Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast
- Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja - Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel - Serbia purustatakse - Gallipoli kampaania - Gorlice operatsioon - Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu 1916 - Veebruarist detsembrini Verduni lahing - Saksamaa rünnak olulisele kindlusele - Saksamaa ei saavuta edu - Ca 1 000 000 hukkunut - Juulist novembrini Somme'i lahing - Tankide kasutuselevõtt - Ca 1 300 000 hukkunut 1917 - Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist - Verised lahingud - Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit - Aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja 1918 - Sakslaste pealetung Somme'i all peaaegu Pariisini
September- okt. Sakslased tungivad Stalingradi Oktoober- nov. Briti väeosad (,,Montgomery kõrberotid'') alustavad Al-`Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia väeosadele (Erwin Rommel). Marokos ja Alzeerias algab USA ja Briti dessant. 1943 2.veebruar Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. 13.mai Saksa-Itaalia väed kapituleeruvad Põhja-Aafrikas. 9.juuli Liitlasväed maabuvad Sitsiilias 12.juuli Vene pealetung idarindel 25.juuli Benito Mussolini tagandatakse ja vangistatakse. 3.september Itaalia kapituleerub. 1944 6.juuni USA, Suurbritannia ja Kanada väeosad (ülemjuhataja Dwight Eisenhower) maabuvad Normandias. 25.august Pariisi vabastamine 19.september Soome ja NSV Liidu vaherahu. 20.oktoober Vene väeosad ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastavad Belgradi. 23.-26.oktoober Jaapani laevastik saab Leyte merelahingus lüüa. 25
kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared. Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus suutis siiski olukorda kontrolliall hoida. 1939.a.- tungis NL kallale Soomele- algas talvesõda. Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a. Eestis. 14.01 algas punaarmee suur pealetung, mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus: 1. Aitas kontrollida Läänemerd 2. Aitas hoida sõjas Soomet. Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks. Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti
tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919.a esimese nädala lahingutes anti enamlastele tugev vastulöök, 7. jaanuaril algas Rahvusväe pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koonduma Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud. Peamised lahingud toimusid Petseri- Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel, olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Johan Laidoner Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia sõjategevus Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. a mais, mil esimese löögi andis Vene valgetele Põhjakorpus.
Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega
· Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures
Uusaegkond Kvaternaar Korduvad jäätumised Õistaimede Inimühiskonna e. 2 põhjapoolkeral valitsemine kujunemine kainosoikum Neogeen Merede taandumine, Inimlaste ilmumine 25 mäetike teke, kliima jahenemine Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede levimine Pärisimetajate, 65 merede pealetung. ja mitmekesistumine lindude, luukalade Kliima suhteliselt ja putukate pehme levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mestike teke Õistaimede Esmased e. 136 ilmumine ja kiire emakooksed
ülekaaluka võidu esseerid. 6.01 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti Rahu: 1917 nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Läbirääkimised venisid ja lõpuks kaotas Saksa kannatuse ning alustasid 17.02.1918 sõjategevust (hõivati Baltiriigid ja suur osa Ukrainast). Paanikas enamlased nõustusid nüüd kõigi Saksa tingimustega ja 3.03 sõlmiti Bresti rahu. 13 1918 sõjasündmused: a Saksa pealetung Läänes- 21.03.1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele edukas. Juuli keskpaigaks jõuti 60km kaugusele Pariisist. Edul oli kõrge hind, ligi viiendik saksa vägedest oli lüüa saanud ja Saksa sõjaväge laastasid nakkushaigused. Saksa takerdumist kas ära inglased koos ameeriklaste abiga ja koos suudeti Saksa pealetung tagasi lüüa. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine- 8.08.1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Aminsi juures ränga
dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21. aug algab Stalingradi lahing pealetungile ning 16. veebr Saksamaad puruks merelahingus 19. nov Nõukogude väed alustavad paiskavad Rommelie Jaapanlaste pommitama jaapanlased Stalingradis põhjas ja lõunas üksused tagasi, surudes dessant maabub
I MS lõpp. Ptk 9 USA astumine Maailmasõtta Sõja algusest peale oli USA toetanud Antanti laenudega ja armee varustusega. Ühendriikides levisid saksavastased meeleolud. Eriti allveesõda ja Lusitania. 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Nüüd mõistis Saksamaa, et ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist ja vaenlased tuleb purustada enne, kui uus liitlane jõudu kogub. Saksa pealetung läänes 8. jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn
Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri
alustada pealetungi saksa vägede I kaotus, sest: o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised o Vene aladel muda, pakane o Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased o Toodi abiväed Kaug-Idast *USA SÕTTA ASTUMINE 7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944 Jaanuaris Punaarmee pealetung Leningradi all blokaadi lõpp vägesid juhtis marssal Zukov Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel Juunis uus pealetung Soome, Valgevene&Baltikumide aladel Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri
Saksamaa andis põhilöögi läänerindel. Eesmärk oli purustada Saksamaa ühe suure pealetungiga. Idas oli kavas pidada kaitsesõda, kasutades eelkõige austria- Ungari vägesid ning enda sõdureid võimalikult vähe. Läbinud Belgia, lähenesid prantslased juba Priisile. Prantsuse vägede ülemjuhataja palus venelastel tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest idarindele saadaksid. Venemaa plaan oli tungida peale Galiitsias, Poolas ja Kuramaal. Venemaa pealetung nõrgestas sakslaste survet Prantsusmaal. Prantslastel tekkis võimalus anda tagasilöök Marne'i lahingus (5.-9. sept), peatades sakslaste pealetungi ning sundides neid taganema Aisne'i jõeni. Läänerinne stabiliseerus. Ka idarinne stabiliseerus 1915 Läänerindel ei suutnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Kaitsevahendid olid tugevamad kui rünnakuvahendid. Kõik pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega, kuid edu ei toonud. 22
Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki). Kõrvale jäi Itaalia. J vallutas Si alad Vaiksel ookeanil. Sõdivate poolte plaanid: s sõjaplaan. Shlieffeni plaan: P kiire purustamine ja siis Vle kallaletung. umbes 4 kuud pidi kestma. P sõjaplaan. Plaan 17: vältida Prant-Preisi sõjas kogetud katastroofi, P-S piirile rajati kindlustuste süsteem(Belgia piirile seda ei tehtus, ja S tuli sealt). Lotringi ja Elsassi hõivamine ning pealetung Sile. I sõjaplaan. puudus, aga oldi valmis P toetama. V sõjaplaan. oli suht nõrgalt ette valmistatud, ründas Ida Preisimaad. AU sõjaplaan: oli koostatud võitlema kahel rindel Serbia ja Venemaa. KONFLIKTID: 1905-1906 I Marocco kriis(hakati ellu viima Antandi salajast poolt, P üritas omastada Ma)1906 pandi paika Ma iseseisvus, ühes Hisp. väikelinnas aga Ma üritas ikka Ple meelejärele olla, niiet S ei võitnud midagi. 1911 II Marocco kriis tõusis ülestõus, Prants asus maha suruma, S
harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon(need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu). II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Teine etapp: murrangulised lahingud: 1) Lahing Vaiksel ookeanil (Midway lahing) algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine. 2) Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine) Saksa- Itaalia vägede pealetung Suessi kanalile pandi seisma ja algas vastupealetung. Algas Saksa vägede taandumine, lõpliku väljumiseni läks veel tükk aega. 27.jaanuar 2010 Nov 1942
Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi. 1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi. · 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette. Eesti pääses Punasest terrorist ja lootis et neid päästetakse sakslaste poolt. · Wehrmachti (3 väeüksust : Nord, Mitte, Süd) ülesanne rünnata Nõukogude Liitu 3-st suunast (Leningrad-Leedu-Läti-Eesti; Moskva; Kiiev). Nord edukas (Leningradis ränk periood Leningradi blokaad). Mitte edukas · 06.12
13. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? · Sakslased oli vihased eelmise maailmasõja tagajärgede pärast (Versailles jne) · MRP sõlmimine · Sakslaste julm teiste riikide okupeerimine · Riigid ei suutnud eriarvamusi diplomaatiliselt lahendada, sõda oli vältimatu. Samas ka diktaatorite suured unelmad. 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1939. a. 1. september Saksamaa pealetung Poolale 1939. a. 17. september Poolale tungib kallale NSV Liit 1939. a. 28. september Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla 1940. a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16
·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud ·NSV Liidu plaan oli justkui Barbarossa plaani peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele Jaapani pealetung Pearl Harboris ·Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris 07.12.1941 ·Ameeriklased kandsid suuri kaotusi ja japsid saavutasid Vaiksel Ookeanil ülekaalu ·Sõja algus kujunes Jaapani jaoks edukaks, kes hävitasid poole aastaga lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ·Sellega tõmmati USA sõtta Saksamaa pealetung idarindel 1942 a. Stalingradi lahing ·Stalingradi lahing : kõige otsustavam lahing II MS-s
sõlme. Pärast Tapa vallutamist pööras kapten K. Parts soomusrongid Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik väeosad Tapa ja Tartu vahel. Soomusrongidega ühinesid teel leitnant Julius Kuperjanov oma partisanidega. Ühiselt vabastati Tartu 14. jaanuaril 1919. 1919. aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kõrvalehoidmine ja väejooks lakkasid. Pärast Tartu vabastamist jätkus Eesti vägede pealetung nii ida kui lõuna suunas. Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale
Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja, sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole aga jälgi, sest järgnev jää pealetung
liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte. · Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn Poola vägede pealetung · Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja · Rootsi väed jäävad Koknese all lõksu ja annavad alla · Poolakad korraldavad veresauna
Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimaatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Eesti soomusrongid teele, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil sakslased alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Rünnaks jätkus ida suunas, aga rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja poole,
puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema.
Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919. a peatama pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000. 1919. a märtsist maini püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid
tungida. Franco palus abi Saksamaalt ja Itaalialt, et need toimetaksid väed lennukitega Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse, valitsus põgenes. Linna pommitati nii maast kui õhust aga vabariiklaste kaitseliin pidas vastu. Madriid jäi piiramisrõngasse kuni sõja lõpuni. (s8) Märtsi alguses 1937. võitlesid vabariiklaste väed edukalt Franco vastu ja pealetung Madriidi lähedal jäi toppama. Itaallased otsustasid appi tulla ja rünnata Guadaljara linna, mis asus Madriidist 85 km kirdes. Linna äravõtmine oleks andnud hea positsiooni Madriidi ründamiseks
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Ra...
Sks asumaade kaotamine, ei olnud ressursse ja ülekaal Sks vastaste käes. Läänerindel püsib positsioonisõda, mürkgaaside kasutusele võtt. 22. aprill Ypres'i lahing Sks väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda. Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung A-U'le, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne. Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub 1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26. okt Somme'i lahing Pr ja Ing väed üritavad Sks piire läbida kasutati esimest korda tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle
märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa 2)Hollandi-Belgia territoriumilt mindi läbi Schlieffeni plaaniga, et eksitada Prantsusmaad ja Suurbritanniat. 3)Läbi Belgia,kust tuli ka põhilöök. Läbi Ardennide (Kahe liini vaheline ala)-> läänerinne varises kokku. -Dunkerque'ist ekaueeriti prantslaste ja inglaste sõjaväelasi Inglismaale. See oli Hitleri žest Inglismaale, mis oli alus edasisteks läbirääkimisteks
Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. 10. Mille poolest on sõjaajaloos erakordne Somme´i lahing? - Kasutati esmakordselt tanke. 11. Milline oli Venemaa eesmärk idarindel? Tähtsamad sündmused idarindel 1914 1917? - *Venemaa eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva armee purustamine. Vene väed
märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin).Pealetung läks läbi Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa 2)Hollandi-Belgia territoriumilt mindi läbi Schlieffeni plaaniga, et eksitada Prantsusmaad ja Suurbritanniat. 3)Läbi Belgia,kust tuli ka põhilöök. Läbi Ardennide (Kahe liini vaheline ala)-> läänerinne varises kokku. -Dunkerque'ist ekaueeriti prantslaste ja inglaste sõjaväelasi Inglismaale. See oli Hitleri zest Inglismaale, mis oli alus edasisteks läbirääkimisteks.
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures
Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis Tallinnast 30 KM kaugusele. Soomest tulid relvad, laskemoon ja vabatahtlikud. Aitas Suurbritannia 1919 Narvas lahingud 1920 Tartu rahuleping 1933. aastast töötas ta Tallinnas Raudtee Peatehase raamatupidajana. 1944 põgenes Saksamaale 1957 sai loa, et USA'sse elama asuda Tegutses raamatupidajana Suri 1989
Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping. 1982 - Iisrael tõi välja väed Siinaist. Tänapäeva Iisrael
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest
sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Jriki poole teele Eesti soomusrongid eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Amata jõe silla lähedal ründasid Landeswehri väeüksused soomusronge. Sellega oli sõjategevus faktiliselt alanud. 6. juunil vallutas Landeswehr üsna vähese vaevaga Cesise, mida olid seni kaitsnud lahingukogemusteta polgud. Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil Rauddiviisi osad alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui Rauddiviisi üksused ründasid eestlaseid. Sakslaste rünnak peatati ja eestlaste vasturünnakuga löödi nende väed tagasi. Sakslaste üldpealetung algas 21. juuni varahommikul. Suurtükitule toetusel ründas Landeswehr Eesti ja Läti vägesid. Hoolimata ägedast suurtüki ja
Serbiale sõja). 03.08-Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 4.08 Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse. 2.Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918. Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07
Leping on 10 aastaks. 12. II maailmasõja põhjused. Versaille’i rahuleping. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike vaos hoida. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust. MRP pakti sõlmimine. Sakslaste eluruumi suurendamine. NSVL soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. 13. II maailmasõja sündmused 1939-1940: Poola vallutamine, Talvesõda, Baltimaade okupeerimine, Saksamaa pealetung 1940. Poola vallutamine: 1.sept 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat (lennuväli, jalavägi) 17 sept tuli ka sama taktikaga NSVL ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud. Talvesõda: 1939a. suruti peale baadide lepinguid, mille kohaselt Eesti, Läti, Leedu territootiumile nõukogude väed lubati. Soome keeldus ja pidi iseseisvust kaitsma Talvesõjas.
Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi komissariaat: v 5.12.1941 moodustati Eesti kindral komissariaat Punaarmee pealetung Ø 1944. aasta alguses pommitas Punaarmee Eesti linnasid Ø Saksa väed evakueerusid Sõrve poolsaare kaudu Ø Viimased väed lahkusid Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944 Kasutatud infoallikad Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" 9.klass, I osa, lk 124 http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/19391945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C / http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/images/occupymap.jpg http:// et.metapedia
440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine, maismaa kerkimine algelised kahepaiksed, luukalad Karbon Merede pealetung, soe ja Sõnajalgtaimede Kahepaikste kõrgaeg, I algelised 350mln niiske kliima mitmekesistumine, roomajad kõrgaeg, nende metsad Perm 292mln Ühtne suur hiigelmanner, Suri 70% liikidest, Roomajate mitmekesistumine,
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ b/bf/Venice_Lagoon_December_9_2001.jpg/800px-Venice_L agoon_December_9_2001.jpg http://www.european-waterways.eu/we_im ages/info/italien/Karten/laguna_venta_ juni2010.jpg Kujunemine ● 6000-7000 aastat tagasi ● Jäärajale järgnenud mere pealetung ujutas üle Aadria mere ülemise osa rannaäärse tasandiku ● Tänapäevane väljanägemine on tekkinud inimeste sekkumisest Laguuni tuntuimad saared: ● Veneetsia (5,17 km²) ● Sant'Erasmo (3,26 km²) ● Murano (1,17 km²) ● Chioggia (0,67 km²) ● Giudecca (0,59 km²) ● Mazzorbo (0,52 km²) Veneetsia Arsenal ● Oluline sadam Veneetsia laguunis ● Kalakasvandus Laguuni kirjeldus ● Ulatub Sile jõest kuni Brenta jõeni. ● Pindalaks on 550 km².
vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914
● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr. 1943 S talingradi lahing - sakslased sunniti taganema ● 1942. a – Briti ja USA väed asuvad vastupealetungile Aafrikas E l-Alameini all - maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud ● Sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult Murrangu põhjused:
RÄSTIK Rästikute peamine toit: suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi 1. hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod rästikud jahivad videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel kui jahiretk on olnud edukas, siis ei lahku nad varjepaigast 2-3 päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on ...
november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad Kokkusaamine Vabaduse väljakul 17.juunil 1940, millel nõuti Eesti astumist NSV Liitu 28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19.aprill 1940 ● Weserübung ● Saksamaa vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi Oslo langemine 19.aprill 1940 10.mai 1940 ● Saksamaa pealetung Prantsusmaale Prantsuse perekonnad põgenemas Saksa sõdurite eest 10. mail 1940 26.mai 1940 ● Briti sõdurite evakueerimine Operatsioon “Dynamo” briti sõdurite evakueerimine 26.mai 1940 22.juuni 1940 ● Sõlmiti Saksa-Prantsuse rahu ● Compiegne’i metsas Rahu sõlmimine 22.juuni 1940 28.oktoober 1940 ● Itaalia ründas Kreekat
· Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5.NOV taasalustati läbiääkimisi Tartus nõukogude venemaaaga TÄHTSAMAD LAHINGUD JA OLUKORD RINDEL: 28.nov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
