Suessi kanal)! Saksa poolne, sest seal hea naftapiirkond ( varem Rumeeniast). Inglismaa ja USA koondasid oma väed sinna vastaseks Itaalia ( Mussolini). Itaalia saab lüüa (S saadab appi Rommeli 3(sõjakindral, hüüdnimeks Kõrberebane!); o 22.06.1941 sõja alguse NSV Liiduga (15.05.1941 tuli ära jätta Põhja-Aafrika pärast) varahommikul pealetung kogu piiri ulatuses: Saksamaa 1) Nord ( haarata Põhja-Venemaa) Balti riigid + Leningrad; armeegrupid 2) Mitte Moskva vallutamine; 3) Süd Lõuna Venemaa (Krimm) vallutamine, naftapiirkond. o Venemaa ei valmistanud vastupanu, sest oli valmis pealetungisõjaks, mitte
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest
a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat eestlast. Sõja algul oli 150 ohvitseri,-sõja lõpus oli üle 2000-de neid. 1.jaanuar 1918.a Eesti diviis Eesti Vabariigi sünd 23.veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi. Kuperjanov,Sakala, Scontspataljon Juhan Pitka poolt loodud soomusrongid. 1919.a 23 jaanuar saavutati võit Landesweri üle ja sellega anti panus Läti vabariigi loomisele. 2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud
nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres'i lahing 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi.
Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristi poolt. Sellega väljus olukord kontrolli alt, mistõttu astus Venemaa Serbiat abistama, kuna Saksamaa õhutas Austria-Ungarit, et teine Serbiale sõja kuulutaks. Hiljem liitusid Antanti ka teised riigid ning vallutasid Saksamaalt maid. Sõjategevus kestis viis aastat. Sel ajal oli ka Ühendriigid ennast sidunud sõjaga, kuulutades 1917 sõja Saksamaale. 18. Juulil 1918 kukkus Saksa pealetung Pariisi läbi ning selle tõttu oli läänerindel jõud otsas. Saksamaa hakkas samal ajal ka oma liitlasi kaotama, kes soovisid sõlmida vaherahu suurriikidega. Ning seetõttu oli Saksamaa sõjategevus lõppenud ning oli sunnitud alla kirjutama Versailles'i rahulepingule 28. juunil 1919. Versailles'i lepinguga keelustati Saksamaal allveelaevad ja lenukid, pidi andma suure osa oma maast teistele riikidele, sealhulgas kaotas Elsass-Lotringi. Arvan, et Saksamaale
Miks tänases maailmas kirjanduse tähtsus langeb? Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud. Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung ...
10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Millise dokumendiga? Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 12.Kes olid dokumendi põhiautorid? Juhan Kukk, Ferdinand Peterson 13.Kus ja kes luges selle esimesena avalikult ette?
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks.Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbienneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta.Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916.aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt kalennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooledkaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 3.2. Idarinne (1914-1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8.armee purustamine
Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida.
Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne saavutasid Pihkva-Ostrovi suunal edu, sundides taanduma Saksa 18. armee jõudes 1944. aasta jaanuari lõpuks Eesti-Läti piirile. Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud
1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvaltsuurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa
taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi: operatsioon Galiitsias õnnestus, pealetung Ida-Preisimaal lõppes aga venelaste lüüasaamisega. TEISED SÕJATANRID: VEne plaan eeldas pealetungi Galiitsias ning kaitsetegevust Poolas ja Kuramaal. Inglased vallutasid Saksa koloonias. Algas allveesõda. 1915 LÄÄNERINNE: Läänerindel ei suutnud edu saavutada kubki pool. 22. aprill kasutasid sakslased keemiarelva, kuid ka see ei toonud edu. GAASISÕDA. IDARINNE: Saksamaa alustas pealetungi idasse, tekitades Venemaale suuri kaotusi ja sundides
Rünnak algab Stalingradi linnale lähenedes tundus sõduritele, et nad suudavad linna vallutada peale lühikest võitlust. Kahjuks oli maastik manööverdamiseks päris keeruline. Lisaks takistasid tankide edasipääsemist suured tehased ja elamurajoonid. Stalingradi linn on pikliku kujuga linn, mis asub Volga jõe kaldal. Volga jõe tõttu ei saanud kasutada tavapärast sissepiiramise taktikat. Võeti vastu otsepealetung kesklinnale. 14. septembril kell 6:30 algas sakslaste pealetung kesklinna. Ägedast vastupanust hoolimata saavutati oma eesmärgid. Kuid juba siis ilmnesid märgid, mis näitasid, et võitlus läheb aina raskemaks. Blau tõeline algus Armeegrupp Süd alustas operatsiooni Blau 28. juunil. Sakslased valmistusid kiiresti, sest ei tahtnud, et Stalin plaanidest teada saaks ja järele jõuaks. Stalin uskus, et peamine rünnak toimub Moskvale, kuid juulis selgus, et sakslased otsustasid alustada lõunast. Süd jagati kaheks: A ja B armeegrupiks
Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruariks 1919.a. olid vaenlased piiridest välja aetud. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Näiteks Suurbritannia, USA, Rootsi ja Soome abi oli Eestile väga vajalik. Sõjategevus jätkus. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha.
BAROKK korrapäratu pärl, eriskummaline EUROOPAS 16-17 SAJ. Poliitiline taust · Absolutism - riigis üks valitseja · Kaubanduse ja tööstuse areng · Rahvuste väljakujunemine, eriti Prantsusmaal · Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid
Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagin...
Eesti rahavas arenes suurel hulgal pronksiajal, põlluharimise ja karjakasvatusega. Arvan, et kui areng olnuks veelgi kiirem, oleks praeguseks ajaks meie territoorium palju suurem. Eesti oleks olnud võimekam sõdades. XIII sajandi alguses elas u 45 Eesti kihelkonnas 160 000 inimest. Hetkel on Eestis rahvahulk mitmeid kordi suurem. Eesti oleks olnud kindlasti paremas seisus, kui neil oleks õnnestunud edukalt läbi viia pealetung Riiale. Eesti oleks olnud tugevam nii sõjaliselt, kui ka materjaalselt, kuna sel juhul poleks Eestlased oma riiki valveta jätnud. Võibolla poleks ristiusk Eestisse jõudnudki. Ei teagi, mis usku me oleksime, kuna mitte keegi ei tea meie algsetest uskudest, uskumustest mitte midagi. Sakslased laastasid Eestit mitmeid kordi, kuid edututult. Mis oleks Eestist järel olnud hetkel? Kas seda üldse eksisteerinud oleks?
inimeste heaolule ning areneti veelgi edasi. Mida ajalugu edasi, seda ilmalikumaks muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud pidevad arengud nii tehnikas kui ka teaduses ja maaelu on jäänud tagaplaanile, siis on ka olnud linnastumine väga suurejooneline. Inimesi on linnades palju ja neile on vaja pakkuda ka lõbustusi aina rohkem ja rohkem. Tekib prostituutide pealetung, rohkem baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng. Areng on muutnud kultuuri mitmekülgsemaks ja laialdasemalt võetavaks. Võib küll öelda, et viinakultuur on palju süvenenud ja arenenud ja on toimunud moraalne allakäik, aga samas on rahval endiselt
Saksamaa tungis kallale võitlust nimetatakse nn. Nõukogude Liidule. Suvesõjaks. Oktoobriks olid Suur isamaasõda lõppes sakslaste käes Lõuna- 9.mai 1945. Eesti, P-Eesti ja Lääne- Eesti saared. Saksa okupatsioon ja sõjategevus 1944. aastal. Saksa okupatsiooni hakkas toimuma uus sõjategevus. Toimusid lahingud näiteks Narvas, Sinimägedes ja Tartus. Punaarmee Narva pealetung algas 25.juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti
Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubandus Tänapäeval Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Satskaja Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust ...
Arvestustöö: Eesti vara- ja uusaeg 1. Nimeta vähemalt kolm venestusaja tunnust. (3p) Õigeusu ja vene keele pealetung, tsensuur. 2. Millised muutused läbisid Rootsi ajal vaimuelu ja kultuuri? (4p) Positiivsed muutused Negatiivsed muutused Talurahvakoolide rajamine Usu pealesurumine Tartu Ülikooli avamine Piibli tõlkimine tekitas tülisid 3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning
Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV Liidul ebaedu ja suured kaotused. • 1.veebruaril teine pealetung. Punaarmee esimese pealetungi suunad Karjala kannasel Helsingi pommitamine, 30. november 1939 Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud. • Märtsi algul kriitiline olukord Viiburist lääne pool. • Algasid läbirääkimised. • Punaarmeelastel õnnestus vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste lennukipomm VÄLISABI SOOMELE • Otsesest abistamisest võttis osa
lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, kujunes välja Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud positsioonisõda septembris Marne`i /marn/ Jaapan vallutas Saksamaa lahinguga. Venemaa alustas asumaid Vaiksel ookeanil. Sakslaste pealetung peatati, pealetungi, et kergendada Kujunes rinne välksõja plaan purunes, prantslaste olukorda. Kui Balkani ps-l: kujunes positsioonisõda. Saksamaa läänerinde Austria-Ungari Serbia. kaotuse järel väed siia koondas, sattus Venemaa Allveesõjas olid vastamisi
Ingerimaa valdustest. Lõpp-kokkuvõttes oli Vana-Liivimaa jagatud kolme riigi vahel: Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna- Eesti ja Läti Poolale ja Saaremaa Taanile. Venelased Eestisse --> orduriik annab end Poola kaitse alla, Kuramaa+Saare-Lääne müüakse Taanile --> orduriik saab venelastelt lüüa, Viljandi langeb venelaste kätte --> Tallinn annab Rootsile ustavusvande, orduriik + Riia peapiiskopkond allub Poolale --> Tallinna piiramised ebaõnnestuvad --> Poola pealetung venelaste vastu --> Vaherahu Poola ja Venemaa vahel --> Vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel --> Lõplik rahu
NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud 7. NATO- Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon, loodi 1949. Sõjalis poliitiine liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine 2. Psühholoogiline mõjutamine 3. Majanduse nõrgestamine 4
Mõisa poole liiguti arglikult, sest siiski olid nemad need olnud, kes plehku panid. Järgmise tulevahetuse ajal paar vangi ja Ahas jäeti ühte vangi valvama. Too vang aga üritas Ahase käest püssi ära võtta, mis tal ka õnnestus pärast väikest kähmlust. Ahas ei osanud midagi muud teha ja kargas tollele vangile kallale ning kägistas ta ära. Heitlus ründajate ja kaitsjate vahel jätkus juba mitmendat tundi, kuid Läti polgu pealetung ei raugenud. Kui Ahas ja Tääker põgenema hakkasid, siis Tääkerile meenus, et nad peavad ka kuulipilduja Maksimi kaasa võtma. Mõisaväravas oli hobune koos reega, mille nad võtsid, et hõlbustada põgenemist. Raamat ,,Nimed marmortahvlil" kirjeldab ka Ahase tundeid ja tema siseheitlust. Ahase isa oli üsna kommunistlik ja Ahase vend oli punakaartlane, mistõttu oli ta ühest küljest natuke sotsialist, aga teisest küljest oli ta Eesti rahvuslane
jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond).
vahel oli vähem aega, kui seaduses lubatud. ❧ Kandideerida lubati ainult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidel. ❧ Valiti ainult Riigivolikogu. Riigikogu teist koda – Riiginõukogu kokku ei kutsutud. ❧ Riigivolikogul ei olnud õigust riigikorda muuta. SÕJASÜNDMUSED 1941–1944 ❧ Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ Jaapani sõttaastumine ❧ Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal ❧ Stalingradi lahing ❧ Sakslaste lüüasaamine Aafrikas ❧ Kurski kaar ❧ Itaalia väljalangemine sõjast ❧ Murrang Vaiksel ookeanil ❧ Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ 1940 lõpul kinnitas Hitler NSV Liidu vastase sõjaplaani Barbarossa ❧ Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit ❧ Saksamaa ründas NSV Liitu ootamatult
Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord
Neil oli kehv relvastus ja ei saanud korraliku sõjaväge kokku. Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus, ning keegi ei tahtnud sõdida, kuna nad olid alles sõjast tulnud. Eestlastel puudus usk enda riiki ja võitu. Eestlaste tuju hakkas tõusma, kui välismaalt hakkas abivägesid tulema. Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid. Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma. Eestlaste vastupealetung toimus 1919 a. jaanuarist juunini. Selles vahemikus toimus ka Paju lahing, mis oli Valga vabastamiseks. Lahing leidis aset Paju mõisa all. 1919 a. juunis toimus Landeswehri lahing. Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna ja peale seda sõlmiti lääneriikide vahel relvarahu. Relvarahu leping jooksis ummikusse ja sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav oli Võnnu lahing, ms toimus 23.06.1919
Ja teiseks ühenduseks on- "OPEC." Loodud 1960.a. Täisnimi on ühendusel "Organisation organization of the Petreleum Exporting Country", eestikeelsena aga " Naftat eksportivate riikide ühendus." Nende peaeesmärk on kvootide koostamine, mis reguleeriks hinda maailmaturul. Liikmeid 13. · Kultuurilised tunnused: kultuuride segunemine, kasvab turismi ja reiside arv riiki. Suurenenud on immigratsioon ( sisserändajate arv) ja ka rasvatoitude pealetung. Need on väga tõsised aspektid. Nende tunnuste alusel pole maailmas eraldiseisvaid riike, me oleme justkui globaalne küla. Me moodustame ühise terviku ja sõltume üha enam teineteisest. Kui kukub üks, kukuvad kõik järjest. Kuid see on väga suur probleem, eriti väikeriikide seas, sh ka Eestis. Mis võib juhtuda, kui selle süvenemiseks midagi ette ei võteta? Või seisame ja vaatame, mis edasi saab? Ei, seda ei tohi!!!
10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11. Mis toimus vabadussõja murrangul ? 11. Kuna sai selgeks, et keegi teine kodumaad päästma ei tule, kutsuti vabatahtlikke: kooliõpilased, välisabi sai briti laevastikuga ja Soomest, rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, laidoner, kõhklejad muutsid meelt. Algas pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.
Venemaa välispoliitiline ja sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eesti olusid. 1801.aasta kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. Hiiumaal püüti koguni oma talupoegadest maakaitseväge moodustada, kuid tsaarivalitsus ei andnud selleks luba. 1809.aasta augustis-septembris blokkeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812.aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale, kuid Riia lähistel nende pealetung seiskus. Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. Vene ühiskonna murranguline uuenemine 18.sajandi algul vajas hulgaliselt mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seetõttu kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt oluliseks kaadrireserviks
II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli inimjõude oli vähe ja kaitsetaktika oli mõeldud üskikute sõjakäikude, mitte suure vallutussõja vastu puudus riik talupojad võitlesid muu töö kõrvalt ehk amatöörid vs. professionaalid
jaanuaril lõppes Leningradi blokaad, järgmiste kuu jooksul lõppes saksa vägede purustamine Krimmis. 6. juunil Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt Saksamaa vastu; plaan, mille nimi oli “Overlord”. Augustis olid paigutatud Lõuna- Prantsusmaal dessantid, Toulon ja Marseille linnad vabanesid. 25. augustil liitlased saabuvad Pariisi, sel ajal linn on juba peaaegu täielikult Prantsuse vägede kontrolli all. 1944 suvel algas Punaarmee pealetung terve frondi territooriumitel. Paari kuu jooksul saksa vägedest on vabastatud peaaegu terve Valgevene, Ukraina, Baltimaad. Sakslased on sunnitud kapituleerima. Soome tahab minna sõjast välja ning sõdib sakslastega, kellega veel mõne aja varem oli koostöö, et oma maad vabastada. Augustis Punaarmee aitab vabaneda Rumeeniale, järgmisel kuul Belgiale. Sügisel oli toimunut mitu sündmust: oli hävitatud Jaapani laevastik, Soome ja NSVL sõlmivad Vaherahu lepingut. 20
Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9
· ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile · aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks 3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele · läänerindel suuri muutusi ei toimunud positsioonisõda · Saksamaa keskendus idarindel sõdimiseks · algasid lahingud ka Türgi rindel
rindelt vägedega tagasi Petrogradi, et kord majja lüüa (Kornilovi vägi on demoraliseerinud, mistõttu on seea lihtne manipuleerida.). Tsaar elab rõõmsalt Tsarskoje Zelos, ning plaanib minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolsevikud kui AV. Selle peale AV kutsub bolõsevikud appi, mis tõstab bolsevike populaarsust ja neil ei ole vaja enam toetada AV. Kroonlinna matused, Kornilovi pealetung suruti maha. OKTOOBRIREVOLUTSIOON Bolsevikud koondavad kokku oma punakaardid e. tööliste salgad. Punane lint ümber käe on nende tunnusmärk. Lenin on ikka Soomes paguluses. Punakaart hõivab kõik olulised punktid (raudtee, telegraaf, elektrijaam jne.)Petrogradis. Vallutavad ka Talvepalee, kuhu oli AV kolinud. Bolsevike peakorter on Smolnõis, millest saab revolutsiooni häll. Ööl vastu 26. oktoobrit tuleb Lenin. Oktoobripöörde valmistas ette Trotski. Ristleja Aurora, mille
Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
ning seal asuvad vastasele olulised transpordisõlmed ja Riiga suunduv raudteeliin. Seetõttu osutas ka Punaarmee visa vastupanu ning täiendas pidevalt oma vägesid värskete jõududega. Vaatamata sellele õnnestus Eesti vägedel 14. jaanuaril leitnant Kuperjanovi partisanide pataljoni üksuste ja soomusrongide poolt kapten Partsi üldjuhtimisel vabastada üllatuslöögiga Tartu. Peale Tartu vabastamist järgnes 30. jaanuaril pealetung kogu Lõuna-Eesti rindel, mille tulemusena vabastati Tõrva, Valga, Võru ja Petseri. Valga vabastamise käigus toimunud Paju lahing oli Vabadussõja üks verisemaid. Vaatamata saavutatud võidule olid meie kaotused rasked. Paju mõisa rünnates langes ka parisanide pataljoni ülem Julius Kuperjanov. Jaanuarikuu lõpuks olid Eesti väed vabastanud üle 20 000 km² seni Punaarmee poolt okupeeritud territooriumist. Asuti kaitsele, et valmistuda uueks pealetungiks. NARVA KAITSMINE.
Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944. Tartu pommitamine. Suvi 1944. Jalaväerügement 200 osaleb kaitselahingutes Karjalas. 26. juuli 1944. Punaarmee vallutab Narva. 25. august 1944. Punaarmee vallutab Tartu. 18. september 1944
Esimene demokratlik revolutsioon oli pöördepunktis rahva senises ajaloos. Rahvas ärkas poliitilisele elule ja astus aktiivse poliitilise jõuna ajaloo areenile. Rahvas astus julgelt ja ennastohverdavalt välja sotsiaalse ja rahvusliku ikke vastu, nõudes demokraatiat, inimõigusi, poliitilist vabadust ja rahvuslikku enesemääramist. Eesti rahvas tundis oma jõudu, sai suhu vabaduse maigu, mida ei suutnud olematuks teha revolutsiooni lüüasaamisele järgnenud tagurluse pealetung. Mingil määral siiski paranes töörahva olukord, tööstustööliste tööpäev lühenes 10 tunnile, emakeel sai koolides rohkem õigusi.
26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34. Saksa pealetung, Venemaal oli revolutsioon, kodusõda ja sisesegadused 35. Millised olid sinu avastes 3 tähtsamat sammu iseseisvumisele? Selgita 36. Taheti tulevikki kindlustada- 37. Sooviti iseseisvust saadalahti orjatööst ja võõraste vägivallast 38. 39. Miks langes enamlaste populaarsus peale nende võimuhaaramist? 40. Enamlaste poliitika, mille lahutamatuks koostisosaks oli poliitiliste vastaste represseerimine, tekitas rahva seas järjest
Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud
vaenlasteks Genotsiid Rahutused said alguse, kui tulistati alla Rwanda ja Burundi presidendid koos valitsusliikmetega 100 päeva jooksul kaotas elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku Tapeti 75% tutsidest Relvastatud hutud ründasid tutsidest tsiviilisikuid – tapeti mehi, naisi ja lapsi, põhjendusega hävitada kurjus juba juurestaadiumis Genotsiidi lõpetas jõudu kogunud RPF-i (Rwandan Patriotic Front) pealetung Tänapäevane meediakajastus Kuu alguses möödus genotsiidist 20 aastat Lääneriikide poolsed avalikud vabandused Kasutatud kirjandus http://sellinemaailm.wordpress.com/2011/02/21/rwanda-genotsiid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid http://www.postimees.ee/2750054/rwanda-genotsiid-pildis http://w3.ee/openarticle.php?id=1858778&lang=est http://www.vm.ee/?q=node/12859 Täname kuulamast!
EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11.1918 Vabadussõja algus (venemaa loobus Bresti rahust) - mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid
Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
