Lõpuks vabastas Hephaistos ta sealt tingimusel ,et ta võib jääda Olümposele . Niisiis saigi Hephaistos Olümposele elama ja abiellus Aphrotitega . Zeus oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Kreetal. Zeus oli ainuke laps keda Kronos alla ei neelanud tänu Rhea kavalusele .Rhea andis Kronosele hoopis mässitud kivitüki mille Kronos alla neelas. Nii jäigi Zeus elama.Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja ta tuli Kreekasse mere tagant ja asus elama Olümpose mäele .Aphrodite abiellus
Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks eriline jumal, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. See oli sõjajumal Janus. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda tõlgendati kui minevikku ja tulevikku vaatamist. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks.
Olümpiamängud Kehaline kasvatus Maili Jaaska 8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394
Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna.
Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6. Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka) 7. Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp (lonkur) 8
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes.Babüloni linna kõige uhkem värav kandis Ištari nime. Babüloni linn
Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning
talupojad (tasusid andamit), käsitöölised kõige madalamal asetsesid orjad (kohustuste mittetäitjad või sõjavangid), osakaal oli väike Egiptuse jumalad · Polüteism mitme jumala kummardamine · Egiptuse usumaailmas oli väga palju jumalaid, paljusid neist samastati omavahel · Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud jne · Paljud jumalad olid kohaliku tähtsusega, suuremad aga üleriigiliselt olulised Ra (Amon-Ra) · Peajumal · Kõikide jumalate isa · Vaaraosid samastati just temaga · Igal ööl sõitis üle taevakaare ja öösel läbis allilma valdused Osiris · Ra võimupärija · Allilma valitseja · Viljakuse jumal (tema tekitas Niiluse üleujutused) · Egiptuse üks armastatumaid jumalaid (paljude müütide tegelene) Isis · Osirise õde ja abikaasa, Horose ema · Armastuse ja viljakuse jumalanna Hilisemad paralleelid neitsi Maarjaga ning Kristusega
o Elu jätkub pärast surma o Muumiad o Hauakambrid ja pandi kaasa palju asju, mida võiks surmajärgseselt vaja minna JUMALAD. ATON päikesejumal ( päikeseratas). HOROS Isirise ja Osirise poeg. Taevajumal pistrikuna. OSIRIS viljakusejumal (põllumajanduse), allmaajumal. SETH kõrvetav, viljatu läänetuul, halb jumal. THOT teadusejumal, kuu ja tarkusejumal, veelinnu peaga. AMONRA peajumal, päikesejumal, pistrikuna, päikesekettaga. ISIS Osirise õdeabikaasa, lehmasarvede vahel päikeseratas. Viljakusejumal (laste, pere). APIS Ptahi (käsitööliste jumala) esindaja maal, elab maal härjana. ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr
4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal. Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja muusikajumal, Hermes jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia kodukoldejumalanna, Nike võidujumalanna. 7. iseloomusta kreeka teatrit Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron,
OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST. TA OLI TAGASIHOIDLIK , LIHTNE JA VÄHENÕUDLIK. S URELIKUD ARMASTASID TEDA KÕIKIDEST JUMALATEST KÕIGE ROHKEM. IGAL KODUSEL OHVERDAMISEL OHVERDATI HESTIALE ESIMESENA . POSEIDON LAD. NEPTUNUS: MEREJUMAL, ZEUSI VEND, VETE VALITSEJA. PEETAKSE SAGELI TALTSUTAMATUKS JUMALAKS , SEST TEMA ELEMENT ON TORMINE MERI. TA KANDIS VÕIMAST KOLMHARKI, MILLEGA TA SUUTIS TEKITADA HETKEGA OOTAMATU TORMIHOO, SEDA MÖLLAMA PANNES. ZEUS LAD. JUPITER: PEAJUMAL, TAEVA JA TUULTE VALITSEJA. ZEUSI MÜÜT: ZEUS OLI VANAKREEKA MÜTOLOOGIAS TITAANIDE KRONOSE JA RHEA POEG . KRONOS TAHTIS KÕIK OMA VASTSÜNDINUD LAPSED ALLA NEELATA. ZEUSIL ÕNNESTUS PÄÄSEDA SEELÄBI, ET TA EMA RHEA ANDIS KRONOSELE NEELAMISEKS MÄHKMETESSE PANDUD KIVI. VÄIKE ZEUS AGA SAADETI KREETA SAARELE JA KASVATATI SEAL ÜLES. KUI ZEUS VANEMAKS SAI, OTSUSTAS TA OMA ISA KUKUTADA . ZEUS VALMISTAS VÕLUJOOGI , MIS PANI TA ISA KÕIKI ALLANEELATUD LAPSI VÄLJA OKSENDAMA
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal Pildid Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Aitäh!
· Maailma rahvaste algasustusala · Läbi ajaloo saanud väga palju erinevaid mõjutusi ja sulanud kokku ühtseks kultuuriks. · Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid, deemoneid, kangelasi; eeposed ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata" · Peajumal Brahma kujutatakse kolmenäolisena, nelja käega, lootose- või poollootose istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust
taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad, kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma.
pöörama. Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamad aga õppisid koduõpetaja käe all, suursuguste peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim sammastega templite ehitamine (tavaliselt marmorist). Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon.
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind.
mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas
Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40
b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal
Egiptuse ühiskonna korraldus Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda
mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera Kõrgeim jumalanna, taeva kuninganna Abielu ja abielunaiste kaitsja
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
meditsiini ja äritegevuse embleemiks "heeroldikepp" Kepp Kahekordne spiraal 2 madu Seostatud jumalustega Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus arvude 2,3 ja 5 pühad ruutjuured õunalõikamine Krokodill Hävitav aplus Eurooplastele tundmatu Plutarchos ( 46-120) Silmakirjalikkuse allegooria Valitseja Kolmjalg Triskele (triskelion, triquetrum, triquetra) Noor pronksiaeg peajumal Odin Karja kiriku laemaalid ja sõlged Kaarik Jõuline valitsemise kujund Vaimne autoriteet Kaarikute triumfaalne sümboolika ISE sümbol Moraalne allegooria Ratta sümboolika Kaariku värv Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol Raamatust A.T.Mann "Taro" Sinisukk 97 http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=699&sid=0372a97868b072 http://www.parnu.ee/raulpage/karma/karma3.html http://haridus.opleht.ee/2003/6/4/4.shtml
publikule. Praktiliselt sama plaani järgi on rajatud tänapäevalgi kasutusel olevad laululavad ja vabaõhu näitekohad ning teatridki põhinevad taolisel paigutusel. Juba vanad-kreeklased teadsid, kuidas on kõige otstarbekam. Sport on alati olnud tähtsal kohal ja ühendanud rahvaid. Sporti tehakse nii lõbu, treeningu kui võistluse ja enese kehtestamise pärast. Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas
Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja karmim õppedistsipliin. Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja. Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad. Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli. Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist. Huvitavat peavalust · Ka Zeus, kreeklaste peajumal, kannatas kohutavate peavalude all. Koguni nii tugevate, mis nõudsid kirurgilist vahelesegamist. Legend pajatab, et kord oli valu nõnda tugev, et Zeus palus Hephaistosel oma kolju avada, et valu kaoks. Samal hetkel sündis tema peast väike, aga täiskasvanud noor naine, turvis seljas, mõõk ja kilp käes. See oli Athena, tarkuse ja aususe jumalanna. Pingepeavalu Migreen Kobarpeavalu Valu lokalisatsioon
Lohengrin Ebamaise ja maise ühend. Püha graalu jumaliku rüütelkonna kuningapoeg Lohengrin saadetakse maale Elsat (lavastati venna tapmises süüdi) kaitsma. Logengrin kehastuus rändavaks juura üliõpilaseks (ei tohi avaldada oma tegelikku isikut). Paari püevaga lahendas juhtumi. Ei raatsinud lahkuda- Elsa. Aetakse elsa uurime tõde, lohengrin avaldab ja lahkub koheselt. Tetrloogia: niebelungide sõrmus Tegelane sigfrid, vanemad peajumal Wotoni lapsed, õde ja vend. Jumalad näevad kullapalavikku. Kulda jahivad inimesed ja kõik müütilised olendid. Siegfrid peab hävitama kullaneeduse. Kartmatult, vapralt ja õilsameelselt võidab kääbused ja võtab neilt Niebelungide sõrmuse. Sõrmuse omalikul võim kogu maalima üle, kuid sõrmus muudab isikut. Siegfrid reedetakse ja tapetakse. Lõpuks hukkkuvad kõik jumalad. Naine illma varjuta Peategelane on nähtamatu jumala Keikobadi tütar, kes saab end kelleksiganes muuta. Asus
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate
Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD
Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14
lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st. Ühtesulamisel kujunes. uue riigi tõeline peajumal. Vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg) - Pistrikukujuline taevajumal Horos. (Kehastas elavat valitsejat ennast, vüis olla Ra'ga kuidagi seotud) - Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris(õpetas põlluharimist, kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.) Tema toetajaks oli tema õde ja naine Isiris, keda egiptlased noore naisena kujutasid, peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Nende vend Seth tappis Osirise ja tükeldas ta ning viskas tükid siis igasse ilmakaarde
elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenoni põhiplaan Parthenon Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum.
kuulajate innustamiseks. 15. Kuidas väljendus kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal? Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht
neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja abielu jumalanna. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon ehk Neptunus Ta oli Zeusi vend ja merejumal. Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal.
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja v...
rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus,
nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur. 11Kui vana on Hiina kustitraditsioon? Nimeta Hiina usundid. Willendorgi veenus
Piibli, olles selle teiseks osaks. Rooma õigus 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1 Panteon -tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit. Antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika.Roomas asub ja seda ei ole enam alles. 2) Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. uli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise.Roomas asub ja see on alles varemitena.
Teeba eeslinnades Karnakis ja Luksoris. Tavaline Egiptuse kindlustempel oli nelinurkne,kindlustatud, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks (selle juurde viis Niiluse juurest tee), järgnes sammasõu, seejärel pealt kinnine sammassaal, viimane ruum oli sekos, kus asus jumala kuju ning kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Selline oli näiteks Hatsepsuti tempel. Suurim oli peajumal Amon-Ra tempel Karnakis. Vaarao Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mille sissekäiku kaunistavad 4 kolossi. Pärast Assuani paisu ehitamist oleks tempel vee alla jäänud, seetõttu saeti see kaljust välja ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele tugisambad. Nende baas ja tüves olid lihtsad, kapiteelid olid rohkem kaunistatud,
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnri...
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite Venus- Zeusi tütar, armastuse- ja ilujumalanna Hermes Mercurius- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
6.orjad Õiguse põhimõtted: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. õigused põhinesid praktilisel kogemusel "tsirkust ja leiba" - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa. (kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse.
Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja- aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.
Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. NÄIDE: Zeusi tempel Ateenas, Rooma Pantheon. Krüselephantiinitehnika elevandiluust ja ülekullatud NÄIDE: Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju Akropol selle jalamil oli polis. Kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. NÄIDE: Pont du Gard Prantsusmaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
