Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju ja mitmeid kordi suuremaid löögi-, plahvatus- ja löögi-plahvatuskraatreid, mida ümbritseb tavaliselt ringvall
Kanalisatsioonitööd Malmtorud Kasutatakse elamtes,kus on küttekolle.Malmtorud on sirged,pikkusega 3-5m.Malmtorud on läbimõõdus 110mm.Malmtorusid on võimalik ühendada plastiktorudega.Kui küttekolle asub keldrikorrusel viiakse toru läbi esimese korruse vahelae.Selleks et tuleohutust vähendada paigaldatakse mõlemale poole tuletõkkemansetid.Tuletõkke mansette paigaldatakse ka püstikutes iga korruse vahele.Nii majja sisenemisel pannakse ette niiskuskindel mansett.Malmtorud ühendatakse blantaaz ühendusega.Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega. Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid-...
jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu.
5 Kaart: (Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa
Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse
Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine. Taigna valmidust määratakse nii organoleptilised kui ka tehnokeemiliselt laboratoorsel teel taigna temperatuuri ja happesuse järgi. Taigna happesust saab määrata ainult laboratooriumis. Pärast taigna valmissegamist (segatakse kuni taigen tuleb katla küljest lahti) on taigen pinnalt ühtlaselt sile, kuid käärimisprotsessi tulemusena suureneb pidevalt taigna maht ja taigna pealispind muutub kumeraks. Kui taigen on käärinud, siis andes taigna pinnale kerge löögi, langeb selle pealispind aeglaselt alla ja on tunda piirituse lõhna s.t. taigna valmidust. Hästi käärinud taigen on käega vajutamisel vetruv, kuiv ja ei jää käe külge. Normaalne temperatuur taigna käärimiseks.on 28 - 30°C Alla 10º ja üle 55ºC pärmiseente tegevus lakkab. Kui on vaja kiirendada kerkimist, siis võib lisada rohkem pärmi aga mitte tõsta temperatuuri.
Sellise valmistusviisi puhul peab taigent segama 15-20 minutit, et garanteerida pärmi ühtlane jaotumine. Taigna valmidust määratakse nii organoleptilised kui ka tehnokeemiliselt laboratoorsel teel taigna temperatuuri ja happesuse järgi. Taigna happesust saab määrata ainult laboratooriumis. Pärast taigna valmissegamist (segatakse kuni taigen tuleb katla küljest lahti) on taigen pinnalt ühtlaselt sile, kuid käärimisprotsessi tulemusena suureneb pidevalt taigna maht ja taigna pealispind muutub kumeraks. Kui taigen on käärinud, siis andes taigna pinnale kerge löögi, langeb selle pealispind aeglaselt alla ja on tunda piirituse lõhna s.t. taigna valmidust. Hästi käärinud taigen on käega vajutamisel vetruv, kuiv ja ei jää käe külge. Normaalne temperatuur taigna käärimiseks.on 28 - 30°C Alla 10º ja üle 55ºC pärmiseente tegevus lakkab. Kui on vaja kiirendada kerkimist, siis võib lisada rohkem pärmi aga mitte tõsta temperatuuri.
Korstna pitsi kõrgus oleneb selle asukohast. Suitsulõõride kõrval olevad ventilatsioonilõõrid peavad olema ühekõrgusel, süttiva katuse korral tehakse korstnale kuni 5*5 mm silmadega traatvõrgust sädemepüüdjad. Harje ja deflektoreid korstnale asetada ei tohi. Katusest läbimineku kohal ümbritsetakse korsten korstna kraega, mis ühes korstna taga asuvaga abikatusega on vajalik, peamiselt siis kui korsten väljub katuse küljel. Tõmbe soodustamiseks tehakse korstna pealispind kaldu, kui ei ole tegemist plekk vajuga Ahju tarbed Ahju tarbed on spetsiaalsed ahjude ja pliitide jaoks valmistatud metallosad, mis kokku moodustavad ahju garnituuri. Ahjuuks ehk koldeuks on ahju garnituuri kõige tähtsam osa ahju klapp ja siiber, siiber võimaldab lõõriava kütmise lõppfaasis järk-järgul vähendada. Ahjuklapp suleb lõõri kohe täielikult. Suletud ahjuklapp on tihedam kui siiber
Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastambad. Vaarao mastamba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahenev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti ja maskeeriti hoolikalt. Hauakmbrist viisid püramiidi välispinnale kanalid, mis pidid kindlustama õhuvahetuse. Muus osas oli püramiid ühtalne kivimass ja mille pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi mõõtmed on kolossaalsed suurim neist, vaarao Cheopsi püramiid on u 140m kõrge ja põhja pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud u 2300000 kivipangast, igaüks kaalub üle 2,5 tonni. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul , kulus tohutult tööjõudu. Eriti mõjukas on püramiidide rühm Vana Riigi VI dünastia vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal
cm; mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Šimpansidel on erinevalt orangutanist on sooline dimorfism vähe väljendunud - näiteks moodustab emase mass 90 % isase omast. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suurvarvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Näonahk, käeseljad ja pöidade pealispind on kortsulised. Karv on must, mõlemal sugupoolel kasvavad lõual valged karvad. Keha kattev nahk on hele, kuid näonaha toon alamliigiti erinev. Keskmine kehatemperatuur on 37,2*C. Eluolud, harjumused Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel, veetes maapinnal umbes 30% päevasest ajast. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad
Kui oled uue lindi tagasi asetanud, pane pink tööle ja tsentreeri see. 12 4. Puurpingid Puurpingi põhjaosad on puurimismehhanism ja reguleeritav töölaud. Puuripea koosneb puuri hoidvast padrunist, rihmülekandest ja elektrimootorist, mis on kinnitatud tugeval malmalusel seisva jäiga metallsabma külge. Lauapuurpingi alus kinnitatakse poltidega töölaua külge. Aluse pealispind on siledaks töödeldud ja selles on kinnitusavad. Põrandmudelite sammas on piisavalr kõrge ning võimaldab töölauda mugavale kõrusele seadistada. Padrun Puurpingi padrunil on kolm isetsentreerivat lõuga, mille asendit reguleeritakse võtmega. Enamasti saab puurpingis kasutada kuni 16 mm saba läbimõõduga puure. Elektrimootor Puurpinkidel kasutatakse asünkroonmootorit, mille võimsus on 187 kuni 875 W. Mootor veab spindlit kiilrihmülekande kaudu
kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama, mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras- ja subtroopikavöötmest. [5] Linane on inimese organismile kõige sõbralikum materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ning on niiskust reguleeriv. Lina imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega, nagu polüester ja viskoos, väheneb kortsumine. Selleks, et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse seda elastaaniga. [7] Kanep
Kui oled uue lindi tagasi asetanud, pane pink tööle ja tsentreeri see. 12 4. Puurpingid Puurpingi põhjaosad on puurimismehhanism ja reguleeritav töölaud. Puuripea koosneb puuri hoidvast padrunist, rihmülekandest ja elektrimootorist, mis on kinnitatud tugeval malmalusel seisva jäiga metallsabma külge. Lauapuurpingi alus kinnitatakse poltidega töölaua külge. Aluse pealispind on siledaks töödeldud ja selles on kinnitusavad. Põrandmudelite sammas on piisavalr kõrge ning võimaldab töölauda mugavale kõrusele seadistada. Padrun Puurpingi padrunil on kolm isetsentreerivat lõuga, mille asendit reguleeritakse võtmega. Enamasti saab puurpingis kasutada kuni 16 mm saba läbimõõduga puure. Elektrimootor Puurpinkidel kasutatakse asünkroonmootorit, mille võimsus on 187 kuni 875 W. Mootor veab spindlit kiilrihmülekande kaudu
üksteise peale paigutatud. Astmete täitmisel jõuti kallakpüramiidin ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast
Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lahkub pidevalt maailmaruumi energiat soojuskiirgusena! Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. 1.Staatiline süsteem- ajas muutumatu. 2.dünaamiline süsteem-ajas muutuv. (enamus) Süsteemi muutumine ajas on tema oluline omadus . Atmosfäär- õhk, Hüdrosfäär-vesi. Joonised. Litosfäär- kivimid, atmosfäär- õhk.
2) jahutatud liha - 0+4 (sisemine t) kõige parema maitseomadustega, säilib paremini 3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase värvusega; valmistamise viis: vaakuum, pakendis, 1-2 nädalad, null kraadi juures, saadakse kiiresti valmivliha 4) külmutatud liha - mida rutem külmub, seda parema kvaliteediga sulatatud on, t 20-24 Liha kvaliteet Toiduks kasutatakse ainult loomuliku ja värske lõhnaga ning värvusega liha. Hallikas, pruunikas, libe või laiguline pealispind ja ebameeldiv lõhn viitavad liha riknemisele Liha pehmust mõjutab kõige enam sidekoe hulk. Mida rohkem sidekude seda tuimem liha. Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud liha tuleb alati hoida üksteisest eraldi Liha säilitamine, sulatamine Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC.
SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja värske. Tänu vahaga kaetud pealispinnale on linakiud ka parema läikega kui puuvill ja ei võta mustust nii kergelt külge.
enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel
Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne.
pruun. Pinnale kantakse kahes kihis: kõigepealt liimsegu ~3 mm paksuse kihina ning seejärel visatakse kivipuru värskesse liimsegu kihti ja surutakse kummipõhise hõõrutiga kinni.Keldrite ehitamisel tuleb Fibo müüritis väljastpoolt katta hüdrosiolatsiooniga, et vesi hoonesse ei tungiks. Enne hüdroisolatsiooni pealekandmist peab Fibo müüri tasandama ja selleks sobib weber.therm 310 piisab 1-2 mm paksusest kihist, et ploki krobeline pealispind siledaks saada. Pinnase niiskuse kaitseks kaetakse vundament bituumeni baasil lahusega weber.tec 901-ga. 0,5-1,0 mm kiht tagab, et niiskus müüritisse ei tungiks. Kui on oht, et sade- ja pinnaseveed on kõrgemal, tuleb keldriseinad katta 3-4 mm paksuse bituumenmastiksi weber.tec Superflex 10 kihiga. Kokkuvõte: Fibo plokk müüritist on väga käepärane ja lihtne laduda ning viimistleda, selle tegemiseks on loodud spetsiaalsed ja kvaliteetsed vahendid mida on lihtne kasutada,
Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla. Suurimad puuvillatootjad on Hiina (27%), Euroopa Liit (21%), USA (19%) ja India (18%). Lääne-Aafrika riigid toodavad 7% maailma puuvillast, mis on peamine sissetulekuallikas sellistele riikidele nagu Mali,
ärakasutamine) Peamised apretid: Silaanid (räniorgaanilised vedelikud-vähemalt 2 funktsionaalsusega, millest üks on suunatud maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH) 2) Kiudu töödeldakse *gaasiga(õhk, O2, O3 või CO2 jne); *vedelikuga (HNO3 lahus; Na-kloraadi lahus jne) 2
valmistatud kase- või tammepuidust ning erineva mustri ja kujuga -ruut või ristkülik. Seinapaneel on lakitud ja puhastatav tolmulapi või tolmuimeja harjasotsikuga. Meeldiv on see, et need väljendavad looduslikkust unikaalsel moel ja loovad ruumis positiivse õhkkonna. Pilt 3 Murud pinnaga tammest ruut (Oak Square) Seinapaneelid vähendavad ruumis kaja ning summutavad müra. Seinapaneelide mõõdud on tavaliselt ca 40x60 cm, paksus 1-3 cm, paneeli pealispind on lakitud. 8 5 VINEER Vineer koosneb kokku liimitud spoonilehtedest. Vineeri paksuse määrab spoonikihtide arv. Vineeritahvli spoonikihtide arv on paaritu, sest ühesuunalised välimised kihid väldivad tahvli kaardumist. Iga spoonikiht vineeris on asetatud eelnevaga risti (valmistatakse ka
ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega ...
Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore
· välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine. VÄLISVOODRILAUAD Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskus- sisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väik- semad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua soovitatav paksus on 28 mm. 1 8¼NKUXQQFTKNCWFCFGUVCPFCTFRTQKNKF Kujuhööveldatud välisvoodrilaudade pealispind (nähtavale jääv pind) on peensaetud, tagapind on tavaliselt jämehööveldatud. Sellele lisaks võib välisvoodri teha ka tavalisest saematerjalist (peamiselt 22 või 32 mm peensaetud kuuselaud). 6GKUVGX¼NKUXQQFTKNCWCRTQKNKFGMQJVCUCCVGKPHQVCULCVWPFNKMWNVRWKFW müüjalt. VÄLISVOODRI NÄITED Tasakaaluka ja rahuliku lõpptulemuse saamiseks vältige vertikaal- ja JQTKUQPVCCNXQQFTKVGMQQUMCUWVCOKUV×JGNHCUUCCFKNMWPCUGGPWCD
Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard- ja moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel. 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud
Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Tuntuim neist on Paabeli torn. Tsikuraadi peal usuti olema jumala puhke ase. 6. Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev 3)Püramiid pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid. 7. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Luxori ja Karnaki templid 8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. 9
3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires. Normaalne veesisaldus kõigub 45-50% tsemendi kaalust. Saadud segust tehakse kolm proovikeha mõõtmetega 4x4x16cm. Proovikehad vormitakse lahtivõetavates metallvormides
Koorma kaal ei ületaks tõstejõudu 4. Olukorrad, mis keelavad kraanaga teostada tõste töid. Äikese korral Halb nähtavus Ligemal kui 30m elektriliinides, ilma loata Kui last ületab tõstejõu Kui pind ei vasta nõuetele Kui pole vastavat juhiluba 5.Akumulaatorpatareide hooldustööd. · Pealispind peab olema puhas · Ühenduskelmid puhtad · Elektrolüüdi tase vastama normile · Elektrolüüdi tihedus vastama normidele ja nõuetele · Õigel ajal aku laadima · Kontrollima pinget erinevates purkides 6.Happeakude sagedasemad rikete põhjused. · Vale käsitlus · Klemmid ei anna ühendust · Aku pinnale kogunev tolm, niiskus · Kui ei kasutata õiget vett 7. Kaubakoorma hindamine tõstukiga siirdamisel.
NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER Referaat Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD................................................................
Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja
Äravoolu moodul l/s*km2 4 Geoloogiline lõige Geoloogiline lõige on järgmine: pindmise kihi moodustab kuni 0,5 m paksune muld või kuni 2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi-
Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse: pruunmädanik- põhjustavad seened- majavamm, majamädanik, majavääts, kollane hamblehik,mustjas kõrbik valgemädanik- lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad ja põhjustab puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit heledamaks, kuilisemaks ja pehmemaks, kuid säilitab vormi pehmemädanik- kahjustunud puidu pealispind muutub pehmeks ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt. Mädaniku puhul muutub puit vähemal või rohkemal määral kasutuskõlbmatuks. Hallitus Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad
puitpaneelid jne. Puitkiudplaadid. Need valmistatakse peenest puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus olev vaik. Puitkiudplaadid jagunevad: isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks; katteplaadid – kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; jäigad plaadid – kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemiseks. Plaadi paksus on 3...25 mm. Sageli kaetakse plaadi pealispind mõne dekoratiivse kihiga, näiteks spooni, dekoratiivpaberi, riidega jne. Selliselt kaetud plaate nimetatakse lamineeritud plaatideks. Need ei vaja enam viimistlemist. Puitlaastplaadid. Need valmistatakse puidulaastudest. Laastud segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. 44 Puitlaastplaadid jagunevad: kerged puitlaastplaadid - kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks;
sokolaadikreemi - ja viguritega. Trühvlipuiste valmistamiseks segatakse puudersuhkur, kakaopulber ja väike kogus suhkrusiirupit. Hõõrutakse puruks, kuivatatakse soojas kohas ja seejärel hõõrutakse läbi tiheda sõela. · Tort ,,Kuldne sidrun" Kaks sidrunisiirupiga niisutatud biskviitpõhja liidetakse 1/3 osa sidrunikreemiga, pealt ja külgedelt kaetakse teise kolmandikuga. Seejärel purutakse üleni biskviitpuruga, vajutatakse puru kinni ning pealispind kaunistatakse kolmanda kolmandiku osa sidrunikreemiga, zeleeritud sidrunilõikude ja sokolaadiviguritega. Sidrunikreemi valm. lisatakse põhivõikreemile vahustamise lõpul sidrunimahl ning võib lisada riivitud sidrunikoort. Sidrunisiirupi valmistamiseks lisatakse jahtunud sidrunisiirupile sidrunimahl. · Tort ,,Tiramisu" Tavaliselt valmistatakse need tordid kolmekihilistena, kuid kihte võib olla ka rohkem. Kihid
Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja
3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. plaatide pealispind lihvitakse v poleeritakse. Tehakse ka mosaiikplaate. 4. TREPIASTMED lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Puhtalt töödeldud astmete pealispind ja esikülg, otsad vajaduse järgi. Tehakse ka plaatastmeid. 5. ÄÄREKIVID enamasti graniidist. Peab olema väga tugev, kulumis- ja külmakindel. Odavamad äärekivid betoonist. 6. SILLUTUSKIVID sagedamini graniidist. 11. 16. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike 12. KERAAMIKA TOOTMISE MEETODID:
3 Rukkist toodetavad tangained: 1) rukkihelbed tavalised ja täisterahelbed 2) rukkikruup 3) rukkitang Neljaviljahelbed odra-, rukki-, kaera- ja nisuhelbed. Riisist toodetavad tangained: 1) terariis on kas klaasjad, pool-klaasjad või jahune. Töötlemisviisilt liigitatakse: - lihvitud riis on vaba sõkaldest terakestast ja osalislet idust. Pealispind valge, kare ja jahutolmuga kaetud - poleeritud riis on sileda ja läikiva pealispinnaga. Saadakse lihvitud riisist poleerimise teel. - purustatud riis saadakse kõrvaltootena kahe eelmise riisiliigi tootmisel. 2) riisihelbed valmistatakse valgetest riisiteradest, mis töödeldakse auruga, pressitakse ja kuivatatakse. Tangainete kvaliteedinäitajad: 1) värvus 2) maitse ja lõhn 3) niiskus 15% 4) lisandid, kahjurid
Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk. Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala,
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad
Polüamiid PA temperatuuristabiilne, Mootorikatted, püsiv, jäik, vananeb sisselaskekollektor, aeglaselt pistikud Polüvinüülkloriid PVC Odav, põleb raskesti, Põhjakaitse, juhtmekate, kulumiskindel siseviimistluse pealispind Polüoksümetüleen POM Keemiliselt ja termiliselt Pistikud, kinnitusdetailid, stabiilne, laagridetailid, uusimad kriimustuskindel, vähe armatuurlauadetailid roomav Polükarbonaat PC Läbipaistev, UV-kindel, Laternaklaasid, keredetailid löögikindel,
on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne · ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) Kasutatakse: Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused. ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav · PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt · PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel · POM(Polüoksümetüleen Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav · PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel
seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna (läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi. Ka viimased on sageli kallutatud lasuvusega või siis kurdudesse surutud.
Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb
See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle
Seejärel võiks planeedile viia geneetiliselt muundatud taimed ning loomad, kes suudavad taluda Marsi karmi kliimat. Viimane samm oleks kuppellinnadest lahkumine ja planeedi oma valdustesse võtmine. Kuid see on vaid unistus, mille täitumiseni kulub palju aega. Kui me seda kogu hingest soovime, siis võime ühel päeval seilata Marsi taastatud jõgedel, lastes pilgul puhata horisondil kõrguval vulkaanil. Kokkuvõte Marss on päikesesüsteemi neljas planeet. Marsi pealispind on punakas, see tuleb raua rohkusest planeedil. Marsi lõuna- ja põhjapoolkeral on erinevad kliimad. Lõunapoolkera on kraatritega kaetud. Põhjapoolkera kujundavad aga suured vulkaanid, kanjonid ja siledad laavaväljad. Inimesi on pandud raskelt proovile pressides neid mõneruutmeetristesse lukustatud teraskonteineritesse, kus neil polnud vett, toitu ega hapnikku. Need katsed inimestega on andnud teadlastele hindamatuid teadmisi sellest, kuidas astronaudid kitsas kosmoselaevas reageeriksid,
tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18. KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savitooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb savi hoolikalt läbi segada, vormida temast vajalik toode, see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud.
5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud. Aruküla kihistu liivakivid Settekivimite pealiskorra kõige alumistes kihtides leidub liivakive, aleuroliite ja savisid. Peal pool on kvartsliivakive, kvartsiteri, laminariitsavi, dolomiiti,lubjakivi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
