kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus, kõhulahtisus, silmade põletik loote kahjustused , krambid, eellööve ja kahjustused halvatus närvisüsteemi seejärel häired, villiline lööve järgneb
K14 Mis on Ergonoomika? Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast Sõnaergonoomia tuleneb Kreeka keelest Ontööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks. Ergonoomika tegurid Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained. Müra Organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju Müra soodustab väsimist Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta Vibratsioon • Võivad tekkida kesknärvisüsteemi talitluse häired • Kiire väsimine, peavalu jms. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ja teiste haiguste teket Ergonoomiline kehaasend arvutiga
TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga
raske valguskartus; pruugi esineda; Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused Geenidefektne kolvike/defektsed kolvikesed = fototransduktsioonihäire; Fototransduktsioon - protsess, mille käigus kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks; Elu jooksul omandatud akromatopsiat põhjustab - peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on normaalsed. Elu Ravi puudub; Prillid valgustundlikkus e jaoks; Täisväärtuslik elu; Kasutatud kirjandus Achromatopsia.info. (25.04.2017) http://www.achromatopsia.info/ Akromatopsia. (25.04.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Akrom atopsia Tänan kuulamast!
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud.
väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks
Hormoonpreparaatide kasutamist soovitab arst. Sportlike saavutuste parandamiseks ei tohi hormoonpreparaate kasutada. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot. Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast
Neuroloog on arst, kes on spetsialiseerunud närvisüsteemi häirete diagnoosimisele ja ravimisele. Närvisüsteem kaalub 2 kg ning on seega üks väiksemaid ja samas komplekssemaid inimese keha 11 elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist.
ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops. Alveoolide seinad on õhukesed- kopsusombud, koosnevad ühest rakukihist, täidetud õhuga. Närvisüsteem Kesknärvisüsteem- peaaju, seljaaju. Juhib organismi tegevust. Võtab infot vastu, analüüsib ja edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust. Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju- ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda.
MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon.
Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/helina20/meeleelundid-presentation-737200 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.htm http://powerpoint.office.live.com/p/PowerPointView.aspx?FBsrc=http%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid
INIMESE LUUSTIK Luustik on inimese toes Luustik toetab keha ning kaitseb õrnu siseelundeid, nt peaaju. Tähtsamad luud : toruluud, lühiluud ja lamedad luud. Kolju koosneb paljudest erinevatest luudest mida ühendavad õmblused. Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet.
kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu (liha, vere, luu) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas.
välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas
Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega Vereringe Varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli avatud, veri voolab osal oma teest elunditevahelistes õõnsustes Meeleelundid Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud meeleelundid.
organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism vabaneb paremini jääkainetest.
Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele
7 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS Psüühika on maakeral eksisteeriva elusaine tohutult pika evolutsiooni senine tippsaavutus. Homo Sapiens (inimene) ilmus maakerale 40 000 aastat tagasi. Psüühika on kujuneneud ja arenenud kollektiivse töö ja indiviidivahelise suhtlemise käigus, inimese kui sotsiaalse olendi järjest täielikuma kohastumise ühe abinõuna teda ümbritsevas keskkonnas. Psüühika substraadiks on peaaju, mille ehitusest ja tegevusest on toimunud evolutsioonis ja toimub iga indiviidi arenemise käigus lahutamatus seoses tema arenguga. Vastupidi sellele teaduslik-materialistlikule seisukohale psüühiliste nähtude suhtes käsitavad idealismi pooldajad psüühika kui erilise, mittemateriaalse olemuse- "hinge" avaldumist: hing on nende arvates üleloomuliku päritoluga, tema tegevuse
· Unetus, isutus Tunnused: · Südame rütmihäired · Laienenud pupillid · Klaasistunud ekslev pilk · Kõhnumine · Higistamine Lisatunnused: · Kurk on kähe ja kibe · Nina jookseb vett · Punetus silmadel ja limaskestade ümber Tagajärjed: · Hingeline ja kehaline sõltuvus · Tolerantsuse kiire kasv · Nina limaskesta põletik, veenipõletik · Sage nakkushaigustesse nakatumine · Peaaju verevalumite oht 3.2.2 Amfetamiin Rahvapärased nimetused: vaht, blomsten, piri, spiid, birma Mõjud: · Eufooria, mõnutunne · Seksuaalelamusesarnane naudingutunne · Agressiivsus, hirm, kärsitus · Unetus, isutus Tunnused: · Laienenud pupillid · Närvilisus 9 · Kiirenenud pulss · Higistamine · Kõhnumine · Nõelajäljed kehal( süstimise puhul)
Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras Tingitud refleksid niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. Need on teadmises, harjumused, oskused, kombed ja nii edasi. Tingitud refleksid on muutlikud ja võivad koguni kustuda. Tingitud reflekside kujunemine algab peale sündimist. Retseptoorne närv toob impulsi meeleelunditest ja motoorne närv viib käsu lihastele. Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse. Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus
HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid) HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme).
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude
* Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Sissejuhatus psühholoogiasse 15 * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt. S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. * Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus!
Nad tegid kindlaks et psühhopaatide lapsepõlves esineb probleeme perekonnas, näiteks vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumist, ükskõiksust nende suhtes, ebatavaliselt julma kohtlemist, karistamist ning üksindust.(Slik, 2000) Nõukogude tuntud psühhiaater O.Kerbikovi järgi defineeritakse kaasasündinud psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat. Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses. Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate. Seega on psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud,
külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks.
maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk
Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi
läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi?
Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest
Suuraju koor kooneb hallainest(moodustavad neuronite kehad) ja valgeainest(moodustavad aksonid). Eristatakse nelja suuraju sagarat: 1) Otsmikusagar-seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrolliga 2) Kiirusagar- Seotud naha ja lihastundlikkusega 3) Oimusagar- Seotud kuulmisega 4) Kuklasagar- Seotud nägemisega Seljaaju (pikkus 45cm,läbimõõt 1cm) Ülesanded: 1)Vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel 2)Juhtida tingimatuid reflekse Seljaajus hallaine (moodustub neuronitest) seespool ja valgeaine (moodustub aksonitest) väljaspool. Refleksid-organismi vastus ärritusele 1)Tingimatud refleksid- On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamis-,imemisrefleks) 2)Tingitud refleksid-Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul.(teadmised, oskused jne) Refleksikaar- refleksi kulgemise tee. Piirdenärvisüsteem Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest.
MEELEELUNDID Meeleelundid-seotud närvisüsteemiga ja tagavad organismi suhtlemise väliskeskkonnaga.Silma kaitseb:silmamuna-silmalaud,ripsmed.Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Niisutav pisaratevedelik hoiab silmamuna niiske ja takistab mikroobide arengut,uhub silma pinnalt tolmu,parandab silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms a...
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale.Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale
iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus avastati 1950ndatel Paapua Uus-Guinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
president Lennart Meri 1995. aastal · Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid "Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali." Lennart Meri Surm · Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. aastal. Kasutatud kirjandus http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Faktid.asp http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Elulugu.asp http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http:// www.postimees.ee/758850/presidentide-konede-analuus-ilves-raakis-majandusest-enim http://www.hot.ee/vaikal/georgmeri.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/lennart_mrie Täname tähelepanu eest !
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole
toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehanism Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt Hüpufüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev Endokriin ehk sisenõrenääre
Fir mast q 1967.a asutatud Rootsi kosmeetikafirma q Kõik tooted on looduslikud q Esindused 62s riigis Sõbralt sõbrale Toote tutvustus q Väsimus q Pidev haigestumine q Motivatsiooni puudus q Naha kuivus ü Lahendus Oriflame WellnessPack heaolupakett Toote omadused Toote omadused q Oomega3 kalaõli kapslid ü Tõstab naha niiskustaset ü Parandab peaaju funktsioone ja mälu ü Toetab südameveresoonkonna tervist ü Parem nägemine ü Toetab immuunsüsteemi ü Toetab liigeste tervist q Astaksantiin ja mustikaekstrakt ü Toetab naha tervist ü Parandab lihasjõudlust ja vastupidavust ü Parandab silmade tervist ü Põletiku vastane q multivitamiinide ja mineraalide kompleks ü Tagab organismile kasulike ainete igapäevase normi, on vajalikud
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde.
1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi. Esimese tõelise inimlase ahvinimese (Pithecanthropus) jäänused (kolju kaas, reieluu ja hambad) avastas aastail 1891 1892 hollandi teadlane Euqene Dubois Indoneesisas Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga
Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n %C3%A4gemine&tbm=isch&tbs=sur:fc
näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7. Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost. Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi
· Selle kasutamine on eriti levinud Inglismaal, suurtes puuviljakookides. · Mõnedes riikides vormitakse traditsioonilistele loomadele uue aasta arve. · Traditsiooniliselt on Rootsi Printsessi tort kaetud helerohelisi martsipaniga. Ajalugu · Pärsia arst Rhazes, keda tuntakse kui martsipaniretsepti autorit ja kes elas aastail 850 kuni 923, kirjutas sellest maiusest kui toiduainest: ,,... kui mandlid koorida ning koos suhkruga nautida, suurendate seljaaju ja peaaju ning toidate oma keha." · Martsipan jõudis Idamaadest Euroopasse samuti 8. sajandil kahel põhjusel. Suure tähtsusega oli kaubandustee, mis ühendas Araabiamaid ja Veneetsiat. Seda mööda veeti suhkrut, mandleid, vürtse, siidi ja klaasi. Mere- ja maateid pidi liikus kaup Põhja- Euroopasse. Martsipanist pajatab Õhtumaades esimesena 14. sajandi algul surnud prantsuse arst Arnaud de Villeneuve. · Martsipan erinevates riikides · 2.novembril, 9
Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.
Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Neandertallane Arenes välja u. 150 000 aastat tagasi Euraasiasse asunud püstisest inimesest. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
