Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2
Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu. Osiris Amon-Ra lapselapselaps, Viljakuse jumal, surnute riigi valitseja, Isis- Osirise mees ja õde Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps, Hathor viljakusjumalanna Anubis surnute jumal Thot kuujumal, kirjatarkuse kaitsja EHNATON püüdis tõsta Amon-Ra asemele Atoni. KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid
linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit. Colosseum- amfiteater Roomas. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Abu Simbel- paikkond Egiptuse lääne kaldal, kus asub kaks 13.saj eKr kaldakaljusse raiutud templit Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Kapitoolium- Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.
materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades allmaailm , surnute riik 9. ambroosia surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - ..lõi savist inimese ja pettis ohverdamisel sellega Zeusi. Karistuseks jättis peajumal inimesed ilma tulest. Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid. Ta aheldati Kaukasusse kalju külge ja kotkas nokkis päeval ta maksa, mis öösel asemele kasvas 11. retoorika kõnekunst,sõnaseadmisanne,eneseväljendamislust. 12. aischylos esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmakirjanduses vanim kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ..
näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena).
Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon.
nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-,
Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta
Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ... Zeusi ... Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm." (Hamilton 1975: 20) Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed
Sümbol: lehm ja paabulind. ka seotud silmadega. 8. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. 18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune. 19. Iris on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate 9. Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: sõnumitooja. Ta võib olla kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Iris ühendab valitsuskepp, piksenool, kotkas ja tamm. Zeus oli vanakreeka mütoloogias jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Iris kannab vahel tiivulist keppi nagu titaanide Kronose ja Rhea poeg. Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb
Kordamine arvestuseks I õp.lk.10-65 Maailma tekkimise müüt Maailm tekkis enne jumalate ilmumist. Kõigepealt valitses Kaos, kes vastandus korrapärasust sümboliseerivale Kosmosele. Kaosest sündis Maa Gaia ja Allmaailm Tartaros. Olümpose jumalad Zeus- peajumal, jumalate ja inimeste isa, käsutas piksenooli Hera- Zeusi õde, 3 abikaasa, veisesilmne, kaitseb abielu, Rhea tütar Gaia- maajumalanna, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ema Athena- tark linnade kaitsja, sündis Zeusi peast Themis- Zeusi 2 naine, seadusejumalanna, naiste võim matriarhaadi ajal Aphrodite- armastusjumalanna, merevahust sündinud, Zeusi ja Dione tütar, Erose ema Hades- surnuteriik, allmaailma ennast tähistas
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
Tihtipeale ei loeta Olümposte jumalate hulka Hadest, allmaailma valitsejat. Olümpose jumalate hulka kuuluvad: Zeus Aphrodite Hera Hermes Poseidon Artemis Hestia Hephaistos Hades (ei loeta) Dionysos (loetakse Ares sisse tavaliselt hestia asemel) Athena Demeter Apollon Zeus Rooma mütoloogias Jupiter peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Titaanide Kronose ja Rhea poeg Pärast oma isa Kronose kukutamist, jagas maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Maailma jagamisel sai Zeus valitsemiseks taeva. Hades Rooma mütoloogias Pluuto Zeusi vend, Kronose ja Rhea poeg Allmaailmajumal Surnute valitseja Hadese naine allmaailmas on Persephone, maajumala Demetri tütar. Persephone on lubatud kord aastas maa peale, kevadel, oma emale külla.
kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat.
tavaliselt kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga). Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest – propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. Müüriga ümbritsetud Ateena akropoli rekonstruktsioon. Ateena akropoli plaan ja rekonstruktsioon, 5. saj. eKr. Vaated Ateena akropolist. Tee akropolile läks künka lääneküljelt marmorist paraadväravate – Propüleede kaudu. Sisenedes tuli läbida mitmerealised marmorsammastest portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis.
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane
Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias,Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga kõikjalt, kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oligi ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest.
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas...
Spetsiaalsed preestrid, haruspeksid, üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus. Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud. Etruskide jumalad on: · peajumal - Tin · armastusejumalanna - Turan · merejumal- Nethuns · sõjajumal - Maris · veinijumal - Fuvluns · kultusejumalanna - Voltumna Jumalatele pühendati pühapaiku ja templeid, kahjuks pole eriti neid säilinud, sest need ehitati mitte väga vastupidavast materjalist. Ka etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Nad matsid enda surnuid nii, et nad saaksid teises elus elada samamoodi, nagu nad olid elanud maa peal. Hauakambrid olid majakujulised ja kaunistatud
kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. 1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed
jäänud anda. Raamatu sündmustiku aeg on tegelikult väike, väga väike. Kogu tähtsam tegevus toimub ainult kahe- nelja päeva jooksul. Autor räägib osavalt, kuidas korraga õpetab Caldwell tundi Altoni linnakoolis, kuid samas oleks see nagu Cheironi õpetamine vanakreekas, kangelaste lapsi. Aga nende väheste päevade jooksul on Peteri ja Georgi elu täis sündmusi, mis õpetavad mõlemile elutõdesi. Raamatus on ka teisi vanakreeka mütoloogiategelasi: koolidirektor Zimmerman- peajumal Zeus; garaaziomanik Hummel- tule-ja sepakunstijumal Hephaistos; doktor Appleton- tervise-ja päikesejumal Apollon; võimlemisõpetaja Vera- armastusjumalanna Venus. Kõik need ameeriklased- jumalad mängivad nende päevade jooksul peategelaste eludes suuremat või väiksemat rolli. Kui Peter esimese päeva hommikul üles ärkab tundub talle, et ta ei satu pika aega oma koju. Millest selline tundmus? Kuid ta läheb oma arvamisega täppi.
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeu...
Referaat Mütoloogia Rannu Keskkool 8 kl. Hardi Sanin 2007 Mis on mütoloogia? Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud u...
Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg. c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi. 4. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. 1) Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal 2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg. Kõige rohkem episood „Odüsseia“ järgi. 5. Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks? Nimeta ja põhjenda oma valikut mõne lausega. Kirjapildi väljakujunemist, sest see on tänapäevani tähtis roll meie elust. Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana-Kreekast. 6
Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg
alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumalanna Poseidon- merejumal; kolmhark sümboliks Hades- allilma jumal; Zeusi vend Aphrodite- armastuse –ja viljakusejumal; Zeusi tütar Dionysos- veinijumal; Zeusi poeg Antiigi erinevate müütide põhjal tulenevad ütlused tänapäeva: „Achilleuse kand“- inimese nõrk koht „Pandora laegas“- tundmatu sisuga ja keelatud asi „Pegasus“- kunstnike kaitsja
EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaara...
Minu Jumalad Robert Kasela 10a 2009/2010 Sisukord Zeus 2-3 Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus
latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem,
joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Maison Carrée Nîmes'is Prantsusmaal 1916 eKr, Rooma Pantheon. Koristose stiili sambaid võib leida ka kunstiteostelt Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas." KRÜSELEPHANTIINITEHNIKA elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju AKROPOL selle jalamil oli polis. Kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. AKVEDUKT - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7
Orjde elu oli mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Kreeklaste suhtumine oma jumalatesse oli samuti oma ajastu kohta erandlik: neid ei tunnetatud millegi tohut kõrge, eemalseisva ja ülimuslikuna, jumalikku kohalolu tunnetati igal pool viibides ja kõigis eluvaldkondades.Nii jumalad kui inimesed on siia ilma loodud ning seega on mõlemad selle vajalikud osad. 5 Zeus oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal Kunst Arenes välja umbes aastaks 600 e.m.a. ja jagatakse järgnevateks perioodideks: 1) arhailine e.vana aeg 600 480 e.m.a. 2) klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.m.a 3) hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a. 30 m.a.j. Arhitektuur Kunstiliikidest olulisemal kohal on arhitektuur, märkimisväärsed on skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuuris tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid
ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest.
Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu. PILT- ZEUS NIMI- Zeus ehk Jupiter. MILLE JUMAL- Peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi.
Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on ,,Ilias" mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi. Jumalik sekkumine Vanakreeka mütoloogias sõltus inimene täielikult jumalate ja saatuse tahtest. Jumalatel oli võimalus sekkuda inimeste tegevusse, kuid neil polnud võimu, et muuta moirade poolt ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad. Samas ei olnud isegi peajumal Zeusil võimalus määrata, kes sõjas hukub või elama jääb, seda otsustasid saatusejumalannad. Jumalad võisid inimeste tegemistesse sekkuda, mõjutades sündmuste kulgu. Näiteks tekitas Jumalais pahameelt Achilleuse barbaarne käitumine Hektori korjusega, seetõttu saatis Zeus Thetise poja juurde. Thetis soovitas achilleusel korjuse Hektori isale välja anda. Kangelane eeposes Vanakreeka müütides ja eeposes leidub palju tegelasi, kel on ideaalseid omadusi või oskusi,
mahtus poeesia, tants ja laul. Kultuuris oli oluline roll rändlaulikutel ning nende poolt loodud müütidel ning eepostel. Muusika osas oli tuntud müüt ,,Orpheuse" müüt. Esimesed Euroopa eeposed panid aga kirja Homerose. Esimesed eeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odusseia" Kreeka kultuuriedu aitasid edaendada mitmesugused suursündmused, näiteks: Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele Kreeklaste uskumuste kohaselt olid esimesed muusikud peajumal Zeusi pojad ,,Apollon" & ,,Dionysos". Need Jumalad esindasid muusikas vastandlike suundumusi Apollon: Tõe ja Valguse jumal, mängib lüürat ning esindas muusikas harmoonilist ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit).
tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu küsima. KOKKUVÕTE Kreeka religioon ja mütoloogia oli väga kõrgelt arenenud, ning neil oli palju jumalaid. Nad ei uskunud elusse pärast surma, ning elasid hetkes. Nad ohverdasid oma jumaltele erinevaid loomi jumalatele mõeldud templites, et saabuks ilusam elu. Nende peajumal oli Zeus, kes oli pikse,- taeva- ja tormijumal, tal oli lugematul arvul lapsi nii teiste jumalatega kui ka inimestega, nad elasid Olümpuse mäe. LISA Kreeka jumalad Poseid oni tempel Kasutatud : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/kreusk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus#Zeusi_m.C3.BC.C3.BCt http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on...
· Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss · Mükeene · 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose · Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi VANAKREEKA KUNST · Arhailine aeg ( 600 e.Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.) · Klassikaline aeg( 480 e.Kr. Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. ) · Hellenistlik aeg(323 e. Kr.- 30 e. Kr
Küsimused: 1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad. 2. Miks sai põlluharimine alguse just viljaka poolkuu piirkonnas. Millised riigid seal tänapäeval asuvad? Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on ...
Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, dopingu kasutamine, korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine. Pärast edukaid esimesi kaasaegseid olümpiamänge tabas olümpialiikumist mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii 1900. aastal Pariisis kui ka 1904. aastal Saint Louises maailmanäituse "kõrvaletendused"
Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol Peajumal Zeus Palju armukesi, südamete Egiid e kilp, välk, kotkas ja tamm murdja Allilmajumal/surnute-ja Hades/Pluto Õiglane Nähtamatuks tegev kiiver. jõukusejumal Merede jumal, maa Poseidon/Neptunus Heatahtlik inimese suhtes. 3 hark väristaja Kinkis hobuse.
Rauda3 veel ei tuntud, kuid Homeros ise elas juba rauaajal. Kreeta saarel paiknev Knossose palee tänapäeval. Umbes nii võis välja näha ka Trooja. Vanakreeka jumalad sarnanesid paljuski inimestega. Nad abiellusid, neil olid lapsed, nad isegi tülitsesid ja kandsid üksteise peale pikka viha. Arvati, et jumalad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Usuti, et seal paikneb nii peajumal Zeusi inimsilmale nähtamatu palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.).
EGIPTUSE RELIGIOON TEKE JA OLEMUS · Täpne tekkelugu teadmata · Kujunes välja Vana riigi ajal · Polüteistlik religioon · Umbes 750 jumalat või rohkem · Preestrite keskne · Hariduse ja kirjakunsti kants · Muinasjutuline ja legendide rohke · Jumalad omavahel sugulus · Inimese kehaga,aga loomade-lindude peadega Tähtsamad jumalad-Amon Ra · Ra(Rah,täpsem Re) · Päiksejumal · Maailma looja ja esimene valitseja · Peajumal alates 5.dünastiast · AMON · Teeba linna kaitsja ja peajumal · Päikese-ja viljakusejumal · AMON-RA · Egiptuse peajumal alates Uuest riigist OSIRIS · Vanimaid egiptuse jumalaid · Abydose tempel · Horose ja ka Anubise isa · Viljakusejumal · Surnute valitseja MA'AT · Egiptuse maailmakorralduse kaitsja · Valitses · Tõe · Korra · Seaduste · Moraali ja paljude muude asjade üle · Tõe-,korra- ja harmooniajumal HOROS
rikkalikum.Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevärvid. 4. Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutab juba Tirynsist tuntud megaroni. 5. Mida tähendab akropol? Kirjelda Ateena Akropoli. Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega.Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Atheng, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil.Templi nimi tähendab neitsiruumi. 6. Mille poolest on erilised Erechteioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud-karüatiidid. 7. Nimeta Olümposel elanud kreeka jumalad (neid oli 12), märgi igaühe "haldusala". Zeus- peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal Poseidon- Zeusi vend, merejumal Hades- Zeusi vend, allmaailmajumal
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed
METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Athena sünd 2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid
vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia)=Titaanid Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema
Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraadid püüdsid olla üksteisest paremad-konkurentsivaim, püüdes trumbata üksteist üle luksuse ja rikkusega. Kreeklased sportisid alasti. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi. Tihti polnud mees ja naine enne abiellumist näinudki ka abielu ajal ei pruukunud nad tihti kokku puutuda. Mees oli majas peremees ja naine tema eestkostealune. Usk Jumalate elupaik oli Olümpose mäel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, äikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli õde Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma võimsa kolmhargiga torme ja maavätinaid tekitav merejumal. Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sõjajuma ja jumalate sepp. Tulejumal oli Hephaistos. Sõjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
