Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
...........................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas
Kunstiteose analüüs 1. Faktiline materjal · Teose pealkiri: Avignoni neiud. · Autor: Pablo Picasso (25. oktoober 1881 8. aprill 1973), Hispaania maailikunstnik, skulptor ja keraamik. · Valmimisaasta: 1907. aastal. · Teose materjal: õli lõuendil. · Suurus: 244 x 233 cm. · Asukoht: New York: Museum of Modern Art. · Periood: 20. sajandi alguse avangardism. · Kunstiliik: maalikunst. · Zanr: kubism. 2. Sisuline analüüs Teos kujutab Barcelona punaste lanternate tänava prostituute, millele viitavad naiste avatud ja väljakutsuvad poosid, justkui oleksid nad vaateaknal. Vormid on hoogsad ja rohmakad, naiste kujutamisel on Picasso eiranud igasuguseid traditsioonilisi ruumi- ja vormikujutamise reegleid (naisi on korraga kujutatud nii eest kui ka külgvaates, kehaosad on taandatud geomeetriliste kujundite lähedasteks). Naised on ühtlasi reaalsed (lihtsad vormid ja viimistl...
võis mõne minuti vältel vahetada 1500 m3 vett, veepaakides aga oli varuks 33 000 m3. Teenijaskond ja teenuste nomenklatuur ületas seniolnu, iga päev võis tuua mõne uuenduse. Arhitektuur oli imposantne. Näiteks paiknes sooja vee bassein kuppelsaalis, mille läbimõõt oli 35 meetrit. (selle ületas siiski Hadrianuse ajal püstitatud ja tänapäevani säilinud Uus Panteon, mille kupli alla võib paigutada kera läbimõõduga 43,5 m) Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m2, olles üks luksuslikumaid ja mugavamaid sel ajal. Caracalla terme kaunistasid mosaiikpõrandad, marmorist sambad ja skulptuurid. Seal oli suur raamatukogu, puhke- ja vastuvõturuumid ja söögisaalid, samuti spordisaalid ja basseinid, muusikatuba ja lilleaed Lisaks pesemisvõimalusele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Ainuüksi suplussaal mahutas korraga 1500 inimest, kogu Caracalla termide kompleks aga 3000 inimest.
Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal....
kirik Tähe triumfikaar Pantheon Valge Maja Washingtonis Kapitoolium Peterburi panoraam Andrejan Zahharov. Peterburi Paleeväljaku Admiraliteedi hoone ansambel Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause. Tartu Ülikooli peahoone KÕRGKLASSITSISM Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid
KEHRA MÕIS Kehra mõis (saksa k Kedder) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Heinrich Bade. 17. sajandi keskel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuid 1660tel aastatal omandas selle Gabriel Elvering, kelle kätte jäi mõis kuni 18. sajandi alguseni. Siis vahetas mõis kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke. 1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid. Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse
1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid. Sangaste mõisa peahoone Sangaste rukki lugu Rukis oli Eestis tollal tähtis kultuur: see moodustas kuni 1/3 külvipinnast. Peamiselt kasvatatav kohalik maarukis oli aga peene tera ja väikese saagikusega. Peades oli palju tühikuid. Halvemates kasvutingimustes oli terade hulgas palju rukkiluste. Mõisates kasvatati küll mitmesuguseid välismaiseid rukkisorte, kuid need ei osutunud meie tingimustes küllalt saagikindlaks
ja pargi sünnipäevaks. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M. Zemtsov. Tsaari tegude kroonikas märgib seda sündmust järgmine sissekanne: "Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrguse juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti." Pärimus räägib, et 1719. aastal müüris Peeter I isiklikult lossi peahoone vasakpoolsele külgseinale kolm telliskivi, mis jäeti krohvimata. Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723. aastal ning arvatavasti elas sel ajal ühes lossi tiibadest, aga päris lossi valmimist tema silmad enam ei näinud kuid lossi ehitus lõpetati alles 11 aastat pärast Peeter I surma..Peterburi peaarhitekt Michetti sai Kadrioru lossi rajamise ajal 1720. aastal 5000 rubla aastapalka, arhitektisell Zemtsov alustas samal aastal kuuerublase
aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head majandajad, siis jäid nad võlgadesse ning olid sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tunud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile. Legendi järgi elab lossis siiani Ungern-Sternbergi kummitus, kelle hing rahu ei saa. 1919.aastal mõis võõrandati ning
Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere. Baggehufwudtide Suguvõsa Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma
saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr. Propüleed koosnevad peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis
kloosterkindluse enda kätte haaravad. Seepärast võttis ta 1558. aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. (Ridbeck 2005: 18) 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle
1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Järva maakond 1. Albu mõis. 1282. aastal esmakordselt mainitud Albu mõis on teadaolevalt vanim mõis Järvamaal. Albu mõisaansamblist on säilinud peahoone, ait, kaarsild, magasiait, viinaköök ja park. Mõisa dekoor on lihtne ja lakooniline. Säilinud on valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool.
2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus kogudus muretses esmavajaliku inventari ning kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks.13 1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16
Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine'i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik, aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon. Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on ehitatud suur osa Eesti selle aja mõisaid ja TÜ peahoone. Romantism Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism. Romantism väärtustas üksikisikut ja tema kordumatut sisemaailma. Omapärane ellusuhtumine, mõtteviis, erinevad stiilid vormid kunsti loomisel. Sõna ,,romantism" viitab ühele tüüpilisele tunnusele see on keskaja imetlus. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste paikade imetluses väljendus ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule on see
Ülesanne nr.6 Vasta küsimustele juuresolevast fotost lähtudes 1. Kelle auks püstitatud monumendiga on tegemist? Gustav II Adolfi monument 2. Milline oli selle isiku osa Eesti ajaloos? Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 3. Kus asub pildil kujutatud monument? Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus? Praegune monument on koopia 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni poolt avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgist. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman.
Otto von Stackelbergi (1861- 1916) kätte. Mõisateenijad olid meenutanud erinevaid episoode seoses tema ja ta abikaasa Adina, sündinud vabapreili von Dellingshauseniga (1870- 1925). Pärimus vahendab ka proua leina seoses esmasündinud tütre Anna Elisabethi (1891- 1902) surmaga. Mõis võõrandati 1919. aastal nende poja, vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (snd 1894) käest. Aastail 1921- 1984 oli mõisas lastekodu. Hiljem jäi peahoone tühjaks kuni 1990. aastate lõpuni, misl see läks eraomandisse. Vana- Riisipere mõisasüda kingiti Eesti Vabadussõjas osalemise eest kolonel Oskar Raudverele, kes selle mõne aja pärast rendile andis. Praeguseks on Riisipere mõisast jäänud alles ainult suur vana lagunenud hoone, millel on aknad laudadega kinni löödud. Kuna seal pole mitte mingisugust järelvalvet on ka seest kõik saalid täis soditud graffiteid. Kohaliku lapsena olen isegi uudishimust seal sees käinud ja ka
korraldati ümber TTÜ akadeemiline struktuur. Aasta hiljem mindi üle uuele juhtumis- struktuurile. 1995. aastal algas bakalaureuseõpe. Järgmine aasta jõustus TTÜ põhikiri ning 2002. aastal kinnitati uus õppekava, mis sisaldas kolm aastat bakalaureuse- ning kaks aastat magistriõpet. TTÜ täienes millenniumi vahetusel, kui liideti mitu Eesti Teaduste Akadeemia instituuti. Hetkel on neid kolm: Geoloogia, Küberneetika ja Meresüsteemide instituut. Alates 1968. aastast asub TTÜ peahoone Mustmäel Ehitajate tee 5. Koos peahoonega asub seal veel mitu kõrvalhoonet. Peahoones on 400 kohaline aula ning 250 kohaline auditoorium. TTÜ kuulub veel neli kolledzit: Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Virumaa kolledz. Ülikooli suuri projekte on Tallinna Tehnoloogipark, kus saavad teadusmahukad ettevõtted suurendada konkurentsivõimet üle maailma. Alates 2010. aasta 1. septembrist on TTÜ rektor Andres Keevallik. Kokkuvõte TTÜ rajati 1918. aastal ning töötab siiani
korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri
Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus laokorrus, teisel eluruumid, kolmas kaitseotstarbel. Mitmed keskaegsed kindlusmõisad on jäänud hilisemate mõisahoonete sisse fragmentidena. Mõisa peahoone on nn vanabalti planeeringuga ( 17. saj). Väikese poolkelpkatusega kivihoone keskel on mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ja otstes külmad kambrid.
Tartu kustutati 1782 aastal lõplikult kindluslinnade nimistust ja valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004). 1784 aastal valmis Kivisild ja 1786 uus varaklassitsistlikus stiilis raekoda, arhidektiks J.H.B. Walter (Pullerits, 2005). 19.sajand Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980). 1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem Krause (1757-1828) juhtimisel Tartu Tähetorn (Joonis 4), Anatoomikum, kliinikud (sisekliinikuks ehitati ringi vana kasarmu, 1843 avati endises foogti majas sünnitusmaja), Toomkiriku varemete kooriossa ülikooli raamatukogu. Üle Toome laius nüüd ka kaunis ja
lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...
Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja on ümber ehitatud lux-hotelliks. Kahekorruseline kiviait oma omapäraste sammasportaalidega on eestis ainulaadne ja ootab renoveerimist. Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones asub Muhu Restoran. Lääneküljes, endises katlamajas, asub Vanavara ja Sepise Äri. Endises võitshehhis on praegu Muhu Restorani Kaminasaal. Menüüs on lisaks Vahemere stiilis pastadele, salatitele ja suppidele ka
Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R
Termide kesküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Suured termid mahutasid korraga ligi 3000 inimest. Caracalla term tänapäeval Näiteks Caracalla termide kogupindala oli 12 ha. Caracalla termid Ehitati 206-216 aastail. Sauna peahoone mõõtmed olid 216x112. Ruumid olid võlvitud. Ehitusmaterjaliks tellis. Viimistlusmaterjalina kasutati marmorit ja kullatud pronksi. Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki. Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist). Rekonstruktsioon Oli lahtiste sammaskäikudePõhiplaan ja ühiskondlike hoonetegaTänapäeval ümbritsetud väljak,Tänapäeval
Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Dood%C5%BEide_palee 3. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/maal.htm 5. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_prantsuse.htm 6. http://www.paideyg
5 m ja laiusega 13.8 m. Gildisaali võlve toetavad kolm ümarturpadega varustatud kuuetahulist piilarit, mille kapiteelid on kaetud lamedate ornamentidega, mis sisaldavad ka hoone ehitusaasta 1410. Eeskoja võlve toetavad sambad on hilisemate seintega varjatud. Hoone kelder on kaetud madalate ristvõlvidega, mis toetuvad neljatahulistele piilaritele. Kaks keldri siseportaali pärinevad sel kohal asetsenud 14. sajandi elamust, kus nad olid kasutusel välisportaalidena. Vahetult pärast peahoone valmimist 15. sajandi algul ehitati sellest lõuna pool asuvale kitsale krundile ka kaks väravahoonet, üks Pika, teine Laia tänava äärde. Pika tänava äärses kitsas väravahoones paiknes aktsiisikamber, kuhu pääses eeskojast selleks ehitatud trepi ja ukse kaudu. Mainitud ukseava kaunistati 1551 raidkivist kahepoolse siseportaaliga, mis on säilinud. Laia tänava äärsel väravahoonel (praegune Lai 14) oli aitelamule iseloomulik välisarhitektuur, seal
ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse tee 2. 4 4/11/19 Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus · Kiriku ehitamist alustas Liivimaa ordu arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa minekut Liivimaa Ordu (Saksa Ordu) võimu alla (1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber ehitati samal sajandil hiljem. Arvatavasti 14. sajandi alguses rajati põhjapoolne võlvitud
1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis! Johann Wilhelm Krause.Hoone asub Tartu kesklinnas, Ülikooli tänav 18.Kõrgklassitsism 7. Nimeta Washingtoni Kapitooliumi hoone asukoht, vara- või kõrgklassitsism! Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osasKõrgklassitsism 8. Klassitsistlik maalikunst – kust võeti eeskujud? Prantsusmaa klassitsistlik maalikunst – J. L
Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika (,,See kes sa oled") Muinaslinnus Referaat Tartu 2009 - Rakvere Muinaslinnus Praeguse Rakvere kesklinnas, 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus paiknes enne 13. sajandit Tarvanpääks nimetatud eestlaste muinaslinnus, mis toimis Virumaa pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnus...
Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage. Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40
aastal. 5.3 Emmaste mõis Hiiumaa lõunatipus asub Emmaste mõis. Loodi 1976.aastal. Algselt kuulus mõis von Stenbockidele. Alates 1819. aastast oli mõis pikalt de la Gardie'de aadliperekonna omanduses ja 1899. aastast kuulus mõis loodusteadlasele Alexander von Hoyningen-Huenedele, kellelt aastal 1919 mõis riigi omandiks kuulutati. Mõisa ühekorruseline peahoone on kivist ja on ehitatud umbes 1800. aasta paiku. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kohalik kool. 1960ndatel aastatel ehitati mõisahoonele seal asuva kooli tarbeks juurde ka teine korrus, kuid sellega kadus ka algne väljanägemine. Mõisa lähedal on säilinud mõned kõrvalhooned. Emmaste mõisas asus ka viinaköök. Võeti tööle mehi, kes õppisid selgeks uue ameti viinapõletaja. See oskus ei ole rahva hulgast tänaseni kadunud. 6
“Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast” Andeka harrastuskunstniku Paul Kammi kuni 45 reprot. eluloo ja tööde raamat. Fotod ja reprod 10 ARHITEKTUUR ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitatakse mitmeti Tartu Ülikooli peahoone 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi, endise Maarja kiriku varemetele. sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel); 11 Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19.saj. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) Kiriku ehitamist alustati 1163. Tööd kestsid ligi 200 aastat. 12
valgustuslik suund / 1821 – 1865 TÜ juures tegutses Professorite Instituut – “tootis” õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. 3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a. põhikirja alusel. Domineeris baltisaksa konservatism. Teaduse tase kõrge, kuid vähene osakaal vene teaduse üldarengule. 4). 1889 – 1918 venestamine, vene õppekeel, vene õppejõud, teadlased. Õppejõudude vahetusega tase ajutiselt langes. TARTU ÜLIKOOL (2) Ülikooli ehitised: peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. Teaduskeskus TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. Joonistuskool Karl Morgensterni TÜ Kunstimuuseum (1803) Täna Klassikalise Muinasteaduse Muuseum TARTU ÜLIKOOL (3) eestlastest ülikooli õppejõud - eesti keele lektori kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja
Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi” Tähtsamad skulptorid- Antonio Canova “Amor ja Psyche”. Bertel Thorvaldsen”Kristus”. Canova “Paolina Borghese Venusena”
iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks ehitiseks sai Trt Ülikooli peahoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Üldse kujunes klassitsistlikuks kogu Trt südalinn. Tln-s moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossi platsi näol Toompeale,kuid see rikuti hiljem A.Nevski katedraaliga. Maale rajati arvukalt mõisahäärbereid-nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku jpt. Saj keskel hakkas klassitsismi hoog raugema ja kindlad kaanonid murenema. Arhitektuuris ilmnesid nn
Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893[3] majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. 2. Prado muuseum (Madrid) Prado muuseum on üks maailma suurimaid kunstigaleriisid ja suurima hispaania maalikunstikoguga, eelkõige Velázqueze, El
KUMU KUNSTIMUUSEUM Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Ar...
rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu." Eesti Pank tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele, mille kõrgeim organ on Nõukogu. Tegevuse paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on Eesti Pank loonud neli kommiteed, mis tegelevad keskpanga põhiliste tegevussuundadega. Need on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti Panga peahoone. Allikas: internet 4 4.1 Eesti panga ülesanded Eesti pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Panga ülesanded on: · Korraldada raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest; · Hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamit;
vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on
1 Köögi ajalugu Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu köök on tavaliselt varustatud pliidi, kraanikausi (külm ja kuum vesi), külmkapi ja köögikappidega. Paljudes majapidamistes on ka nõudepesumasin, mikrolaineahi ja teised elektriseadmed. Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks. Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval. Nii olid mõlemad toad kättesaadavad. Rooma impeeriumi ühistes folklinnades puudus sageli majades oma köök ja toitu valmistati suurtes avalikes ...
raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1
graatsiat"1639 El Greco"Ristilöödud Rembrandt"Saskia Rembrandt"Kadunud Caravaggio" Caravaggio"Peetruse Kristus"1585-90 uhkes kleidis"1642 poja tagasitulek"1669 "Lautomängija"1600 ristilöömine"1600 Gainsborough Gainsboroug Sanssouci palee Canova"Amor ja Psyche" Kapitoolium "Heinavanker" ,,Leedi sinises"1777-79 1745-1747 1793 Canova"kolm graatsiat" Valge maja Tartu Ülikooli peahoone Peterburi Paleeväljak 18141815 1792 Krause 180409 18191829 David"Horatiuse vanne" David"Napoleoni Parlamendihoone Londonis "Salisbury katedraal" Turner"Matus 1784 kroonimine" 1805-1807 886 1820 Constable merel" 1842 Delacroix"Vabadus viib Millett"viljapeade Courbet"Matus Ornans ´is"Daumier"Kolmanda klassi
(19 saj II poolel) –kiirenes jõudsasti. Tekstiilitööstuse kõrval kasvas masina- ja metallitööstus. Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel. 14. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? -- 1802 aastal, Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot.Valmis 1809 Maarja kiriku varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
