Eesti nime on maailmale tutvustanud selle riigi inimesed juba aastasadu. Alustades professionaalsetest sportlastest, kes tulevad ühest kõige pisemast riigist, aga kes on suurtel võistlustel teistest peajagu üle. Jätkates tublide poliitikutega, kes on pürginud kõrgetele kohtadele välismaa organisatsioonides. Välismaailm teab Eestit veel ka riigina, kes on võitu saanud maailma kõige suurema ja kardetuma riigi, Venemaa, üle. Kogu see õudus ja kannatused, mida Venemaa pealetung Eestile põhjustas ja kõik see, mis sellele järgnes, on läinud hinge teistele riikidele, kes seetõttu on löönud meie kodumaaga mesti, et teist korda midagi taolist ei juhtuks. Eesti on tuntust kogunud ka oma kauni looduse ja huvitavate vaatamisväärtustega. Inimesed üle maailma teavad, et sellesse riiki tasub puhkusele minna, kuna eriti veel suvisel ja talvisel ajal on Eesti maaliliselt ilus. Kindlasti on meie riigi tuntuimad külastuskohad Tallinna vanalinn ja
1)keskajal: Saare-lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond. Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taanimaa oma alad ordule. Peale Liivi säda jagunesid Eesti alad 3 kuninga vahel : Rootsi(põhja eesti), Poola(lõunaeesti) ja Taani(saaremaa). 1645- ndaks aastaks olid terve eesti rootsi valduses. 2) Valiti õige moment (23. aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharen...
Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud. Kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ebaõnnestus, algas Loodearmee pealetung. 1919. a detsembris võitlused Narva all (160 000 Punaarmeelast) Eestlaste kaitse jäi püsima. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon (eesotsas Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Kirjutati alla 31. detsember 1919. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. 2. veebruaril 1920 määrati kindlaks viimased punktid (riigipiir, jne) SÕJA LÕPP!
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused. Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid o...
kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid sakslaseid kui vabastajateks, mis siis et mitmeid sajandeid olid Saksa aadlikud valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal
loovutas NSVL Saksamaale osa vallutatud Poolaaladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. Kummaline sõda Prantsusmaa ja 30.11.1939 tungisid Nõukogude väed Inglismaaga, kus istuti kaevikutes, aga Soome. Algas Soome Talvesõda, mis mingisugust otsest sõjategevust ei kestis 1940 kevadeni. toimunud. Sügis 1939-kevad1940. 1940 Taani ja Norra alistumine 10.mai.1940 algas Saksa pealetung Prantsusmaale sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Läbi madalmaade tungiti prantsusmaale sirbilöök Pariis vallutati ja 22 juuni kirj alla vaherahule. Lahing Inglismaa pärast. 1940 juuni 1940 lõpp. üritati inglaste vastupanu murda. Sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. + allveesõda. Allveesõjaga üritati läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuna Inglismaa oli pea täielikult sõltuv
ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse. Tartus olid alanud partisanilahingud ja 10. juuli õhtuks läks Tartu lõunaosa ülestõusnute ja metsavendade kätte. Rinne püsis Emajõel 2 nädalat, suured purustused suurtükitule läbi linnale. Juuli keskel reservid ja suudeti Saksa pealetung mõneks ajaks peatada. Et oht Tallinnale (Stalin käskis eriliselt kaitsta), siis Märjamaa all peatati sakslaste edasitung. Sama Põltsamaa ja Türi ümbruses. 18. juulil Punaarmee dessant Saaremaalt ja vallutati tagasi Virtsu. Siis rinne stabiliseerus. Uued Saksa väeosad kohale. Saksa pealetungi jätkumine. Nüüd juba 2 armeekorpust 22. juulil alustati pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas, jõuti Peipsi äärde ja võeti Punaarmee kotti. Sisuliselt lakkas Nõuk. korpus olemast
Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette l õuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung . 2.3 Inglismaa sõjaplaan Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 4 3. Rinnete väljakujunemine 3.1 Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a
Tsernogooria, Itaalia, Rumeenia Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaan:Prantsusmaa kiire purustamine Belga ja Luxemburgi kaudu 39 päevaga, seejärel väed paisata Venemaa vastu, kogu sõda võita 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan 17: loodeti tugevale kindlustusvööndile, Elsass-Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale, kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2
Murrangulised lahingud (kulg, pooled, aeg, tähtsus, kaart): Moskva, - 1941 September ründas Saksa armee Moskvat. 6. Detsembril 1941 alustas Punaarmee vastutungi ja rikkusid Hitleri plaani. Stalingradi, -19. november 1942 ründasid NSVL väed pealetungi saksa vägedele. Lõppes 2. veebruaril 1943 saksa kaotusega. El-Alameini, - november 1942 Briti väed paiskasid saksa-itaalia väed Tuneesiasse, kus hiljem USA väed need hävitasid. Kurski, - 5. juulil 1943 alanud Kurski kaarel Saksa pealetung oli algul edukas kuid siis löödi nad laiali. Midway, - 1942 võitis USA laevastik Jaapani laevastikku. Leyte, 1944. alustasid USA väed Filipiinide vabastamist, lüües kõigepealt Leyte lahingus Jaapani. Normandia dessant.- 6.06.1944 maabusid lääneriikide väed prantsusmaal normandias ja hävitasid saksa kaitse suve lõpuks. Liitlaste konverentsid (aeg, pooled, sisu/tähtsus): Teherani, - Lääneriigid tunnistasid NSVL 1941.a. piire
vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, suurem Vene vastu.Saksa lüüasaamine: Ta eiras Belgia neutraalsust ning näitas end halvas valguses
vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole. Teine pool - Lääneliitlased vabastavad Prantsusmaa, jõuavad Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung jõuab Ida-Preisimaa piirle. September - Sõlmitakse Nõukogude-Soome vaherahu. Punaarmee vallutab Eesti ja Läti. 1945: Jaanuar - Punarmee vallutab Varssavi ja tungib Saksa aladele. Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
rahvaarvu ja tihti ka oma rahvusluse selge määramatuse tõttu on lihtne manipuleerida rahvuskildude kultuuri ja keele säilimisega. Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride, komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele. Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung. Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist.
meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale? Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast
Sõjatandrid: Läänerinne Idarinne Balkani rinne Kaukaasia rinne Lähis-Ida rinne Lisaks sõditi Aafrikas ja maailmamerel Läänerinne: Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, -Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari- Venemaa Balkani rinne: Austria-Ungari Serbia vastu Kaukaasia rinne: Venemaa Türgi vastu Lähis-Ida: Suurbritannia Türgi vastu 1914 Läänerinne Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale. Esialgu oli Saksamaa edukas Marne’ lahingus peatati Saksa pealetung Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 idarinne Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga Saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda. Erinevalt läänerindes kujuneb idarindel manöövrisõda Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes Venemaa lüüasaamisega Paul von Hindenburg- Saksa vägede juht Tannenbergi lahingus 1915 Sõtta astusid: Itaalia atlandi poolt Bulgaaria keskriikide poolt Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915
Sõja kulg 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. Sõja kulg 1919 · 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. · 14. jaanuar eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu. · 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20. jaanuar Johann Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 31
Sõda romantiseeriti. 3. sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Enamus jõududest koondati Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantusmaa: Plaan17. Prantuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga. Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2
Karlis Ulmanise valitsuse. -1919 juunis Võnnus eestlaste ja baltisakslaste väed põrkuvad Võnnu lahing 19.06.1919-23.06.1919 saksa pealetung-> 4 päeva lahinguid-> eestlased tungivad peale-> sakslased taganevad-> 23.06.19 eestlased neariseerivad (?) Võnnu linna = VÕIDUPÜHA *3. Juuli vaherahu Landeswehriga (Karlis Ulmanis tagasi võimul) Sõja lõpp *Loodearmee (endine valgete Põhjakorpus) hakkab taas kaotama ning rinne Eesti poole liikuma *Oktoobris Loodearmee uus pealetung (pole võitlusvõimeline) *Detsember 1919 jõuavad laingud tagasi Narva alla (Punaarmeel 160 000 meest ja 200 suurtükki) *Eesti ei tagane, võitlus kestab *Samal ajal toimub ka Tartu rahukonverents *31.12.19 kirjutatakse alla vaherahule (3.01.1920 hakkab kehtima) Tartu rahu *2.02.1920 sõlmitakse lõplik rahu *Määrati kindlaks Eesti riigipiir *Kommunistlikud Eesti väeosad saadetakse laiali *Venemaa eestlastel õigus kodumaale tulla *Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
ja siis Venemaa huku.Väed kondati Prantsusmaa peale nii, et rohkem pandi rõhku läänerindele ning väed pidid läbi Luksemburgi ja Belgia mööduma kaarega Pariisit põhjas ning siis prantsuse armee nö kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga.Ida poolele jäid väikesed katteüksused. Prantsumaa sõjaplaan oli aga Plaan 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamist ja sissetungi Saksamaale. Plaani märksõnaks oli hoogne pealetung. Prantslased aga ei uskunud alguses, et Sakslased rikuvad Belgia neutraliteeti ning neid sealtkaudu ründavad.Inglismaal sõjaplaani polnud. Nemad olid valmis koostööks Prantsuse vägedega ning toetasid nende vasakut tiiba. Venemaa oli sõjaks võrreldes teistega väga nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suurem, aga väga kehvalt relvastud. Samuti võttis suurte vahemaade tõttu rindele saamine palju aega. Prantsusmaa palvel ründasid venelased Ida- Preisimaad
(kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu?
septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Sõjategevus 1915-1917 Läänerinne 1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel. 1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. 1916
Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a
rahvuslikke väeosasid Vene sõjaväes ei organiseeritud. Lätist tuli Eesti pinnale ühe enam sõjapõgenikke juurde. Rahva olukord halvenes, sest rindel olid toitumisraskused. Samuti nõrgenesid ka valitsuse positsioonid. Rahval läks suur sõjavaimustus üle ja vene elanikkonna osatähtsus suurenes. Erilisi poliitilisi liikumisi ei olnud. 1916. aastat võib iseloomustada kui väsimust ja pettumust, mis sõjas järjest suurenes. Lõunarindel oli suur pealetung ning inimestel hakkas selgeks saama, et sõda ei võideta. Jätkusid erinevad toitumisraskused ja majandusraskused ning sellel ajal poliitilisi liikumisi ei lubatudki. Võiks ütelda, et aastatel 1914 – 1916 oli Eesti poliitika sarnane. Nendel aastatel väga midagi ei muutunud. Küll hakkas asi muutuma 1917. Aastal, mil toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon. 1.2. Autonoomia Vene riigi koosseisus 1917. aastal puhkes kriis, mis oli tingitud toiduainete- ja kütusepuudusest
Itaalia kaitse varises kokku ja alles kiiruga kohale toodud Prantsuse-Inglismaa üksused suutsid uue kaitseliini luua ning sakslaste edasitungi peatada 8. jaanuaril tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku 1918 sõlmida õiglane rahu, Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata 21. märtsil Somme'I all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas, nende vastas seisnud Inglise üksuste kaitse murti läbi, mis tekitas sakslastes lootusi Sakslaste edul oli kõrge hind - märtsist aprilli keskpaigani olid Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust, raskelt laastas ka leviv nakkushaigus "hispaania gripp" Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks
vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem juhtunud, et suuremate kultuuride pealetung paneb vähemuskultuurid hääbuma. Eesti rahvaarv väheneb järgneva poole sajandi jooksul suure tõenäosusega. Ennustatakse isegi umbes 20 protsendilist langust. Eriti väheneb tööealise elanikkonna hulk ning rahvas vananeb. Selliste andmete põhjal peaks Eesti prioriteet olema sündide toetamine, et sünniks peale uus noor põlvkond. Riik peaks pikendama vanemahüvitise maksmise aega ning looma juurde uusi lasteaiakohti, et luua soodsamad tingimused noorperede loomisele.
Jätkusõda:1941-1944 Soome, NSVL. Peale Soome pommitamist venelaste poolt kuulutas Soome NSVL-le 25 juunil 1941 sõja.Lõppes 19 sept 1944,kui allkirjastati Soome-NSVL vaherahu ja hiljem ka rahu. Soome jäi iseseisvaks, kuid Karjalast jäi taas ilma. 2 MS murrangulised lahingud: Stralingradi lahing - Saksamaa sattus 1942-1943 venelaste piiramisrõngasse, väga verised lahingud, saksa kaotas. Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents, kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942
XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes väidab, et on Jumalalt läkitatud Prantsusmaad päästma. 1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal. Prantslaste edu aga jätkub ning 1453 on jäänud inglaste kätte vaid Calais kindlus. Kuningavõimu tugevnemine Saja-aastase sõja võit tugevdas Prantsuse kuninga positsiooni. Burgundia hertsogi
Miks? - vene vägi rüüstas Tartu piiskopkonda Mis toimus? - Vene väed käisid Tartu piiskopkonda rüüstamas - Tartu talupojad hakkasid vastu, et kaitsta oma vara veeti Venemaale orjadeks või tapeti Liivi sõda 1558.a üldine pealetund Vene vägede poolt, kevadel alistati Narva ja Tartu, augustis rida väiksemaid linnu - 1559.a ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna - 1560.a Vene vägede uus pealetung, Hoomuli lahing. Samal aastal langes Viljandi - 1560-1561.a talupoegade ülestõus - lüüasaamine - 1561.a juunis rootslased vallutasid Tallinna, alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja
Valimised olid mais ning juba juulis tuldi esmakordselt kokku. Vaatamata vene sõjaväelaste ägedale vastuseisule formeeriti Rakveres 1917.a suvel 1.Eesti Polk. Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue, esialgu võimatu, sihi taotleda täielikku iseseisvust. 1918.aasta jaanuaris astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse suunas, nimelt saadeti välja saatkonnad Eesti taotluste tutvustamiseks Venemaale, Prantsusmaale ja USA-sse. 18. veebruaril algas sakslaste pealetung ning eestlased moodustasid Maapäeva erakorralise volitusega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konik. Ettenägelikult koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks. Võimalust ära kasutades loeti see 23ndal augustil 1918 Endla teatri rõdul Pärnus ning järgmisel päeval juba Tallinnas, kus moodustati ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Päts. Juba kolmandaks
Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma;
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaug...
Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935 Saksamaa: Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz, figuurid moonutatud ANALÜÜS "Pimeda mehe hommikusöök"
juuresolija või juures olija, väljavaataja või välja vaataja, edasiõppija või edasi õppija, kordaseadja või korda seadja, segiajaja või segi ajaja, allakriipsutatult või alla kriipsutatult, tähelepandavalt või tähele pandavalt, silmahakkavalt või silma hakkavalt. Aga kui on iseseisva tähendusega sõnad, siis alati kokku! Ettekandja, pealtvaataja, nõupidamine, koosviibimine, läbirääkimised, ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, ülevaade, kättemaks, ettevaatus, pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kokkutulek, allakäik, kokkulepe, juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik, tähelepanelik, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik, lugupeetud kuulaja, teretulnud külaline, teadlane on väljapaistev, külaline on teretulnud, definitsioon on läbipaistev, käitumine on väljakutsuv, liha on läbikasvanud, ilme on äraseletatud. Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamine Lubatud nii kokku kui ka lahku:
Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid) Gallipoli dessant( Inglased püüavad hõivata neid väinu, aga ei suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin Lotringi ja Elsassi hõivamine Sissetung Saksamaale Läänerindel: Marne´i lahing, 5.-12.september 1914,positsioonisõda Ypres´i lahing, 22.aprill 1914, mürgigaas Verduni lahing, 21.02-18.12, 1916, Saksamaa vägi sai lüüa
pooleks (ida Venemaale, lääs Saksamaale). Venemaa sai selle osa, kus elasid ukrainlased ja valgevenelased. Venemaa sai ka Bessaraabia (Rumeenias idas). Lepinguga oli Saksamaa kindlustanud, et kui ta sõda alustab, siis vähemalt esialgu NSVL tegevusse ei sekku. II Maailmasõda (1. sept 1939 – 2. sept 1945) 1. septembril 1939. algas II maailmasõda. Kestis kuni 2. september 1945. Kolm suuremat perioodi: 1. september 1939 – november 1942 (Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Valitses arvamus, et võitjapool on Saksamaa ja tema liitlased). 2. november 1942 – juuli 1943 (murranguperiood – sel ajal läheb initsiatiiv Hitleri vastase koalitsiooni kätte) 3. august 1943 – september 1945 (Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine ning kapituleerumine). Sõjatandrid: Oli kolm suuremat piirkonda – maailmameri (allveesõda), Euroopa ja Kaug-Ida. Euroopa: Läänerinne, idarinne, vahemeri ja Põhja-Aafrika.
II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole. · Juuli 1943 sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine. SÕDA 1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg. Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased
Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja. Serbia jaoks tegi olukorra raskeks Türgi ja Bulgaaria sõttaastumine, mistõttu tuli Serbia vägesid päästma hakata. Sõda kaldus ka Taga-Kaukaasiasse, Mesopotaamiasse, Iraani, Põhja-Aafrikasse
Miks andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele? saksa nov.revolutsiooniideed jõudsid Tallinnasse, olid segaduses ning sõlmiti Compiagne vaherahu ehk pidi okupeeritud aladelt väed välja viima ka Eestist. Miks Eesti 1918.a nov reaalse riigina toimima ei saanud hakata? novembris algas Nõukogude Venemaa rünnak Eestisse. Venemaal toimus kodusõda, Antanti interventsioon (Võitjate leeri kuulunud suurriigid vastasid sellele väljakutsele sissetungiga Venemaale) ning pealetung läände nii Soome, Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola suunas. Oma vabadussõjad Nõukogude Venemaaga. Vabadussõda 1918 1920 I november detsember 1918: Nõukogude vägede pealetung. Vastu panna 2200 meest, venelasi 12 000. Alguses Eestis mobilisatsioon Ajutise Valitsuse poolt, tegelikkuses kukkus läbi. Meeleolud, et vastu ei saa ning sõjatüdimus, sest I MS alles läbi saanud. Murrang, sest sõjavägede ülemjuhataks nimetati Johann Laidoner. Oluline ka välisabi (Srbrit.
Muusika tellib rahvas, mängijaks on meediakangelased, ajakirjandus etendab üksnes ruupori ehk helitehnika rolli. Lubamatu on praeguse ajakirjanduse keelekasutus, kus vohavad kõnekeelsed väljendid ja valimata slängisõnad. Täna, kus meie riigikeeleks on eesti keel, tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ning puhtust. Eesti rahvas on väike rahvas ning meie emakeele püsimajäämine on ohus ja ohu allikaks pole niivõrd kultuurkeelte pealetung Läänest ega siinsete venemaalaste vaeg või umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus. Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult
okupatsioonitsoonid territooriumidelt. saksamaal 2. Mis toimus: 1941. a. 14. august Atlandi harta 1944. a. 6. juunil algas mürskude tulistamine sõja lõpuni 1944. a. detsember Ardennide lahing(algus?) 1945. a. veebruar jalta konverents 1945. a. 16. aprill punaarmee pealetung Oderile 1945. a. 2. mai berliin kapituleerus 1945. a. 8. mai saksamaa täieliku kapituleerimise akt 1945. a. 6 ja 9. august tuumapommid hiroshimale ja nagasakale 1945. a. 2. september jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt 1951. a. 8. september jaapaniga rahu leping San Franciscos 3. Täida tabel.
02 1920 eesti vabariigi telegatsiooni juht J.poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted: venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest eestile eesti riigi koosseisu kuulusid narvatagune ja petserimaa setumaa ühendati eestiga võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15. mil kuldrubla, tagastati kultuuromand 7. millal toimus: bermont-avalovi väeüksuste pealetung riiale 08.10.1919 eesti vabariigi väljakuulutamine 24.02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega, kurjelda seaduse sisu: baltisakslastelt võeti mõisad ära, riigistati, nende võim vähenes jagati maid vabadussõjas olnud talupoegadele, selle tõttu tuli murrang sõjas, motivatsioon 9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja?
eripärasid. Suur immigratsioon toob kaasa teiste kultuuride ja religioonide mõjutusi. Mitmed traditsioonid, kombed ja tõekspidamised võivad kaduda. Inglise keele mõjutused väiksematele keeltele. Väiksemad keeled satuvad väljasuremisohtu. Kommertskultuur Globaliseerumist soodustab lääne kommertskultuuri ja sellega koos kommertsühiskonna väärtussüsteemi pealetung. Inglise keele domineerimine ja infosüsteemide levik laiendas kommertskultuuri tarbijaskonda, mis võimaldab kommertskultuuri tööstusel investeerida üha rohkem raha tootmisse. Sisuliselt piiramatud ressursid võimaldavad levitada oma sõnumit üha valjema häälega, mille tulemusel taastoodetakse ja kinnistatakse kommertskultuurile omast väärtussüsteemi. Mida omasemaks see väärtussüsteem muutub, seda avatumaks muututakse globaalsele massikultuurile.
Samas oleks ma võinud olla ka kõrgemal, kuna viimases osas ma ei viitsinud enam sellega eriti tegeleda ja panin vastuseid nii nagu käsi arvas. Selle põhjuse tõttu oli isegi üllatav, et ma pingereas nii kõrgel olin, kuigi samas ei saa ma ka kindel olla, et kõik seda testi tõesti tõsiselt võtsid. Vanasõnade testi järgi tuli välja, et ma olen vastasseislik inimene ehk ei rahuldu enne kui leian õige lahenduse ning pooldan koostööd. Järgmisena tuli testi järgi pealetung, ehk võidutahe. Kuna sellega kaasneb see, et sellisel juhul on vähe häid sõpru, siis ma sellega nõus ei taha olla. Järgmised 3 olid testi järgi viigis: kompromiss, eemaletõmbuv ja rahustav. Ise ma arvan, et rahustava ja kompromissi numbrid oleks võinu olla suuremad kui eemaletõmbuva omad, kuna leian enamustes asjades midagi huvitavat. Klassis olid need numbrid väga erinevad, igaühel omad erinevused, kellel missugused, see näitab enam-vähem ka nende iseloomu.
MULLA TEKE 10.Keemilise murenemise korral on murenemiskoorik paksem, sest et seda tüüpi murenemine toimub ainult soojas ning niiskes kliimas. Seevastu õhuke murenemiskoorik on eelkõige seotud füüsilise murenemisega. 11.Muld tekib murenemiskooriku ühes kihis (pindmises kihis). Seega muld on üks osa murenemiskoorikust. 12.Põhjus seisneb selles, et mulla noorte muldade teket peatavad sellised tegurid nagu nt mandrijää pealetung, nagu ongi juhtunud Eestis ja põhimõtteliselt kogu põhja poolkeral. 13.Mandrijää pealetungi tõttu on meie Eesti mullad suhteliselt noored. Kõrg- Eesti mullad on üle 10 000 aasta vanad, samal ajal kui Aafrika kiltmaa mullad on miljoneid aastaid vanad. 14.Muld tekib igasugusel kivimil ja selle murenenud osal. Muld kujuneb mikroorganismide, taimede ning nende elutegevuse tagajärjel. Eestis võib näha alles tekkivaid mulde nt Põhja- Eestis. 15
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4
Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana.
Iseseisvuse väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu laiali. Maanõukogu volitused läksid üle selle vanematekogule. Jõuti otsusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon. Loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsioonilisel teel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk, enamlased löödi Eestist välja. 19. veebruaril 1918 loodi Päästekomitee Maanõukogu vanemate otsusega. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 21. veebruaril 1918 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", põhiautoriteks Juhan Kukk, Ferdinand Peterson.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
