Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"peaaju" - 501 õppematerjali

peaaju - juhib organismi talitlust:ühed piirkonnad võtavad kehaosadest informatsiooni vastu.teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused,kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele nt lihastele
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inimene (anatoomia)

6. ERITUSELUNDKOND Kuuluvad: Nahk (eemaldatakse higi) , kopsud (eemaldatakse CO2 ja vesi), soolestik (eemaldatakse seedimata toiduosad), neerud (paikenvad mõlemal pool selgroogu). Uriin moodustub verest, selle filtreerimisel. Tähtsus: viia välja organismist ainevahetusjäägid, neerudes toimub vere õige sisalduse tagamine 7. NÄRVISÜSTEEM * Kesknärvisüsteem ­ peaaju , seljaaju * Piirdenärvisüsteem ­ närvid igal pool kehas Kesknärvisüsteem: Peaaju: Suuraju Vaheaju keskaju piklikaju väikeaju Suuraju: koosneb 2st poolkerast, paiknevad tegevuste keskused Vaheaju: reguleerib siseelundite talitlust meile allumatuid tegevusi, reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemp. Keskaju: lihaste pingeseisundi keskus. Tagab lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Piklikaju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus)...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb Lihastik siseelundite kaitseks keha või paikneb polstri ja annab loomale kimpudena keha iseloomuliku kehakuju. sisemuses. Närvisüsteemi kesksed Närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, osad (peaaju ja mis paiknevad keha närviväädid) paiknevad selgmisel poolel. Peaaju keha kõhtmisel poolel. on suhteliselt suur, Peaaju on väike ja lihtsa keerulise ehitusega ja ehitusega. Sellest kaitstud koljuluudega. lähtuvad närviväädid...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas kehaline kasvatus on vajalik?

Pulss peab olema selline, et kaaslasega on võimalik vabalt vestelda. Ning koormust peaks aja möödudes suurendama, et vastupidavus kasvaks. Kui nädalate kaupa samas tempos sporti teha, siis lõpuks ei mõju see enam kehale. Keha on siis sellega nii harjunud, et organismile on see täiesti tavaline tempo ning järgnevatest treeningutest pole enam kasu. Kui sporti ei tehta siis vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, peaaju vere-varustus nõrgeneb, väheneb südame varujõud, võib tekkida rasvumine, tervis halveneb ja veel mitmeid teisigi hädasid. Juba see näitab, et peab tegema sporti, et olla terve. Tänapäeval liigutakse palju vähem kui varem, kuna käimine on asendunud auto-sõiduga, trepist ülesmineku asemel on lift, tähtsat uudist edastades ei pea külla kõndima, vaid helistatakse või saadetakse e-mail. Ning kui iseseisvalt sporti teha ei viitsi, siis ongi selleks vajalikud kehalise tunnid...

Kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Inimese Anatoomia

Neerud, kopsud, soolestik, nahk Eemaldavad jääkained Gaasilised, vedel, tahke Vereringe. Arterid, kapillaarid ja veenid Varustab vajalike ainetega Sisemine Sugurakkude ja hormoonide Suguelund. (munandid,seemnejuhad,eesnääre) tootmine Välimine (munandikott ja suguti) Peaaju KNS ja piirdenärvisüsteemi Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4...

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluks olulisemad süsinikuühendid

sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu. Argielus kõige tähtsam suhkur on sahharoos ehk tavaline suhkur. Kõige enam leidub teda suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta on taimede...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Närvisüsteem Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi keskesed osad (pea- ja seljaaju) paiknevad paiknevad keha kõhtmisel keha selgmisel poolel. Peaaju poolel, kus moodustub on suhteliselt suur ja närvikett. Peaaju on väike ja keerulise ehitusega. enamasti lihtsama ehitusega. Süda ja vereringesüsteem Süda paikneb kõhtmiselt Süda paikneb selgmiselt ning on kahe kuni (mõnikord puudub) ja on neljaosaline. enamasti pikk ja torujas....

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[1] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon- inimese evolutsioon

Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju , suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejäänutele. 9...

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Selgroogsed ja selgrootud

Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkond mittekuuluvad loomad. Termin ei oma praegu enam süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel pigem mugavuse mõttes, kokkuvõtliku mõistena. Samuti kasutatakse vastavate zooloogia harude kokkuvõtlikku nimetust "selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides....

Loodusõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Konspekt

· Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi.Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust,...

Psühholoogia
109 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Spordi mõju Tervisele

Südame ­ vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda. Regulaarne liikumine ja sport mõjutavad kogu meie organismi, kuid positiivne mõju avaldub vaid sel juhul, kui me harjutame optimaalse koormusega. Seega, mitte palju ja tugevasti, vaid organismi tugevdava koormusega. Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

peaaju osade ülesanded. Suuraju ­ informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. väkeaju ­ lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ­ ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju ­ info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju ­ peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ ­ mingi lihas või nääre 9...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Närvisüsteem, närvid, refleksid

i vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega · Võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest · Jaotub kaheks: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid konspekt.

Silma kaitseb:silmamuna-silmalaud,ripsmed.Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Niisutav pisaratevedelik hoiab silmamuna niiske ja takistab mikroobide arengut,uhub silma pinnalt tolmu,parandab silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms a...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
13
doc

MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS

(Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon ,,Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda;...

Juhtimise alused
257 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts...

Loodusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...

Esmaabi
89 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Hunt

Hundid näevad paremini kui teised koerlased. Nende juhtivaks meeleks on aga haistmine. Võsavillemi ninasisene lõhnatundlike retseptoritega kaetud ala on inimese nina sisepindalast 14 korda suurem. Retseptoreid on seal ligi 200 miljonit, vastukaaluks inimese viiele miljonile. Koos peaaju vastavate keskuste erilise ehituse ja erakordse arenguga võimendub haistmine aga niivõrd, et inimese haistmistundlikkus on keskmiselt ainult 1% kriimsilma omast. Hundid on võimelised hästi orienteeruma kuni 6 m/s ulatuva tuule korral, optimaalseks on aga 0,5 m/s. Sellest hoolimata arvatakse, et hunt jääb haistmise poolest headele jahikoertele alla. Suletud maastikega piirkonnas mängib kuulmine haistmisest tõenäoliselt isegi olulisemat osa....

Ökoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid.

diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust. Lülisamba funktsioonideks on 1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks 2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed 3.On kinnituskohaks lihastele ja roietele 3 4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator. 5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega...

Kehaline kasvatus
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun