Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Tartu Ülikool Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809-1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi.
7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus 9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819
Iseseisev töö kunstiloos 1. Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni! Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda ...
Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks. Venemaal: Mihhaili loss Peterburis, Puskini teater, Kaasani peakirik Peterburis. Ameerikas: Virginia ülikooli hoone, Valge Maja Washingtonis. Eestis: Toompea loss, Stenbocki maja, Tartu raekoda, Tartu ülikooli peahoone ( projekteeris Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis, Saku mõis, Roosna-Alliku mõis. Krause oli Tartu ülikoolis põllumajandustehnoloogia ja tsiviilehituse professor. Arhitektina oli iseõppija. Skulptuur Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine
Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv
9. Mida tähendavad Caracalla termid? Caracalla oli 3. saj algus p.Kr. võimas valitseja 10. Mille poolest Caracalla termid väga Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele erilised olid? inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal. Seal oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu, muusikatuba. Suplussaal
Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine rahastaja.Samuti avas ta talupoegade
renessanslike pazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzo mõjul puudub lossil kindluslik väljanägemine. Fassaadi ilustavad akende read ja renessanslikud dekoratiiv- detailid. Viimaseid on eriti külluslikult hoone katusel, mida katab erinevate kõrgustega tornid ja kaminakorstnate padrik. Chamord´i lossi põhiplaan Õuel korraldati turniire ja etendusi, mis on ümbritsetud kolme hoonetiivaga. Peahoone ning fassaadiäärsed hoonetiivad ja tornid on kolmekorruselised. Keskmes on kahekordne keerdtrepp. Arvatakse, et selle projekti algatajaks oli Leonardo da Vinci. Kunstiteosed lossis Lossis võib näha mitme kuulsa valitseja portreid ja muid maale, mille autoriteks on mitmed kunstnikud nagu näiteks: Hyacinthe Rigaud, Van Loo, Juste d'Egmont, Mignard, Girardet, Largillière The "Grande Mademoiselle" Maurice-Quentin Delatour "The
noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba
mõisaparki ja dendroparki. 4 Üldandmed „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21) „Raadi park asub Tartu linna kirdeosas, ajalooliselt Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas Raadi järve kallastel. Peahoone varemed ja park on muinsuskaitse all. Dendropark on võetud looduskaitse alla aastast 1957 ja mõisa park 1986, pargi kogu pindala on 10,3 hektarit.“ (Keskkonnaamet 2015) „Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos. Raadi mõisa pargi vanim, veel tänaseni säilunud kvadraatse kavatisega planeering, pärineb 18.sajandi keskpaigast. Praegune Raadi park koosneb kahest osast. Ülemine park on osa ajaloolisest
mitmeid inimpõlvesid. 1.2 Eesti keele sõnavara ajaloo uurijad Eesti keele sõnade päritolu on uurinud mitmed nimekad fennougristid, slavistid ja germanistid. Ka Tartu Ülikooli õppejõududel on olnud selles töös kaalukas osa. Vene laenude osa uuris Mihkel Veske. Eesti keele sõnade päritolu sedelite süstematiseeritud kogu ehk kartoteeki püüdis kokku panna Jaan Jõgever, kahjuks selle kogu viimased säilinud materjalid hävisid ülikooli peahoone põlengus. Sõnade päritolu uurimises on tähtis roll ka Lauri Kettunenil, kes oma doktoriväitekirjas Kodavere murraku häälikuloost ja eesti keele häälikuloo trükistes on esitanud mitmeid sõnade päritolu seletusi. Ta on koostanud ka liivi sõnaraamatu, mis ilmus 1938. Aastal. Selles leidub viiteid eesti ja liivi ühissõnavarale ja alamsaksa laenudele eesti keeles. Suure osa oma elust pühendas Andrus Saareste eesti murrete sõnavara kogumisele ja uurimisele
lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele, tiigipoolne sein on üleni klaasist. 14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele korrusel viib lahtine trepp. Teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterassile. Kurtnast kujunes näidisehitis, mida käidi uudistamas nii kaugemalt kui lähemalt. · Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone eest Nõukogude Eesti preemia 1967. Lisaks väga heale arhitektuurile on Pormeister teinud veel 1970.-80. aastate üldilmesse sulanduvaid kaupluse-, söökla- ja adminhooneid ja tema töö põhiosa kümneid ja kümneid haljastus ja planeerimisprojekte. 15. 1968-1971 Viiratsi keskusehoone Äärmiselt lakooniline hoone on osaliselt kunagise mõisahoone rekonstruktsioon. Säilitati võlvitud tellislaega maakividest soklikorrus, esimese korruse välisseinad ja sisekandeseinad.
kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku ennast ja peegeldust taga rippuvalt seinapeeglilt, et kunstnik maalib portreed kuningapaarist. Rubens ,,Leukippose tütarde röövimine" Maalil on näha kahte alasti kreeka mütoloogiast pärit kuningatütart, kes püüavad ära põgeneda
Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel, näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika-tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall ja vabaõhurestoran Suurvanker ülisuurele plaanvankrile ehitatud kõrts, mille spetsialiteediks kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme,
Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti.
Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 19231924. Aia uus ülestöötamine algas E. Spohri käe all 1924-1930 ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H
ART DECO ookeanilaevade stiil- Art deco, meie ajastu viimane suur kunstivool, glamuurne ja külluslik, on praegu uuel tõusulainel. Art deco valitses maailmas aastatel 1925-1940, kuid selle mõjutusi võis interjöörides märgata veel kuuekümnendatelgi. Stiil kujunes välja Prantsusmaal ja ilmutas end esmakordselt 1925 . aastal Pariisis. Art deco vallutas hoobilt ameeriklaste südamed-nad võtsid stiili üle ,täiendasid seda Hollywoodi abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis. Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennuk...
trollipeatuste juures asunu puust tsirkust. 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee, mis said kokku tänase Solarise keskuse juures. Järgemööda kerkisid ka teised piirkonnad uued hooned. 1958. aastal valmis Eesti Energia peahoone koos elumajaga Estonia puiestee 1, kaks aastat hiljem avas uksed Tallinna kaubamaja, Tööstusprojekti hoone sai valmis 1963. aastal. Samal aastal avati ka Teaduste Akadeemia raamatukogu tsirkuse naaberkinnistul. Tsirkusetelk lammutati 1966. aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale. Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee.
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
kujutis iseendast. Nt: Zurbaran Grupiportree..... - Paraadportree.... - portree,millel rõhutatakse kujutava isiku (peamiselt valitseja,väepealiku) seisust,ühiskondlikku positsiooni ning suursugust. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal?Arhitekt? Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter 1 aastal 1718. Arhitektiks Niccolo Michetti. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? Kadrioru loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne,tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid,värvideks kalliskivipunane valgega. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Nimi Katharienthal ( Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse 1740.aastatel.Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum,mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis,sageli toetatud kaitsemüüriga. Kõige võimsamad
(Pollock), kasutati "tilgutamistehnikat". Tuntuim tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Ta maalid valmisid sageli kellegi silme all, lõuend oli asetatud põrandale, Pollock selle ümber "tanstimas". Teosed kujutasid endastelegantseid jooni, graatsiat ja värvimängu. Polloc n-ö pritsis ja plätserdas lõuendi peale nii, kuidas jumal juhatas. 12. Mis on KUMU? Mille poolest on ta eriline? mitmendat aastapäeva ta sel aastal tähistas? Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peahoone ning suurim ja esinduslikem näitusepaik Eestis. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu pürgimusele olla tõeliselt kaasaegne kunstimuuseum, mis ei ole pühendunud ainult kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele, vaid on polüfunktsionaalne ruum aktiivseks vaimseks tegevuseks alates väikelastele suunatud haridusprogrammidest kuni diskussioonideni kunsti olemuse ja tähenduse üle kaasaegses maailmas.
Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu jt kultuuritegelaste kohta. Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid postuumne „Mälestuste raamat” (1974) koostati peamiselt siiski tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. Johannes Voldemar Veski nime kannab Tartu ülikooli peahoone auditoorium 139. Tema auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverents. 5 Tunnustused 1. 1945 Eesti NSV teeneline teadlane 2. 1946 ENSV TA akadeemik 3. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks 6 Kasutatud kirjandus 1. Paul Ariste. Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2
taluniku pikaajaline haigus võib äritegevuse ohtu seada) · Turu ebakindlus (turistide arv sõltub hinnapoliitikast, turvalisusest, ilmastikust jm välistest asjaoludest) · Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne) 13. KOKKUVÕTE TÄHTSAMATEST ABINÕUDEST Äriplaan on koostatud Pärnu Maakonnas Tahkuranna vallas Võiste alevikus asuva Vaariku turismitalu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on talu peahoone taastamine endisel kujul. Projekti algideeks on loodus- ja taluturismiteenuse pakkumine Pärnumaal. Vaariku talu näol on tegemist on ajaloolise, 19. sajandist pärit talukompleksiga, mis asub Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses. Talu pakub puhkust looduskaunis ja -ehedas keskkonnas. Antud hetkel majutus- ja toitlustusteenust Vaariku talus pakutud pole. Talul on kokku 12-14 ööbimiskohta.
gümnaasiumi Rüütli t. poolne fassaad, majad Vene t. No.No. 22 ja 26-28, Kompani 1, Jaani 14 ja 9, Küütri 2, Lossi 7, Suurelturul 3, 12, 16. Klassitsismi lagunemise 6 ajajärku (renessanssiline klassitsism) kuuluvad Maarja kirik, Postimaja, Politsei Prefektuur. TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI Esikohal Tartus sel ajal töötanud arkitektide hulgas seisab Krause. Krause suurem ja parem töö on ülikooli peahoone,14 ehitatud a. 1803-1809. Selle hoone jaoks on Krause teinud hulga kavandeid (mis aga kahjuks mitte kõik pole säilinud) enne kui leidus rahuldav lahendus. Esimene kavand (tehtud 4-8 märtsini 1803) on oma üldiseloomult kaunis varaklassitsistlik-palladiaanlik (1. joon.). Ehitis, kaunis laia frondiga, on kavatsetud kolmekordsena; fassaadi keskmise osa moodustab kuuest dooria-tuski sambast koosnev portikus; sambad seisavad seina vastu asetatud ja
lahkmejoon). 11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto Mõõtkava 1:24871 Leppemärgid Tee lühike ülevade looduskaitseobjektidest Vaata linke EELIS 12 8. Anija küla kultuurimälestised Mõõtkava 1:10154 Kultusekivid - 4 Anija mõis 18-19.saj Anija mõisa karjakastell 18-19.saj Anija mõisa peahoone 18-19.saj Anija mõisa kuivati 18-19.saj Anija mõisa ait 18-19.saj Anija mõisa aednikumaja 18-19.saj Anija mõisa park 18-19.saj.Anija mõisa pargi piirdemüür, 18-19.saj. 13 9. Anija küla mullakaart Mõõtkava 1:20308 Koosta mullatüüpide seletus (üldista mullatüübid) http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Anija külas on ülekaalus järgmised mullad: M - madalsoomullad
*arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso) Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika Opera seria-tõsine ooper,kus tegelasteks ajaloolised,mütoloogilised kangelased,hiljem hakati kuj reaalset elu
perekonnaliikmeid. Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
võtta vastu väljakutseid, mis eeldavad enamat .LOOVUS- Merko on avatud, uuendusmeelne ja loominguline uute lahenduste väljatöötamisel ning teostamisel. Nad omavad tahet mõtete elluviimiseks. Merko on teinud aastatepikkust tööd selle nimel, et tagada kvaliteetne arendus ja projekteerimine. Merkol on pikaajalise kogemusega projektimeeskonnad, kelle juhtimisel on valminud tuntumad suurehitised Eestis ja ka välismaal. Näitena võiks välja tuua Eesti Kunstimuuseum (KUMU), SEB Panga peahoone Tallinnas, Stockmanni kaubamaja, Viru Keskus, Tallink Spa & Conference hotel. Rahvusvahelise kogemusena tõstaks esile hotelli Lietuva, Swedbanki kõrghoonet ja Riia jäähalli Lätis. Kõik need eelnimetatud saavutused näitavad, et Merko Ehituse väärtused on usaldusväärsed ja tõsiseltvõetavad. Nordea Pank Eesti on Soome Nordea Panga filiaal ja kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB (publ). Visioon - Suurepärane Euroopa pank pühendunud
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara, reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt ta...
Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis – Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
Klassitsism 18. saj lõpp Arhitektuurile olid Jacques Louis David, 19. saj algus omased: sümmeetria, Madeleine kirik tasakaal, suurejoonelisus, Pariisis, Panteon ranged ettekirjutused. Pariisis, Tartu Kindlate vormitunnustega Ülikooli peahoone stiil. Varakristlik kunst 2.-5. saj Skulptuurid olid lähedased Kolm meest tulises antiikskulptuurile. ahjus Maalikunstis levis Rooma Peetruse miniatuurmaal ehk basiilika raamatumaal (pärgamendile)
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele n...
aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930- 1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H
Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone ○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss ● Itaallane Bartolommeo Rastrelli: ○ Talvepalee ○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss
Majandushooned Majanduskastellist kirdes asub kunagise linnuse idaaküljel selgitamata funktsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, mis seisab kasutamata ja laguneb. Katastriüksus on moodustamata. Mõisakompleksi lääneküljel asub OÜ PRO NORDLINK valduses olev selgitamata funkitsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, millele on taasiseseisvumise järel lisatud pooleliolev teine korrus. Hoonel puudub hetkel kasutus. Uusehitised Mõisasüdame terviklikkus on rikutud aida ja peahoone vahele (endise auringi keskele) ehitatud uusehitisega, kus nõukogude ajal asus veterinaarteenistus. Hoone seisab pikemat aega kasutuseta, amortiseerub ning on omanike poolt (OÜ Talger-Elektrotehnika, AS Indreko Varahaldus) müügis. Härrastemaja tagakülje vahetus läheduses asub nõukogudeaegsne uusehitus, kus OÜ Edise Ratas pakub rehviremondi teenust. Tänu toimivale teenendusele on OÜ Edise Ratase tegevus päästnud härrastemaja vandaalide rüüstamistest.
Versaille, Prantsusmaa (17.saj) Peterhoffi lossi ja pargi kompleks, Venemaa Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kadrioru loss Laupa mõisa peahoone Palmse mõisa härraste maja Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima
kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 18051809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis). Sisekujun dus: Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu
revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine.
20) kubermang- suurem haldusüksus 21) pärisorjus- isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. 10. Mille poolest on ajaloos tuntud järgmised isikud? Šeremetjev- Vene väejuht Põhjasõjas Katariina II- Venemaa valitseja 18. Saj lõpus P.Wilde- asutas Põltsamaale maa-apteegi G.Eisen von Schwarzenberg- Torma pastor A.-T. Helle- Jüri kiriku pastor, Piibli tõlkimine J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone Karl XII- Rootsi kuninga Põhjasõjas A. von Rosen- Liivimaa maanõunik W.A.von Schlippenbach-Rootsi maaväe juht Põhjasõjas Peeter I- Venemaa keiser (1682-1725) G.Browne- Liivimaa kindralkuberner Zimmermann- kindralsuperintendent Arvelius- Esimene eestikeelne juturaamat (kalendrid jne) A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum Eesti liitmine Venemaaga- 1710
Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis võeti ära maaseadusega. Uuri järele ja püüa ka ette kujutada, milline nägi välja üks tavaline tööpäev mõisas? (erinevate töötegijate ja mõisaomanike rollid) Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta? Olustvere peahoone Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, elekrtit, telefoni. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis loss valmis 1903. Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark Olustvere mõisapark plaaniti rajada
NN DIAGNOOSTÖÖ: Paranda kõik vead 1. Sellega lõi Euroopa Liit endale võimaluse piirata assotsieerunud maade kaupade ekspordi liitu ka pärast üleminekuaja lõppemist. 2. Projekteerimistöö ,,Maa Ja Vesi" telefoninumber on muutunud. 3. Marilaste Sangari päeva ajaloost rääkis Jaak Prozes. 4. 2000 krooniseid pakke tellitakse iga kuu. 5. Ettevõtte 2000 a. tulu oli 2400000 EEK-i. 6. Kiriku peahoone on pärit XIV. sajandist. 7. Ta oli töödanud kolmes suures autotehases VAZ-, GAZ- ja Itaalia Fiat-is. 8. Nende vanade kodumasinatega pole muud teha, kui maja taha koluhunnikusse kuhjata ja seejärel autoga ära viia lasta. 9. Võrreldes eelmise kuuga on hinnad samal tasemel püsinud. HARJUTUS 1: Sõnasta ümber, väldi kantseliiti 1. Sellisel juhul on võimalik teostada kõik vajalikud remonttööd üheaegselt.
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia
Omal ajal oli see Rootsi ja Venemaa vahelises rivaalitsemises pidevalt huviobjektiks. 18081809 sõja järel pidi Rootsi kui kaotaja loovutama Soome Venemaale. Soomest sai küll autonoomne suurvürstiriik, kuid ikkagi Vene võimu all. Algselt oli pealinnaks Turu, kuid 1812 sai selleks Helsingi. Uus pealinn vajas keskust ja nii saigi oma praeguse väljanägemise Senati väljak. Selle ääres asuvad senatihoone (praegu Riiginõukogu hoone), ülikooli peahoone, Suurkirik e. toomkirik. Kõik need ehitised kavandas sakslane Carl Ludvig Engel, kes on ka Eestis tegutsenud. Ta oli 18091814 Tallinna linnaarhitekt. EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud
erasektori vahenditest ning abi- ja koostööprogrammide kaudu. Käesolev arengukava on alusdokumendiks edasiste Tartu linna turismi arengut edendavate tegevuste planeerimisel ning elluviimisel. Arengukavast peab saama käepärane tegevusplaan turismiga tegelevatele sihtgruppidele järgnevaks neljaks aastaks. Vaatamisväärsused Põhilised vaatamisväärsused Tartus on vanemast ajast säilinud arhitektuurimälestised. Jaani kirik, ülikooli peahoone, raekoda Toomemäe kiriku varemed ja teised. Ajalooline Tartu linnosa Supilinn on üks väheseid 19. sajandi säilinud ilmega kohti. Praegusel ajal seda ala renoveeritakse, rõhk on pandud ajaloolisuse säilitamisele. Palju sõdades hävinud hooneid taastati Nõukogude okupatsiooni ajal, üks nendest on Vanemuise teatri maja. Kesklinnas vahelduvad uued ehitised Nõukogude aegsete kõrgete kortermajadega. Tartus asub rohkelt ööklubisid, baare ja restorane - linna ööelu on väga aktiivne
Kui 1830. aastatel tegutsesid terves Türi kihelkonnas vaid pühapäevakoolid, siis järgneva kolme aastakümnega paranes olukord märgatavalt ning Piiumetsaski tegutses talurahvakool. Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast (Paet ja Sokk, 2009). 7 1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas). 1980
põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Jaani kirik - Viljandi vanim kirik, mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel. Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid
Porvoos, Sipos ja Pernajas. Luterlikust reformatsioonist 16. sajandi 20. aastatel õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550. aastate lõpul Eesti- ja Liivimaale tungisid, kartis viimane ordumeister Gotthard Kettler, et rootslased kloosterkindluse enda kätte haaravad. Seepärast võttis ta 1558. aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. a. Alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. a. Said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. a. Kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmekssajaks aastaks
18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud. Selline on näiteks 18. sajandi keskel rajatud Keskvere mõis Läänemaal (ühekorruseline, puust, kõrge kelpkatusega). Barokne mõis oli enamasti terve hoonete ansambel. Peahoone ees paiknes paraadõu, taga park. Barokse ilme on säilitanud ja tänaseks kenasti restaureeritud ja eksponeeritud Palmse, Sagadi ja Maardu mõisad. Baroki viimane aste oli rokokoo, mis valitses 18. sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
