Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Saksa armee juhiks idarindel valiti Hindenburg, staabiülemaks Luddendorff. Vene väed löödi tagasi. Positsioonisõda. Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi. Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov. Rumeenia astus sõtt Antanti poolel,
*mõjuvõimu laiendamine Põhjused: *suurriikide vastuolud *kiriku mõju vähenemine ühiskonnas > teaduse kiire areng *uute ideede/ teooriate levik *rahvusvahelised konfliktid *rahu oli ära tüüdanud (sõda romantiseeriti) Sõjaplaanid: *Saksa- Schheffen- tungida kallale Pr läbi Belgia ja Hollandi, teostada välksõda, vältida sõda kahel rindel *Pr- pidada kaitsesõda Pr-Saksa piiril- Maginot, hoogne pealetung *Vene- sõja kuulutamine Saksale ja Ida- Preisimaa vallutamine, armee suur, kuid vilets varustus *Ing- sõdida võõraste kätega, hoiduda otsesest sõdimisest, koostöö Pr. *A-U- suunatud Vene ja Serbia vastu Ajend: 28.juuni A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuli A-U kuulutas Serbiale sõja Venemaa asus toetama Serbiat. Saksa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni
kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule. Briti ja Prantsuse väed olid surutud rannikualadele Dunkerque´is. 26. mail 1940 viidi läbi operatsioon "Dynamo"
Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915
üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1480 - Novgorodi allaneelanud Moskva Suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants. · 1481 Tartu Piiskopkonna rüüstamine moskoviitide poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale)
kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. ?Partisanisõda - vastupanuliikumine ?levinud Lõuna-Euroopas, Jugoslaavias ja Venemaal ?tõhusaks abiks liitlasriikidele ?Stalingradi lahing juuli 1942- veebruar 1943 ?sakslaste suurim ebaõnnestumine idarindel ?u. 300 000 Saksa sõdurit satub Punaarmee piiramisrõngasse ?saavutatakse jõudude tasakaal idarindel ?Kurski lahing 1943 juuli ?saksa armee püüab oma positsiooni taastada. Alguses on edukas pealetung, kuid see tuli Sitsiilia kammi tõttu lõpetada ?algab sakslaste taganemine idarindel, sest algab venelaste pealetung. ?Teherani konverents 1943 ?nüüd kus idarindel on võim Venemaa käes ja Stalin nägi, et Hitleriga kokkulepet ei saavutata oli ta nõus liitlaste ettepaneku vastu võtma ja osales konverentil ?kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill ?Liitlased loobuvad Balti riikidest ?põhiline päevakorrapunkt: kus avada teine rinne? ?Venemaa tahtis Prantsusmaa Normandias
· Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi · 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku · Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp · Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks · 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung, vene armee riismed põgenevad · Luuakse päästekomitee, kirjutatakse valmis iseseisvusmanifest · 23. Veebruar loetakse pärnus iseseisvusmanifest ette... · 24. Veebruar moodustatatakse ajutine valitsus · 25. Veebruar saabuvad sakasa väed ja iseseisvus katkeb ligi üheksaks kuuks · Sakslased plaanivad luua Balti Hertsogiriik, kuigi 03.03 allkirjastatud vaherahuga jääb territoorium Venemaa kätte
1914 augustis alustati ettevalmistamata pealetungi Ida-Preisimaal, kaotus 2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias. Lätist evakueeriti ametkond ja osa elanikkonda Lõuna-Eestisse (Tartu). 1916 oli Tartus Läti sõjapõgenikke ca 10 000. Siin asus ka läti küttide laatsaret ja tagavarapataljon. Mere- ja õhusõda Eesti ruumis 1914-16 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennukid mitmeid kohti Eesti rannikul,
17. juunil 1942 algas Stalingradi lahing, mida hiljem on hakatud lugema II ms pöördepunktiks, kuna lahing lõppes Saksa vägede sissepiiramise ja allaandmisega. Pärast Stalingradi lahingut asus Punaarmee rünnakule,sundides sakslased taganema. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel II ms ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma
Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septokt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati
11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ja mitmed võimurüselused nõrgestasid keskvõimu ja kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas tatarlaste pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks sajandiks
hirmud. Usuti rahva ühtsusse ja lõpuks saavutatigi edu. Praegu elame me rahu ajal ning rahvustunne ja patriotism on taas tagaplaanile jäänud, kuna meid ei ähvarda selge oht. Ükski riik ei ole plaaninud meid rünnata või vallutada. Me tunneme endid päris kindlalt, sest kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Eesti rahva püsimajäämiseks oleks meil praegu tarvis rohkem kui eales varem rahvuslikku liikumist. Eestlasi ei ohusta mitte võõrvõimu pealetung vaid globaliseerumine, mis võib saada meiesuguse väikerahva jaoks saatuslikuks. Kunagi oli Maarjamaa rahvas õnnelik, sest sai maarahvast eestlaseks. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meist saanud eurooplased ja rahvuslik päritolu on unustatud. Tänapäeva noorsugu eelistab läänelikku elustiili. Trend on minna õppima või tööle välismaale, sest usutakse sealsetesse parematesse võimalustesse. Rahvustunne on hääbumas.
Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
Loodi omakaitse, mis asendas kaitseliitu. Augustis 1942 kuulutati Eesti SS-leegioni asutamine. 1943.a sundvärbamine.1943.a suvi saadeti pataljon Narva rindele. Põgeneti Soome, juht Karl Talpak. 1944.a moodustati Jalaväerüge- ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan.- Punaarmee pealetung idarindes.30.jaan.kuulutati välja üldmobilasatsioon. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9.märts pommitati Tallinnat. 25.märts tartut. 26.juuli Punaarmee Narvas. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna- Eestisse. 25.august hõivati Tartu. Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu
Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561 aastaks on kõik oma senised valdused üle andnud: · Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le · Saaremaa jäi Taanile · Ülejäänud Eesti ja Läti alad (mida venelased ei kontrollinud) läksid Poola riigi koosseisu. Vaatamata Vana-Liivimaa riikluse lakkamisele sõjategevus ei peatunud
aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS
ainult vihjas neile. (,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" (1926) Saksamaa MAX BECKMANN (1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka naivism. Isegi Matisse ja Picasso töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust.
Venemaa astus sõjast välja ja andis balti riigid Soome, Poola, Ukraina ja Saksamaa kontrolli alla. - Juba 25. veebruaril marssisid saksa väed Tallinna ja sellega oli Eesti iseseisvus ajutiselt katkenud. - Eestis algas saksa okupatsioon, mis kestis 11. novembrini 1918. - Eesti omariiklus jõudis kesta nüüd vaid novembri lõpuni 1918.a. kui algas enamlaste pealetung. Soodustasid isesseisvust 1) 1917. aasta revolutsioon Venemaal 2) I Maailmasõda 3) Bresti rahu 1918.a. 4) Eestlaste operatiivne tegevus 5) Rahvuslaste liikumine Rajamine Sisepoliitika - 15.06.1920 võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu.
Sõja algus oli Eesti kaitsjatele ebaedukas. Puudus oli relvadest ja võitlusmoraalist. Noorte koolipoiste ja üliõpilaste võitlustahe oli siiski suur. Murrang sõja käigus saabus siis, kui sõjavägi allutati Johan Laidoneri ühtsele juhtimisele. Moraalse ja sõjalise toena mõjus kindlasti ka välisjõudude abi, eeskätt Inglise eskaadri saabumine meie vetesse. Siis hakkas suurenema vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja, sellele järgnes meie vägede kiire pealetung, mida kroonis edukas Võnnu lahing 23. juunil 1919.a : seda tunnetati kui oma põliste rõhujate, sakslaste üle saavutatud võiduna. 12. slaid - Tartu rahu Tartu rahust sai alguse meie riigi tunnustamine de jure, sest Tartu rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa õiguslikult Eesti iseseisvust igaveseks ajaks. 26. jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, mis tagas
Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine:
2) 1570 1571 Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 1577 Liivimaa kuningriik Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus, pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), .............................................. 5) 1577 Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt 6) 1581 Rootsi vägede suur pealetung, Narva vallutamine Pontus De la Gardie poolt 7) 1581 Pihkva piiramine .............. poolt 8) 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel Lõuna Eesti läheb Rzeczpospolita võimu alla 9) 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel: Põhja Eesti Rootsile Saaremaa oli jäänud Taani kätte. Venemaa tõrjuti Eestimaalt välja. Eestis algas kolme kuninga aeg: Rootsi, Poola, Taani 1600 1629 toimus Rootsi Poola sõda, võitis Rootsi
Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA LUSITANIA Sakslaste poolt uputatud USA aurik Kiirendas USA sõttaastumist, mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km
aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. Landeswheri vägedeks oli Kuramaa ja Liivimaa Rüütelkond. 5
suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a. sündmused(ülemaailmne majandukriis, diktatuuride pealetung, ühakasvav sõjaoht) jätsid oma jälje kõikidesse kunsti liikidesse. Neid kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist, paljud asusid elama New Yorki tänausellele sai see linn amaailma kultuuri keskuseks. Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma, nüüd soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii
Marne`i 1914 Saksamaa ja Prantsusmaa: välksõjast sai Läänerinne positsioonisõda Ypres`i gaasi. 1915 Saksamaa ja Prantsusmaa esimene lahing, kus võeti kasutusele keemia relv Tannenbergi 1914 Venemaa ja Saksamaa esimene Venemaa Idarinne pealetung peatati Verduni 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa pikim positsioonisõda Somme`i 1916 Suurbritannia ja Prantsusmaa paljud surevad Läänerinne Jüüti mere. 1916 Suurbritannia ja Saksamaa sisuline võit Inglismaale, suurim merelahing Nivelle 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa sõda väikesel
tugevnemine,mulla ja vee hapestumine,tuumaenergia tootmisega kaasnev oht,linnade ja tööstuspiirkondade saastamine,küttepuude puudus arengumaades. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid.Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Liikide hävimise põhjusteks on näiteks otsene hävitamine inimese poolt,elupaikade hävitamine või muutumine,keskkonna saastumine,võõrliikide pealetung jms. Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri.Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud . KAITSEMEETMED Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000
Olukord muutus aga iga nädalaga bolsevike poliitika vallutatud aladel, eriti kirikutegelaste hukkamised ja varade natsionaliseerimine tekitasid vastuseisu kohalikes elanikes. Eesti vägede ette määratud Johan Laidoner suutis ära teha suure töö armee korrastamisel. Vabatahtlikena rindele läinud kooliõpilased ja üliõpilased tõid kaasa vaimustusepuhangu, välisabi Inglismaalt, USAlt ja vabatahtlikud Soomest tõstsid võitlusmoraali. 7. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede pealetung ning märtsiks oli Punaarmee Eesti pinnalt välja löödud. 19. sajandi teisel poolel hakati Eestisse rajama suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk, mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga, kuna Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad. See lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule.
päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril, seejärel purustada Prantsusmaa plaan. Plaan 17: • Prantsuse-Saksa piirilie ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nö passiivse kaitse strateegiast. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Hoogne pealetung Saksamaale. Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan: • Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9
EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS, RAJADA TERRASSID JA KINNISTADA PINNAS TAIMESTIKUGA TUULE-EROSIOON SAHEL SAHEL PIIRKOND SAHARA LÕUNAOSAS, KÕRBE JA SAVANNI ÜLEMINEKU- ALAL. SIIN TOIMUB KÕRBESTUMINE e. KÕRBE PEALETUNG JA KÕRBELISTE ALADE LAIENEMINE NIMETA RIIKE, MIS ASUVAD SAHELI PIIRKONNAS KÕRBESTUMISE PÕHJUSED LOODUSLIKUD: 1. SADEMETE VÄHENEMINE JA PÕUA- PERIOODIDE PIKENEMINE 2. LOODUSLIKUD SAVANNIMETSADE TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA LOODUSLIKU TAIMKATTE HÄVITAMINE ALGELISED TÖÖVÕTTED - MAADE VÄLJA-KURNAMINE ÜHE JA SAMA KULTUURIGA ÜLEKARJATAMINE, LOOMAD
läänest. 2. NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. 3. Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. 4. USA ja Suurbritannia tunnustasid 1941. aasta NSVLi piire -> Baltikum NSVLi alla. 1944. aasta Punaarmee alustas võimsat pealetungi sakslastele idast. Lääneliitlased vallutasid Rooma. 1944. aasta teisel poolel vabastati Prantsusmaa saksa vägedest. Võimas pealetung ka ida suunalt: NSVL vallutas palju alasid tagasi. Normandia dessant Olulisim murrang liitlasvägede jaoks oli teise rinde avamine 6. juunil 1944. aastal. Seni oli pidev sõjategevus toimunud vaid Idarindel, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 6. juuni 1944: USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Normandias (Põhja-Prantsusmaal). Teise rinde avamine Click to edit Master text styles Second level Third level
omapärasele loomingule, kajastas Itaalia dünaamikat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Prantsusmaa · Uus radikaalne vool · Art déco · Avangardismi nõrgem pealetung Skulptuur Click to edit Master text styles Prantsusmaa: Second level Third level · valdav realism Fourth level · Aristide Maillol ja Charles Fifth level Despiau · Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: · 1930. aastatel tõus
sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine · 1991 iseseisvus sloveenia, serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi. Sama hästi ei läinud aga horvaatial ning bosnial ja hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995
a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt. Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja > kommunism ka nt Kambodzas - USA pommitas ka Kambodzat - kujunes Pol Pothi diktatuur, 20. saj. hirmsaim diktatuur - KKP e punased khmeerid 1975-79 - 2009. a. algas kohtuprotsess juhtide üle http://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/index.html http://www.youtube
Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi
Esialgu oli põhiline eesmärk end varjata, luua side eri rühmade vahel, koguda ja levitada informatsiooni. Nõukogude võimud reageerisid sõja algusele terrori tugevdamisega elanikkonna vastu. Eriti kurja kuulsuse omandasid 1941. aasta juuni lõpul moodustatud hävituspataljonid. Vabatahtlikest "venemeelsetest" moodustatud üksuste eesmärgiks oli "põletatud maa" taktika. See tähendas seda, et teganedes tuli kõik hävitada, et midagi ei jääks vaenlasele. Punase terrori pealetung sundis ka metsavendi aktiivsemale tegutsemisele. Tapmise ja põletamise ärahoidmiseks otsustati võim kohapeal enda kätte võtta. 1941. aasta juuli esimesel nädalal rünnati üle terve Eesti kohalikke Nõukogude võimu keskusi täitevkomiteesid ja võeti paljud neist üle. Sel ajal toimunust annavad hea pildi Eesti Muinsuskaite Seltsile Puhjast saadetud mälestused: "Kuulsime raadiost, et saksa väed on jõudnud Viljandisse. Otsustades paugutamise järgi,
tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla. Saksa okupatsioon- Eesti iseseisvust ei tunnistatud> ajakirjandus tsensuurile, vangistati
Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad. 1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes nagu iseseisvuse väljakuulutamiseks.(koosseis:päts,vilms,konik). 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Pätas ja Vilms katse sõita Haapsallu, et see ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Hapsi enne neid, samuti ebaõnnestus sõit Tartusse ning tehti koopiad ja saadeti laiali et
EESTI VABARIIGI (1918-1940) OLULISED SAAVUTUSED JA MÕJU HILISEMALE AJALOOLE Eesti Vabariik kujunes välja Esiemese maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Eesti rahvas kasutas 1918. aasta Saksamaa kokkuvarisemist ja Venemaa kodusõda väga oskuslikult ära. Tekkis soodne moment omariikluse saavutamiseks, 1918. aasta 18. veebruaril algas sakslaste pealetung ning venelased olid taganemas. Iseseisvusmanifesti ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril Tallinnas. See kuupäev on ühtlasi ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise päev. Juba 25. veebruari keskpäevaks olid Saksa väed tunginud Tallinna ning algas Saksa okupatsioon. Okupatsioonikuudel kehastas Eesti järjepidevust välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada Eesti iseseisvusele lääneriikide toetust. Novembrirevolutsiooni tulemusena sõlmis Saksamaa Antandiga 11
(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7.Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916.a? Milliste tulemustega need lõppesid?(4p) Verdun ja Somme. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi kuid Saksamaa sai lüüa. 8.Mis aastal ja millistel põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid?(3p) USA asutus sõtta 6. aprill 1917, sest Saksamaa ründas ameeriklaste kauba- ja alvelaevu ning Usa-s oli üldine saksavastane meeleolu. 9
välisabi. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks ja edukaks. Tõrjuti tagasi Punaarmee pealetungid, kuid kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, hakati mõtlema rahuläbirääkimistele. Järelikult olid taaskordsed sõjasündmused ja Vabadussõja edu Eestimaa pinnal süüdanud tule rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks. 1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir, saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said
Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud). Veetaseme tõusuga muutub veealustel liikidel elutingimused(valgus, soojus). Veereostuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele Veekogude reostuse tulemusena võivad veekogud kinni kasvada, loomastik ja taimestik hävida. Puhta vee varud vähenevad mis suurendab veepuudust. Põhjavee kvaliteet langeb , levivad haigused. Reostus on riigipiire ületav. Vee reostus mõjub inimesele vastavalt reostuse astmele
Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.
Fifth level hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed (,,Guernica", ,,Nuttev naine", ,,Kass ja lind" jne.). Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka NAIVISM. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso
Võim läks enamlaste kätte. · Rahvakomissaride Nõukogu peale oktoobrirevolutsiooni loodud täidesaatev võimuorgan. Valitsus. Lahing: Aastad: Osapooled: Lahingu tähtsus: Tannenber 08.1914 Saksamaa vs. Hindenburg piirab vene väed sisse ja sandistab gi Venemaa vene armee. Marne'i 09.1914 Saksamaa vs. Pariisist põhjas pannakse sakslaaste pealetung 3. Prantsusmaa a. kinni. Ypres' 04.1915 Inglismaa ja Sakslased kasutavad esmakordselt gaasi. (ei oota Prantsusmaa vs. sellist edu ja ei oska seda kasutada) Saksamaa Verdun'i 02.-12.1916 Saksamaa vs. Prantsalsed saatsid palju mehi surma, et sakslastel Prantsusmaa ei tekiks vaba teed Pariisi.
Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918
1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põhja-Eesti kui Ingerimaal vallutatud kindlused. 1595- Venemaa-Rootsi (lõplik rahu, Täyssinä rahu) Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal. Venemaa tunnistas Rootsu valdusi Põhja-Eestis. 1617- Stolbovo rahu. Rootsi-Venemaa. Rootsi sai kogu Ingerimaa
Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918
samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad)
jõuab üle 1000. 1916 aastal alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. Möödunud on 100 aastat Eestimaa talurahva pärisorjuse vabastamisest. 1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venemaaga. 1920 aastal võtab Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 1922 aastal sõlmitakse Eesti- Prantsuse kaubandusleping. Detsembris toimub esmakordselt üldine rahvaloendus. 1925 aastal kinnitab Riigikogu Eesti riigivapi. Aasta jooksul hoogustub väljarändamisliikumine. Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
