valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Saksa rinnet ei suudetud läbi murda. Verdun'i lahing Saksa väejuht vältis sõja venimist ja tahtis vaenlase kiireti hävitada. Sakslased valisid objekti, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918
42. Miks ründas Saksamaa NSVLi? Saksamaa soovis saada eluruumi,toorainet/Ennetada NSVLi rünnakut. 43. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda? NSVL tõi oma väed,varustuse piiri äärde/Väljaprinditud plakatid. 44. Mis toimus 1941. a. 7. detsembril? Pearl Harbor,Jaapan ründab ootamatult USA. 45. Mis oli Jaapani eesmärk Vaikse ookeani piirkonnas? Luua Jaapanist sõltuv ala,koloonia. 46. Miks oli Midway lahing murranguline? Algas Ameeriklaste pealetung,Jaapanlaste taganemine.Hävitati Jaapani laevastik. 47. Mis oli 1941. a. augustis sõlmitud Atlandi harta? USA ja UK leping,milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. 48. Kas sellest peeti sõja lõppedes ka kinni? Too näiteid! Ei peetud, nt ei taastatud Baltimaade iseseisvust ning piire muudeti. 49. Millal ja kuidas sai alguse ÜRO eelkäija Ühinenud Rahvad? 1942 Washingtonis,kui kolmikpaktiga sõddivad riigid kirjutasid alla deklaratsioonile 50
Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse. Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad
40cm kuni 2m sügavusel. Temperatuur ei tohi talvituskohtades langeda alla 2-4 kraadi. Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti
Uderna lähedal lõhutud raudtee ees pidi seisma jääma ja seetõttu olid nad heaks märklauaks punalätlastele. Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel
Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita
Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli seega nurjunud. III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. Saarlased võtsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. 1221 üritati Tallinnat vallutada, kuid see ebaõnnestus. 1222 kasutati kiviheitemasinaid. Algas eestlaste üldine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. 1223 tungiti Viljandi linnusesse sakslastele kallale, saavutati võit. Peagi olid ka Tartu ja Otepää vabad. Vaenlaste vastu astuti välja üle kogu maa. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus oma valdusesse saada kogu maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe. Sakslased alustasid taas retki Lõuna-Eestisse, teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased. 1223 jõudis
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatu...
läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja ning ulatub lõunas Mehhiko piiri äärde. Vesterni üks põhiteemasid on tsivilisatsiooni pealetung kõnnumaale looduse, lindpriide ja ,,metslaste" (ehk ,,punanahkade") alistamine. Vesterni ikooniliste elementide hulka kuuluvad kõigest eemal asuvad kindlustused ja tohutu suured rantsod ning väikelinnade kõrtsid, vangikongid ja peatänavad neis paigus leiab aset möödapääsmatu kahevõitlus hea ja kurja vahel. Samas on paljudes vesternites psühholoogilist keerukust, mis ulatub lihtlabasest hea ja kurja vahelisest heitlusest kaugemale, võttes vaat et kreeka tragöödia ulatuse.
Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata.
seadused, mis olid varustatud kommentaaridega. Seadusekogu võttis kokku kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased. Erinevalt LääneRoomast, mis lagunes germaanlaste löökidest, õnnestus Bütsantsil pealetung peatada. Bütsants riigina küll säilis, kuid suure osa tema territooriumist lõuna pool Doonaud asutasid slaavlased. Samal ajal, kui Bütsants tõrjus slaavlasi, tungis sinna KeskEuroopa uus hõimuliit langobardid. Nemad suutsid vallutada suure osa Bütsantsist. Ida poolt ründasid Bütsantsi ohtlikud vallutajad araablased. Araablased olid enda võimu alla saanud mitmed riigid, nagu näiteks Süüria ja Egiptus. Hoolimata mitmetest rünnetest tõrjus Bütsantsia araablased tagasi
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu. Käsper, seevastu, oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Talle oli tähtis Eesti iseseisvus ja sõltumatus teistest riikidest. Ta ei kahelnud kordagi minna sõtta enamlaste ...
eraldatud ja Poolale antud saksa alade, tagasinõudmisega. Hitleri tervislik seisund halvenes sõja jooksul märgatavalt. Ta olevat kannatanud ka parkinsoni tõve all. 19. märtsil 1945 andis ta käsu Saksa Riigi infrastruktuuri hävitamiseks, kuid sõjandusminister Albert Speer ei täitnud seda käsku. 22. aprillil 1945 sai Hitler närvivapustuse, kui ta teada sai, et tema kästud armeegrupi Steineri pealetung ei leidnud aset. SS-Obergruppenführer Steiner keeldus seda käsku täitmast, kuna nõutud ülesanne oli tema kohaselt täitmatu ja puhas enesetapp. Selle peale sõas Hitler, et kõik on läbi ja teda on reedetud. Bormanni, Keiteli ja Göringi soovitustest olenemata otsustas Hitler Berliini jääda. Ta andis oma peaadjutandile SS-Obergruppenführer Julius Schaubile käsu enda isiklike dokumentide hävitamiseks Uues Riigikantseleis ja kantselei punkris ning
Selle sihiks oli iisraeli merrepühkimise ja selle asemele palestiina riigi loomise. 10. Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda-1976.a . Kuna süüria, egiptus ja jordaania tegid avalikult ettevalmistusi sõjaks iisraeli vastu ja juudid olid sellele vastu. Tulemus: Iisrael okupeeris siinai poolsaare, jordani jõe läänekalda, gaza sektori ja golaani kõrgendikud. Jom kippuri sõda-1973.a. Egiptuse ja süüria ootamatu pealetung iisraelile.sõjategevus peatati kuna ÜRO nõudis vaherahu. Tulemus: see oleks lääneriikide ja araabia suhted katkestanud, sest naftamaad kehtestasid naftaembargo ning tõstsid nafta hinda. Lääneriike tabas energiakriis. Camp Davidi rahu-1979.a. egiptus sai tagasi siinai ps ja teised riigid suhtusid sellesse pahameelega. Islamirevolutsioon Iraanis-1979.a. .. 1960.a anti naistele meestega võrdsed
alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. 1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Kuski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. · Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilia. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu.1943sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fasistliku
NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. 4.Rahvusvahelised suhted Atlandi harta- 14.aug 1941, Atlandi ookean; osalesid USA ja Suurbritannia; tähtsamad otsused: allakirjutanud riigid ei taotle uusi territooriume, rahvastel on õigus valida oma riigi valitsemise vorm, majanduslik koostöö ja vabakaubandus Teheran- 28.nov- 1
aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda eseloni vägedega kelle olemasolust saks luurel aimugi ei olnud. Omad raskused tekkitas ka karm talv. Sellises olukorras sõdimiseks puudus saksa armeel vastav varustus ja tehnilised vahendid. · Sks ei suutnud Leningradi murda => blokaadirõngas sept 1941 jaan 1944 => ohvriterohkeim (nälg) u 640 000 in Moskva lahing; Kurski kaare lahing 1941 => Sks peatamine: · Juulis 1943 algas sakslaste pealetung Kurski kaarel, eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Kurski kaare lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes. 6. XI jäeti maha Kiiev ning Punaarmee jõudis peagi välja NSV Liidu sõjaeelsetele piiridele.
katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema. feodaaltsivilisatsioon hakkab edasi tungima. Ristisõjad. Need on suunatud jumala haua vabastamiseks. Ristisõdadeks on kuulutatud ka sõjad viimastele paganarahvastele Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae väärtustama ülikooli haridust
Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni ning sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid
pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. (PrantsuseSaksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud Pr.maa pidi hõivama Lotringi ja Elsassi piirkonna(seda loeti Pr.maa ajalooliseks osaks) Seejärel sissetung Saksamaale Hoogne pealetung! kogu plaani kandev idee!) Venemaa: · loodeti Saksamaad lüüa IdaPreisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. · loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Marjanne Priidik 12.c klass
Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Suuremate kaubanduskeskuste arengust aastatel 1998 - 2005 annab ülevaate tabel (vt Lisa 1.) Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma, Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga. Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver, Comarket, OG Elektra jt.). (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor, kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007.aasta esimesel poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna
Enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Sõja käiku mõjutas ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni ning sakslaste
punastel Valgast sõjasaaki ära vedamast. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. Paju mõis aastal 1919 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2053 / 21.03.2012 / 21:04 Tartu partisanide pealetung Paju mõisale 31. jaanuar 1919, kell 12:40 Eestlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell paarkümmend minutit enne kella ühte, pärastlõunal, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule lätlaste positsioonide pihta. Paju lähedal viibis kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda
................................................................ 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .............................................................................................. 6 4.2 Lahingupatrullid ..................................................................................................... 7 4.3 Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9 4.4 Muutuv sõda .......................................................................................................... 9 4.5 Vietnamiseerimine ................................................................................................ 9 4.6 Sisenemine Kambodzasse .................................................................................... 10 4
Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2
Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli von Bocki ülesanne kohe pärast teise suure piiramisrõnga kokkutõmbamist Smolenski piikonnas. Seal langes vangi 310 000 nõukogude sõdurit. Armeerühm Süd Gerd von Rundstedti juhtimisel suundus Ukraina keskuse Kiievi poole, mida Stalin kohustas kaitsma viimse veretilgani. Nordi pealetung pidurdus, kui jõuti läbi Balti riikide Nõukogude Liidu pinnale. Selle põhjuseks peetakse vägede kurnatust ning rasket maastikku, mida tuli läbida, et jõuda Venemaa pinnale. Leningrad piirati ümber alles septembri alguseks. Kohe pärast Leningradi piiramist muutus Hitler uuesti meelt ning seadis Moskva peamiseks sihtmärgiks. Sellega kaasnes ka soomusrelvastuse tagastamine Mittele. Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944
Stalini käsu järgi toimus lahing Soome ja Punaarmee vahel, mille nimeks sai Talvesõda. 1941. a. suve alguses toimus dramaatiline võiduajamine: kumb suudab enne paigutada oma sõjaväe pealetungipositsioonile ning rünnata esimesena. Stalin oli alustanud varem, Hitleril oli aga käsutada täpne, kiire ja distsiplineeritud Saksa sõjamasin. Hitler võitis Stalinit arvata nädala-kahega. Kuna Punaarmee polnud valmistunud kaitseks, vaid rünnakuks, tabas sakslaste jõuline pealetung 21. juuli varahommikul neid täiesti ootamatult ning ettevalmistamatult. Stalin sattus paanikasse ega toibunud sellest enne kui 1943. a. lõpul. 1940.aasta. Toimusid uued rünnakud, kuid toimus ka vaherahu 12. märts. Soome ja NSV Liite sõlmivad rahu ning Soome loovutab Karjala kannase NSV Liidule. 9.aprill. Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Taani tunnistab ennast tingimusteta võidetuks. 10.juuni. Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja.
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts.
· samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa tahtis pühenduda Läänerindele, nii et rahusaavutamine oli mõlema riigi huvides. Siiski olid Saksamaa pakutud rahutingimused liiga rasked, Venemaa ei nõustunud nendega ja seetõttu läbirääkimised katkesid. Seoses läbirääkimiste nurjumisega algas 18. veebruaril 1918 saksa vägede pealetung Idarindel. Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud jälgisid sündmusi tähelepanelikult. Otsus Eesti iseseisvus välja kuulutada tehti juba jaanuaris, oodati vaid sobivat hetke. Ka iseseisvusmanifesti tekst oli eelnevalt valmis. Sakslased tungisid Eestis peale lääne- (saartelt) ja lõunasuunast (Lätist). Vene sõjavägi lakkas olemast, bolsevike Punaarmee oli liiga nõrk. Seega suuri lahinguid polnudki.
Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse. Uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925) sisaldavad kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud novelle. Autori ideaaliks oli arendada oma novellitehnika müüdilähedaseks, kuid 1920. aastate keskel jättis selle suuna varju realistliku proosa hoogne pealetung, millega Fr. Tuglas esialgu kaasa ei läinud. Selleni jõuab autor alles 1930. aastate lõpus lapsepõlveromaaniga "Väike Illimar" (I--II, 1937). Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ja stiili vahekordade hindamine.
linna punkreid, kaevikuid, okastraattõkkeid ja tankitõrjekraave. Kõigest sellest aga ei piisanud ning 28. augustil marssisidki Tallinnasse sisse Salsa väed. Eestlased aga unustasid kogu eelneva viha sakslaste vastu ning tervitasid neid kui vabastajaid. Nad olid veendunud, et Saksa vägi ajab Punaarmee välja ning et Eesti saab omariikluse taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris. Saksa sõjavägi polnud ainus, kes 1941. aasta suvel Punaarmee vastu võitles. Nende vastu võitlesid ka metsavennad. Metsavennad olid represioonide eest metsa varjunud mehed, kes haarasid sõja puhkedes relvad ning asusid võitlusse, et maksta kätte okupatsioonivõimusele ning aidata kaasa omariikluse taastamisele. Relvastatud
Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung. Lahing Kanavere küla lähedal eestlased põgenesid soo peale ja lühikese ajaga langes neist 3000. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva piiramise järel alistuti ja neil jubati linnusest vabalt lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks. 1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks.
Tuumarelvakatsetuse keelustamine lepingu sõlmimine Kennedy tapmine Lyndon B. Johnsoni presidendiks saamine Johnsoni võitlus vaesuse vastu Kodanikuõiguste seadus Tokingi lahe resolutsioon USA pommirünnakud sihtmärkide pihta Põhja-Vietnamis Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine Sõjavastaste protestide haripunkt Richard M. Nixoni valimine USA presidendiks Ameeriklaste maabumine kuul Stonewalli baari intsident USA vägede sissetung Kambodzasse Põhiseaduse 26. paranduse vastuvõtmine (vanusetsensuse alandamine) Sissemurdmine Watergate'i hotelli Washingtonis Vaherahu Vietnamis Kütusekriis Nixoni presidendiametisttagasiastumine Gerald R. Fordi saamine USA presidendiks Jimmy Carteri valmine USA presideniks
Lageraie ja ülekarjatamine aga hävitavad kuldkinga. Samuti on kahjulik kuldkingale hooldus-ja valikraie, kui seda tehakse talvel külmunud maaga. Oksi ei või sellises paigas põletada, sest kui lõkkease satub kuldkinga puhmiku kohale, saab risoom, mis asub maapinna lähedal, suure tõenäosusega hukka. Mõõdukas raie võib muidugi kuldkingale valgustingimuste parandamise tõttu isegi kasulik olla, kuid ka siin esinem probleeme.Nimelt probleemiks on raiejärgne põõsarinde pealetung, mis võib kuldkinga ``lämmatada``. Seepärast tuleks hilissügisel või talvel regulaarselt teha võsalõikust (aprillis võivad juba maapinnani sirutunud pungad viga saada). Põõsaste liitus ei tohiks ületada 0,3. Kui kuldking kasvab puisniidul, on vaja seda suve teasel poolel niita. Tegelikult võib kuldking kehvades tingimustes rida aastaid vastu panna ka ilma õisi näitamata ja hea hoolduse korral taasõilmitseda.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt ...
lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad
(tänapäeva Hispaania) oma riigi. See riik ulatus ka tänapäeva Lõuna-Prantsusmaale. 451. aastal astusid läänegoodid koos Rooma vägedega ühiselt vastu hunnidele. Hunnid olid kuningas Attila juhtimisel ületanud juba Reini jõe ja jõudnud Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa). Otsustav lahing ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid toimuski 451. aastal Katalaunia väljadel. Otsustavat võitjate sel lahingul ei olnud, kuid hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711. Siis vallutasid purustasid selle riigi Aafrikast Pürenee poolsaarele tunginud islamiusulised. Pürenee poolsaar ja islamisusuliste valdusesse kuni aastani 1492, st kuni rekonkista lõpuni. Vandaalide riik. Vandaalid ületasid 5. sajandi alguses Reini jõe ja suundusid Pürenee poolsaare kaudu Põhja-Aafrikasse
Saksamaa- Saksamaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu, selle vallutamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa-eesmärk oli vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastoofi. Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. See nägi ette Elsass ja Lotringi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani eesmärgiks oli hoogne pealetung. Inglismaa-Valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Saadeti 70 000 meest. Iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa-Suur armee, aga vilets varustus. Sõjaplaan võimaldas valida kahe suuna, Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa soovil ründas Ida-Preisimaad. Austria-Ungari-tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem osa Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 5)Eluolu suure sõja ajal
välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks
"Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Figarod ja tema sõpru saadab energiline, kiireloomuline ning "ründav", krahvi ja tema lähikondlaseid aga õrn ning rauge muusika. Samal määral kui ooperi tekstid, kõlab ka muusikas tollesama "kolmanda seisuse" pealetung, kes juba mõne aasta pärast astus otsustavalt ning võidukalt välja aristokraatia vastu. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. Kuid seegi kord naeratas saatus Mozartile - ta sai külastada linna kulul Prahat. "Figaro pulmal" oli seal ebatavaline edu. Praha võttis Mozarti vastu kui suure muusiku. Üksnes siin sai ta juba oma eluajal selle üleüldise tunnustuse osaliseks.
Nende vahekord jäi sooja sõpruse pinnale kuni helilooja surmani. 1835. aasta tõi Chopini ellu ka teise rõõmustava jällenägemise, seekord Dresdenis. See oli tema noorpõlve mängukaaslane Maria Wodzinska. Kunstniku salajases sisemuses elas lootus Wodzinskaga abiellumiseks. Aastal 1836 tegigi ta Mariale vastava ettepaneku. Kui aga aadlisoost tütarlapse kirjade toon üha jahenes, kustus Chopinis see lootussäde. 5 Kopsuhaiguse pealetung Siis astus Chopini ellu heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Ajal, mil Chopin leidis teatavat tasakaalu oma hingelises seisundis, hakkas teda üha rohkem jälitama kopsuhaigus.. 1838. aasta suve veetis ta George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele. Päikesepaistelised päevad asendusid talvisete vihmasadudega. Need tõid endaga kaasa kopsuhaigele surmavat niiskust. Chopin haigestus - ta sülgas verd
" Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: ,,Sevilla habemeajaja" ja ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan. Nagu ka Prantsusmaal, oli Inglismaal väga palju erinevaid autoreid, kes kirjutasid oma loomingut. Viimase ajajärgu iseloomulik joon olid sentimentalismi pealetung. Valgustajate uus põlvkond ei uskunud enam mõistuse kõikvõimsusse. Nende veendumus oli, et ,,tõeline on ainult tunne, südame käsk." Kuulsamad kirjanikud olid: Daniel Defoe(1661-1731) Tänu Defoe'le tuli inglise kirjanduses uus zanr, valgustusromaan, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaalfilosoofiline romaan. Tema kirjutised olid väga elava käsitlusviisiga ja temaatika oli väga avar. Defoe kõige kuulsam romaan on ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
jne). 25. juulil ületas Punaarmee Narva jõe ja marssisid järgmisel päeval Narva. Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedele, kus kahe nädala vältel toimusid ägedaimad lahingud, mis eesti pinnal peetud. Sinimägede ründamine maksis Punaarmeele Nõukogude andmetel vähemalt 12 000 langenut. Väikesed polnud ka Saksa poole kaotused, mis ulatusid mitmekümne tuhande meheni. 25.08 1944 hõivas Punaarmee Tartu. Sakslaste taandumisega algas Vene pealetung. 22.09 1944 jõudis Punaarmee Tallinna. 26. septembril langes Virtsu. 24. novembril jõuti Sõrve poolsaare tippu. Jõudis kätte suur põgemine (Eestist lahkus u. 80 000 ). Põgenesid rikkamad inimesed, kuna laevadega põgenemine maksis raha. Paljud põgenesid kaluripaatidega. Lahkumisel hukkus üle 6000 inimese. Peamised sihtkohad olid Rootsi, Soome, Sks, Austraalia, Kanda, USA Taasiseseisvumiskatsega loodeti 1918.a. veebruarisündmuste kordumisele. 18.septembril 1944.a .
Machiavellil oli selleks oma teooroia 21.peatükis Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitsejal tuleb igas ettevõtmises püüda jätta endast mulje kui suursugusest valitsejast ja väljapaistvate vaimuannetega inimesest. Samuti peetakse lugu valitsejast siis, kui ta on tõeline sõber või tõeline vaenlane. Valitseja peab hoiduma liitumast endast tugevamaga, kuna kui toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad. Innustamine on oluline, eriti linlaste puhul. Valitseja peaks sobilikel aastaaegadel köitma rahva meelt pidustuste ja vaatemängudega. Ning kui linn jaguneb maakondadeks jne, tuleb valitsejal kõiki piirkondi meeles pidada ja ka nendega suhelda. Siin pean temaga nõusolema, valitseja teod peavd olema väljapaistvad ja ta peab olema eeskujuks oma rahvale
rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. Aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. 6 . aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. 8. Jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivate riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahul. 21. Märstil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. 1918. Aasta märstsist kuni aprilli keskpaigani olid rünnaku peamist raskust kandnud Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindrel Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Kasutades saabuvaid ameerika üksusi. 18 juulik 1918 läksid liitsasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne`i lahingus sakslased tagasi. Saksa peale tung oli läbi kukkunud. 1918
26.juulil marssisid sisse venelased. Sinimägede ümber toimusid kahe nädala vältel ägedaimad lahingud. Saksa väed tegid mitmeid vasturünnakuid, Punaarmee aga saatis lahingusse üha uusi väekoondisi. Vene üksused aga lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Vene väed aga saavutasid edu Tartu all, sest sakslastel ei jätkunud enam jõudu linna kaitsmiseks. Septembris otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. Venelased suutsid maha suruda nõrga vastupanu Suurel Emajõel ning 22. sept sisenesid Nõukogude tankid Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestlased üritasid veel viimaseid vastupanusid, kuid asjatult. Kuid tänu sellele, said mitmed tuhanded eestlased põgeneda üle mere. Suure põgenemise ajal lahkus Eestist kuni 80 000 inimest. Rahval aga ei kadunud oma riigi tahe. Rahvuslaste vanem põlvkond koondus endise
kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL.
Sõjakäik 1914 aasta olulisemad sündmused 28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 1915 aasta olulisemad sündmused Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
