a Tallinn. Ülestõusnud koondusid, valisid 4 üldjuhti ja 10 000 meest asus Tallinna lähedal laagrisse. (Tallinn oli võõrvõimude tähtsaim keskus) Rootsi oli Taaniga vaenujalal. Rootsiga sõlmiti lepping, mis tähendas, et kui Rootsi aitab ülestõusnutele Tallinna valluatada, allutab Rootsi kuningas Tallinna oma võimule. Puhkes ülestõus Läänemaal Paide läbirääkimised ja ülestõusnte 4 „kuninga” surm Ordu pealetung Saarlaste ülestõus Ordu võit 4. Milline oli talupoegade olukord 13.saj? Kuidas see muutus 16.saj? 13saj. Talupojad pidid osalema sõjakäikudes Ristiusu vastuvõtnud olid isiklikult vabad Maksti kümnis (kümnendik saagist) 16saj. Kümnis oli suurem kui kümnendik Talupojad avaldasid vastupanu ja tahtsid maalt lahkuda Põgenenuid trahviti ja muudeti sunnismaiseks 5
Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud: Marne'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda Ypres'i lahing: saksa väed kasutasid mürkgaasi inglaste vastu (kanti küll raskeid kaotusi kuid suudeti rünnak tagasi lüüa) Verduni lahing: Verduni kindlus (kaitses juurdepääsu Pariisile), enneolematult suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa.
suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused 3. Nimeta kaks läänerinde olulisemat lahingut, nende toimumisaeg, osapooled ja lühikirjeldus Lahing: Marne'i lahing Somme'i lahing Aeg: 1914 Juuli- nov 1916 Osapoole Prantsusmaa - saksamaa Inglismaa prantsusmaa - saksamaa d: Kirjeldus: Prantslased tõrjusid Esmakordselt kasutati lennukeid ja tanke. Inglismaa ja prantsusmaa sakslased pariisist pealetung saksamaale. Saksa rinnet läbi murda ei suudetud 1,3 milj eemale. ohvrit. 4. Täida lünktest Pariisi rahukonverentsi kohta (9 p.) Esimese maailmasõja lõppedes tuli 1918 aastal Pariisis kokku rahukonverents, mis kestis aastani 1920. Sellel konverentsil osales 3 riiki. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas peaminister D. Lloyd George ,Prantsusmaa, keda esindas peaminster G. Clemenceau ja USA, keda esindas president W. Wilson
Vabadussõda. 10. Saksamaa kokkuvarisemine + nov 1918 Jaanuaris tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu, kuid Sksm lükkas ettepaneku tagasi, sest oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. Bresti rahu tagajärjel sai Sksm tegutseda idarindel. Märts 1918 alanud pealetund Somme'i all oli esialgu sakslastele edukas, kuid suured kaotused ja gripp laastasid väed. Juulis suruti sakslased tagasi ning nende pealetung oli läbikukkunud. Septembris tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa varises, sest kogu sõjaline, majanduslik, vaimne potentsiaal oli välja pandud. Sksm-l tekkis Novembrirevolutsioon 1918, Wilhelm II loobus troonist, kuulutati välja Weimari Vabariik. 11.nov kirjuas Sksm delegatsioon Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Tingimused Sksm-le olid ülirasked. 11
4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan
korda) Sotsiaaldemokraadid *VSDTP esindused ( Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei) *Suur toetajaskond noorte hulgas *1903 Uudised *Peeter Speek, Mihkel Martna, Eduard Vilde *Ideoloogia: -Demokraatliku vabariigi loomine -vähemusrahvuste õigused -eestlaste suurem osalus kohalikus elus Muutused ühiskondlikes suhetes 20. sajandi algul. Sisemised vastuolud (tööandjate ja tööliste vaheline võitlus); klassivõitlus; kiriku tähtsus väheneb; loodusteaduste pealetung (evulutsiooni teooria); sõja ja jõu ülistamine. (sõda võetakse vastu suurte pidustustega, seda oldi kaua oodatud) Balkani problemaatika 20. sajandi algul. *Serbia agressiivne poliitika *Austria-Ungari soov kontrollida Balkani slaavlasi *Türgi nõrgenemine (oli varem tasakaalustav jõud; Türgit kardeti) -seesmised konfliktid -1912 sõda (Serbia, Bulgaaria ja Makedooniaga) (Sultani riigist taheti teha vabariiki) (Bulgaaria sai territooriumi juurde ning Türgi jäi väiksemaks)
Ühtlasi jõuti 1919. a sügisel arusaamisele, et Vene valged on Venemaal lüüa saamas, mistõttu ainus võimalus majandusraskustes vaevlevat Eesti riiki kurnavast sõjast välja tuua oleks rahu sõlmimine enamlastega. Eesti juhtkonda mõjutas seda tegema ka asjaolu, et 1919. a. jooksul ei olnud Eesti Vabariigile õnnestunud lääneriikidelt de jure tunnustust saada. Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned. 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA peaminister President
Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid: 1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta ennast nii suure ja võimsa riigi eest. Inimestel oli sõjatüdimus. Mobilisatsiooniste ei tehtud väga välja ja kui jõutigi rindele mõeldi peamiselt taganemisele. Detsembri teises pooles toimus aga murrang. Punaarmee pealetung pandi seisma ja alustati vastupealetungi. Murrangu põhjused: 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust, kardeti enamlasi hirmujuttude tõttu ning saadi aru, et keegi teine nende endi asemel nende kodumaad päästma ei tule. 2. Loodi palju vabatahtlikke üksusi, abi tuli ka Soomest. 3. Inglismaa saatis oma laevastikuüksuse Tallinna alla, välistades sellega merelt ründamise. 4. Sõjavägede üldjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise sõjategevuse sihipäraseks ja efektiivseks
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta
veiseliha ajas loomakasvatajad tõsiselt hirmule senine niigi kesine turg kuivab seepärast veelgi kokku ja talunikel ei jää muud üle, kui üritada oma loomaliha välismaale müüa või loomapidamisele lihtsalt lõpp teha. · Tartu maamajanduse nõuandekeskuse konsulent Aigar Suurmaa. «Rimi ja Säästumarketi otsus mõjutab väga tugevalt meie jalgele tõusvat lihaveisekasvatust. Eks kaupmehi paneb piiri tagant liha ostma pisut odavam hind,» · Importliha pealetung pani nördima ka keskpartei liidri Edgar Savisaare. Tema sõnul on Eesti liiga väike, et võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega. SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA · Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut. · Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja mitte piisavalt kvaliteetseks. · Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta.
Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5
korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Aleksander alustas 327 eKr kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Ent edasine pealetung India südamesse kippus takerduma: Makedoonia armees puhkes avalik rahulolematus. Kaheksa aastat järjepanu kestnud sõjaretkedest ja lahingutest kurnatud sõdurid anusid kuningat koju, kaugesse Makedooniasse tagasi pöörduma. Jõudnud piki Induse jõe kallast India ookeani äärde välja, tuli Aleksander Suurel alluda oma vägede soovile. Kodumaale tagasi jõuda Aleksander Suurel ei õnnestunud. Ta haigestus Babülonis ja kurtis tugevat valu maksa piirkonnas.
a. piire. Murrang Vaiksel ookeanil... · Detsembrist 1941 maini 1942 vallutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia (Singapuriga), Birma, Indoneesia, Uus-Guinea ja Filipiinid. · Jaapan kasutab kamikazesid lõhkeainetega täidetud lennukid rammivad vastase laevu. · 1942 USA võit Jaapani üle Midway saarestikus. · 1944 USA võit Jaapani üle Leyte merelahingus. 1944... · Jaanuar 1944 Punaarmee edukas pealetung ,,Overlord" (sõda ka Soomega, vaherahu, Soome lahkub sõjast). Vallutatakse Poola. · Saksalt lüüakse üle Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. · Ungari üritab sõjast väljuda, kuid Saksa okupeerib. Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa.
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa
* Sõda muutus üha julmemaks. * Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. * Sisside alasi laastati pommitamise ja mürkainetega. * Ameeriklased hakkasid protestima sõjas osalemise vastu. * Üliõpilased korraldasid suuri meeleavaldusi. * Ameerika Ühendriikide valitsus oli sunnitud alustama läbirääkimisi vietnamlastega. * 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. * Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetung ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. * Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse. * Reagan asus innukalt majandust reformima.
sotsiaalsete- ja keskkonnaprobleemide kohta. KESKKONNAPROBLEEMID SOTSIAALSED PROBLEEMID Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta Ebavõrsuse suurenemine, kodutu, üksindus vee nappus arengumaades Energiavarude liigne kulutamine Kuritegevuse kasv Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine Kohaliku omapära ja kultuuri kadumine Jäätmete ladestamise probleem Kaubastumise süvenemine Linnade pealetung looduskeskkonnale Väikeste poodide, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine 6. Analüüsi kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust. Selle saate eelneva ja järgneva abil töös vastata ;) 7. Nim eta ja näita kaardil
liberaliseerimine. Korea sõda 1950-1953 1950. juuni kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ning vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Vägede juhatajaks määratud kindlat MacArthur otsustas riskantse operatsiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea tagalas. P-K väed taganesid kiirustades. P-K kokkuvarisemise oht Hiina sekkumine. 38. Laiuskraadil pandi pealetung seisma, rinne püsis järgmised 2 aastat. 1953. sõlmiti vaherahu. Korea sõjas suurim kaotaja NSV Liit, kelle autoriteet vähenes. Ungari ülestõus 1956 1956. okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Julgeolekuorganid avasid tule. Tänavatel puhkesid lahingud. Tänavatele saadeti tankid, kuid needki ei suutnud ülestõusu maha suruda. Nimetati ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Lubas üles ehitada demokraatia ning suutis
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal.1560 piirati Liivi ordu-hävitati.Ordule jäävad väikesed kindlustused
Nõukogude Liidu arvamus: Soomet rünnates ei kesta sõda üle 2-3 nädala Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939 30.novembri hommikul Tungiti terve Nõukogude Liidu-Soome vabariigi piiri ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte Mannerheimi kaitseliin kasu ei olnud 11 Uus läbimurde katse Nõukogude vägedelt 1.veebruar Punaarmee suur pealetung Soome peakaitseliinile 11.veebruaril 1940 15 kilomeetrisile läbimurdelõigul Muolaanjärvi ja Karhula vahel 15.veebruariks olid sunnitud soomlased taganema vahekaitseliinile 18.veebruar alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu 12 Inimressursid olid erinevad ebavõrdsed jõud Punaarmee käsutuses oli piiramatult kahuriliha mida aeti hoolimatult tulle Väiksel rahval sellist inimressurssi ei olnud
väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
teatriprojektid jpm Kasvava osalejaskonnaga on suvised rahvamuusikasündmused. Täheldatav on traditsiooniliste külapidude populaarsuse tõus. Probleemina on tegijad välja toonud, et järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei sisenda tegijates kindlustunnet. Oma pitseri Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna lähedus ja massikultuuri pealetung meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab maakonna kui terviku identiteeti, suur osa inimestest on pealinnaregiooniga seotud tööalaselt, suur linn pakub palju erinevaid meelelahutusvõimalusi. Pealinna keskkond mõjutab ka subkultuuride esiletulekut. TUNTUD KULTUURITEGELASED Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas.
maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased Rumeenia ja Itaalia kaotasid ühtekokku 800 000 sõdurit. Kurski lahing 1943. aasta suvel üritasid sakslased võtta Kurski linna lähedal Nõukogude väed piiramisrõngasse. 5. juulil algas lahing, mis läks ajalukku Kurski lahingu nime all. Seda peetakse üheks maailma suurimaks tankilahinguks. Punaarmeel õnnestus pealetung Kurski all peatada ning mõne kuuga vallutas Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 9. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine rinne. Normandias maabusid USA, SB, Kanada ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus sakslastel pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse langes
kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine, veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine. Gaasid: CO 2, CH4, N2O, NOx, O3, H2O. Lahendus: tuleks vähendada kasvuh.gaaside õhkupaiskamist, arendada KKhoidlikku tehnoloogiat.
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine)
juunil alistus auga Vaux' fort. Petain asendati 1. mail Robert Nivelle'iga. Kuuldavasti olevat Petain'i tundetus ohvrite suhtes isegi paljunäinud ülemjuhataja Joffre'i muretsema pannud. 22. juunil alustasid sakslased taas rünnakut keskel sihiks Souville'i fort. Tuleettevalmistus toimus seekorddifosgeeni sisaldavate gaasimürskudega. Hõlvanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla jäi Verduni viimane kaitseliin Souville - neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Katel jäi siiski podisema. Sügiseks olid saksa väed välja kurnatud ja uus ülemjuhatusHindenburg-Ludendorff pöörasid pilgu mujale. 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2. novembril taandusid sakslased ka Vaux' fordist. 11
hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegevuste lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse välja kuulutamise võimaluste osas. Peale Asutava Kogu valimiste katkemist otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel ehk koostada rahvale adresseeritud manifest. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud, paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud pagevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine, see oli mõeldud tegutsemisekserakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21
Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimine oli aktiivne. Liivi ordu viimased võitlused: 1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal. 1560 piirati Liivi ordu - hävitati. Ordule jäävad väikesed kindlustused
Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
.................................................................................... 9 3.1 MS-DOS...................................................................................................................... 9 3.2 Windowsi sünd ........................................................................................................... 9 3.2.1 Murdepunkt........................................................................................................... 9 3.3 Windowsi pealetung.................................................................................................. 10 4. Küsitluse analüüs............................................................................................................ 11 4.1 Eesmärk.................................................................................................................... 11 Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste seas läbi viidud küsitluse (vt lisad) eesmärgiks oli
koolipoisid. * lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel Paju mõisa väljadel. Sõdisid eestlased koos soomlastega venelaste ja lätlaste vastu. Lahing oli ohvriterohke, langes Kuperjanov. Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel Eest iarmee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri. *1919. a veeb Saaremaal puhkes mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, er EV kavatseb taastada mõisnike võimu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung *väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks. * Eesti kaitsejõududes oli jaan alguseks püssi all 13 000 meest, sõja lõpuks aga juba 80 000 meest, millele lisandus Kaitseliit. * 1919.a tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele. *Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi.
Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale 2) Pihkvast Tartu peale, suundusid osa Kesk-Eestisse Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Aleksander Nevski katedraal (1900). F) vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. G) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (N: Dorpat > Jurjev 1893). 2. Eesti ühiskond venestusajal:
1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel eetevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.3.Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda
ajavatki juurtetus hulluks. Just nimelt. Neil noortel ei ole kodu. Kodu ei ole see, kus nad parajasti elavad, ega ole neil ka varasemat kodu. Ja see on tragöödia. Vanemad on lihtsalt otsustanud veendumuse või vajaduste järgi, et lähme sinna või tänna elama. Noor inimene tõmmatakse välja ja istutatakse ümber, ja kui uus koht ei sobi, siis minnakse järgmisesse kohta. Ei ole ime, et siis minnakse agressiivseks. Kas islam sobib Euroopasse? Mind teeb islami pealetung Euroopale küll ärevaks. Kahtlemata teeb see ka mind ärevaks, absoluutselt. Ühest asjast ei saa ma aru: miks ei ehita islamimaad oma kodus üles selliseid riike, kuhu kõik tahaksid elama minna? Ei kuule üldse, et riik on nähtus, mida tuleb üles ehitada. Euroopa ja kristlus on selles mõttes võitnud, et kõik tahavad siia tulla, pika pingutuse viljadest osa saada. Võidab see, kuhu tahetakse minna. Aga miks peaks Euroopa selle pärast kannatama, et ta tegi kunagi
väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner. Ettevalmistusi uute rahvusväeosade loomiseks alustati kohe peale sakslaste lahkumist. Esimene mobilisatsioon. Laidoneri juhtimisel loodi
Valga Põhikool Peeter Suur Marion Puna 8 klass Valga 2008 Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Lapsepõlv 3) Olukord Moskvas 4) Tähtsamad iseloomujooned 5) Narva lahing 6) Sõjategevus Eestimaal 7) Tartu rüüstamine 1708.a 8) Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga 9) Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal 10)Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 11)Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) Sissejuhatus Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Vaeste hulgas oli vaesus ja nälg. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks...
rinne Riia Daugavpilsi Pinski Tsernovtsõ joonel. Aastal 1916 võtsid idarindel suurpealetungi ette Venemaa väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917 aasta Veebruarirevulutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917 aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. Sõja lõpp ja tulemused 1917 aasta novembri algul toimus Venemaal enamlik riigipööre. Saksamaa aga kasutas ära Venemaa armee nõrkust ja alustas 1918. aasta alguses uuesti pealetungi. Venemaa väljumine sõjast võimaldas Saksamaal oma väed idarindelt läänerindele ümber paigutada
rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse · Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud · 1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus
nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel. Miks rahvuslik liikumine vaibus? *Hurdast&Jakobsonist said poliitilised vastased *Jakobsoni surm *Keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele | pinged->lõhenemine->venestamine Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | *koolides venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse piiramine *Balti erikorra piiramine *vene keeles õpetamine alates 1 klassist *tegutseda lubati vaid eesti karskusseltsidel *umbkeelsed vene õpetajad ja ametnikud *koole allutati vene
vastupealetung PRANTSLASTE, nurjati Schlieffeni välksõja plaan · Läänerindel algas positsioonisõda · 1915 aprill Ypres'i lähedal kasutasid sakslased esimest korda gaasi, 15 000 sõdurit suri · 1916 Saksa väejuhatus plaanis vaenlase kiiret hävitamist, kohaks valiti Verduni kindlus, 10 kuune lahing algas veebruaris, PRANTSLASED VÕITSID · juuli-november Prantsuse-Inglise vägede pealetung Somme'i lahing, kasutati lennuväge ja tanke, Saksa rinnet läbi murda ei suudetud · 1917 nov-dets inglaste edutu tankirünnak Cambrais linna lähistel idarinne · 1914-1917 · Vene väejuhatuse eesmärk vallutada Ida-Preisimaa, algul oli edukas · augusti lõpul Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Vene armeest · Venemaa oli sundis Austria väed taanduma Karpaatidesse · ei kujunenud välja positsioonisõda
· ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust.
kuulama panna, aga see ei muuda fakti, et ta pole Raivo firmas pikemat aega töötanud. Ta on kuulus nii Rootsis kui ka mujal, aga igas firmas koheldakse oma töötajaid erinevalt mõnel on väga head suhted, mis tähendab seda, et töötajad on nagu pereliikmed, teisel jälle väga ametlik ja konservatiivne jne. Annika tahab firmale head, aga unustab ära kogu selle firma töötajad. 1.2 Liiga ''innovatiivne'' pealetung firmale. Annika on veendunud, et Disney'ga tuleb saada see hea diil ja tootmine tuleks üle viia Hiinasse. See on ainulaadne võimalus firma jaoks. Raivo on kindel, et kui niimoodi otsustatakse hüpatakse üle oma varju. 1.3 Eestis oleva tehase probleemiks on see, et masstootmine läheks liiga kulukaks, mis ei ole ettevõttele hea. Raivol ja Annikal on eri arusaamad sellest, kas tehas oleks võimalik Hiinasse teha või mitte. Raivo ütleb, et tehast pole võimalik kohe ekspromt
Maal elav rahas pooldas rohkem punaseid, sest punaste lubadused olid väga suured ja võimsad. 11. Eestlased oli juba valmis taganema ning vastu võtma kaotust, kuid pidasid veel vastu raskustes. Eestlased nägid äkitselt vaenlast taganemas ning karjusid vaenlasele eesti keelseid sõimusõnu, Eestlastel polnud aimugi miks vaenlane taganeb, kuni nad nägid endast möödumas abiväge mis suundus otse vaenlase poole. Tänu sellele suudetigi punaarmee pealetung peatada. Suurimad lahingud toimusid Kehra, Aidu ja Kärstna all. 12. Ahas tundis kuidas oleks nagu koorem südamelt langenud. Ta oli rõõmsa meeleoluga. Ta sai lõpuks aru ning tuli järeldusele, et ta soovib just võidelda Eesti poolel ning, et ta on väga õnnelik, et saab olla Eesti kodanik. 13. Ahasel oli häbi sellepärast, et ta ei olnud veel korda saatnud midagi olulist, ega meeldejäävat mis jääks ajalukku
sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, ainuüksi vangi langes 1941.aastal 3,5mln inimest. Saksavägi Mitte piiras ümber ja hävitas Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Seejärel koondas Hitler väeb Moskva vallutamiseks, selleks toodi osa vägesid Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel õnnestus sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Leningradi blokaadis suri nälja üle poole mln inimese. Saksa vägede edasitung muutus üha enam raskemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, talvekülmad. Teiseks, olid sõdurid sõdimisest väsinud ja kolmandaks oli Punaarmee ehmatusest toibunud ning tugevnenud. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumatult rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi
Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil
inimesi.Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid,tapeti kõik mustlased. Tuhanded eestlased-lätlased-leedulased liitusid vabatahtlikult 1941.a. Saksa armeega. Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla. Eesti ja läti üksused etendasid suurt rolli selles,et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks.2.septembril 1944 astus sõjast välja Soome ja Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Hitler käskis väegrupil Nord taanduda Kuramaale. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed.18.septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus. 22.september hõivasid Punaarmee tankid Tallinna. Baltimaad sattusid Teise maailmasõja lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Nad ootasid siiski
Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
