a.t. o Devon 416-359,2 m.a.t. o Karbon 359,2-299 m.a.t. o Perm 299-251 m.a.t. Kambrium: kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode. Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke. o Kambriumi plahvatus kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel. Väga lühikese aja vältel ilmusid pea kõigi loomarühmade esindajad. o Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad). o Trilobiidid - lülijalgsete hõimkonda kuuluvad, kambriumist permini levinud mereloomad, kelle keha koosnes peakilbist ja lülilisest tagakehast ning kelle kitiinist kest jagunes pikuti kolmeks osaks. o Tekkisid keelikloomad konodondid. o Tekkisid rohevetikad ja punavetikad. Ordoviitsium:
Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate
Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.)
Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer. Kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus? Kõige algelisemad limused on kergelt lülistunud (segmenteerunud); rõngussid lülistunud. 97. Kuidas erinevad peajalgsed ( Cephalopoda ) teistest limustest? Intelligentsed röövloomad. Kuue või kaheksa kombitsaga, millel on arvukalt iminappasid. Nende suur aju (mida ümbritseb kõhrene kolju) ja läätsega silmad on konvergentselt jõudnud tasemele, mis on võrreldav selgroogsetega. Tänapäeva peajalgsed – kalmaarid, kaheksajalad 98. Miks ei tuletata lülijalgseid ( Arthropoda ) enam rõngussidest ( Annelida )? Sest viimastel aastatel on teada saadud, et nad on sarnasemad ümarussidele, mis siis,
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
Vajalik suunamine Ei tohi lapse eest ära mängida Mängus 3 staadiumi: Tegelemine esemetega Esemete proovimine (selle käigus tihti lõhutakse) Täiskasvanu tegevuse matkimine. Hakkavad tegevust eraldama esemetest. Huvipakkuv tegevus joonistamine Algul matkiva kritseldamise periood Omaette rääkimine joonisega Joonistused on justkui teiseks keeleks Algul peajalgsed joonistused, ei oska keha joonistada Kodus kasvanud laste fantaasia mõnevõrra rohkem arenenud 3-4aastane laps joonistab meelsati ja joonised võimalik ära tunda 5-aastasel joonistamise vajadus. Tekivad kompositsioonid. Joonistuste iseärasused: Joonistab teatud objekte sümbolitena Teema on esitatud üksikobjektide kujutamise kaudu Joonis ei mahu pildile Röntgenjoonised
· Isiksuse seostest tervisega veel vähe teada Hirmu faktor: hirmutunde füsioloogiast ja käitumuslikest tagajärgedest 18.nov 2011 V. Tilgar Hirmu definitsioon · Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab põgenemise või kaitsmise reaktsiooni vastavalt ohule · Adaptiivne kaitsesüsteem · Traditsiooniliselt on seotud hormonaalsüsteemi kujunemisega ainult selgroogsetel (kalad ja imetajad jne) o Samas hirmu tunnevad ka osad peajalgsed ja ka mõningad putukad o Samas viimased ei tunne valu ja valu ja hirm on evo lähedalt seotud Mis toimps? · Füsioloogilised muutused: o Välimus: pupillid suurenevad, juuksekarvad tõusevad, nägu muutub kaameks, hingamine muutub, käed tõusevad instinktiivselt ülespoole o Stressreaktsioon: limaskest kuivad, tekib kurgus kuivustunne, hingamine kiireneb, et varustada lihaseid hapnikuga, lihased muutuvad võimsamaks, kõrgeneb
Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
