Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918
samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad)
jõuab üle 1000. 1916 aastal alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. Möödunud on 100 aastat Eestimaa talurahva pärisorjuse vabastamisest. 1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venemaaga. 1920 aastal võtab Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 1922 aastal sõlmitakse Eesti- Prantsuse kaubandusleping. Detsembris toimub esmakordselt üldine rahvaloendus. 1925 aastal kinnitab Riigikogu Eesti riigivapi. Aasta jooksul hoogustub väljarändamisliikumine. Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud
Kevadised kaitselahingud ja pealetungid 1919 aasta Kevadel tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude sealhulgas eliitüksusi ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veebruaris välja päris Võru lähistele, kuid eesti sõjavägi tõrjus ägedates lahingutes punaarmee välja. Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimasegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi Mais aga asusid Eesti väed juba ise pealetungile ja kandsid sõjategevuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja. Osa punase Eesti Kütodiviisi üksusi tuli Eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid Eesti väed mai lõpus koguni PIHKVA. Asutav kogu Eesti riiklus oli 1919. aasta kevadeks juba nii palju kindlustunud, et ägedast sõjategevusest
ümarpuidust. · Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine. · Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). · Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh...
Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaalulisust, pidurdavad füüsilist ja vaimset arengut, teevad inimesed vastuvõtlikumaks haigustele ja halvimal juhul ka surma. Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide
Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel. 1793 september- Algas prantsusmaa armee vastu pealetung mis kestsid kokku 17 kuud. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks ja enam polnud eesmärk ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes. 1798- Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22
25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva-Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Suured lahingud toimusid Sõrve poolsaarel, saare lõunatippu jõuti 24.novembril. Taas oli Eesti Nõukogude võimu käes. Nõukogude võimu põlistamisele aitas Eestisse jäetud sõjavägi oluliselt kaasa. Ülesanne oli olla
lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. "Generaalplaan Ost" nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast, et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942 a. hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma. Stalingradi lahing 1942. a. nov. Keskpaigaks oli Venemaal Volga ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool. Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal. Sakslased oli peale tunginud juba septembris, 11. novembril alustatud pealetung jäi aga viimaseks. 19. novembril algas Punaarmee vastupealetung ja nelja päeva pärast võeti kotti 330 000-meheline saksa väekoondis. Werhmachti' katsed sissepiiratuteni jõuda ja neid päästa ei õnnestunud. 2. veeb. 1943 andsid järelejäänud 90 000 meest alla, ehkki Hitler oli neil keelanud seda teha. Võitu kasutas Punaarmee pealetungideks ka mujal. Laiendati avaust ka Leningradi blokaadis, mis oli ümbritsenud linna alates 1941. aastast. Werhmachti ja
osa vabatahtlikest mood koolipoisid. Õnneks tuli eestlastele välisabi, kelleks esimeseks sai Põhjakorpus (hilisem Loodearmee). Eesti sai abi ka Soomelt, kes saatis ka vabatahtlikke. Ning 12.12 jõudis Briti eskaader Tallinnasse. Antant toetas jõude, kes võitlesid punaste vastu, kuid kes ei toetanud Eesti iseseisvust. Kandev roll Eesti sõjaväes oli Laidoneril ja Sootsil. Hakati reorganiseerima Eesti sõjaväge, ehitama soomusronge. Punaarmee tungis peale kuni 5.1. 1919. Jaanuaris on Eesti pealetung ning kogu Eesti vabastatakse jaanuari lõpuks. Miks punased ebaõnnestusid oli see, et ei soovitud Eesti iseseisvust ning organiseeriti punane terror. Veebr 1919 puhkes Saaremaa mäss. Punaarmeele sai selgeks et Eesti rindelõik on otsustava tähtsusega. Veebruarist maini oli põhiliselt kaitsesõda. Üks põhjus, miks Eesti võitjana välja tuli oli maareform. Aprillis 1919 olid Asutava kogu valimised. Võidu saavutasid radikaalsemad pahempoolsed parteid.
juuli 1943 piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide 6. juuni 1944 üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Põhja-Prantsusmaal Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli Normandias sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. PUNAARMEE PEALETUNG * 1944. aasta alguses murti läbi Leningradi blokaad * 22. juuni 1944. aastal algas Nõukogude väe pealetung sakslaste tsentri vastu JALTA KONVERENTS (4. 11. 02. 1945.a) Osalejariigid: 1) Suurbritannia 2) USA 3) NSVL Mida otsustati: 1. Lääneriigid lubasid Ida-Euroopa NSVL mõjusfääri 2. otsustati asutada ÜRO; asutamiskonverents otsustati kokku kutsuda aprillis 3. Saksamaa otsustati peale sõda jagada neljaks okupatsioonitsooniks 4
2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Kurski kaar 1943.aasta suveks oli sakslaste sõjamasin küll nõrgenenud, kuid mitte murtud. Hitler arvas, et tal õnnestub uuesti initsiatiiv haarata ja pealetungile minna. See oli eksitus. Jõudude vahekord idarindel oli muutunud Punaarmee kasuks. 5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuida kandsid seejuures suuri kaotusi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. Punaarmee pealetung idarindel 1944.aastal Idarindel algas 1944.aasta Punaarmee rünnakutega nii põhja- kui ka lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. 22.juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured Saksa üksused ümber piirata
[5] 9 Munavarguse teooria. Ühena võimalustest on pakutud ka, et dinosaurused ei suutnud oma mune kaitsta. Dinosauruste suuruse tõttu oli nende munade koorumisperiood väga pikk. Imetajatele olid munad ideaalseks söögiks. See ei selgita küll, miks nii palju liike korraga välja suri, või miks atmosfääris sel ajal keemilised muutused toimusid. [1] Putukate pealetung USA Oregoni osariigi ülikooli zooloog George Poinard väidab oma raamatus «What Bugged the Dinosaurs? Insects, Disease and Death in the Cretaceous,» (Mis tappis dinosaurused? Putukad, tõved ja surm kriidiajastul), et putukate pealetung võis dinosaurused hävitada. «Dinosauruste väljasuremise üheks põhjuseks võisid olla hoopis putukad, kes võisid haiguste levitajatena dinosaurustele ohuks muutuda. Seda on näidanud mitmed merevaigus säilinud
21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni väljakuulutamine. *Eestlaste sõjaline ebaedu kuni aastavahetuseni( puudus korralik armee ja ülemjuhataja, madal motivatsioon, mobilisatsioonide läbikukkumine, nigel väljaõpe ja varustus) Alates 23.12 Laidoner ülemjuhataja. Pealetung jaanuaris. *Vabatahtlike üksuste loomine(koolipoisid, Soome poisid, Kuperjanovi partisonid) *Välisabi saabumine sõjavarustuse näol ( Inglise laevastik, Johann Pitka laevastiku loomine, soomusrongid. Üldpealetund alates 7.jaan-> Narva ja Tartu vabastamine. Paju lahing veeb. Lõpus sõjategevuse kandumine väljaspoolt Eestit. Idas ühinemine Põhjakorpusega. Lõuna-Läti vabastamise katsed. Landeswehri sõda-Läti aladel juunis 1919 aset leidnud kokupõrge
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“
· Murrang sõja käigus 1942: Suvel 1942 Midway merelahingus sai Jaapan hävitavalt USA-lt lüüa > Vaiksel ookeanil algas liitlaste pealetung; juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused:
06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu) 2. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 (hoogne pealetung ja Elsass-Lotringi vallutamine) 3. Inglismaal sõjaplaan puudus, koostoo Prantsusmaaga ja abiväe saatmine 4. Venemaa valis kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel esimese 5. Austria-Ungari suunas suuremad sõjajõud Venemaa vastu ja väiksead Serbia vastu Antant: · Inglismaa · Venemaa · Serbia · Jaapan · Itaalia · USA Kolmikliit ehk Keskriigid: · Saksamaa · Austria-Ungari · Türgi · Bulgaaria Marne'i lahing:
· 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused · Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused · Uus vene õigeusu pealetung Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni Raudteed: · Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist. · Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks · Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. · Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted. Põllumajandus · Eestis ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega
Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine. Auschwitzi ja Maidaneki surmalaagrite gaasikambrites.Krahv Wallenberg päästis Sm käest tuhandeid juute.Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6mln inimest.Sõja lõpp:1943 lõpul Teherani konverentsil sai Stalin ja NSVLiit piiride tunnustamise.Baltiriigid taas vene võimu all.1945 veebruaris Jalta konverents-otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.16.aprill.1945 Punaarmee pealetung Oderil.24aprillis jõuti Berliini kaotustest hoolimata ründas Vm edasi.2.mai.1945 Hitleri enesetapp ja Berliini kapituleerumine.Punaarmee rüüstas linna edasi.7.mai .1945 teatas Sm vastupanu lõpetamisest.(.mail kirjutati Berliini lähedal alla Sm täieliku kapituleerumise aktile.Ametlik sõja lõpp.17.kuuli Potsdamis võidu konverent, kus Sm kuulutati kaotajaks, riik jagati Briti, Prm, USA ja NsvLiidu vahel.sõja lõpetamiseks lasi Usa käiku tuumapommid Jaapanile.6august1945 Hiroshima ja
tõeliselt tähtis. Enne interneti ja infoajastut olid inimesed häbelikumad, mõtlesid asjade üle rohkem järgi ja vahest olid ka vähem impulsiivsed. Kindlasti kogeti kõike palju aeglasemalt, kuna info jõudis inimesteni aeglasemalt, samas oli infot vähem ning kõige üle oli rohkem aega mõelda. Ehk just seetõttu nautisid inimesed kõike rohkem. Ilmselt kõige endast kiiresti läbi laskmine ja üha uue ja uue info pealetung ongi üks suurimaid probleeme. Tegelikult ei ole suurt vahet kas me elame virtuaal- või reaalmaailmas. Ohud valitsevad meid kõikjal näiteks võtame igal hommikul riski astuda toast välja, et minna kooli/tööle. Enamus inimesi peab paratamatult minema üle tänava. Olles siiski nii ettevaatlik kui tahes, võib mõni pooleldi jääknähtudega, pooleldi alkoholijoobes huligaan meid oma sihtmärgiks valida, kas siis tahtlikult või tahtmatult, ja alla ajada.
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähi...
Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest. Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas okt. kriipsu peale Loodearmee pealetung. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Tartu rahuleping- Sõlmiti 2. veeb 1920. Tingimused. : Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust. Pandi paika Eesti piir. Vahetati sõjavange. Nõukogude Venemaa lubas tagastada Tartu Ülikooli varad. Eesti lubas kastutada oma sadamaid kauba vahetuseks.
juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. VASTUPEALETUNG 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
Suurriikide sõjaplaanid: Saksa: Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine Venemaa vastu. Enamus jõude olid koondatud prantsusmaale, väed pidid ründama Belgia ja Luksemburgi kaudu, itta jäi vähem üksusi. Prantsuse: Plaan 17 - Prantsuse-Saksa piirile tehti tugev kindlustuse süsteem, kuid Belgia piirile mitte nad ei uskunud et sakslased võiksid sealtkaudu rünnata. Kandev idee hoogne pealetung, taheti hõivata Lotring ja Elsass ning seejärel tungida Saksamaale. Inglismaa: Polnud kindlat plaani, olid valmis Prantsusmaa vägedega ja neid toetama. Venemaa: Nõrga ettevalmistusega, oli küll suur armee kuid kogunemine ja rindele saamine oli aeganõudev ning varustus oli halb. Prantsusmaa palvel kavatses Venemaa rünnata esmalt Ida-Preisimaad. Austria-Ungari: Sõjajõud koondati kahte ossa-väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestati samas Saksa toetusega.
sõda, saavutatud murrangu/võidu sisemised ja välised põhjused; Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni. Algus: 28.nov 1918 tungis Punaarmee Narva. Kuna sarnaslet Saksamaaga ei tunnistanud NV iseseisvat EV. 29.nov kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, selleks et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressiooni EV vastu. Jaanuari algul 1919 peatati Punaarmee pealetung ja 7.jaan asus Rahvavägi vastupealetungile ning veebr alguseks oli vabastatud kogu Eesti territoorium. Murrang: Landeswehri sõda: juuni-juuli 1919. Eesti Rahvavägi puhastades Põhja Lätit punaarmeest sattus relvakonflikti Landeswehriga. 23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus: 1. Kindlustati Eesti lõunapiire. 2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus;
KORDAMISKSIMUSED 7. KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
• Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp!
Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner. 1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu. Selle rahulepinguga loovutas Balti kubermangud Saksamaale. Märtsis 1918 algas Saksamaa suur pealetung, jõuti ka mandrile ning läbi Läti Lõuna-Eestisse. A. Tisler – tehtud kangelane. Kuna Saksa väed lähenesid kahelt poolt, siis Eesti rahvusväelased Päts, Laidoner ja Konik arvasid, et nüüd on õige aeg kuulutada välja Eesti Vabariik. I Maailmasõja lõpp, tulemused 1918 a toimusid suured lahingud läänerindel, sõtta olid täie jõuga ühinenud USA. Okt. 1918 algasid rahutused Saksamaal, armees. Algas nov. revolutsioon. 9.nov loobus Saksa keiser troonist. 11. nov
Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Jaapan astus sõtta 7. dets 1941 kui ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.. 1944 aastal algasid Punaarmee rünnakud põhja ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. 1945 veebruar toimus Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2
pataljon, mida juhtis Konstatin Weiss, samuti ka Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste põhjakorpus. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed asusid pealetungile ning 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on suudetud Eesti piiridest välja ajada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ning said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati LeeduValgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi
esindajana. sõjalised konfliktid 1967. a alustas Süüria ja Egiptus ning Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu. 1967. aasta juunis andsid juudid ennetava löögi, millele järgnes-Kuuepäevane sõda. Tulemus: rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 alustasid Egiptu ja Süüria ootamatult pealetung iIisraeli positsioonidele. 24.okt peatati sõjategevus ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Camp Davidi rahuleping egiptus ja Iirael sõlmisisd 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades võeti see vastu pahameeletormiga. · Islamimaailma vastuolud Läänega--Lääne ideed ja saavutused pole teinud inimesi õnnelikuks, seal levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka...
12. Majandusplaan "Ost" koostati koos Barbarossa plaaniga. Nägi ette: · Balti riigid koos Valgevene ja Ukrainaga tuleb liita Saksamaaga · Saksa sõdurid peavad saama maa · Kohalikud elanikud tuli ümber asustada või sakslaste heaks tööle panna 13. Stalingradi kott Punaväelaste 19.novembril 1942.a. moodustatud piiramisrõngas Stalingradis, kuhu jäi lõksu Saksa 6.armee. 14. Kurski kaar sealt algas 5.juulil 1943.a. pealetung. Sakslased suutsid edasi liikuda, kandes suuri kaotusi. 15. Kamikazed lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid 16. Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste
Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21. jaanuaril Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja
Konflikti algne põhjustaja on Türgi, kes ei tunnistanud kurdide rahvuse olemust, kuid hetkel õhus oleva konflikti põhjustajaks on pigem kurdid, kes 27 november 1978 lõid Kurdistani Töölispartei (PKK), mis alustas 1984. aastast alates kestva avaliku partisanisõja Türgi vastu. Konflikti areng/tähtsamad sündmused: Kurdistani Töölispartei (PKK) loomine 1978. 1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu. Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993. 1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus. 2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi. 1
1945.aastani pidama. · Midway merelahing USA merevägi purustas suurema osa Jaapani (1942.a. Vaiksel lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel ookeanil Midway atolli enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani lähedal) saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist. · Stalingradi lahing Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa (1942.a.-1943.a. väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. · Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus (1943.a.) üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud
vastu. 4) Idas tugevnes Moskva Suurvürstiriik, mis soovis laiendada territooriumi ja kõrvaldada takistused spetsialistide läbipääsuks Lääne-Euroopast Venemaale. Ajend: 1) 1503.aasta vaherahu. 2) 1554.aastal sooviti pikendamist Venemaa poolt nõue maksta nn Tartu maks 1 mark aastas iga Tartu piiskopkonna elaniku pealt. Sõja algus 1558.aastal: · Jaanuar Moskva vägede rüüsteretk Tartu piiskopkond · Mais vene vägede pealetung, vallutati Narva. · Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI. Sõja käik 1559: · Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda
*Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. -Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril. -Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine -19. veebruaril moodustati erandkorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms. -Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. -Kohtadel võeti võim enne Saksa vägede saabumist üle Rahvusväeosade ja Omakaitse
Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 2.3. Inglismaa sõjaplaan Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. 2.4. Venemaa sõjaplaan Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle
valmis manifesti avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja selles paigas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Peamised ehkki väga ebamäärased ootused seondusid selles osas ilmasõjaga. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamiseks õnnestub kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 (siitpeale on kuupäevad antud uue kalendri järgi; üleminek toimus 1/14. veebruaril). Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Suuremates keskustes - Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal -, samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu ahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
04 Gallipoli ps dessant 1915 Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms.
· Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917. aasta veebruaris toimub Venemaal Veebruarirevolutsioon · Võimule tulevad demokraadid peale rahutusi · Keiser loobus võimust · Venemaa jätkas sõda vastu rahva tahtmist · Eesti sai märtsis autonoomia ~ Maapäeva valimine 2) 1917. aasta oktoobris Oktoobrirevolutsioon: · Võimule kommunistid Lenini juhtimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
