Reis on peaaegu igas vanus inimestele, peredele ja gruppidele Tallinn-New York-Tallinn Tallinnast New York´i minnakse lennukiga Väljasõit Tallinnast 1. juunil ja tagasi 7. juunil, lennupiletite hind 6882 krooni Days Broadway** Manhattanil Pennsylvania** Penn Stationi raudteejaama kõrval Milford Plaza*** Theatre District Times Square'i lähedal New York Helmsley**** Grand Centrali ja ÜRO peahoone vahel Skyline Cruise-See 90-minutiline laevasõit ümber Manhattani saare on põnev võimalus teha tutvust New Yorgi kauni panoraamiga. Audiogiid esitab põnevaid fakte kaldalt paistvate ehitiste kohta. Hind ühele reisijale alates 312 EEK Gospeli kolmapäev-See ekskursioon toimub vaid kolmapäeviti ning pakub New Yorgist täiesti enneolematu elamuse.Tuur algab huvitava ringsõiduga ajaloolises mustade linnajaos Harlemis ning lõpeb kultuurikeskuses, kus saate osaleda võimsal
Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega.
* "Tee vastu mäge" vitraazid, Tartu tervishoiutöötajate maja, Eesti * "Lind läbi silma" vitraazid, Printest OY, Tallinn, Eesti * "Kriipiv silmapiir" vitraazid, Tallinna Sadama juhtkonnahoone, Eesti * "Dragon R" vitraaz, Tallinna Restoran "Katamaraan",Eesti * "Suund I-IV" vitraazid, Hansapank (endine Tööstuspank),Eesti * "Lend" vitraazid, Eesti Riigikohus,Tartu, Eesti * "Murtud jõgi" vitraaz, Karhinen Oy, Helsinki, Soome * "Reactive River" klaas-valgusskulptuur, Euroopa Parlamendi peahoone, Brüssel, Belgia * "Valgus VII" klaas-valgusskulptuurid, Glaston Corporation, Tampere, Soome Valik valgusskulptuure * "Helijälg" * "Tiib" * "Madalam kui muru" * "Hawai" * "Tuul" * "Fiir" * "Fiir laotusse" * "Sidrunkollase puudutus" Looming Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Meeli_K%C3%B5iv http://joost.ee/fotograafia/index.php?cat=13
Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindluse keskmes kõrgus peatorn mille küljes oli peahoone Peahoonet ümbritses lossi sisehoov. Pidi olema toiduvarud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tulirelvade areng Aastast 1494 Kahureid oli kasutatud juba vähemalt 100 a. Relvad suutsid mitme tunni jooksul tekitada linnustele suuri purustusi 1494
Tugeva kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg. Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused. Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kel...
[Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pariisis B.Vignon; Nikolai kirik Helsingis C.L.Engel) [Tartu Ülik. Peahoone J.W.Krause; Tartu raekoda J.H.B. Walter; Saku mõisahoone] Kristallpalee - 1851.a Joseph Paxton pikkus 564 ja 124 lai, Eiffeli torn - 1889.a Gustave Alexandre Eiffel kõrgus 300 m. Histortsism - ajalooliste stiilide matkimine Londoni Parlamendihoone Ch. Barry. Elektika - ajalooliste stiilide mehaaniline liitmine Suur Ooper Pariisis Ch. Garnier. XIX saj EESTIS - pangahoone Estoni pst. 11 A.Reinberg 1902-1904, Kaarli kirik 1870-1882. Juugendstiil -Lääne- Eur XIX saj
sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide
põllumeestel. Tõravere ilmajaama rahvas ei ole aga sulgunud oma aparaatide maailma. Nii nagu Tõravere mäe astronoomidelgi tavaks, on ka siin kujunenud välja omamoodi teaduse ja tehnika populariseerimise keskus. Siia tuleb rühmade kaupa ja üksikult noori ja vanu, et näha oma silmaga, kuidas seda ilma ikka mõõdetakse. Ja kuidas kunagi mõõdeti. Ka Tõravere ise pole tormidest kõrvale jäänud. 2006. aasta augustis tõstis torm kõrvale peahoone just valminud katuse ja murdis hulga kauneid puid. Ilmajaama, 1964. aastal ehitatud hoone keldris on muuseumituba, kus leidub riistu, mida on läbi aegade kasutatud. Näiteks juushügromeeter, õhuniiskuse mõõtja, mis töötab sõna otseses mõttes juuksekarval. ,,Enam sellist ehitada ei saakski, sest see vajab keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas
Kirjaniku sünnikohta paigaldati mälestuskivi 1972 a. Arkna Rakverest 5 km põhja poole asub hooneterohke Arkna mõis. Uue, suhteliselt suure härrastemaja ehitas 1877-1879 maanõunik Julius von Schubert. Hoone kauneim osa on tornikestega trepikoda. Mõisas tegutses aastatel 1922-1993 Arkna Põllumajanduskool ning hiljem EPA Katsemajand. Mõisahoonet ümbritseb liigirikaspark (kaitseala),mida läbib Selja jõgi. Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi, jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla, idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt.
Toomemäel asub ohtralt arhitektuurilise väärtusega hooneid – endine Toomkirik on praegune TÜ ajaloo muuseum. Kosutaval jalutuskäigul kohtab erinevaid ausambaid ülikooliga seotud kuulsustest. Toomemägi ei ole oma kompositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puudub esi- ja tagaväljak. Tartu Ülikooli muuseum on asutatud 1976. aastal ning keskendub ülikooli- ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele. Algselt asus muuseum ülikooli peahoone keldrikorrusel. 1981. aastast asub muuseum endises ülikooli raamatukogu hoones Toomemäel. Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Ekspositsioon annab ülevaate Tartu Ülikooli ajaloost alates asutamisest 1632. aastal kuni tänapäevani. Eksponeeritud on kolme sajandi vältel siin kasutusel olnud või loodud
Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulutamist siis kui valitsesid mõisad ja ratsanukud maksid teomaksu Sündmuse aren
kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse
Kontrolltöö Nr 3: Barokk 1. Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees, stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut
1576. aastal peale Läänemaa vallutamist tulid vene väed Padisele. Kloostrit piirati kaks päeva, misjärel see 20. veebruaril 1576 alistus. Venelased jäid Padisele neljaks aastaks. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks. 1770. aastatel ehitati kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. 1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Sellest ajast sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas. 15. sajandi alguses müüs klooster
Ehitiste seinanissidesse paigutati skulptuurid. Kuna levima olid hakanud valgustusaja ideed, siis vähendasid need kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja paljud mõisaansamblid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Kunst oli muutunud avalikuks ja kättesaadavaks. Mairo Koov 12 B 2
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist
Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel. Tehti palju muudatusi ning ülikool haris vene impeeriumile palju kõrgeid ametnikke ning teadlasi. Esimene maailmasõda häiris ülikooli tööd kõvasti. Peale Vene ülikooli lõppu 1918, avati Maaülikool, mis peale paari kuud siiski oma töö lõpetas ning ülikool anti üle Eesti Ajutise Valitsuse komisjonile. 3. Eesti aeg Tartu ülikoolis. 1919
Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid.
sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 187080tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks kaunimaid ja omanäolisemaid. Peamiselt kahekorruselise sopilise peahoone lasi mõisaomanik projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. 1883. aastal valminud hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus.
2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Eestis on mitmeid klassitsistlikke ehitisi, nagu Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul. Klassitsism maali- ja raidkunstis
aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade 4 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid
Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm
Klassitsism Milliseid ehitisi võtsid klassitsistlikud arhidektid eeskujuks? Antiikehitisi, Villa Rontonda- Andrea Palladio renessansiajastu arhitekt. Kirjelda hoone välisilmet. Näited. Klassitsistlikkul hoonel oli eesküljel paaris arv sambaid.Külgedel on alati paaritu arv sambadi.Kaunistusteks on kuplid ja kaarvõlvid.Tsentraal on sümmeetriline.Sisemus kaunistatud marmoriga.Ruumid on liigendatud sammastega.Näiteks Iisaku kirik Peterburis.Kunstiakadeemia peahoone Peterburis- Sambad on läbi kahe korruse.Vene muuseum Peterburis. Kujutavkunst? Valge marmor,teemaks antiik mütoloogia/legendid, kujutatud staatiliselt, eelistatakse alasti figuure, kujutati tähtsaid tegelasi, portree, skulptuuridm natuurilähedased. Milliseks muutus sisekujundus? Sisekaunistustes kasutatakse stukdekoori e. vormi järgi kipsist tehtud kaunistusi. Kasutatakse ka vaniku motiivi.Siseruumid olid pidulikud ja hästi esinduslikud
Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel. Laitse lossi kabel Laitse lossi park Laitse lossi peahoone Loss on ehitatud Vasalemma paekivist( marmorist). Liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Hoone tagaküljel on lahtine kaaristu, selle parempoolses osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline Laitse lossi tornid Laitse lossi tagakülg Laitse lossi esikülg Laitse lossi parempoolne külg ees vaatest Laitse lossi parempoolne külg tagant vaates Laitse loss eraomanduses
Muuseumid Narvas, Eestis ja Venemaal Viktoria Narva Muuseum • Tänapäeva Narva Muuseum – see on Narva linnus, Põhjaõu ja Kunstigalerii. Need pole ainult arhitektuurilised mälestusmärgid – linnuses ja galeriis paiknevad ka näitusesaalid. • Narva linnuse ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. • 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada. • 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Eesti Vabadussõja muuseum • 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud m...
Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske
ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal
Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine). 2. Barclay de Tolly Baltisakslasest Vene armee ohvitser. Tänu temale suruti Napoleon tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7
k.kl. Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Andrei Voronihhin Kaasani peakirik Carlo Rossi linnaehituslikud ansamblid, Peastaabi kaarhoone, Vene muuseum(Mihhaili loss) Saks. Brandenburgi värav , Berliini teatri, muuseumi ja pea- vahi hoone Soome - Suurkirik ja Senatihoone Helsingis Eesti mõisahooned, Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn Skulptuur Tunnused: · Antiigi jäljendus motiivis kui ka vormis o Poos, näoilme, riietus · inimkeha kujutamine o alasti o hästiarenenuna o idealiseerituna Skulptorid: Antonio Canova (1757-1822) esialgu rokokoolikku pehmust o "Amor ja Psyche" o ,,Kolm graatsiat" Napoleon I õde kujutav o "Paolina Borghese puhkava Veenusena"
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
Parmigianino Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Hagia Sophia kirik; San Vitale; Vladimiri Jumalaema Rhodose koloss; Milo Venus; Laokooni skulptuurgrupp Aacheni lossikabel Sandro Boticelli; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo; Raffael
umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud
sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. · Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt
vanusest). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule). Kultuur 19. Sajandi 1. poolel. 1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid). Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude. Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja
- 19. sajandi kunstisuund, kus pöörati suurt tähelepanu antiikajale ja võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas ,,classicus"- esmaklassiline, parim. 2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: · Gustav Adolf Hippius (Nt. Eesti pruut)
Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt
Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. *Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (1812-1867). 6. Klassitsismi arhitektuur: *Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. * Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). *Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal) Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle esinduslik väljaehitamine algas 1830ndatel, kui mõisahärraks sai Alexander von 3 Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga
talurahva- 1227- Eesti langes 1558-1583 Venemaa 17. saj. oli Eesti ala seadusega talupoeg Saksa ja Taani algatatud Liivi sõda, Rootsi kuningriigi koos- isiklikult vabaks. 1809 ristirüütlite võimu alla mille tagajärjel Eesti seisus. 1632. a. asutati valmis TRÜ peahoone. läks Rootsi, Poola ja Tartu ülikool. Bengt Klassitsism avaldus Taani võimu alla. 1535 Gottfriede Forselius kõige selgemalt 17.-18. Eesti ilmus esimene eestikeel- lihtsustas eesti keele s. Mõisaarhitektuuris ne trükitud raamat. 1578 kirjaviisi (parandatud ning skulptor August
Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal)
Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ruunavere postijaam Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tartu Ülikooli peahoone Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Valge Maja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi niivõrd kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - samuti ilma akendeta. Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, näiteks auväravaid, võidukaari. Näited: · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar Pariisis · Valge Maja Washingtonis · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid
Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff
1780-1850 · Tartu kivisild (1774-1784). · Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. · Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale. · Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas. Tartu raekoda. Nikolai kirik Vene tn. Tallinna ja Võru kirik Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone Kernu mõis Skulptuur · Olis sõltuv antiigist · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena · eelistatud olid alastifiguurid. · Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna · Materjaliks marmor · peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti oli Allegooria, antiikmütoloogia · Tuntuim skulptor oli Antonio Canova , kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust
Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25) · Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840) · Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis) · Helsingi toomkirik (valmis 1852) Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 ajalugu 1809 - Mõdriku ja Rägavere mõisate omanik P. M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn
omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel. Mis annab hea ettekujutuse mõisa õuest ja selle ümber paiknevatest hoonetest. Kahjuks on hävinenud mõisa peahoone, mille asemele on ehitatud nõukogudeaegne kivihoone. Hooned on kasutusel ka tänapäeval. Üle saja aasta kuulus mõis perekond Pilar von Pilchaudele, kes olid viimased mõisa omanikud kuni võõrandamiseni. PILT MÕISNIKU PEREST Perekonna vapil on rohelisel murul kolme poega toitev hõbedane pelikan. Valgeranda laskis mõisahärra ehitada sveitsi stiilis väikese majakese esimese poja ristimispidustusteks. Mõisa ajal nimetati majake Doberaniks, nimi kestab tänaseni. MILLEST NIMI TULI..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
