseeritud ettevõtetes kleebiste kujul. Tavapäraselt tehak- se aadressiribad kollasel, hästi silmatorkaval alusel. Sildi pealispind peaks olema lamineeritud, et ribale sattuvat tolmu ja mustust saaks eemaldada nii, et silt ise jääb puhtaks. Kaubaaluse riiulil kinnitatakse aadressiriba hoiukoha keskkohta. Selle kõrguse määrab ära horisontaaltala esikülje kõrgus. Enamasti on aadressisiltide kõrgus 80 mm ja pikkus 125 mm. Vöötkoodi väli paikneb üldjuhul visuaalse tähistuse all. Vöötkoodiskannerid ei suuda lugeda laoaadressi vöötkoodi meetrite kauguselt, seepärast

Logistika → Logistika
55 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

 mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on õhu niiskus, seda intensiivsem on aurumine (tume pinnas soojeneb rohkem kui hele);  taimkate takistab maapinna temperatuuri tõusu ning kaitseb ka tuule eest, mistõttu aurumine on väiksem. Kasvupinnases olevat veevaru on võimalik kaitsta, kui vähendada aurumist maapinna kobestamise ja multšimise abil. Kobestamise efekt seisneb selles, et kapillaarid suletakse „õhukorkidega“. Kasvupinnaste pealispind võib põuaga kergesti muutuda hüdrofoobseks (vett hülgavaks), mis tähendab et kastmisvesi ei imbu pinnasesse. Hüdrofoobia tüüpnäiteks on kuivanud pealispinnaga turvas, mida uuesti niisutada on väga raske. Ka hüdrofoobiat on võimalik vähendada kobestamisega. 1.4. Näiteid mõningate kasvupinnasetüüpide füüsikaliste omaduste kohta Tabelis 2 esitatakse näitena järgmiste, haljastuses laialdasemat kasutust leidvate kasvupinnaste või nende komponentide füüsikalisi omadusi:

Põllumajandus → Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

tööjaotust - võid hommikul käia kalal, päeva ajal natuke lugeda ja teha mõttetööd, õhtul lähed jahile. Vot selline elu. Ja tööd tuleb teha väga vähe, sest ei pea enam kodanlase mõttetute rikkuste pärast rabelema. Majandussuhete mõju kultuurile, kunstile... Iga epohhi poliitika, religioon, filosoofia, kunst ja seadused on selle ajastu majanduslike suhete tulemus. Kõige alus on inimeste materiaalne elu. Kõik muu on pealispind ehk Marxi terminoloogia kohaselt ideoloogia, kapitalistlikus ühiskonnas on see ideoloogia seotud võltsteadvusega, sest on tegelikkusega vastuolus. Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed. 49 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religioon kui materiaalse rõhumise vahend

Õigus → Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega savist kiiludega, mis taoti üksteise kõrvale nõnda, et neist moodustus selline muster, mis oli tuntud pilliroomattidelt. Sumeri linnade vanimad templid asusid ilmselt kõik üheastmelistel platvormidel, nagu eelpoolkirjeldatud " Valge tempel ". Aja jooksul aga kujunesid välja ning muutusid domineerivaks kolme astmikuga tsikuraadid, kus templihooned paiknesid viimase kunstliku terrassi tipul

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
469 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR betoonpõranda pealmise kihi vastupidavusega tõstukite rataste poolt avaldatavale rõhule. Nüüdis- aegsete laotõstukite kasutamisel kehtivad põrandapinna siledusele ja tugevusele suhteliselt ranged nõuded. Mida väiksema läbimõõduga ja mida kõvemast materjalist on tõstuki rataste pealispind, seda suu-remat rõhku avaldavad tõstuki rattad laopõrandale. Nii näiteks peab lao põrand siirdetõs- tukite kasutamisel pidama vastu rõhule kuni 100 kg/cm2. Sisepõlemismootoriga tõstukid sobivad üldjuhul töötamiseks välitingimustes. Lühiajaliselt

Logistika → Logistika alused
638 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun