geenius- kes edendas soojätkamist ja tagas selle perekonna püsimise. Roomlastel oli suur hulk antropomorfseid jumalaid, kelle välised tunnused olid suurel määral üle võetud kreeklastelt. Janus oli kahes vastassuunas vaatava näoga (ta vaatas nii ette kui taha, sisse kui välja, tulevikku ja minevikku) uste, piiride ja alguse jumal. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud ning suleti rahu saabudes. Rooma peajumal Jupiter (taevas, pikne, tormid) vastas kreeklaste Zeusile, koos Jupiteriga austati ka kaht jumalannat Juno (kreeklaste hea) ja Minerva (kreeklaste Athena). Arvatavasti on komme seada üks jumal kahe jumalannaga kokku etruski päritolu. Kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercurius (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos)
Seneca sõbrad Famigliari di Seneca Konsulid Consoli; koor Tribuunid Tribuni; koor Liktor Littore, keisri auvaht (=liktor) või kohtuteener; bass (bariton) Kapten (keisri ihukaitsest, vabaks lastud ori) Liberto capitano, tenor Paaz Valletto, sopran Õuedaam Damigella, sopran Kaks sõdurit Due soldati, tenorid Mercurius Mercurio, roomlastel esmajoones kaupmeeste jumal, =kr. Hermes, ka jumalate saadik; tenor Pallas Athena Pallade, kreeka tarkuse- ja kaitsejumalanna, kr. peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Amorite koor Orkestri koosseis René Jacobsi variandis (1990; CD fonoteegis): 2 klavessiini, orel, teorb, 2 kitarri, harf, tello, lirone (e. lira da gamba), 2 viiulit, 2 vioolat, kontrabass, 2 plokkflööti, 2 trompetit Nikolaus Harnoncourti variant (lav. Jean-Pierre Ponnelle; Zürich, 1977) on Jacobsi omast erineva stseenijärgnevuse,
Harilik tamm Referaat Sisukord 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4 4. Ravimtaim..................................................................................................................8 5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10 5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11 6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13 6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13 6.2. Pärimused ja legendid...................................
4. alistunud rahvad mitteaarialased, ei tohtinud teiste kastidega läbi käia. Kastivabad puutumatud: asotsiaalid, pätid, musta töö tegijad, hulkurid. Usundid ja kultuur Kaks enamlevinud usundit · Brahmanism aarialaste poolt sisse toodud · Budism tekkis kohapeal Brahmanism oli aarialaste usund, keeruline. Keerulised ohverdamise protseduurid. Läbi viisid brahmaanid. Ainsad, kes asja jagasid. Üle 1000 jumala, nende suhted on keerulised. Hea ja halva mõistet pole. Peajumal Brahma maailma ja inimeste looja, kõige elava kaitsja. Ei ole kõikide jumalate isand. Kõige negatiivsem on Siva kõige hävitaja ja purustaja. Ei ole läbinisti neg. Visnju heasoovlik jumal, esineb mitmel kujul. Eluslooduse kultus. Tuli käibele hingede rändamise teooria eluslooduses. Pärast surma keha hävib aga hing läheb järgmise elusolendi sisse. Kui inimene on korralikult elanud läheb hing järgmise elusolendi sisse. Kui ta teeb palju vigu võib hing minna
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
kujutati vastassuunas vaatavate nägudega: vaatamine ette ja taha, tulevikku ja minevikku. Tema järgi nimetati jaanuar. Tema templi vastas olevad uksed avati sõja ajal, rahu ajal suleti taas Jupiter Zeus Taeva-, pikse- ja tomijumal, peajumal Juno Hera Taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Minerva Athena Lahingujumalanna; tarkuse, puhtuse, arukuse kehastus Neptuunus Poseidon Merejumal Vulcanus Hephaistos Tulejumal ja sepp Mercurius Hermes Kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Apollo Apollon Valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja
Middendorff - zooloog, Siberi ekspeditsioon 7. Usk Muinasusund Põhiolemus Uurimisega seotud probleemid Säilinud elemente puudub ühtne süsteem (s.t. kirjalikke ülestähendusi soomlaste “viro” piirkondlikult suured alates 19. saj. tähtpäevad (hingedepäev, erinevused) & peajumal andmed tugevasti jõulud) seotud tugevalt loodusega segunenud ristiusuga üle lõkke hüppamine ohverdamine ja esivanemate ärkamisaegsed liialdused jaanipäeval (probably ka austamine sõnajalaõis ??????) Esimesed kokkupuuted ristiusuga 13
on tuntumaid antiiktragöödiaid ning traditsiooni järgi on sedagi Aischylosele omistatud. 20. sajandi stiili- ja meetrikauuringud on tõestanud, et see teos pole siiski tema kirjutatud, vaid pärineb V sajandi 40. aastaist või hilisemast ajast. Sisust: Titaan Prometheus astub välja Zeusi kavatsuse vastu hävitada inimsugu ja asendada see uue põlvkonnaga. Kaastundest toob Prometheus inimestele tule ja päästab nad nõnda hukust. Karistuseks laseb türanlik peajumal ta kalju külge aheldada ning lubab halastada vaid siis, kui Prometheus talle ütleb, millise naisega ta ei tohi ühte heita, et selle järeltulija talle hukatust ei tooks. Prometheus trotsib Zeusi, keeldub allumast ning paisatakse lõpuks kuristikku. Niisugusena on Prometheus antiikaegse lunastaja või romantilise vabadust armastava mässaja sümboliks. Niisuguse Zeusi-kujutusega ei klapi lisaks vormile ka Aischylose religioossus ja usk jumalate õiglusse. SOPHOKLES
Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas, rebust maa, jumala kehaosadest maailm, jumala kirpudest inimesed, jumala juustest taimed · E.M.Remarque Õppis katolikus toomkoolis väga hästi ja unistas muusikukarjäärist, tal oli 2 õde. 1916 sai ta sõjaväekutse, pärast 4kuulist väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja müügiagendina. Kirjanikukarjäär algas romaaniga ,,Läänerindel
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parima...
· Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaa...
Punamuld- uriin, rauapuru, munad jne 3. läänes on juust pereteema ja pitkepiimä, idas pirukad, kalapirukas, lihakuivatamine, seente söömine, alepõllundus, läänes Erinevused tekkisid juba hõimuasustamisest, rannikul olid germaani hõimude mõjud suuremad ja idas väiksemad. Kujunes välja 1000 a. Või varem. Ida oli alesoome, said varem perekonna nimed. Läänes oldi paikne oma põlluga. Antti Valerius tõmbas ida ja lääne vahele piiri. 4. muinasusk- peajumal ukko (äike, vanamees), naine rauni, tüli ajal müristas, taeva tegi ilmarinen, kuu oli tähtis, kuu tõrvaja Rukkoo- kahandas kuud, kasutatakse kuukalendrit, Psaltaris on kirjeldatud (agricola 1552) 12 häme ja 12 karjala jumalat. Uskusid haldjatesse, kratid varjasid varandust, surnutele viidi toitu, kodutud vaimud enesetappudest. Kananteri kirjutas hea mütoloogia plevaate. Tänapäeval maksavad soomlased kirikumaksu KOV-ile
ka selles, et jumalad ei taha töötada- lõid inimesed selleks, et nad toidaks inimesi (ohvriannid). Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset. Ideoloogiliselt kuulus linn jumalale, templis pidi teda worshippima siis. Jumalatel 2 nime, üks siis sumeri, teine akkadi keelne. 3 suurt meesjmaalat_ An/Anu- oli jumalate isa, taevajumal. Habemega ja väärikas ja värkki. Vana ja andis hääd nüu, jumalatele ja ärkki. Taevase tarkuse kehastus. On jumalate isa AGA MITTE peajumal, pigem selline nõuandja En lil – An-i poeg. Tuule ja viljakuse kehastus. Tema on PEAjumal. Tema kultuskeskuseks Nippuri linn. Oli ka riikliku korralduse ja kuningate kaitsejumal. En ki/Ea- En lil-i poeg. Maaisand. Apsu- magedate veede ürgne lähtekoht. En Ki oli nende apsu-de valitseja. Selletõttu oli ta ka viljakuse jumal. Inimestele kultuuri ja maa viljakuse parandamist õpetav jumal . Kindlasti ka kaval ja petlik jumal- aitab inimkonda/inimest, kuid vüib ka üle kavaldada/petta inimest
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise
Legende. Muinasgermaanlaste paganlik maailma loomise legend kõneleb järgmist: aegade alguses tekkis Suurest Tühjusest veis Audhumla. Soolamaias veis hakkas lakkuma tema ees seisvat soolakaljut, millest usina noolimise tulemusena ilmus nähtavale kõigepealt mehe pea, seejärel keha ning kolmandal päeval astus kaljust välja mees. Sellest mehest, kes legendis kannab nime Buri, saigi alguse Põhjala jumalate sugu, nimelt on muinasgermaanlaste peajumal Odin Bure pojapoeg. Muinasgermaanlased seostasid kõiki oma jumalaid soolaga. Jumalatele palveid esitama läksid muinasgermaanalsed võimaluse korral ikka soolaväljade või -kaevanduste ligidusse, kust palved nende arvates paremini jumalate kõrvu kandusid ja nõndaviisi ka soodsamat mõju avaldasid. Ka india kuulsates veda-müütides leidub püha veis, kes soolakivi noolides toob maailma jumala. Praeguses USA kaguosas kunagi elanud hõimud
Legende. Muinasgermaanlaste paganlik maailma loomise legend kõneleb järgmist: aegade alguses tekkis Suurest Tühjusest veis Audhumla. Soolamaias veis hakkas lakkuma tema ees seisvat soolakaljut, millest usina noolimise tulemusena ilmus nähtavale kõigepealt mehe pea, seejärel keha ning kolmandal päeval astus kaljust välja mees. Sellest mehest, kes legendis kannab nime Buri, saigi alguse Põhjala jumalate sugu, nimelt on muinasgermaanlaste peajumal Odin Bure pojapoeg. Muinasgermaanlased seostasid kõiki oma jumalaid soolaga. Jumalatele palveid esitama läksid muinasgermaanalsed võimaluse korral ikka soolaväljade või -kaevanduste ligidusse, kust palved nende arvates paremini jumalate kõrvu kandusid ja nõndaviisi ka soodsamat mõju avaldasid. Ka india kuulsates veda-müütides leidub püha veis, kes soolakivi noolides toob maailma jumala. Praeguses USA kaguosas kunagi elanud hõimud
Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10
Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas
jumalused"... Ja kirjutas ta seda peaaegu 100 aastat tagasi. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad ning peetakse väga tõenäoliseks, et igaüks kolmest jumalate kaaslaskonnast (enneaadist / pesedtist) seostub ühega neist valdadest. Kõikide kaaslaskondade liikmed teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades. Kohalik peajumal- või jumalanna oli alati antud piirkonna juhiks. Nagu juba öeldud, võis ta teise jumalusega ühineda. Näiteks Heliopolises, kus Atum oli kohalik peajumal, liitsid preestrid tema nimele Ra, kutsudes teda palves Atum-Raks. Paljudes noomides austati üht ja sama jumalat. Näiteks kummardati Horost ja Hathorit kuues ning Hnumit kolmes nomostes. Samasugune lugu oli ka jumalate sümbolitega: näiteks, kulli pea kujutab nii Rad kui ka Horost. R a (R a A t u m , A m o n R a , R a H a r a h t e jne.). Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , mis ei tähenda midagi muud kui Päikest
Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. Hilisemate kirjelduste järgi (seda on maininud ka Herodotos) oli tsikuraat seitsmekorruseline. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes tempel, milles elas Babüloonia peajumal Marduk. Tellistest ehitatud hoone oli 91 meetrit kõrge ning selle põhi oli ristkülikukujuline. Seda on nimetatud maailmaimeks, ehkki Vana-Kreekast pärit seitsme maailmaime loendites seda tavaliselt ei mainita. On võimalik, et Assüüria vallutuse järel Babüloni küüditatud heebrealased võtsid Etemenanki taastamisest osa ning sealtkaudu jõudis legend Paabeli tornist Vanasse Testamenti. PAABELI VANGIPÕLV – osa juudi rahva küüditamine Babülooniasse. Paabeli vangipõlv on
Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne). Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia. Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu.
kõrgelarenenud vaimukultuur riigi ülalpeetavad koolid kutsekoolid ja eliitkoolid piktograafiline kiri rikkalik kirjandus luule, proosa, draamateosed kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene
häbiväärne. Ajalugu Page 13 Vanakreeka jumalad 2. oktoober 2009. a. 9:01 Antropomorfsed Jumalate olulisus: · Loodusjõudude selgitamine · Väljendasid moraali · Kaitsta tegevusalasid Jumalatele rajati pühamuid altar (ja tempel). Vaid altartiga pühamud vabas õhus. Tempel allus polist võimukorraldusele. Olid oraaklid ehk ennustajad. Jumalad elasid ühtse perena olümpose mäel. Jumal Valdkond Zeus Peajumal Aphrodite Armastuse Hera Zeusi abikaasa, naiste ja kodukorlde Ares Sõda Poseidon Mere Dionysos Veinijumal Demeter Viljakus ja põllundus Hephaistos Sepp Apollon Päikesa ja valguse ja muusika Artemis Jaht Athena Tarkuse Hermes Käskjalg Hades Allmaailm Ajalugu Page 14 Küsimused 2. oktoober 2009. a. 9:21 1. Mesopotaamia. 2
populaarset esitusvormi. Müütilised kujutlused olid tavateadvusele tuttavad kujutlused, mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja Protagoras jutustab ühe loomismüüdi. Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu. Peajumal Zeus tegi seetõttu kahele titaanile – Epimetheusele ja Prometheusele – ülesandeks varustada iga elusolend “pääsemiseks” vajalikuga. Epimetheus palus omakorda, et Prometheus jätaks selle töö ainuüksi tema hoolde. Viimane oli päri ja nii hakkaski ta kõigile elusolenditele jaotama omadusi, mis olid elualahoiuks vajalikud. Jaotusprintsiibiks oli sealjuures põhimõte jaotada neid omadusi ebavõrdselt, kuid vastastikku tasakaalustatult, st
Saabus hõbedane ajastu. Hõbedase ajastu järel tuli vaskajastu. Inimesed õppisid taguma vaskrelvi ja hävitasid üksteist ägedates sõdades. Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei jäänud tõde ega õiglust. Inimesed petsid, riisusid ja tapsid üksteist. Nõnda püüdsid kreeklased naiivselt seletada raskusi ja ebaõiglust inimelus. Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest. Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad
sajandil eKr Kairo lähedale; vanim ja suurim on vaarao Hufu e. kreeka nimega Cheopsi püramiid 4.Muistne Egiptus: usk Ra tähtsaim jumal, päikesejumal; kujutati eaka mehena; maailma looja ja esmane valitseja; iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl läbis allmaailma valdused; hakati samastama Teeba jumala Amoniga Keskmise ja Uue riigi ajal, kui valitsesid Teebast pärit vaaraod; Amonit kujutati inimesena, mõnikord oli tal jäära pea Amon-Ra Uue riigi ajal peajumal, tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas Osiris Ra pojapojapoeg; Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, inimkonna heategija; õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust; tema õde ja abikaasa Isis noor naine lehmasarvedega, mille vahel on päikeseketas Seth Osirise ja Isise vend, kõrvetav ja viljatu läänetuul; ründas Osirist, tappis ta ja saatis keha kastiga
Osiris surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut, kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia Ra päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena, kultussümboliks kõrge obelisk; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus Amon-Ra loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal, kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester Maat toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud Püramiidid hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne
vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles, nende kõrval austati ka paljusid idamaiseid jumalaid (näiteks Egituses jumalanna Isis). Ajaloolised isikud Perikles- demokraatliku Ateena kõrgaeg oli tema valitsusajal (5.saj) Zeus- peajumal Apollon- tema templis (Delfis) ´´tema käest´´ käisid inimesed end vaevavatele küsimustele vastust otsimas Athena- tarkuse- ja sõjajumalanna Aleksander Suur- oli Makedoonia (Kreeka linnriigid olid Makedoonia käes) valitseja aastatel 336-323 eKr (võttis valitsemise üle kui oli kõigest 20.aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Mõisted
kindlalt teada. Zoroastrismi-eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused olid pärslaste jaoks tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke
Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6. Idaslaavlaste usund (Sergejev, Vseviov 2002, 30-34).. Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja peagi oli kõige olulisem jumal. Laialt levisid Peruni kujud. Tähtsamad rituaalsed paigad olid paganlikud pühamud. Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Vindonnus jt. · Gallia-Mars roomlastel oli väga oluline jumal, sh Romuluse ja Remuse isa, sõja- viljakus-, jne jumal. Palju temaga seotud kohti, eriti vanal Prantsusmaal. Kasutati epiteeli Caturiks; Segomo; (Britannias) Corotiacus. Gallias Mars- Teutatis (liituvad siin Caesari ja Lucanose kirjeldused). · Gallia-Jupiter Gallias ei ole peajumal, ei valitse teiste jumalate üle. Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud
Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m) Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Algas protsessioonitee pidulik rongkäik, paraad Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist: · Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn) · Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed) Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus) Skulptuurist on reljeefid, mis põhiliselt kujutavad loomi. ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis
Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar: · Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju.
Jumala kehastus maa peal, vahendaja inimese ja jumala vahel. Usuelule iseloomulik tolerantsus. Võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise. Egiptlased austasid sadu jumalaid. Maal, taeval ning allmaailmal olid oma kindlad jumalad. Jumalad teisenesid eri ajajärkudel ning eri linnades. Totemism omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena. Tähtsamad jumalad: Anubis surnute jumal, Ra päikesejumal, Ptah peajumal, kõikide käsitööliikide jumal, Amon loomis- ja viljakusjumal, Isis emaduse ja viljakusejumalanna, Osiris surnute kuningas, Geb maajumal, taevajumalanna, Nut taevajumalanna, Heros ,,kauge" taevajumal, Atum maailma looja ning isand, Maat tõe ja õigluse kehastus, Thot tarkuse, seaduste ja tekstide jumal, Seth kõrbe, võitluse ja segaduse jumal. 4. Selgitage judaismi aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jms).
neis nüüd Marduk. Hammurapi - oli Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja. Tema valitsusajal sai senisest Kesk- Mesopotaamia linnriigist Babülonist kogu piirkonna valitseja. Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega.
MOKSA vabanemine Inimesel oli 4 elu etappi (kokku 25 etappi 4x5) Õpiaastad Pereelu, perekonna elu Metsaelu, st et inimene hakkab aktiivsest avalikust elust eemaldumine, nt jõutakse vanaisa seisusesse, peale 50ndat eluaastat Rännakuelu erakuna rännatakse ringi, otsitakse sügavaid filosoofilisi tõdesid, kehtib rohkem üksikute inimeste kohta. Hinduismis 3 peajumalat ehk TRIMURTI: BRAHMA peajumal, looja funktsioon. Brahmanistlik usk, preestrid olid brahmaanid VISNU säilitaja, elu alalhoidja, korra sümbol ehk kehastus. Krisna visnu kaheksas ümberkehastus, kujutatakse karjapoisina SIVA hävitaja ühelt poolt ning teiselt poolt samas ka looja. Oluline sümbol ehk tootemolend- madu, kes sümboliseerib loomist, sest ta on hästi sigiv ja hävitav, sest võib tappa, nt hävitab ka rotte, kobra, mürkmadu.
Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon. Olümpos ja Zeusi loss kasvavad kokku. Peajumal on Zeus. Jumalannad on tähtsad, kuigi ühiskond on väga patriarhaalne. Riik/kollektiiv vastutas iga konkreetse isiku religioosse käitumise suhtes. Kui üks inimene solvas jumalaid, ähvardas karistus langeda kogu kodanikkonna peale. Teada on religioossed protsessid pühaduseteotuse kohta (399. aastal Sokrates). Polnud preesterkonda kui omaette seisust. Preestrid olid ühel või teisel moel kogukonna eestseisjad, ametisse määratud riigiametnikena. Riik delegeeris kõigi nimel jumalate
panteism jumal on kõikjal. Jumal on loodusega kokku sulanud/samastunud. Nt lehe sahinas, tuule kohinas. deism jumal on ainult looja. Nagu Montare ültes, jumal on suur kujundaja. Kui jumal on maailma loonud, siis asi läheb omasoodu edasi. Ateism jumala eitaja (ateist). Võivad olla tolerantsed (ise ei usu, aga las teine usub) või siis võitlev ateist (ise ei usu ja teistel ka ei luba uskuda.). 4 Raha loomine, säilitamine 3. peajumal shiiba hävitaja, kujutatakse tantsijana BUDISM (Indias) mitteametlik õpetus. Ei aksepteeru kasisüsteemi. Ei ole seotud ka veda-dega. Budismi rajaja Budast (tõlkes virgunu) Siddhata (hiljem Gautama ) prints, troonipärija ühes Põhja-India vürsti riigis), kes lahkus kodus täismehena ja pereisana 29 aastaselt, et leida vastus küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Kui ta oli 7 aastat ringi rännanud, siis talle tundus, et ta teab vastust. Hiljem sai nime Buda e. virgunu.
Sõna kami võib märkida ka aabrahamlike religioonide Jumalat. Sintoismi kamide seas on ka suguharude kamid. Kamid ei ole niivõrd monoteismi isikulise Jumala sarnased, kuivõrd loovad jõud. Kaks kamit, Izanagi-no-mikoto ja Izanami-no-mikoto, lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi keiserliku perekonna esivanem päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tenn) 'taevavalitsejateks'. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on Ise pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel
uus riik oli teise aastatuhande keskpaik kuni _ _ _ . need 5 riiki on varane, vana(algab püramiididega, lõpeb _ _ _), keskmine, uus ja hiline(esimene aastatuhat). teine oluline asi on siis templid (pärast püramiide) templeid on mitme eri kujuga, tavaliseim oli kindlustempel, millel oli kaitsevärav ja kaitsemüürid. 2 kaitsetorni ja kitsas värav olid kokku büloon, mida tavaliselt ei suudetudki vallutada. Nende kindlustemplite ette on püstitatud obeliske, mis on pühendatud peajumal Ra-le, neil oli ka terav ning kullatud ots. [lk 32, templi plaan] teine suurem osa templist oli sammassaal, kuhu võis siseneda ülik või preester, sammassaaist edasi olid arukad ruumid preestritele, mis oli jumala püha asupaik, seekosesse said siseneda vaid preestirid või elav jumal e. vaarao. kõige tuntumad on Amon Ra (Karnakis, 370*100m), järgmine asus Luxoris. Kaljutempel on nt. Abu Simbeli tempel, mis asus vastu nuubia piiri (praegune sudaan). Abu
Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol
5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Ares - Zeusi ning Hera poeg; sõjajumal Athena Zeusi peast sündinud tütar; sõjajumalanna, sõjameeste kaitsja Apollon - Artemise kaksikvend, Zeusi poeg; kunstide ja muusade kaitsja, valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal
Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Arhitektuuris oli valdav profaanarhitektuur, sakraalarhitektuuri osatähtsus oli võrdlemisi väike. Suurimaks saavutuseks oli Rooma Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel Colosseum termid veejuhtmed akveduktid üürimajad - insulad Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast. Kapitoolium oli Vana-Rooma usuline ja riiklik keskus seal asus peajumal Jupiteri tempel (ehitatud 6. saj. lõpus e. m. a.). Nüüdse ilme sai Kapitoolium suurelt osalt 16.-17. saj itaalia kunstniku ja arhitekti Michelangelo kavandite järgi. Kapitooliumil on väljak, mida ümbritsevad kunstimuuseumid ja keskaegne linnavalitsuse hoone, väljakul seisab Rooma keisri Marcus Aureliuse antiikaegne ratsakuju. Kapitooliumiks nimetatakse ka Washingtonis asuvat USA Kongressi hoonet Skulptuur
-18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ATHENA >> Zeusi tütar, sõjajumalanna APHRODITE >> ilu ja armastuse jumalanna APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel
Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). Maadlus Rusikavõitlus Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus) Võitlejate austamine:
(Sürakuusa Hieron I jt.). Kirjutanud epiniikione, leinalaule, skoolione1, epigramme; ditürambid on kaduma läinud. Alkman (VII saj. II pool e. Kr.), joonia lüürik. esimene teadaolev koormeister. Orja poeg, elas Spartas. Kirjutas dooria murdes usulisi neidudekoori laule (partheneia), õpetas need ise lauljatele selgeks; koorid esitasid neid jumalate auks korraldatavatel pidustustel tantsu ja muusika saatel. 36. Arhailise ajajärgu religioon (müstilised kultused, orfism) Zeus oli peajumal, keda austati erinevate funktsioonide täitjana: juba minoilisest ajast äikesejumalana, Tessaalias viljakusjumalana (sest vihmapilved tulid Põhja-Kreekast, Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud
Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). Maadlus Rusikavõitlus Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus) Võitlejate austamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
